2-24-17036/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Toomas Talviste

Määruse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2025 kell 12.00, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-17036

Tsiviilasi

Võlgniku J. O. maksejõuetusavaldus

pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja-võlgnik J. O., isikukood XXX, elukoht XXX

Usaldusisik Andrus Õnnik, OÜ Andrus Õnniku

Õigusbüroo, asukoht Lai tn 10, Pärnu linn, Pärnu linn,

Pärnu maakond, e-post pinker@hot.ee

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J. O. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja J. O. (J. O., isikukood XXX) pankrot 26.02.2025 kell 12.00 ja

algatada J. O. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada J. O. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Andrus Õnnik (OÜ

Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 44 31 313, e-post pinker@hot.ee,

pankrotihalduri tunnistus nr 36/22.06.2004).

4. Määrata J. O. (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 19. märts 2025

kell 12.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (asuk. Kuninga 22, Pärnu linn, I korrus,

saal nr 1).

5. Kohustada võlgnik J. O.-d (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta 19. märtsil 2025 kell 12.00 Pärnu Maakohtusse

(Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja, Kuninga 22, I korrus, saal nr 1). Võlgniku ilmumata

jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti

kuni kolmeks kuuks.

6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab J. O. kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 26.02.2026.

Tsiviilasi nr 2-24-17036

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

8. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates

märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg,

andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks

ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9. J. O. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe (2) kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata

nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb

esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta

(nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas

nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud

tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja

(taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude

esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate

nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei

ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma

pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust

pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

13. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

14. Jätta menetluskulud võlgniku J. O. kanda ning anda võlgnikule menetlusabi

usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.

15. Määrata alates usaldusisiku nimetamisest 30.01.2025 kuni pankroti

väljakuulutamiseni tehtud toimingute eest usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks

1166 eurot, millele lisandub käibemaks 256.52 eurot, s.o kokku 1422.5 eurot, millest

300 eurot ja lisanduv käibemaks 66 eurot mõista välja usaldusisiku kasuks

pankrotivara arvelt ning 866 eurot ja lisanduv käibemaks 190.52 eurot hüvitada

usaldusisikule menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb, OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (a/a XXX SEB Pangas).

16. Võlgnik J. O. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2)

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1,

2 (8)

Tsiviilasi nr 2-24-17036

2).

17. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust

pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse

kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

18. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

19. Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Sisulised asjaolud

1. J. O. (avaldaja, võlgnik) esitas 10.11.2024 Pärnu Maakohtule võlgniku

maksejõuetusavalduse, milles palub välja kuulutada enda pankrot ja algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

1.1. Avalduse kohaselt on avaldaja vabaabielus, kahe alaealise lapse ema. Avaldaja igakuiseks

sissetulekuks on palk 1000 eurot netopalgana kuus, kohustusi aga 27 963.28 eurot, mille

täitmiseks on käimas kokku 11 täitemenetlust.

1.2. Makseraskused algasid võlgniku kinnitusel juba aastaid tagasi. Esimene laen sai võetud

soovil osta auto, mida paar aastat maksis kuni läks elukaaslasest lahku ja pidi otsima omale

elamise koos lapsega. Selle remontimiseks oli vaja uuesti laenu, siis sai võlgnik teada

rasedusest ja kaotas ka töökoha. Seejärel hakkas võlgnik mängima hasartmänge, lootes, et

saaks kuu arved tasutud. Lõpptulemusena on võlgnikul kohustusi rohkem kui sissetulek katab.

Hetkel võlgnik aktiivselt enam ei mängi hasartmänge ja tegeleb oma sõltuvusega. Ta on

sulgenud Maksu-ja Tolliametis õigused mängida hasartmänge.

1.3. Võlgnik on palunud kohtul enda suhtes pankrot välja kuulutada ja kohustustest

vabastamise menetluse algatada.

2. Kohus võttis 30.01.2025 määrusega J. O. maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas

maksejõuetuse menetluses usaldusisikuks Andrus Õnniku.

3. Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 13.02.2025 kohtule võlgade ja varade nimekirja

(allkirjastatud nii usaldusisiku kui võlgniku poolt), milles antud hinnangu kohaselt tuleks

välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

Usaldusisiku tuvastatu ja põhjendused:

3.1. Võlgniku sissetulek on olnud kuude lõikes alates 2021.aastast kõikuv, praegu on see

netotöötasuna veidi üle 1000 euro, võlgnik töötab Kliin pesumajas puhastusteenindaja-

operaatorina tähtajatu töölepinguga. Muid sissetulekuid võlgnikul ei ole ning arvestatav vara

puudub. Tal on kaks alaealist ülalpeetavat – 3- ja 15-aastased. Kohustused ulatuvad

usaldusisiku tuvastatuna üle 41 000 euro, võlusaldajaid on 12. Ca 82% nõuetest on

kohtulahendid ning kõik nõuded on muutunud sissenõutavaks. Võlgniku suhtes on avatud 11

täitetoimikut. Seega on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes. Isegi kui ühelegi

nõudele ei lisanduks kõrvalnõudeid, tuleks nende rahuldamiseks tasuda viieaastase

3 (8)

Tsiviilasi nr 2-24-17036

maksegraafiku korral 693 eurot kuus, mis ei ole võlgnikule tema kohustusi arvestades mingil

viisil jõukohane.

3.2. Usaldusisiku hinnangul on J. O. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks sissetulekute

vähenemine ja sellele järgnenud hasartmängude mängimine. Tema enda poolt seatud

hasartmängukeeld lõppes ning usaldusisik tuvastas, et võlgnik asus uuesti hasartmänge

mängima. Usaldusisiku ütluse peale pani võlgnik endale 10.02.2025 uuesti hasartmängukeelu

maksimaalse 3-aastase tähtajaga.

3.3. Usaldusisik leiab kokkuvõtvalt, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid oma kohustuste

tasumiseks ning võlgnik on maksejõuetu, mistõttu usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada

J. O. pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada tema

pankrotihalduriks (oma nõusoleku on A. Õnnik selleks andnud). Asjaolusid, mis võiksid olla

aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, usaldusisikule

teada ei ole.

4. Kohus vaatas asja läbi kirjalikus menetluses menetlusosalisi ära kuulamata.

Kohtu seisukohad, tuvastatud asjaolud ja õiguslikud põhjendused

5. Kohus asub seisukohale, et võlgniku J. O. maksejõuetusavaldus pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja

tuleb rahuldada.

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses

sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS §

31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2

kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus

pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib

siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist

täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse

täitmiseks.

7. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka

usaldusisik. Võlgniku kohustused on sellised, mida ei ole võimalik katta igakuise sissetuleku

arvel. Võlgniku igakuine sissetulek usaldusisiku väljaselgitatu kohaselt on ca 1000 eurot kuus,

kuid võlad ületavad 40 000 eurot. Tal on kaks alaealist ülalpeetavat ning eluasemekulude,

toidukulude ja lastega seotud kulude katteks on vaja vahendeid. Arvestades eeltoodut ei ole

võlgnikul võimalik enda võetud kohustusi täita ei lühemas ega pikemas perspektiivis, sest

selliste võlgade (mille aluseks on enamjaolt täitedokumendid) tasumiseks oleksid nt võlgade

ümberkujundamise menetluse tarvis igakuised maksed selgelt liiga väikesed. Kohus loeb

esitatuga tuvastatuks, et J. O. on maksejõuetu (sellisest sissetulekust ja ülalpeetavate arvu

silmas pidades on võimalik kinnipidamisi teha ilmselt väga väheses ulatuses, kui üldse) ning

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisik on arusaadavalt esile toonud põhjused, miks

ei ole võimalik võlgade ümberkujundamine ning kohus nõustub nendega. Aluseid pankroti

väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine. Tegelikult on võlgnik muutunud maksejõuetuks

juba 2021.aastal. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja

määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

4 (8)

Tsiviilasi nr 2-24-17036

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti. Kohtule ei ole teada aluseid täitemenetluste jätkamiseks, seega lõpevad need

pankroti väljakuulutamisega täitemenetluse seadustiku § 51 lg 1 alusel.

8. Pankrotihaldur Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks J. O.

pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on

seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks

nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1

esimese lause kohaselt.

9. Kohus kuulutab seega võlgniku J. O. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks

Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2

kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud

andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra

vande andmiseks teist tähtpäeva. Usaldusisik on taotlenud vastava vande võtmist ning kohus

peab võlausaldajate hulka ja võlgade suurust arvestades seda taotlust põhjendatuks. PankrS §

31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei

saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise

viisi ja korda.

10. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

11. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

11.1. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45

lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused

(pankroti- või täitemenetlusalane kuritegu, varasem kohustustest vabastamine vms). Võlgniku

vastu on Aktiva Finance Group OÜ esitanud hagi (kohtuasi nr 2-25-1034), kuid nõuet pole

veel menetlusse võetud, samal võlausaldajal on võlgniku vastu nõudeid üle 16 000 euro.

5 (8)

Tsiviilasi nr 2-24-17036

12. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur

Andrus Õnnik andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Kohus on

seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud

isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

12.1. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta,

tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul

tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 26.02.2026, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3

nõue.

13. Kohtu selgitused:

13.1.

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

13.2.

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

(PankrS § 2).

13.3.

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

13.4.

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).

13.5.

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

13.6.

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

13.7.

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

14. Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6

rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega

järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus

avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse

tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

15. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

6 (8)

Tsiviilasi nr 2-24-17036

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele

isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed. Kohus kohustab võlgnikku ilmuma võlausaldajate esimesele üldkoosoleku

vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta.

16. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS §

59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb.

17. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse

arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis

vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval

ajal on tunnitasu ülemmäär 177.20 eurot.

18. Usaldusisiku aruande kohaselt on ta töötanud 13,5 tundi, mis tunnitasu 130 eurot juures

teeks koos käibemaksuga tasu suuruseks 2141.10 eurot. Arvestades võlgniku varalist seisundit

palub usaldusisik aga määrata tasu väiksemana, summas 1422.52 eurot (sh tasu 1166 eurot ja

käibemaks 256.52 eurot). Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks

väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi

vahenditest summas 866 eurot + km ning ülejäänud tasu summas 300 eurot + km välja mõista

võlgnikult pankrotivara arvelt.

19. Kohus leiab, et arvestades võlgnik J. O. maksejõuetusmenetluses usaldusisiku ülesannete

mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks

kulunud aeg 13,5 tundi põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub tema taotlust

arvestades selgelt kehtestatud piirmääradesse (jääb alla 100 euro tunni eest). Eeltoodust

tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1166 eurot, koos käibemaksuga

1422.52 eurot.

20. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri

tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks). 2025.a on kuupalga alammääraks 886 eurot. Kuivõrd

füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel puudub võlgnikul kohane vara

7 (8)

Tsiviilasi nr 2-24-17036

usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud

menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

21. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole

ilmselt võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas

866 eurot, millele lisandub käibemaks 190.52 eurot, kokku 1056.52 eurot menetlusabi korras

riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 300 eurot (lisandub käibemaks) tuleb

mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning FiMS § 59 lg 9 alusel summad välja maksta

vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ-le Andrus

Õnniku Õigusbüroo.

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Talviste

kohtunik

8 (8)