2-24-11586/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-11586

Kohtuasi

C.O, H.Y ja U.G hagi U.C vastu kaasomandi

lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. novembri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

U.C apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I: C.O (isikukood XXX)

Hageja II: H.Y (isikukood XXX)

Hageja III: U.G (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn

Kostja: U.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja Mari-

Liis Mererand

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta U.C apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 29. novembri 2024 otsuse peale

Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel otsustada asi üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Harju Maakohtu 29. novembri 2024 otsus ja saata asi tagasi

maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

4. Rahuldada U.C apellatsioonkaebus.

2-24-11586

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. C.O (hageja I), H.Y (hageja II) ja U.G (hageja III) esitasid 02.08.2024 Harju Maakohtule

hagi (täpsustatud 05.09.2024) U.C (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hagejad palusid

lõpetada poolte kaasomand kinnistule registriosa numbriga XXXXX selle müümisega

avalikul enampakkumisel, alghinnaga 360 000 eurot, jagades tulemi nii, et hagejad I ja II

saavad kumbki 10,42% tuludest, hageja III saab 20,83% tuludest ja kostja saab 58,33%

tuludest. Menetluskulud palusid hagejad jätta menetlusosaliste kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on aadressil XXX, Tallinn asuva kinnisasja kaasomanikud 5/12

mõttelises osas hagejad ühisomanikena ja 7/12 mõttelises osas kostja. Hagejad soovivad

kaasomandi lõpetamist ja sobivaks viisiks on kinnistu müük avalikul enampakkumisel.

Hagejad ei soovi omandada kostjale kuuluvat mõttelist osa ja kostja ei ole avaldanud soovi

osta hagejate osa, kuigi hagejad on teinud kostjale ettepaneku osa välja osta.

Kostja vastuväited hagiavaldusele ja menetluse käik

3. Kostja nõustus kaasomandi lõpetamisega, aga leidis, et kinnisasja müük avalikul

enampakkumisel ei ole kostja suhtes õiglane, sest ta on elanud kinnistul suurema osa oma

elust ja kodust loobumine on kostjale emotsionaalselt väga raske. Õiglasem on jätta kinnistu

kostja omandisse hagejatele makstava hüvitise vastu. Kostja soovib esitada vastuhagi

omapoolse nõudega kinnisasja jagamise viisi osas, kui ta ekspertiisi tulemuste põhjal jõuab

järeldusele, et ta on võimeline hagejatele nende osa rahaliselt hüvitama.

4. Maakohus määras 13.09.2024 kinnisvara väärtuse tuvastamiseks ekspertiisi. 02.10.2024

eksperthinnangu kohaselt on kinnisasja väärtus 360 000 eurot.

5. Maakohus selgitas kostjale 03.10.2024 kirjas vajadust esitada vastuhagi juhul, kui kostja

soovib kaasomandi lõpetamist teisel viisil, kui on hagis nõutud, ning määras selleks tähtaja

25.10.2024. Kostja vastuhagi ei esitanud.

6. Maakohus määras 04.11.2024 lõplike seisukohtade esitamise tähtaja ja lahendi kuulutamise

aja. Maakohus selgitas, et menetluses on üksnes hagiavalduses taotletud kaasomandi

lõpetamise viis.

2-24-11586

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Harju Maakohus rahuldas hagi ja lõpetas kinnisasja asukohaga XXX, Tallinn kaasomandi

müümisega avalikul enampakkumisel alghinnaga 360 000 eurot, pakkumise sammuga 500

eurot ning määras tulemist väljamaksete tegemise korra. Menetluskulud jättis kohus

menetlusosaliste endi kanda ja märkis, et rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.

8. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: kinnistu asukohaga XXX, Tallinn kaasomanikud

5/12 mõttelises osas on hagejad ühisomanikena ja 7/12 mõttelises osas kostja; hagejate osad

nende ühisomandist on hagejal III 2/4 ning hagejatel I ja II kummalgi 1/4; kinnistu väärtus

02.10.2024 seisuga on 360 000 eurot.

9. Kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses

arvestades ja kohus peab sellise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes

õiglusest (RKTKo 29.09.2010, 3-2-1-65-10, p 21). Üksnes erandjuhul on võimalik jätta

kaasomand hea usu põhimõttest tulenevalt lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud

kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane (RKTKo 10.04.2019, 2-17-9749). Kuna

kaasomandi jagamist muudel viisidel ei ole antud juhul taotletud, ei saa kaasomandi jagamist

avaliku enampakkumise teel pidada ebaõiglaseks.

10. Kaasomandit ei saa jätta lõpetamata seetõttu, et kostja kasutab kinnistut elukohana.

Kaasomandi lõpetamise vaidluste puhul on tavapärane, et vähemalt üks kaasomanikest

kinnistul elab. Kuna kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, peab

kohus lõpetama kaasomandi ühel asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-s 2 sätestatud viisil.

Erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse jätta kaasomand lõpetamata ainsal kohtu ette

toodud viisil, mis on ka teostatav, ei esine. Seetõttu rahuldas kohus hagi ja lõpetas

kaasomandi kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel.

Apellatsioonkaebus

11. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata

või saata asi maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate

kanda.

12. Kaebuse kohaselt ei ole maakohus kaasomanike huve nõuetekohaselt hinnanud. Asjaolu,

et ühtegi alternatiivset viisi kaasomandi lõpetamiseks ei ole kohtu menetluses, ei muuda

menetluses olevat viisi õiglaseks.

13. Kaasomandi eseme müümine avalikul enampakkumisel võiks olla mõistlik, kui keegi

kaasomanikest seda endale ei soovi ja neil on üksnes rahaline huvi. Kostja väljendas selgelt

soovi kinnistu ainuomandi saamiseks. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja väitega,

et hagejate taotletud viis kaasomandi lõpetamiseks ei ole õiglane. Kostja on kinnisasjal asuvas

elamus elanud terve oma elu. Teised kaasomanikud ei ole seal kunagi elanud. Kaks

kaasomanikku elavad välismaal. Hagejate õigus nõuda kaasomandi lõpetamist ei kaalu

ilmtingimata üles kostja õigust enda omand säilitada. Vastavaid kaalutlusi maakohtu otsusest

ei nähtu. Seega tuleb otsus tühistada ja jätta hagi rahuldamata.

14. Maakohus rikkus eelmenetluses selgitamiskohustust, mis tõi kaasa ebaõige lahendi. Kohus

ei selgitanud kostjale nõuetekohaselt, et kohus saab asja lahendamisel valida vaid hagis või

vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viiside vahel. Ka ei selgitanud kohus, millised on

kaasomandi lõpetamise seadusega lubatud viisid ega seda, et kaasomandi lõpetamise viise

2-24-11586

võib esitada ka alternatiivsetena. Kostjal puudus maakohtu menetluses õigusteadmistega

esindaja, hagejatel oli vandeadvokaadist esindaja. See mõjutab selgitamiskohustuse ulatust.

15. Maakohus selgitas 05.08.2024 üksnes seda, et kostja peab teatama kas ta soovib esitada

vastuhagi. Kostja teatas sellisest soovist 26.08.2024. Kohtuniku 03.10.2024

menetlusosalistele saadetud kiri, milles kohus määras kostjale tähtaja 25.10.2024 vastuhagi

esitamiseks tehti menetlusosalistele nähtavaks alles 04.11.2024. Kostja sai kirja kätte

05.11.2024, mil vastuhagi esitamise tähtaeg oli juba möödunud. Kohus ei selgitanud kostjale,

et tema 26.08.2024 vastuses märgitu oleks nt puudustega vastuhagi ega seda, mida peab

vastuhagi sisaldama.

16. Maakohus määras 04.11.2024 lõplike seisukohtade esitamise ja lahendi kuulutamise aja.

Sellest kirjast sai kostja teada, et vastuhagi esitamise tähtaeg oli 25.10.2024 ja et kohus

menetleb vaid hagiavalduse alusel esitatud kaasomandi lõpetamise viisi. Selleks ajaks oli

eelmenetlus lõppenud (eelduslikult hiljemalt 25.10.2024) ja kostja ei oleks saanud enam

vastuhagi esitada. Tegemist on õigusliku ärakuulamise põhimõtte olulise rikkumisega (TsMS

§ 656 lg 1 p 1). Kostja õigused jäid menetluses kaitseta. Kostjale tuleb anda võimalus esitada

vastuhagi. Seega tuleb saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel

menetlusse ja rahuldada, maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 1 alusel tühistada ning saata tsiviilasi samale maakohtule

eelmenetluse staadiumis uueks läbivaatamiseks. Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab

ringkonnakohus asja TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

18. TsMS § 646 kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui

leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. TsMS § 652 lg 2

teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata

tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka

teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik

apellatsioonimenetluses kõrvaldada. See tähendab, et ringkonnakohtul ei ole kohustust küsida

teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1), arutada asja kohtuistungil

(TsMS § 648) ega analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (TsMS § 656 lg 1).

19. TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusõiguse normide rikkumine, mis toob igal juhul

kaasa otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise, eelkõige

õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtte rikkumine. Ärakuulamise

põhimõtet on rikutud, kui kohus ei võimalda menetlusosalisel esitada asja lahendamiseks

olulisi faktiväiteid ja nendega seotud tõendeid. Kohtupraktikas on selgitatud, et ärakuulamise

nõude täitmiseks peab maakohus oma menetluslikke korraldusi edastades veenduma, et tema

valitud määruse edastamise viis on piisav selleks, et isik, kellele määratakse tähtaeg

menetlustoimingu tegemiseks, saab sellest teada ning tal on võimalik vastav menetlustoiming

teha (vt RKTKm 17.01.2012, 3-2-1-145-11, p 14; TlnRnKo 25.07.2024, 2-23-127357, p 9;

TlnRnKm 13.10.2022, 2-22-5688, p 9).

2-24-11586

20. Siinses asjas esitasid hagejad kohtule kaasomandi lõpetamise hagi, paludes müüa pooltele

kuuluv kinnisasi avalikul enampakkumisel. Kostja märkis 26.08.2024 hagivastuses, et soovib

esitada vastuhagi omapoolse nõudega kinnisasja jagamise viisi osas, kui ta ekspertiisi

tulemuste põhjal jõuab järeldusele, et ta on võimeline hagejatele nende osa rahaliselt

hüvitama. Pärast eksperdiarvamuse saamist määras maakohus 03.10.2024 e-kirjaga kostjale

vastuhagi esitamiseks tähtaja 25.10.2024. Kostja vastuhagi ei esitanud. Kohtute infosüsteemi

andmetel ei toimetanud kohus 03.10.2024 e-kirja menetlusosalistele kätte ning see on neile

infosüsteemis nähtavaks tehtud alles 04.11.2024.

21. Maakohus ei ole seega taganud kostjale kohast võimalust tutvuda kohtu 03.10.2024

määrusega (e-kirja vormis), millega määras kostjale tähtaja vastuhagi esitamiseks. Maakohus

võis edastada määruse menetlusosalisele küll enda valitud viisil (TsMS § 310 lg 1 ja § 466 lg

1 teine lause), kuid pidi menetlustoimingu tegemata jätmisest tulenevate tagajärgede

rakendamiseks siiski veenduma, et tema valitud määruse edastamise viis on piisav selleks, et

isik, kellele määrati menetlustoimingu tegemise tähtaeg, sai sellest teada ning tal oli võimalik

vastav menetlustoiming tähtaegselt teha. Praegusel juhul on kostja apellatsioonkaebuses

märkinud, et ta sai kohtu 03.10.2024 e-kirja kätte alles 05.11.2024 koos kohtu 04.11.2024

lõplike tähtaegade määramise kirjaga. Selleks ajaks oli vastuhagi esitamiseks määratud

tähtaeg möödunud. Kuna puuduvad muud andmed kostja poolt kohtu 03.10.2024 e-kirja

kättesaamise aja kohta, tuleb lähtuda kostja enda avaldatud kuupäevast, s.o 05.11.2024.

22. Kuigi kostja, saades 04.11.2024 kirjast teada, et kohtu määratud vastuhagi esitamise

tähtaeg on möödunud, võinuks tekkinud olukorrast kohut teavitada, ei saa teavitamata jätmist

kostjale ette heita olukorras, kus tal puudus õigusteadmistega esindaja. Kostja sai kohtu

04.11.2024 kirjast ühtlasi teada, et kohus menetleb vaid hagejate avalduses esitatud

kaasomandi lõpetamise viisi ja et menetlusosalistel on võimalik esitada veel üksnes lõplikud

seisukohad. Sellest võis kostja mõistlikult järeldada, et ta ei saagi enam vastuhagi esitada.

TsMS § 373 lg 1 järgi võib aga kirjalikus menetluses vastuhagi esitada kuni taotluste

esitamise tähtaja möödumiseni. Kohtu 03.10.2024 kirjast ei tulene, et tegemist oli taotluste

esitamise lõpptähtajaga TsMS § 403 lg 1 teise lause tähenduses. Sellise kirja saatis kohus

pooltele alles 04.11.2024. Maakohtu 04.11.2024 kirjas märgitu oli seetõttu ka kostjat eksitav.

Seega, kuigi kostja võinuks veel ka pärast kohtu määratud tähtaega (25.10.2024) vastuhagi

esitada, võis ta maakohtu 04.11.2024 kirjast mõistlikult järeldada vastupidist. 04.11.2024

kirjale reageerimata jätmist ei saa seetõttu kostjale ette heita.

23. AÕS § 77 lg 2 kohaselt saab kohus kaasomandi lõpetamise viiside vahel valida üksnes

sellekohase nõude, st hagi või vastuhagi alusel (vt RKTKo 09.05.2006, 3-2-1-45-06, p 19).

Eeltoodust tulenevalt jäi kostja ilma võimalusest esitada vastuhagi omapoolse nõudega

kaasomandi lõpetamise viisi osas. Kirjeldatud menetluslik rikkumine mõjutas asja

lahendamise tulemust, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Vastuhagi

saab esitada üksnes maakohtu menetluses. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ning saata

asi samale maakohtule uueks lahendamiseks. Ringkonnakohus ei hinda menetlusökonoomia

kaalutlustel kostja muid apellatsioonkaebuse väiteid.

24. Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule

uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega

hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel

läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)