3-25-332/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

26.02.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-332

Haldusasi

X.X.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti keelamiseks

anda välja haldusakt, millega lõpetatakse kaebajaga

teenistussuhe ja vabastatakse ta teenistusest

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.02.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

Esindaja vandeadvokaat Kaire Hänilene

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.02.2025. a määruse

peale.

2. Rahuldada kaebaja määruskaebus ning tühistada Tartu Halduskohtu 18.02.2025. a

määrus.

3. Halduskohtul on õigus otsustada kaebuse menetlusse võtmise küsimus seejärel, kui

Tartu Ringkonnakohus on lahendanud Tartu Halduskohtu 11.02.2025. a määruse

peale esitatud määruskaebuse ning see määrus on jõustunud.

4. Asendada avaldatavas ringkonnakohtu määruses kaebaja nimi tähemärgiga X.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul

alates käesoleva määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 11.02.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)

keelamiseks anda välja haldusakt, millega lõpetatakse kaebajaga teenistussuhe ja vabastatakse

ta politseiteenistusest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 92 või § 95 alusel. Koos kaebusega

esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata PPA-l, sh Lõuna prefektuuri

prefektil kaebajaga teenistussuhte lõpetamine ja politseiteenistusest vabastamine

kohtumenetluse ajal.

2. Tartu Halduskohus jättis 11.02.2025. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 11.02.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu

11.02.2025. a määruse tühistamiseks.

4. Tartu Ringkonnakohus keelas 11.02.2025. a määrusega esialgse õiguskaitse korras PPA-l,

sealhulgas Lõuna prefektuuri prefektil kaebajaga teenistussuhte lõpetamise ja

politseiteenistusest vabastamise Tartu Halduskohtu 11.02.2025. a määruse peale esitatud

määruskaebuse lahendamise ajaks.

5. Ringkonnakohus leidis, et on põhjendatud kohaldada esialgset õiguskaitset PPA-lt kaebaja

määruskaebusele seisukoha küsimise ning kaebaja esitatud määruskaebuse lahendamise ajaks.

Kui kaebajaga lõpetatakse teenistussuhe ja ta vabastatakse politseiteenistusest enne

määruskaebuse lahendamist, muudab see määruskaebuse läbivaatamise sisutuks. Esialgse

õiguskaitse kohaldamise ajal hindab ringkonnakohus esialgse õiguskaitse vajadust ja teeb

põhjendatud lahendi kaebaja määruskaebuse osas. See, et määruskaebuse lahendamise ajal ei

saa vastustaja ellu viia kavandatud personalipoliitikat, riivab avalikku huvi. Avaliku huvi riive

ei ole aga pöördumatu ning on ajaliselt piiratud. Seetõttu pidas ringkonnakohus praegusel

juhul esialgselt kaalukamaks kaebaja huvi esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu.

6. Tartu Halduskohtus küsis 14.02.2025. a kohtunõudega PPA-lt seisukohta keelamiskaebuse

menetlusse võtmise kohta.

7. PPA esitas 17.02.2025 seisukoha keelamisnõudele, milles leidis, et keelamiskaebuse

esitamine ei ole halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 1 alusel lubatud.

8. PPA tutvustas kaebajale 10.02.2025 tema teenistusest vabastamise käskkirja projekti. Selle

asemel, et sellele vastuväiteid esitada, võttis kaebaja haiguslehe ja esitas halduskohtule

keelamiskaebuse. ATS § 105 ei näe ette, et teenistusest vabastamise käskkirja peale saaks

esitada tühistamis- või keelamisnõuet. Olukorras, kus kohus ei saa põhivaidluses tehtava

otsusega sellise haldusakti andmist keelata, ei saa kohus sellise haldusakti andmist esialgse

õiguskaitse korras ka edasi lükata, sest sellist nõudeõigust ametnikul ei ole (Tallinna

Ringkonnakohtu 28.01.2026. a määrus asjas nr 3-15-2788).

9. ATS § 105 lg 1 näeb ette tõhusad õiguskaitsevõimalused õigusvastaselt teenistusest

vabastatud ametnikule oma õiguste kaitsmiseks, mis tähendab, et hilisem õiguste kaitse ei ole

võimatu või raskendatud. Käesoleval juhul puudub haldusakt, millega kaebaja oleks

teenistusest vabastatud, seega pole kaebaja õigusi riivatud.

10. Kaebaja huvid vastanduvad avalikkuse ja PPA huvidele. Organiseeritud ja raskete

kuritegude talituse töö on olulise mõjuga riigi turvalisuse ja julgeoleku tagamisel. Seega

olukorras, kus talituse juht ei suuda tagada meeskonna ühtsust ja koostööd ning tema aadressil

on tulnud kaebusi koostööpartneritelt, on selge, et muutus on vajalik, sest tööandja kohustus

on tagada hea sisekliima kõigile teenistujatele.

11. Kaebaja töötab politseiteenistuja ametikohal. Ta on saanud hariduse Sisekaitseakadeemias

ning omandab hetkel Tartu Ülikoolis magistrikraadi õppekaval „Muutuste juhtimine

ühiskonnas“. Kaebaja on töötanud varasemalt ka patrullpolitseiniku ja uurijana, lisaks ka

vanglateenistuses. Lisaks tegeleb kaebaja ettevõtlusega, olles ka ühes osaühingus juhatuse

liikmeks. Seega on kaebaja kogemused, laiapõhjaline ja mitmekülgne väljaõpe pigem need,

mis annavad talle tööturul võrreldes teistega olulise konkurentsieelise. Kaebaja erialast

ettevalmistust, kogemust ja teadmisi arvestades pakuti talle korduvalt võimalust jätkata

teenistust spetsialisti kohal, kuid kaebaja keeldus sellest, sest peab ennast sobivaks talituse

juhi ametikohale. Nii ei jää PPA-l üle muud kui kaebaja teenistusest vabastada.

12. Tartu Halduskohus tagastas 18.02.2025. a määrusega kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 2

p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ning nõustus seejuures PPA 17.02.2025. a

vastuses esitatud seisukohtadega.

13. Halduskohus märkis, et keelamiskaebus on erandlik õiguskaitsevahend, sest üldjuhul ei

ole isikul lubatud asuda oma õigusi kaitsma enne nende tegelikku riivamist. Selline võimalus

on isikul üksnes juhul, kui tal on põhjust arvata, et haldusorgan asub tema õigusi rikkuma

ning õiguste tõhus kaitsmine pärast haldusakti andmist või toimingu sooritamist oleks

võimatu või ebamõistlikult raske (RKHKm 25.10.2027, 3-17-749, p 11).

14. Halduskohus leidis, et kaebaja puhul saab pidada tõenäoliseks, et PPA Lõuna prefektuuri

prefekt võib kaebajaga teenistussuhte lõpetada ja vabastada ta teenistussuhtest organiseeritud

ja raskete kuritegude talituse juhi kohalt, juhul kui kaebaja ei soovi teisel ametikohal

teenistust jätkata. Vaidlusaluse haldusakti andmine ja selle käigus kaebaja õiguste riivamine

on lähiajal tõenäoline. Samas leidis halduskohus, et kohtule teadaoleva info põhjal ei ole

ilmne, et PPA rikuks haldusakti andmisega kaebaja õigusi. Kohus ei saa PPA asemel

otsustada, kas kaebaja teenistusest vabastada või mitte. Halduskohus viitas sellele, et ta ei

teosta haldusakti õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158

lg 3). Praeguses asjas ei ole esile toodud asjaolusid, mis osundaksid, et kaebajal poleks

võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta pärast keelamiskaebuse esemeks oleva haldusakti

andmist. Kaebaja vabastamine teenistusest, isegi kui see peaks osutuma õigusvastaseks, ei too

kaebajale kaasa pöördumatuid kahjulikke tagajärgi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

15. Kaebaja esitas 19.02.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.02.2025. a määruse

tühistamiseks ning asja saatmiseks Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks.

16. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et tema õigusvastane teenistusest vabastamine ei tooks

kaebajale kaasa pöördumatuid kahjulikke tagajärgi ja et keelamiskaebus ei viiks soovitud

tulemuseni.

17. Halduskohtu viide Riigikohtu määrusele asjas nr 3-17-749 ei käsitle päris analoogset

situatsiooni, nagu on käesolevas vaidluses. Seevastu leidis Riigikohus asjas nr 3-21-2241, et

küsimus, kas ATS § 105 tagab teenistusest vabastatud ametnikule alati ja kõiki üksikjuhu

erandlikke asjaolusid arvestades piisavalt tõhusa kaitse HKMS § 45 lg 1 mõttes, on vaieldav.

See võib sõltuda muu hulgas elukutsega seotud teguritest (RKHKm 25.11.2021, 3-21-2241, p

12). Lisaks selgitas Riigikohus viidatud lahendis, et HKMS § 121 lg 2 p 1 võimaldab kaebuse

tagastada üksnes juhul, kui kohtu arvates on kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta.

Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel

ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (samas). Kaebaja hinnangul eksis

halduskohus praegusel juhul kaebust tagastades.

18. Kaebaja hinnangul ei ole ATS § 105 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendid tõhusad HKMS

§ 45 lg 1 mõttes, kuna isegi juhul, kui kohus peaks tunnistama kaebaja kohta antud

teenistusest vabastamise käskkirja õigusvastaseks, ei näe ATS § 105 lg 4 ette kaebaja

ennistamist teenistusse, sest ta ei kasvata alla 7-aastast last. See tähendab, et kaebaja ei saa

jätkata politseiteenistuses organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juhina. Sunnitud

teenistusest vabastamine riivab politseiametniku elukutse valiku vabadust. Kaebaja huvi on

hoida ära enda teenistusest vabastamine ja jätkata vähemalt kohtuvaidluse ajal ametikohal.

19. Politsei, eriti kriminaalpolitsei kutseoskuste näol on tegemist väga spetsiifiliste oskustega,

mille kasutamine on sisuliselt võimalik üksnes riigiteenistuses sellistes ametites, mille sisuks

on kriminaalasjade menetlemine. Eluliselt on aga välistatud, et kaebaja võetaks tulevikus

tööle mistahes uurimisasutusse, kui ta on politseist vabastatud ATS § 92 või § 95 alusel.

Ameteid, mille suhtes kriminaalpolitseinikuks õppinud ja seni valdavalt kriminaaluurimisega

seotud politseitööd teinud kaebaja kogemused, laiapõhjaline ja mitmekülgne väljaõpe saaks

talle tööturul võrreldes teistega olulise konkurentsieelise anda, ei ole olemas. Lisaks ei ole

väheoluline, et kriminaalpolitsei tööd ei minda kõrgkooli õppima reeglina ühelgi teisel

eesmärgil, kui erialane teenistus ja karjäär uurimisasutustes. Kaebaja asus omandama Tartu

Ülikoolis magistrikraadi õppekaval „Muutuste juhtimine ühiskonnas“ just oma ametikohta

silmas pidades. Viitamine ettevõtlusega tegelemisele on asjakohtu, sest tegemist on pelgalt

hobiga.

20. Kaebaja hinnangul ei kahjusta kaebaja jätkamine senisel ametikohal organiseeritud ja

raskete kuritegude talituse juhina kuidagi selle üksuse toimimist. Vastupidi, kaebaja viimase

koostöövestluse kokkuvõttest nähtub, et üksuse töötulemused on tema juhtimisel paranenud

ning eesmärgid igakülgselt saavutatud. Kuivõrd kriminaalpolitsei töö sisuks ongi kuritegude

tulemuslik lahendamine, ei saa sellealast edu kuidagi üles kaaluda mõne ametniku

subjektiivne, üldistavalt negatiivne hinnang kaebaja isikule. Päris kindlasti ei ole sellistel

asjaoludel võimalik väita, justkui saaks olla välistatud selliseid tulemusi saavutanud ametniku

töölevõtmine.

21. PPA ja halduskohus ei võtnud arvesse politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) §-des 57 ja 58

sätestatud regulatsiooni ametikohale üleviimisest politseiametniku nõusolekuta või

nõusolekul. Kuniks kaebaja suhtes ei ole rakendatud PPVS § 57 sätteid, ei ole vähimatki

põhjust väita, et ainus võimalus vabatahtlikust üleviimisest loobumise korral on tema

teenistusest vabastamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

22. HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise

viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on

seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete

kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse

apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei

tulene teisiti.

23. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 18.02.2025. a määruse peale esitatud

määruskaebus on tähtaegne ja vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, et seda

on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse vastavas osas menetlusse.

24. HKMS § 203 lg 2 alusel kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele

apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS 19. peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 199

lg 1 p 1 sätestab, et ringkonnakohus tühistab halduskohtu lahendi apellatsioonkaebuse ja

vastuväidete põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks halduskohtusse, kui

asja lahendas kohus (kohtunik), kellel seaduse järgi ei olnud õigust asja lahendada.

25. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus Tartu Ringkonnakohus kohaldas 11.02.2025. a

määruse alusel esialgset õiguskaitset ning keelas esialgse õiguskaitse korras PPA-l, sealhulgas

Lõuna prefektuuri prefektil kaebajaga teenistussuhte lõpetamise ja politseiteenistusest

vabastamise Tartu Halduskohtu 11.02.2025. a määruse peale esitatud määruskaebuse

lahendamise ajaks, ei olnud Tartu Halduskohtul õigust otsustada kaebuse tagastamise üle.

Halduskohus pidi ära ootama 11.02.2025. a määruse peale esitatud määruskaebuse

lahendamise ning alles seejärel oleks saanud halduskohus võtta seisukoha keelamiskaebuse

lubatavuse osas. Praegusel juhul on halduskohus oma tegevusega tekitanud situatsiooni, kus

ringkonnakohus on võtnud menetlusse määruskaebuse, mille kaebaja esitas esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmise määruse peale, kusjuures ringkonnakohus rahuldas kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse, kusjuures esialgne õiguskaitse kehtib kuni määruskaebuse

lahendamiseni. Kuna kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse koos kaebusega, on kaebuse

olemasolu vältimatuks eelduseks esialgse õiguskaitse taotluse lubatavusele. Olukorras, kus

kaebust pole esitatud või see on tagastatud, ei ole kohtul alust otsustada esialgse õiguskaitse

küsimuse üle. Halduskohus on praegusel juhul ennatlikult kaebuse tagastanud ootamata ära

määruskaebuse lahendust. Seetõttu rikkus halduskohus 18.02.2025. a määrusega

keelamiskaebust tagastades HKMS § 199 lg 1 p 1. Ringkonnakohus tühistab Tartu

Halduskohtu 18.02.2025. a määruse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Halduskohus saab otsustada kaebuse lubatavuse alles seejärel, kui ringkonnakohus on

lahendanud 11.02.2025. a määruse peale esitatud määruskaebuse, ning see määrus on

jõustunud.

26. Ringkonnakohus asendab määruses selle avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X

lähtudes HKMS § 175 lg-st 3.

(allkirjastatud digitaalselt)