3-23-1666/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1666

Haldusasi

Sokkel Karjäärid OÜ kaebus Harku Vallavolikogu

29.06.2023 otsusele nr 49

Menetlusosalised

Kaebaja– Sokkel Karjäärid OÜ, esindajad

vandeadvokaat Villy Lopman ja advokaat Sandra

Kaas

Vastustaja – Harku vald, esindaja vandeadvokaat Karl

Haavasalu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.11.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Harku valla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

07.01.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harku valla apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

16.11.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-1666 muutmata.

2. Mõista Harku vallalt Sokkel Karjäärid OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud

2800 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.03.2025.

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

3-23-1666

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sokkel Karjäärid OÜ esitas 31.05.2023 Keskkonnaametile (KeA) taotluse Vääna

uuringuruumi geoloogilise uuringu loa saamiseks.

Geoloogilise uuringu eesmärk on välja selgitada uuringuruumis levivate setete (liiv ja/või

kruus) maht, kvaliteet ning kasutamise võimalused. Uuringute käigus planeeritakse rajada

kuni 65 uuringukaeveõõnt ja kuni 65 puurauku sügavusega kuni 35 m (olenevalt kasuliku kihi

paksusest).

2. KeA esitas 09.06.2023 Sokkel Karjäärid OÜ 31.05.2023 taotluse Harku

Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks.

3. Harku Vallavolikogu ei nõustunud 29.06.2023 otsusega nr 49 Sokkel Karjäärid OÜ-

le liiva geoloogilise uuringu loa andmisega (resolutsiooni p 1), teavitades, et arvestades seni

teadaolevat, ei nõustu Harku Vallavolikogu tõenäoliselt Vääna uuringuruumis liiva

kaevandamisega (resolutsiooni p 2).

Maapõueseaduse (MaaPS) § 4 lg 2 kohaselt on maavara geoloogilise uuringu eesmärgiks

ühemõtteliselt maavara kaevandamine. Kui maavara kaevandamine on vähetõenäoline, ei ole

uuringuloa taotlejal mõttekas korraldada kulukat geoloogilist uuringut. Haldusmenetluse

eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttega on kooskõlas, kui vallavolikogu väljendab

uuringuloa andmise menetluses seisukohta uuringualal kaevandamise kohta. Uuringualal

kaevandamise võimalikkust mõjutavad järgmised asjaolud.

1) Eestimaa Looduse Fondi tehtud Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride

uuringul põhineva Harku valla üldplaneeringu kohaselt jääb kogu taotletav uuringuala

rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalasse, kus maakasutuse juhtotstarbeks on range

režiimiga looduslik haljasmaa. Seega on uuringualas kaevandamine üldplaneeringuga

vastuolus. Tegevus kahjustab Vääna-Jõesuu tuumala põhja- ja lääneosa toimimist, mis

omakorda mõjutab tõenäoliselt negatiivselt Naage rohekoridori toimimist. Kuni 39,98

hektaril liiva kaevandamine toob kaasa märkimisväärse negatiivse mõju piirkonna

looduskeskkonnale ja elukeskkonnale. Harku valla üldplaneeringu seletuskirja p-s 2.10 on

märgitud, et uute mäetööstusmaade arendamisel peab eelistama väljaspool rohevõrgustikku

paiknevaid alasid.

2) Kaevandamine on vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga 2030+, kus on sarnaselt

üldplaneeringule tähtsustatud Tallinna ümbruses (sh Harku vallas) rohelise võrgustiku

alade olemasolu ja nende jätkuvat toimimist. Maakonnaplaneeringus ei ole soovitatud

muuta tuumalade ja koridoride maakasutamise sihtotstarvet ja üldplaneeringu järgset

juhtfunktsiooni.

3) Põhjapoolses uuringualas kaevandamine ei sobitu ruumilise planeerimise dokumendis

fikseeritud Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi arendamise ja kasutamise võimalusega.

Kaevandamine häirib ka piirkonda läbivate jalgteede ja -radade kasutamist. Vääna-Jõesuu

ranna ja seda ümbritseva metsa näol on tegemist Harku valla elanike, aga ka Tallinna linna

elanike armastatud puhkealaga. Ka keskmist uuringuala läbivad mitmed teed ja rajad, mida

kasutavad sarnaselt rannaalaga aktiivselt nii kohalikud elanikud kui ka puhkajad mujalt.

2(6)

3-23-1666

Alast u 170 m kaugusel saab alguse aianduskooperatiivide ala, kus elatakse osaliselt

paikselt. Kaevandamisega kaasnev müra võib häirida ala elamiseks kasutamist.

Lõunapoolsel uuringualal kaevandamisega kaasnev müra ja ümbritsevatel teedel toimuv

raskeveokite liiklus võib häirida mitmete majapidamiste elu. Ala kattub II kaitsekategooria

linnuliigi pesitsusalaga ja külgneb I kaitsekategooria linnuliigi pesitsusalaga.

4) Harku Vallavolikogu 27.01.2022 otsusega nr 9 algatati Harku valla puhkemetsade

teemaplaneering. Uuringualade metsad vastavad suure tõenäosusega teemaplaneeringus

kirjeldatud kõrgendatud avaliku huviga metsade tunnustele, mistõttu on põhjendatud piirata

neil sellist tegevust, mis kahjustaks oluliselt metsa ökosüsteemi.

5) Kohalikud elanikud esitasid 13.06.2023 Harku Vallavalitsusele pöördumise, milles ei

nõustu geoloogilise uuringuga ja uuringualades kaevandamisega. Uuringu käigus

planeeritavad 65 puurauku sügavusega u 35 m võivad põhjustada erinevates kihtides

põhjavee segunemist ja kahjustada puurkaevudest saadava vee kvaliteeti. Uuringul on

kahjustav toime kohalikele taime-, looma- ja linnuliikidele, kuna kasutatava tehnika

toomiseks tuleks rajada täiendavaid juurdepääsuteid. Vääna jõe hoiuala piirkonnas on

varasemalt juba teostatud mitmeid geoloogilisi ning isotoop-geokeemilisi uuringud,

mistõttu pole täiendavate uuringute tegemiseks loa andmine põhjendatud.

4. Sokkel Karjäärid OÜ esitas 27.07.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku

Vallavolikogu 29.06.2023 otsuse nr 49 õigusvastaseks tunnistamiseks ja vastustaja

kohustamiseks otsustada uuringuloa taotluse üle uuesti kahe kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates.

5. Harku vald palus jätta kaebus rahuldamata.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.11.2023 otsusega kaebuse, tuvastades vallavolikogu

29.06.2023 otsuse nr 49 õigusvastase ning kohustades vallavolikogu uuringuloa

kooskõlastamise üle uuesti otsustama kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Kohtupraktikas on rõhutatud, et geoloogilise uuringu loa andmise menetluses saab arvestada

keskkonnakaitseliste ja sotsiaalsete argumentidega, samuti saab arvestada kaalutlusega, kas

kaevandamine tulevikus on võimalik. Kaevandamisloa andmise vähene tõenäosus on üks

kaalutlus kogumist, kuid see ei ole ainumäärav. MaaPS v.r § 27 lg 7 kohta on kohtupraktikas

välja toodud, et nimetatud sättest ei tulene, et geoloogilise uuringu loale nõusoleku andmata

jätmiseks piisab üksnes sellest, et kohalik omavalitsus ja kogukond ei soovi konkreetses

piirkonnas maavara kaevandamist. See järeldus kehtib ka MaaPS kehtiva redaktsiooni puhul,

kuna seadus ei ole selles osas muutunud. Geoloogilise uuringu loa nõusoleku andmise

menetluse eesmärgiks ei ole hoida võimalikult varases etapis ära kaevandamisloa

väljastamine. Selle menetluse peamine eesmärk on välja selgitada, kas uuring kui selline ning

sellega kaasnevad tegevused ja mõjud toovad kaasa kohalikule omavalitsusele ja

kogukonnale, sh keskkonnale sellised negatiivsed mõjud, mis kaaluvad üles loa taotleja

õiguse korraldada maavara geoloogiline uuring. Geoloogilise uuringu luba ei tekita selle loa

omanikule õiguspärast ootust saada hiljem kaevandamisluba. Mõlemas loamenetluses tuleb

küsida kohaliku omavalitsuse nõusolekut ning uuringuloaga nõustumine ei välista kohaliku

omavalitsuse õigust keelduda hiljem kaevandamisloa kooskõlastamisest.

Uuringuloa andmisest keeldumine kaevandamisega seotud põhjendustel võiks põhimõtteliselt

kõne alla tulla siis, kui juba uuringuloa menetluses on ilmselge, et kaevandamisloa andmine

asjaomases uuringuruumis on välistatud – sel juhul võiks väita, et uuringuloa andmine ja selle

alusel geoloogilise uuringu tegemine selles uuringuruumis on eesmärgitu. Sellise olukorraga

pole praegusel juhul aga tegemist.

3(6)

3-23-1666

Vastustaja on praegusel juhul omistanud määrava tähenduse nendele asjaoludele, mida tuleb

arvestada eeskätt kaevandamisloale nõusoleku andmisel. Geoloogiliste uuringute vastu esineb

avalik huvi, kuna maavara hilisem kaevandamine ei toimu üksnes kaevandamisloa omaja

ärihuvides, vaid maavara läheb vaja selleks, et riik saaks täita temal lasuvaid avalikke

ülesandeid, samuti selleks, et eraisikud saaksid realiseerida enda legitiimseid erahuve, nt

omandiõiguse raames õigust ehitada. Maavarade kaevandamine toimub ka kohalike

omavalitsuste huvides. Geoloogiliste uuringute raames on vajalik hankida võimalikult palju

võrdlusandmeid, mille pinnalt avalik võim saab teha kaalutletud otsuse, millises maardlas

kaevandamine on majanduslikult otstarbekas ja millisel tegevusel on väiksemad negatiivsed

mõjud ümbritsevale keskkonnale. Geoloogilise uuringu loa nõusoleku andmise menetluse

eesmärgiks ei ole asuda spekuleerima selle üle, kas kaevandamisloa väljastamine tulevikus

võiks olla kehtivaid planeeringuid või muid asjaolusid arvestades ebatõenäoline või lausa

välistatud. Selle kohta saab anda hinnangu siis, kui selgeks on saanud kaevandamise mahud ja

ulatus ning hinnatud kaasnevaid keskkonnamõjusid.

Pole põhjust kahelda, et võimalikul kaevandamisel Vääna uuringuruumis saab olema mõju

rohevõrgustikule, samuti seal lähikonnas elavatele inimestele. Siiski ei tähenda see, et

maakonnaplaneeringu või üldplaneeringu kohaselt oleks kaevandamine rohevõrgustiku alal

välistatud – tegemist on mittesoositud, kuid teatud tingimuste täitmisel lubatava tegevusega.

Kas võimalik kaevandamine täidab maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu nõudeid, on

praegu vara öelda, kuna andmeid on ebapiisavalt. Geoloogilise loa andmise menetluses on

ennatlik asuda spekuleerima selle üle, kas „olemasolevad metsamassiivid hävitatakse“, nagu

väidab vastustaja, samuti selle üle, kas kaevandamine vastaks planeeringute piirangutele (nt

lubatava lageraieala suuruse ületamine).

Maakonnaplaneeringute suurt üldisuse taset arvestades ei saa reeglina väita, et perspektiivse

kaevandamisala paiknemine näiteks miljööväärtuslikul ja rohevõrgustiku alal välistaks

kaevandamise. Olukorras, kus teada on üksnes uuringuruumi pindala, mitte aga avatavate

karjääride arv ega nende suurus, ei ole võimalik hinnata kaevandamise tegelikku mõju

rohevõrgustiku toimimisele. Geoloogilise uuringuga ei kaasne kaevandamisega sarnaseid

mõjusid, seega ei ole võimalik kaevandamisega kaasnevaid hüpoteetilisi keskkonnamõjusid

võrdsustada geoloogilise uuringuga kaasnevate lühiajaliste ja lokaalsete mõjudega.

Välitööde geoloogilise uuringuga eeldatavasti ei kaasne väga intensiivset keskkonna või

kogukonna huvide häiringut. Puuduvad andmed ning tõendid selle kohta, et kehtestatud

uurimismetoodikat järgides tehtud geoloogiline uuring põhjustaks keskkonnale või

lähipiirkonnas elavatele inimestele ohtu, nt rikuks ära majapidamiste kaevude vee.

Geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskirjas on välja toodud, et uuringupunktid

likvideeritakse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist, täites need

samast kohast väljatud materjaliga. Uuringupunktide sulgemisel ei kasutata keskkonda

reostavaid materjale, uuringutööde käigus ei teki jääke ega jäätmeid. Maapõu ja maapind

viiakse võimalikult uurimiseelsesse seisundisse. Puurmasinaga puurimise mõju maapinnale

on minimaalne, sest puuraugu läbimõõt on 127 mm. Ka on geoloogilise uuringu loa taotluses

välja toodud, et uuringupunktide asukohad valitakse lihtsaima juurdepääsuteega. Metsaaladel

võib uuringupunktide asukohtadele juurdepääsuks olla vajalik üksikute puude langetamine.

Sellisel juhul toimub puude langetamine kooskõlas seadusega.

Uuringutöödega kaasnev mõju keskkonnale on minimaalne, selle tegevusega suure

tõenäosusega ei kaasne kehtestatud piirnormide ületamist ning tegevus on ajutine ja

lühiajaline – seetõttu ei mõjuta geoloogilise uuringu tegemine negatiivselt kohalikke elanikke.

Uuringupunktide rajamine on kiire, see toimub tööajal ning uuringupunktide rajamise

tulemusena ei muutu uuringuruumi väljanägemine olulisel määral. Projekteeritavad

4(6)

3-23-1666

puuraukude asukohad on kaardil märgitud ning esitatud pole teavet selle kohta, et just

puuraukude alusel maal võib leida kaitstavaid väärtusi, mida pole võimalik kaitsta muud

moodi kui üksnes uuringu tegemisest loobumisega.

Asjas ei oma tähendust vastustaja viide teemaplaneeringule. Koostamisel olev planeering võib

olla kaalutlusotsuse tegemisel küll üheks arvestatavaks asjaoluks, kuid tegemist ei ole kehtiva

planeeringuga, mis oleks järgimiseks kohustuslik. Samuti on oluline, et taotletava geoloogilise

uuringuga ei kaasne vastustaja väidetud ulatuslikku metsaraiet ega muud olulist

keskkonnamõju.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Harku vald palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 16.11.2023 otsus

tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

Kohalikul omavalitsusel on õiguslikult võimalik põhjendada nõusoleku andmisest keeldumist

maavara kaevandamisega seonduvate argumentidega. Geoloogiline uuring on ettevalmistav

tegevus maavara kaevandamisega alustamiseks. Nii MaaPS-is kui ka keskkonnaministri

17.12.2018 määruses nr 52 käsitatakse geoloogilist uuringut ning maavara kaevandamist

ühtse tervikuna. Selleks, et loodusvara muutuks maavaraks ning oleks võimalik moodustada

maardla, mille kohta on võimalik väljastada kaevandamisluba, on esmalt tarvilik teha

geoloogiline uuring.

Halduskohus tõlgendas MaaPS § 35 lg 1 p-i 10 ebaõigesti. Nimetatud sätte järgi keeldub

Keskkonnaamet geoloogilise uuringu loa väljastamisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei

ole nõus geoloogilise uuringu loa andmisega. Halduskohtu otsusest ei selgu, millised saaksid

olla need juhtumid, millal kohalik omavalitsus saab õiguspäraselt keelduda nõusoleku

andmisest, kui maavara kaevandamisega seonduvaid argumente ei tohi kasutada. Nimelt on

geoloogilise uuringu endaga kaasnevad mõjud sageli võrdlemisi tühised. Kuna nõusoleku

andmisest keeldumine oleks seetõttu praktiliselt võimatu, muutuks MaaPS § 35 lg 1 p 10

sisutuks. Õigusselguse põhimõttest johtuvalt ei tohiks õiguskorras olla igasuguse mõtte ja

tähenduseta norme.

Vastustaja keeldus õiguspäraselt geoloogilise uuringu loa väljastamiseks nõusoleku andmisest,

sest maavara kaevandamine Vääna uuringuruumi territooriumil on ebatõenäoline.

Rohevõrgustike säilimine ja toimimine on oluline (Riigikohtu 28.09.2023 otsus nr 3-21-979).

Kaevandamiskavatsus on seetõttu vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga 30+, Harku valla

üldplaneeringuga ja menetluses oleva puhkemetsade teemaplaneeringuga. Geoloogiline

uuring muudaks teemaplaneeringu edasise menetlemise tunduvalt komplitseeritumaks, sest

kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa, tuleb menetletav üldplaneering

kooskõlastada Kliimaministeeriumiga (MaaPS § 15 lg-d 7, 82 ja 9). Geoloogilist uuringut

teostamata sellist kooskõlastamise vajadust ei tekiks.

8. Sokkel Karjäärid OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes

halduskohtu otsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Apellatsioonkaebus ei sisalda uusi

argumente, mida halduskohus poleks juba analüüsinud. Ringkonnakohus peab täiendavalt

vajalikuks märkida järgmist.

5(6)

3-23-1666

10. MaaPS § 35 lg 1 p 10 järgi keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku

omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Asjaolu, et kohaliku omavalitsuse

võimalused nõusoleku andmisest õiguspäraselt keelduda on suhteliselt piiratud, ei tähenda, et

tegemist oleks sisutu normiga. Kohaliku omavalitsuse kaasatus uuringuloa väljastamise

menetlusse on igati põhjendatud, kuid kohalik omavalitsus avaliku võimu kandjana peab oma

otsustusõigust kasutama eesmärgipäraselt ning hoiduma uuringute takistamisest olukorras,

kus uuringud ise kohalikku huvisid ei riiva.

11. Halduskohus osundas õigesti, et geoloogiliste uuringute vastu esineb avalik huvi.

Selleks, et riik saaks kaevandamislubade menetlustes teha kaalutletud otsuse, peab tal olema

asjakohane teave maavara kohta. Ainuüksi asjaolu, et peale geoloogilise uuringu tegemist

võidakse teatud maa-ala arvele võtta maardlana ning see raskendab kohalikul omavalitsusel

oma planeeringute menetlemist, ei ole piisav, et uuringuloa andmisega mitte nõustuda.

12. Valla 29.06.2023 otsuses nr 49 välja toodud vastuväited oleks asjakohased juhul, kui

kunagi peaks esitatama kaevandamisloa taotlus. Siis tuleb kaevandamise mõju kohalikule

omavalitsusele igakülgselt hinnata. Nõustudes uuringuloa andmisega, ei tekita kohalik

omavalitsus ettevõttele ega riigile õiguspärast ootust, et ta on tulevikus nõus ka

kaevandamisega.

13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja taotleb esindajakulude 3451,25 eurot

(käibemaksuta) hüvitamist, millest 1432,50 moodustab kahe esindaja kohtuistungiks

valmistumine ja istungil osalemine. Ringkonnakohus leiab, et viimati nimetatud kulu täies

mahus vastustajalt väljamõistmine pole põhjendatud (HKMS § 109 lg 6). Vaidluse mahtu ja

iseloomu arvestades polnud kahe esindaja osavõtt kohtuistungist vajalik. Kaebaja võib sellise

valiku teha, kuid sellisel juhul ei pea kõik tekkinud kulud jääma vastaspoole kanda. Eelnevat

arvestades tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 2800 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)