3-22-2670/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-22-2670

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

26.02.2025, Tartu

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Ülo Anijalg

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista Viru Vanglalt X kasuks välja kahjuhüvitis 160

eurot.

2. Jätta kaebus ülejäänud osas rahuldamata.

3. Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 90 eurot Eesti Vabariigi kanda

ning menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.03.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

3-22-2670

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 20.12.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub mõista Viru Vanglalt

26.11.2022 tema suhtes sooritatud täieliku läbiotsimisega tekitatud mittevaralise kahju katteks

välja kahjuhüvitise 3000 eurot.

2. Tartu Halduskohus võttis kaebuse 04.05.2023. a määrusega menetlusse.

3. Viru Vangla esitas kaebusele 05.06.2023 vastuse, paludes jätta kaebuse rahuldamata.

4. Kohus otsustas 07.02.2025. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning

andis pooltele tähtajad täiendavate selgituste, seisukohtade ja tõendite esitamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja palub kaebuse rahuldada, põhjendades seda järgnevalt.

5.1. Kaebaja saabus 26.11.2022 koos lapsega Viru Vanglasse 2 tunniks vangla poolt

korraldatavale isadepäeva üritusele oma abikaasa ja lapse isa juurde. Vanglasse sisenemisel

läbis kaebaja koos lapsega vangla pääslas röntgenseadme, mis valgustab läbi riided ja keha

pealispinna ning näitab ka keha sisse. Samuti vaatas kaebaja läbi narkokoer. Mingeid kahtlusi,

et kaebajal võib olla keelatud esemeid või aineid, ei olnud, kuid vaatamata sellele juhatati

kaebaja P-hoones eraldi ruumi ning ilma igasuguste põhjendusteta kästi tal end võtta riidest

lahti ja teha alasti kükke. Pärast seda, kui tema riided kombati läbi, lubati tal panna riided

selga ja ta juhatati ruumi, kus ametnike järelevalve all viidi läbi isadepäeva üritus. Kaebaja oli

sellest, et tulles vanglasse kahetunnisele üritusele, mis toimub ametnike järelevalve all, pidi ta

end alasti võtma ja tegema paljalt kükke nagu kinni peetud terrorist, šokis. Kaebajal oli

vanglasse saabumisel pidulik meeleolu, kuid pärast alandavaid ja ebainimlikke läbiotsimise

protseduure tekkis kaebajal alandatusest nutumaik suhu ning soov vanglast lahkuda ja enam

mitte kunagi tagasi tulla. Kaebaja heaolu oli rikutud, tal tekkis stress, ta oli nördinud, et

vangla jälle ilma igasuguse põhjendusteta kohtles teda kui kurjategijat. Kaebaja tundis end

täielikult abituna ja solvununa. Eriti alandav oli see, et ametnikud sundisid kaebajat tegema

alasti kükke ning jälgisid sel ajal tema suguelundeid, nagu neil oleks kahtlus, et kaebaja võis

endasse midagi peita. Pärast vanglast väljumist nuttis kaebaja autos tükk aega, enne kui suutis

maha rahuneda, et lapsega koju Tallinnasse sõita. Vangla tungis põhjendamatult ja

õigusvastaselt kaebaja privaatsfääri ja eraellu ning rikkus isikupuutumatust, millega tekitas

kaebajale intensiivselt vaimseid kannatusi ja moraalset kahju.

6. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta järgmistel põhjendustel rahuldamata.

6.1. Kaebajale teostati läbiotsimine Viru Vangla spordihoones naiste riietusruumis, mitte

P-hoones, nagu kaebaja on väitnud. Kaebaja on ebaõigesti märkinud ka seda, et ta käis

vanglas oma abikaasa juures, kui tegelikkuses oli külastatav kinnipeetav kaebaja elukaaslane.

6.2. Kuigi isikute läbiotsimisse puutuvat reguleerib täpsemalt justiitsministri 05.09.2011. a

määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44) § 31, ei ole kehtestatud üht

kindlat korda, kuidas peab läbiotsimist tegema. Põhiline, millega läbiotsimise teostamisel

arvestama peab, on see, et vastavalt määruse nr 44 § 31 lg-le 31 peab vanglateenistuse ametnik

otsima vanglasse saabuva külastaja läbi nii, et oleks välistatud isiku sisenemine vanglasse

keelatud esemete ja ainetega. Sealjuures peab tegema läbiotsimist viisil, mis austab

inimväärikust ning meetme valikul peab lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest. Ühtlasi

rõhutab seadusandja määruse nr 44 §31 lg-s 4 sätestatuga seda, et keelatud esemete ja

ainetega või läbiotsimisest keeldumise korral isikut vanglasse ei lubata. Seega tuleneb

määruse nr 44 § 31 lg-test 31 ja 4, et läbiotsimise teostamine on eelkõige vajalik keelatud

asjade ja ainete vanglasse sattumise ärahoidmiseks. Määruse nr 44 § 31 lg-s 5 nimetatud

3-22-2670

meetmetel, nagu metallidetektor, riideid ja keha pealispinda läbivalgustav seade, muud

tehnilised vahendid ja teenistuskoer, on läbiotsimise tõhustamise funktsioon ning need ei ole

käsitatavad eraldiseisvalt kui ainuõiged ja lõplikud läbiotsimisviisid. Näiteks võib

teenistuskoer oma lõhnaaistinguga tuvastada isikul narkootilise aine lõhna, kuid ilmselgelt ei

saa teenistuskoer käppadega asuda läbiotsitavalt isikult eset ära võtma või siis kompamisega

läbiotsimist tegema, mistõttu peab seda tegema vanglaametnik. Samuti võib koer jätta

leidmata ained, mille tuvastamist talle õpetatud ei ole. Metallidetektor võib küll avastada

metallist torkeriistad, kuid teravaks lihvitud puidust vaia või narkootilist ainet see ilmselgelt

ei tuvasta. Riideid ja keha pealispinda läbivalgustavad seadmed võivad küll tuvastada

suuremaid anomaaliaid inimkehaga võrreldes, kuid võivad jätta tuvastamata inimkehaga

sarnase temperatuuri ja konsistentsiga esemed ega tuvasta ka kehaõõnsustesse peidetud asju.

Ühtegi läbiotsimisvahendit ei saa seada ülimuslikuks teisele, mistõttu võib erinevaid

meetmeid kasutada eraldiseisvalt, aga ka samaaegselt läbiotsimise tõhustamise eesmärgil.

Vanglas kasutatakse vastavalt määruse nr 44 § 31 lg-s 31 sätestatud nõuetele keha pealispinda

läbivalgustavat seadet, mistõttu on alusetud kaebaja väited sellest, et pääslas kehaskänneri

kasutamisel nähti tema kehaõõnsustesse.

6.3. Kaebaja ei ole enne kohtule kaebuse esitamist vaidlusaluse läbiotsimisega seoses vangla

poole pöördunud ega toimingu põhjendatuse kohta uurinud. Kaebaja on käinud mitme aasta

jooksul arvukatel kokkusaamistel Viru Vanglas ning ka 26.11.2022 teostati läbiotsimisi

sarnaselt varasemale – antud juhul erines vaid asukoht. Seega, pelgalt varasema kogemuse

pinnalt pidi kaebaja eelduslikult teadma, mis teda vanglasse saabudes ees ootab ja milliseid

toiminguid läbi viiakse. Sellest tulenevalt ei saa pidada usutavaks kaebaja etteheidet toimingu

arusaamatuse kohta.

6.4. Isadepäeva üritusel, kuhu kaebaja 26.11.2022 vanglasse tuli ja mis toimus Viru Vangla

spordisaalis, ei osalenud ainuisikuliselt vaid kaebaja, tema laps ja elukaaslane, aga ka teised

kinnipeetavad ja külastajad. Kaebaja elukaaslane, keda ta külastama tuli, oli kinnipeetav, kes

paiknes tugevdatud järelevalvega üksuses. Lisaks oli kõikidel kinnipeetavatel ja külastajatel

võimalik üksteisega vahetult kokku puutuda ja suhelda. Antud üritusel osalemine ei ole

võrreldav nt ekskursioonil osalemisega, kuivõrd kokkusaamiste puhul on põhirõhk vahetul

suhtlusel ja kokkupuutel kinnipeetavaga, aga teisel puhul on põhirõhk vangla territooriumi,

olude ja tööga tutvumisel. Olemuslikult käsitati isadepäeva üritusel osalemist kui lühiajaliselt

eraldamiseta kokkusaamisel osalemist justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 31 lg 21 p 5 tähenduses. Kuivõrd isadepäeva üritusel oli kõikidel

osalejatel võimalik vahetult kokku puutuda, siis oht vangla julgeolekule vangistusseaduse

(VangS) § 66 lg 1 tähenduses seisnes eelkõige keelatud esemete vahendamises, nende

esemete liikumises külastajatelt kinnipeetavatele ja esemete liikumises eluosakondadesse.

Samas, kui vanglasse toimetatakse keelatud aineid, siis piisab ka pelgalt nende

kättetoimetamisest ja äratarvitamisest. Keelatud ained jõuavad kõige suurema tõenäosusega

vanglasse väljastpoolt vanglat. Võimalike probleemide ennetamiseks on vajalik külastajate

läbiotsimine, et hoida juba eos ära võimalike rikkumiste toimepanemine.

6.5. Vangla ei kasuta läbiotsimisel seadmeid, mis tuvastaksid kehaõõnsustesse peidetud asjad,

mistõttu on vajalik ja põhjendatud lahti riietumisega läbiotsimiste teostamine. Lahti

riietumisega läbiotsimine teostatakse kahes osas – ülakeha ja alakeha. Lahti riietunult kükkide

tegemine on vajalik võimalike kehaõõnsustesse peidetud esemete avastamiseks, kuna inimeste

anatoomiast tulenevalt on kükitades alakeha kehaõõnsustesse peidetud esemete hoidmine

raskendatud. Kuigi lahti riietumisega läbiotsimine tekitab kahtlemata külastajatele teatud

ebamugavusi, kaalub vangla julgeoleku tagamise eesmärk üles külastajate õiguse

privaatsusele. Ühtegi külastajat ei sunnita läbiotsimiseks tahtevastaselt. Kui külastaja leiab, et

3-22-2670

talle määruse nr 44 § 31 lg-st 31 tulenev ja vanglas kehtiv kord ei sobi, siis on tal alati õigus

läbiotsimisest keelduda, kuid sellisel juhul ei lubata tal vastavalt määruse nr 44 § 31 lg-s 4

sätestatule vanglasse siseneda. 26.11.2022 kehtis Viru Vanglas praktika, et kõik vangla

territooriumile saabuvad külastajad, v.a alaealised lapsed, otsitakse läbi, sh teostatakse

läbiotsimine lahti riietumisega. Tänaseks on praktika selles osas muutunud külastajatele

soodsamaks ning lahti riietumisega läbiotsimisi teostatakse vaid põhjendatud kahtluse korral.

6.6. Kaebaja pole kaebuses kirjeldanud seda, milles väidetav ebainimlikkus ja alandamine

antud juhul seisnes. Pelgalt läbiotsimise fakti nentimist ei saa käsitada automaatselt kaebaja

ebaproportsionaalse ja inimväärikust alandava kohtlemisena.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kaebaja on esitanud kohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude, paludes mõista

vastustajalt tema kasuks välja kahjuhüvitise 3000 eurot. Kaebuse kohaselt on kahju tekitatud

sellega, et kaebaja otsiti Viru Vanglas 26.11.2022 enne isadepäeva üritust lahti riietumisega

läbi.

8. Tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1

kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse

alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi

saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Eelnevalt viidatud sätetest tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue

rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu või tegevusetus on

leidnud aset avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teo või tegevusetusega,

millega rikuti mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust; õiguste rikkumise

tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo või tegevusetuse ja isikul

tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite

kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise

kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

9. Vangla on seisukohal, et 26.11.2022 Viru Vanglas aset leidnud kohtumist kaebaja ja tema

elukaaslase vahel tuleb käsitada ilma vaheklaasita lühiajalise kokkusaamisena VSkE § 31 lg

21 p 5 tähenduses. Kohus nõustub vangla selle käsitusega.

10. VangS § 27 lg 1 esimene lause näeb ette, et vanglateenistuse ametnikul on õigus

kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. Sama lõike kolmas

lause nõuab, et läbiotsimise viib läbi külastajaga samast soost vanglateenistuse ametnik.

Sarnaselt sätestab VangS § 68 lg 3, et vanglateenistuse ametnikul on õigus vanglasse

saabuvad ja vanglast väljuvad isikud ning nende asjad läbi otsida. Ka justiitsministri määruse

nr 44 § 31 lg 1 esimene lause sätestab, et vanglateenistuse ametnikul on õigus koos asjadega

läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik. Määruse nr 44 §

31 lg-st 31 (kehtiv alates 25.11.2022) tuleneb, et vanglateenistuse ametnik peab isiku, keda on

õigus läbi otsida, otsima läbi viisil, mis välistab isiku sisenemise vanglasse keelatud esemete

ja ainetega. Läbiotsimist peab tegema viisil, mis austab isiku inimväärikust ja meetme valikul

peab lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest.

Tulenevalt VSkE § 37 lg-st 2 otsitakse enne ja pärast lühiajalist kokkusaamist kinnipeetav ja

kokkusaaja läbi. Kui kokkusaaja keeldub läbiotsimisest, siis teda kokkusaamisele ei lubata

(VSkE § 37 lg 4).

3-22-2670

Eeltoodud sätetest tulenevalt ei ole vanglal kaalutlusruumi selle otsustamisel, kas

kokkusaamisele saabuv või sealt lahkuv isik läbi otsida. Küll aga ei ole õigusaktidega ette

nähtud, millisel konkreetsel viisil läbiotsimine aset leiab. Selle otsustamisel on vanglal

kaalutlusruum (haldusmenetluse seaduse § 4). Kohtupraktikas on rõhutatud, et olukorras, kus

seadusandja ei ole ette näinud kinnipeetavat külastavate isikute alasti läbiotsimist iga kord,

tuleb vanglal läbiotsimise viisi valikul pidada seda kui eriti intensiivset läbiotsimise viisi

erandlikuks, mis nõuab konkreetsete asjaoludega seostamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu

28.02.2022. a otsus haldusasjas nr 3-21-161, p-d 10, 11). Ka määruse nr 44 § 31 lg 31 rõhutab

läbiotsimisel isiku inimväärikuse austamise ja proportsionaalsuse põhimõttest lähtumise

vajadust.

11. Vangla seisukohtadest praeguses asjas ei nähtu, et vangla oleks pidanud võimalikuks ja

vajalikuks enne kaebaja kõnealust läbiotsimist kaaluda, kas läbiotsimine ja sellega vangla

julgeoleku tagamine oleks olnud võimalik ka vähem piiravama läbiotsimise meetodi

kasutamisel, kui seda oli kaebaja lahti riietumisega läbiotsimine. Vangla esitatud väidetest

tuleneb selgelt, et tegemist oli sel ajal vanglas üldiselt levinud praktikaga. Vangla on küll

viidanud ka sellele, et tegemist oli üritusega, kus külastajad said teineteisega suhelda ja

vahetult kokku puutuda, kuid ühtegi üritusele eelnevalt koostatud (kas siis ürituse iseloomu

või kaebaja elukaaslase isikuga seotud) ohuhinnangut ei ole kohtule esitatud. Seetõttu ei pea

ka kohus vajalikuks hinnata, kas ürituse iseloom või muud asjaolud võisid antud juhul

õigustada kaebaja suhtes kõige äärmuslikuma läbiotsimismeetme kasutamist. Kohtupraktikas

on selgitatud, et kokkusaamisele tulevaid isikuid ei ole üldjuhul karistatud õigusrikkumise

eest ning neist lähtuv oht ei saa seetõttu olla võrreldav kokkusaamisel viibivast kinnipeetavast

lähtuva ohuga (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2022. a otsus nr 3-21-161, p 12).

Tulenevalt sellest, et määruse nr 44 § 32 p 2 näeb ette kinnipeetava läbiotsimise

kohustuslikkuse nii enne kui ka pärast lühiajalist kokkusaamist, tuleb pidada lühiajalistel

kokkusaamistel käivate kinnipeetava lähedaste kaudu vanglas keelatud esemete vangla

eluosakonda toimetamist ebatõenäoliseks ka juhul, kui neid ei otsita läbi alasti.

12. Kohus ei nõustu vanglaga, et kaebaja igal juhul lahti riietumisega läbiotsimise teostamist

õigustas see, et teised läbiotsimise viisid ei saanud tagada vangla julgeolekut, s.o vältida

keelatud esemete ja ainete vanglasse sattumist sedavõrd tõhusal viisil kui alasti läbiotsimine.

Olukorras, kus lahti riietumisega läbiotsimist tuleb pidada erandlikuks meetmeks, on

põhjendatud arvestada sellega, et teised külastajate läbiotsimise viisid nagu metallidetektor,

kompamine, röntgenseade, kehaskänner ja teenistuskoer (vt määruse nr 44 § 31 lg 5)

võimaldavad selle ohu siiski suurel määral ära hoida. Keelatud esemete või ainete

eluosakonda toimetamist aitab vältida konkreetse kinnipeetava isikuga seotud ohtude

hindamine ja võimalus kinnipeetav, mitte teda külastav isik alasti läbi otsida (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 28.02.2022. a otsus haldusasjas nr 3-21-161, p 13).

13. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et vanglal ei olnud õigust ilma kaalutlusõigust

teostamata ja konkreetsetele asjaoludele tuginemata teostada kaebajale 26.11.2022 enne

isadepäeva üritust lahti riietumisega läbiotsimist. Vangla tegevus on seetõttu olnud

õigusvastane.

14. Õigusvastase nõudmise tagajärjel võõra inimese ees lahti riietumine alandab väärikust

ning kujutab endast ka eraelu (füüsiline ja vaimne puutumatus) riivet (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 19.05.2023. a otsus asjas nr 3-21-2616, p 10). Kaebajale sellega seoses

tekkinud mittevaralise kahju, ennekõike hingelise valu ja kannatuste (vt võlaõigusseaduse

(VÕS) § 128 lg 5, RVastS § 7 lg 4) tekkimist saab eeldada. Kohtu hinnangul on usutav, et

kaebaja tundis alasti võtmise tõttu alandatust ja piinlikkust.

3-22-2670

15. Vastustaja tegevuse ja kaebajale tekkinud hingeliste üleelamiste vahel on olemas

põhjuslik seos. Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis osutaksid sellele, et kaebaja oleks

tingimata otsitud lahti riietumisega läbi ka juhul, kui vastustaja oleks läbiotsimisele eelnevalt

kaalutlusõigust teostanud.

16. Kohus leiab, et vastustaja õigusvastane tegevus oli süüline. Kaalutlusõiguse teostamata

jätmist ja läbiotsimise viisi valikul määruse nr 44 § 31 lg-t 31,arvestava hindamise läbi viimata

jätmist tuleb kohtu hinnangul pidada VÕS § 104 lg 4 tähenduses raskeks hooletuseks.

17. Kohtu hinnangul ei saa praeguses asjas kaebajale ette heita esmaste õiguskaitsevahendite

kasutamata jätmist. Usutavaks ei saa pidada, et juhul, kui kaebaja oleks taotlenud vanglalt

tema suhtes lahti riietumisega läbiotsimise mitteteostamist, oleks vangla muutnud oma

tavapärast praktikat, jätnud kaebaja kokkusaamisele eelnevalt alasti läbi otsimata ja kaebaja

sellest hoolimata kokkusaamisele lubanud.

18. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt

õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Hüvitise suuruse määramisel

tuleb arvestada RVastS § 13 lg-s 1 nimetatud asjaolusid: 1) kahju tekkimise ettenägematus; 2)

objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; 3) õiguste rikkumise raskus; 4) eraõiguses

sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel; 5) muud asjaolud, millest

tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Mittevaralise kahju suuruse

kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus, kus kahju ulatuse otsustab kohus oma

siseveendumuse kohaselt, arvestades iga konkreetse rikkumise asjaolusid, rikkumise

raskusastet ja nende kumulatiivset mõju (vt nt Riigikohtu 10.10.2013 otsus asjas nr 3-3-1-38-

13, p 21; 17.12.2014 otsus asjas nr 3-3-1-70-14, p 24). Seejuures tuleb kohtul võtta arvesse

rikutud õiguse olulisust (vt nt Riigikohtu 16.05.2012. a määrus asjas nr 3-3-1-11-12, p 17) ja

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite mõju (Riigikohtu 15.04.2020. a otsus asjas nr 3-18-360,

p 16).

19. Kaebaja palub mõista talle vastustajalt välja kahjuhüvitise 3000 eurot. Kohus leiab, et

nimetatud suuruses kahjuhüvitis ei ole kooskõlas kohtupraktikas sarnastes olukordades välja

mõistetud hüvitiste suurusjärguga. Näiteks on varasemates kohtuasjades määratud

täiskasvanud külastajatele nende 13 korral toimunud täieliku läbiotsimise eest hüvitis 2000

eurot (asjas nr 3-22-311) ja 6 korral toimunud täieliku läbiotsimise eest hüvitis 1000 eurot

(asjas nr 3-23-51).

20. Kaebaja on kaebuses kirjeldanud, et ta oli paljalt kükkide tegemisest šokis ning tal tekkis

alandatusest suhu nutumaik. Kaebaja märkis veel, et tundis end kui kurjategijat ning abitu ja

solvununa. Arvestades kaebaja kirjeldatut, rikutud õiguse (eraelu, sh füüsiline ja vaimne

puutumatus) olemust ja olulisust, kuid samuti rikkumise ühekordsust ja kohtupraktikat

sarnastes olukordades väljamõistetavate hüvitiste suuruse kohta, peab kohus põhjendatuks

mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitise 160 eurot.

21. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse osaliselt.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2). Kui kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja ei esitata, siis

menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Kohus vabastas 04.05.2023. a

määrusega kaebaja 90 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest. Tulenevalt HKMS § 118

lg-test 2 ja 3 jäävad need menetluskulud täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda. Kohtule ei ole

esitatud muid menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente ning ülejäänud võimalikud

menetluskulud jäävad seetõttu HKMS § 109 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

3-22-2670

(allkirjastatud digitaalselt)

Tartu Ringkonnakohus otsustas tühistada Tartu Halduskohtu 26.02.2025. a

otsuse resolutsiooni punkt 1 hüvitise suurust puudutavas osas ja teha selles osas

uus otsus, millega mõista Viru Vanglalt X kasuks välja kahjuhüvitis 100 eurot.