2-24-11585/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-11585

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi G. S. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

23 055,91

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Anu Volmer

Kostja: G. S. (isikukood xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagist osaline loobumine võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude 35

eurot osas.

2. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja S AS ja kostja vahel 16.01.2023 sõlmitud

väikelaenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 20 000 eurot, intress 759 eurot ja viivis

2296,91 eurot.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1260 eurot.

7. Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

8. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded

avaldamise kaudu.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest

Rahandusministeeriumi arvelduskontodes nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB

Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank –

EE567700771003819792.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise

korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 30.07.2024 hagi kostja vastu nõudega vastu mõista kostjalt

hageja kasuks välja S AS ja kostja vahel 16.01.2023 sõlmitud väikelaenulepingust nr xxxx

tulenev põhivõlgnevus 20 000 eurot, intress 759 eurot, viivis 2296,91 eurot ja

sissenõudmiskulud 35 eurot.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.

2.1. Kostja sõlmis S ASga (krediidiandja) 16.01.2023 väikelaenulepingu xxxx laenusummaga

20 000 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli intressimäär 9,900% aastas, 0,0275%

päevas. Intressi arvestamisel tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast,

alustades intressi arvestamist laenusumma arvelduskontole kandmise päeval. Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 (Krediidiga seotud kulud/Maksete

hilinemisega kaasnevad kulud) tulenevalt kaasneb laenulepingu ülesütlemisega viivise

tasumine aastamääraga 9,900%.

Krediidi kogukulu oli 21 640,17 eurot, krediidi kulukuse määr 11,650% aastas, mille

arvestamisel lähtuti lisaks laenusummale ja intressimäärale laenu tagastamise lõpptähtpäevast

05.05.2024, laenulepingu tasust 150 eurot, tagasimaksete tähtpäevadest iga kuu 05. alates

05.03.2023 eeldusel, et krediidisumma võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus.

Hageja toob välja, et kostja digiallkirjastas lepingu S AS-i internetipanga keskkonnas ning

lepingule oli lisatud Euroopa standardinfo teabeleht. Kõik lepingu dokumendid on kostjale S

AS internetipanga keskkonnas kostja isiklikul kasutajakontol kättesaadavad ja soovi korral

alla laetavad. VÕS §-des 404 või 405 sätestatud kohustuslikud andmed on välja toodud

lepingute põhitingimustes ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehes.

Laen 20 000 eurot on kantud kostja arvelduskontole xxxx.

2.2 Kostja on tasunud üksnes lepingutasu 150 eurot, maksegraafiku järgseid tagasimakseid

kostja teinud ei ole. Kui kostja oli jäänud täielikult viivitusse kolme üksteisele järgneva

05.03.2023, 05.04.2023, 05.05.2023 osamakse tasumisega, andis krediidiandja kostjale

15.05.2023 teatisega võimaluse võlgnevuse tasumiseks või võla tasumise osas kokkuleppe

saavutamiseks tähtajaga hiljemalt 01.06.2023. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles

krediidiandaja lepingu erakorraliselt üles 02.06.2023. Lepingu ülesütlemise teatis on kostjale

edastatud 15.05.2023 lepingu üldtingimuste punktist 12.4 tulenevalt tähitud kirjaga kostja

poolt pangasüsteemis avaldatud ja kinnitatud e-posti aadressile xxxx ja aadressile Xxxx.

Kostjat on ka 15.08.2023 teavitatud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale.

Kostja ei teavitanud krediidiandjat oma kontaktandmete muutumisest (kohustus tulenes

lepingu tüüptingimuste punktis 10.3.1), mistõttu võis krediidiandaja mõistlikult eeldada talle

kostja poolt deklareeritud kontaktandmete õigsust.

Otsuse põhjendused

3. Hageja teatas 21.02.2025 kohtule, et loobub võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõudest.

TsMS § 429 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni lahendi jõustumiseni ning kohus võtab

loobumise vastu määrusega. Loobuda saab ka osaliselt. Nõudest loobumise korral ei saa sama

nõudega enam uuesti kohtusse pöörduda. Kohus võtab osalise loobumise vastu.

4. Hagi ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte

toimetatuks loetud 19.12.2024 (ning saadetud ka kostja e-postiaadressidele). Kostja ei ole

hagile vastust esitanud.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

5. Hageja nõude aluseks on S ASi ja kostja vahel sõlmitud väikelaenuleping. Kohus loeb

kostja poolt omaks võetuks, et kostja on lepingu digiallkirjastanud, et lepingudokumendid

esitati kostjale püsival andmekandjal S ASi internetipangas ning et lepingule oli lisatud

Euroopa tarbijakrediidi teabeleht, mis koos lepingu põhitingimustega sisaldas VÕS § 404

nõutud teavet.

Kohus kontrollis hageja poolt välja toodud krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks olnud

andmete alusel, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud

maksimaalset krediidi kulukuse määra (mis 16.01.2023 oli 45,93%).

6. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite laenu väljamaksmise kohta. Kohus

saab aru, et lepingutasu debiteeris krediidiandja koheselt kostja kontolt peale laenu kostjale

väljamaksmist.

7. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise osas on hageja esile toonud, et laenu

andmise eel hinnati kostja krediidivõimelisust ja finantsolukorda kostja pangakonto väljavõtte

(konto lõpuga 0580, periood 01.07.2022 - 13.01.2023) ja laenutaotluse alusel. Ning et

tuvastati, et kostja xxxx kontole laekus sissetulek tööandjalt E OÜ-st, keskmine laekumise

suurus oli 2976,06 eurot, finantskohustusi S ASi ega teiste krediidiandjate ees ei olnud.

Kontrolliti ka veel kolme kostja konto väljavõtteid, ka nendelt ei nähtunud finantskohustusi.

Hageja väitel Creditinfo maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Sõlmitava

laenulepingu kuumakse 1437 eurot moodustas ca 48,3% laenusaaja igakuisest kostja

igakuisest keskmise sissetuleku suurusest ning krediidiandja jõudis järeldusele, et krediidi

väljastamisel oli kostja maksevõimeline.

Kohus loeb need väited kostja poolt omaks võetuks. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise

kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi

kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda lepingutega võetud

kohustusi täita.

Pidades silmas Euroopa Kohtu praktikat, millest tulenevalt peab kohus omal algatusel

kontrollima vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist sõltumata menetlusliigist (st ka

sõltumata siseriiklikest menetlusseadustiku sätetest, mis pärsiksid tõendite hindamist ning

seeläbi kohtu kontrollikohustuse täitmist), märgib kohus, et kohtule on esitatud tõenditena

laenutaotlus ja kostja nelja pangakonto väljavõtted. Neist nähtub, et kostja on raha kogunud

(üks oli rahakoguja konto, üks nö põhikonto igapäevasteks arveldusteks ning kahel kontol oli

hoiustatud raha). Konto väljavõttest ei nähtu finantskohustusi ega muid asjaolusid, mille tõttu

krediidiandjal oleks pidanud tekkima kahtlus, et kostja ei suuda võetud kohustusi lepingu

kehtivuse ajal täita.

8. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et S AS loovutas nõude aluseks

olevatest lepingutest tulenevad nõude hagejale ning kostjat on sellest teavitatud.

9. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et kostjal on laenulepingu alusel

tagastamata kogu laenulepingu alusel saadud laenusumma, 20 000 eurot. Lepingu järgi tuli

laen täielikult tagastada 05.05.2024, ent hageja väitel on leping erakorraliselt üles öeldud.

Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks kohtuotsuse punktis 2.2. toodud hageja faktiväited

maksetega viivitusse jäämise ning üles ütlemise teate saatmise kohta. Seega on leping

kehtivalt üles öeldud, tagastamata laenusumma tasumise nõue on muutunud sissenõutavaks

ning kohus mõistab selle kostjalt välja.

10. Hageja on välja toonud, et arvestas krediidiandja intressi 9,900% lähtudes tegelikust

päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast, alustades intressi arvestamist

laenusumma arvelduskontole kandmise päevast (s.o 16.01.2023). Hageja väitel on kostjal

tasumata intress perioodi 16.01.2023 - 02.06.2023 eest kokku 759 eurot (hageja on hagis

esitanud ka täpse intressiarvestuse). Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited

intressikokkuleppe ja intressi tasumata jätmise kohta ning mõistab tasumata intressi kostjalt

välja.

11. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise intressimääraga võrdses viivisemääras, alates

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 03.06.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni

30.07.2024 kokku 2296,91 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude selliselt, nagu hageja

ise esitas (arvestades, et kohus asus seisukohale, et leping oli selleks ajaks üles öeldud).

12. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1

punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.

Menetluskulud

13. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud (1260 eurot tasutud

riigilõivu) ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu.

Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud 1260 eurot.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Kohtulahendi kättetoimetamine ja täitmine

14. Tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS

§ 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

15. TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta

viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik