3-23-1502/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tanel Saar, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2025, Tartu

Haldusasja number

3-23-1502

Haldusasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla 11. mai 2023. a

otsuse nr 6-24/1607-2 ja 15. juuni 2023. a vaideotsuse

nr 1-11/105-2 tühistamiseks ja Tartu Vangla

kohustamiseks anda luba õues särgita jalutamiseks või

suvevormi väljastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 23. jaanuari 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Siim Grossbergi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Siim Grossberg

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23. jaanuari 2024. a

otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja vastuväide rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 28. märts

2025).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav Siim Grossberg taotles vanglalt lubada tal meditsiinilistel põhjustel

jalutada ilma särgita. Tartu Vangla 11. mai 2023. a otsusega nr 6-24/1607-2 jäeti taotlus

rahuldamata viitega vangistusseaduse (VangS) § 46 lg-le 1, mille järgi on kinnipeetaval kohustus

kanda vangla riietust, ning Tartu Vangla kodukorra p-le 4.2, mille järgi peab kinnipeetav

väljaspool enda elukambrit kandma vangla riietust ja olema korrektselt riietatud.

Meditsiiniosakonnast saadud info kohaselt ei ole taotlejale särgita jalutamine näidustatud.

2. S. Grossberg esitas pärast edutut kohtueelset menetlust (vaie jäeti rahuldamata 15. juuni 2023.

a vaideotsusega nr 1-11/105-2) kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi keelduva otsuse ja

vaideotsuse tühistamise nõue ning nõue vangla kohustamiseks anda luba õues särgita

jalutamiseks või väljastada talle suvevorm. Kaebuse kohaselt on perearst 22. märtsi 2023. a

anamneesis märkinud, et ta peaks saama jalutada ilma särgita.

3. Tartu Halduskohtu 23. jaanuari 2024. a otsusega jäeti kaebus suvevormi väljastamiseks

kohustamise nõude osas läbi vaatamata ning ülejäänud osas rahuldamata. Kohtuotsuse

põhjendused olid järgmised.

3.1. VangS § 46 lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 4.2 järgi peab kinnipeetav kandma vangla

riietust. Kodukorra p 1.8 kohaselt on vangla direktoril vajadusel oma korraldustes kodukorra

täitmisest kõrvale kalduda. Kohus nõustus vastustajaga, et vangla riietuse üks eesmärk on tagada

vangla julgeolek, täpsemalt vajadus eristada kinnipeetavat muudest isikutest. Sama eesmärgi

täitmiseks on kehtestatud VangS § 46 lg 1 ls-s 2 kohustus kanda riietusel nimesilti. VangS § 46

lg 3 kohaselt kehtestatakse vangla riietuse kandmise kord ministri määrusega. Justiitsministri 30.

novembri 2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) § 83 lg 4

kohustab kandma vangla riietuse esemeid viisil, mis vastab nende otstarbele.

3.2. Kohtu hinnangul tuleneb VangS § 46 lg-st 1 ja 3 ning VSkE § 83 lg 4 esimesest lausest

koostoimes, et kinnipeetaval ei ole lubatud õues ilma särgita viibida. Seega on õigustloovates

aktides kehtestatud kinnipeetavatele õues ilma särgita viibimise imperatiivne keeld ning vastavalt

pole vangla viide kodukorra p-le 1.8, mis võimaldab direktoril kodukorra täitmisest kõrvale

kalduda, asjakohane. Kui õigustloovad aktid näevad ette imperatiivse keelu, ei saa vangla

direktor asuda samas küsimuses teostama kaalutlusõigust, sest sel moel väljuks ta õigusaktidega

ettenähtud otsustusruumist ning tema otsus oleks seadusega vastuolus.

3.3. Õige pole kaebaja väide, et tal oli otsuse tegemise ajal astma ja nahaprobleemide tõttu

särgita jalutamiseks meditsiiniline näidustus. Tema tervisekaardile oli 22. märtsil 2023 märgitud:

„Selgitatud, et nõustun, et meditsiiniliselt ilmselt võiks olla abi ilma särgita käimisest, kuid see

pole meditsiiniosakonna otsustada“. Seega ei määranud arst kaebajale ravi, mis näeks ette õues

särgita viibimise.

3.4. Kuna suvevormi väljastamise taotlust polnud kaebaja vanglale esitanud ega vastavalt selles

osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud, jättis kohus selles osas kaebuse läbi

vaatamata.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. S. Grossberg esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja

kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.

4.1. Inspektor-kontaktisikul ei olnud keelduva otsuse tegemise pädevust, sest vangla

kodukorra p 1.8 järgi oli kodukorrast kõrvale kalduvate otsuste tegemine vangla direktori

pädevuses.

4.2. Kinnipeetavate arv väheneb lähiajal Tartu Vanglas poole võrra. Ei ole põhjendatud väide,

et riietus on vajalik eristamiseks, kuna iga inimese kehaehitus on erinev, kuid vanglavorm on

kõigil ühesugune.

4.3. Särgita jalutamine oli varem pikalt lubatud. Selline keeld on õigusvastane. Särgita

jalutamise keeld on vastuolus õigusriigi põhimõtetega. Kinnipeetavetel ei ole loodud

inimlikke tingimusi palava ilma ja päikesega jalutamiseks.

4.4. Kohus tagastas kaebajale haigusjuhu väljavõtte, mis iseloomustas kaebaja olukorda.

4.5. Kaebajal oli arst määranud 22. märtsil 2023 ravi, mis nägi ette õues särgita viibimise.

Apellatsioonimenetluses esitas kaebaja vastuväite sellele, et ringkonnakohus pikendas Tartu

Vangla poolt apellatsioonkaebusele vastuse esitamise tähtaega.

5. Tartu Vangla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta.

5.1. Pole arusaadav, kuidas särgiga jalutamine kaebaja tervist kahjustab. Vanglas kasutatavad

puuvillased T-särgid on kehasõbralikud.

5.2. Kinnipeetavate arvu vähenemine Tartu Vanglas ei anna õigust viibida jalutuskäigul ilma

särgita.

5.3. Kuna direktor ei saanud VangS ja VSkE regulatsioonist kõrvale kalduda, ei oma tähtsust

väide, et keelduva otsuse tegemisel rikuti pädevust. Vaideotsusega on direktor inspektor-

kontaktisiku otsuse heaks kiitnud.

5.4. Varasemalt lubati särgita jalutada üksnes meditsiinilise näidustuse korral, mitte vastavalt

kinnipeetavate soovidele.

5.5. Kaebaja esitatud tõendi tagastamine oli põhjendatud, sest see ei puudutanud kaebaja

väidetavat terviseprobleemi.

5.6. Kaebajale ei olnud määratud ravi korras särgita jalutamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Halduskohus ja vastustaja on viidanud põhjalikult erinevatele õigusnormidele, kust tuleneb

kinnipeetavatele kohustus kanda ka jalutuskäigu ajal vangla riietust ning ringkonnakohus ei

korda neid. Seega on vangla keeldumine kaebajale loa andmisest särgita jalutamiseks

õiguspärane.

8. Keelduvat otsust ei muuda õigusvastaseks see, et kaebaja hinnangul pidanuks taotluse

lahendama vangla direktor. Halduskohus on põhjendatult märkinud, et kuna vangla riietuse

kandmise kohustus tuleneb otseselt õigustloovatest aktidest (eeskätt VangS § 46 lg-st 1), siis

ei olnud tegemist üksnes vangla kodukorras reguleeritud küsimusega, millest võib kodukorra

p 1.8 järgi vangla direktor kõrvale kalduda. Seega ei olnud tegemist küsimusega, mida oleks

pidanud lahendama vangla direktor.

9. See, et kinnipeetavate arv Tartu Vanglas väheneb, ei muuda olematuks VangS § 46 lg-st 1

tulenevat nõuet, et kinnipeetavad peavad kandma vangla riietust. Samamoodi ei anna alust

kehtivast regulatsioonist kõrvalekaldumiseks kaebaja nägemus, et palja ülakehaga

kinnipeetavaid võib olla lihtsam eristada kui ühesugust vangla riietust kandvaid

kinnipeetavaid.

10. Seoses kaebaja väitega, et varem oli särgita jalutamine lubatud, peab ringkonnakohus

usutavaks vangla selgitust, et ka varem oli särgita jalutamine lubatud vaid meditsiinilistel

näidustustel.

11. Kaebaja nägemus, miks on särgita jalutamise keeld õigusi ülemääraselt piirav, on

ringkonnakohtu hinnangul liialdatud. Ka vabaduses on avalikus ruumis liikumisel

üldteadaolevalt tavaks ülakeha katva riietuse kandmine ning seda isegi palaval ajal.

Kinnipeetavatele väljastatud rõivastus – puuvillane T-särk – on oma omadustelt igati

võrreldav või samaväärne riietusega, mida kannavad ka inimesed ka vabaduses avalikus

ruumis liikudes suvisel ajal. Kinnipeetavad ei saa end võrrelda nt rannas või muus

lõõgastumiskohas viibivate isikutega. Kinnipidamisega kaasnev paratamatu ebamugavus on,

et kinnipeetavad ei saa kasutada kõiki hüvesid, mida saavad kasutada vabaduses viibivad

isikud.

12. Kaebaja seisukoht, et talle oli 22. märtsil 2023 määratud särgita jalutamine ravina, ei pea

paika. Nagu kaebaja ise apellatsioonkaebuses märkis, on arst teinud tervisekaardile kande:

„Selgitatud, et nõustun, et meditsiiniliselt võiks ilmselt abi olla ilma särgita käimisest, kuid

see pole meditsiiniosakonna otsustada“. Seda kannet ei saa mõista nii, et arst nägi kaebajale

ravina ette särgita jalutamise. Selliselt ei ole kanne sõnastatud. Vastupidi, arst on nentinud, et

see küsimus pole meditsiiniosakonna otsustada.

Lisaks on vastustaja võtnud seisukoha vangla meditsiiniosakonna juhatajalt, kes on

selgesõnaliselt öelnud, et kaebajal ei ole tervisest tulenevat põhjust näidustada ilma särgita

jalutamist (dtl 64). Seega ei kinnita tõendid kaebaja seisukohta, et talle on särgita jalutamine

ette nähtud arsti poolt, vastupidi, arst on öelnud, et kaebajal ei ole näidustust tervislikel

põhjustel näidustust ilma särgita jalutamiseks.

13. Kaebaja vaidlustab ka tõendi tagastamist vastustajale. Vastustaja oli esitanud 25. juulil

2023 väljavõtte kaebaja tervisekaardist ning kohus tagastas selle põhjusel, et see ei kajastanud

kaebaja tervislikku olukorda, mis seonduks käesoleva vaidlusega. Ringkonnakohus leiab, et

kuna kohus ei tagastanud kaebaja esitatud tõendit, ei rikkunud tõendi tagastamine esiteks

kaebaja menetluslikke õigusi. Teiseks on halduskohus põhjendatult leidnud, et kuna väljavõte

ei kajasta kaebaja terviseseisundit käesoleva vaidlusega seotud aspektist, siis ei ole tõend

asjakohane.

14. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata. Riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel oli kaebaja vabastatud.

15. Kaebaja vastuväide seoses sellega, et ringkonnakohus pikendas vangla poolt

apellatsioonkaebuse esitamiseks algselt määratud tähtaega, jääb rahuldamata. Vastamise

tähtaja pikendamine vanglale ei rikkunud kuidagi kaebaja õigusi. Vastamise tähtaja

pikendamata jätmine ei oleks toonud kaasa käesoleva otsuse tegemist varem, sest

menetlusjärjekorras oli piisavalt varasemaid apellatsioonkaebusi, millega ringkonnakohus pidi

varem tegelema. Samuti ei mõjutanud vastamise tähtaja pikendamine kuidagi käesoleva

lahendi sisu ega lõppotsust.

(allkirjastatud digitaalselt)