3-24-2276/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Tallinna Halduskohtu 19.11.2024 otsus osas, millega halduskohus jättis arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
Legislator headnote
AI generated3-24-2276/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Tühistada Tallinna Halduskohtu 19.11.2024 otsus osas, millega halduskohus jättis arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.02.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2276
Haldusasi
G.B kaebus tühistada Maardu Linnavalitsuse otsused
mitte maksta täiendavat sotsiaaltoetust
Menetlusosalised
Kaebaja G.B , esindaja eestkostja C
Vastustaja Maardu linn, esindaja Neeme Sild
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.11.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
G.B apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
18.02.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1. Jätta G.B apellatsioonkaebus rahuldamata.
2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 19.11.2024 otsus osas, millega halduskohus jättis
rahuldamata G.B kaebuse Maardu Linnavalitsuse 02.09.2024 otsuse nr 10-
1.7/2034 tühistamiseks. Lõpetada selles osas haldusasja menetlus.
3. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 19.11.2024 otsus muutmata.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5. Asendada otsuse avaldamisel G.B , C ja Q nimed tähemärgiga.
Selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult
teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.03.2025.
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse
14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest
arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja
kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
esitama tähtaja kestel ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-24-2276
1. G.B esitas 24.07.2024 Maardu Linnavalitsusele taotluse maksta talle täiendavat
sotsiaaltoetust.
2. Maardu Linnavalitsus keeldus 30.07.2024 otsusega nr 10-1.7/1677 toetuse määramisest.
Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab Maardu Linnavolikogu 26.11.2019 määruse nr 56
„Maardu linna eelarvest sotsiaaltoetuste maksmise kord“ (edaspidi määrus nr 56) § 1 lg 7, et
perekonna sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse määramisel loetakse vähekindlustatuks isikut
või perekonda, kelle ühe kuu sissetulek pereliikme kohta jääb alla 525 euro. Pere teise ja iga
järgneva liikme sissetuleku piiriks on 65% pere esimese liikme sissetuleku piirist. Isiku ja
perekonna sissetulek arvestatakse taotlusele eelnenud kolme kuu keskmise netosissetuleku
järgi. G.B keskmine netosissetulek 623,96 eurot ületab toimetulekupiiri ning ta ei vasta
toetuse saamise tingimustele. Määruse nr 56 § 19 kohaselt võib erandjuhtudel maksta ka
muid käesolevas korras nimetamata toetusi linnavalitsuse korralduse alusel. Toetust võib
maksta ka konkreetselt määratletud abivajajate sihtrühmale. G.B keskmine sissetulek on
piisavalt suur, et iga kuu tasuda 30–42 euro suuruseid Maardu Teenused SA päevakeskuse
toitlustamise arveid. Ühe toitlustamise päeva maksumuseks on kehtestatud sümboolse tasuna
2 eurot kõigile päevakeskuse klientidele. Kuna toetuse vajaduse tõendamisel on
tõendamiskoormus taotlejal, oli taotlejal kohustus esitada kõik vajalikud andmed, et saada
taotleja toetusevajadusest täielik ülevaade. G.B ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks
toetuse määramise vajadust.
G.B esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maardu Linnavalitsuse
30.07.2024 otsus ja kohustada vastustajat maksma kaebajale toetust või alternatiivselt taotlust
uuesti läbi vaatama (haldusasi nr 3-24-2276).
3. G.B esitas 11.08.2024 Maardu Linnavalitsusele taotluse maksta talle täiendavat
sotsiaaltoetust.
Maardu Linnavalitsus keeldus 02.09.2024 otsusega nr 10-1.7/2034 toetuse määramisest.
Määruse nr 56 § 2 lg 11 kohaselt määratakse toetus taotleja esitatud nimeliste
kuludokumentide alusel, kuid mitte üle § 2 lg-s 3 nimetatud piirmäära. Mustamäe Apteek OÜ
proviisor teatas 29.08.2024 vastuseks linnavalitsuse järelepärimisele, et nimi ning allkiri G.B
esitatud kuludokumendil ei ole apteegitöötaja kirjutatud. Määruse nr 56 § 24 p 1 alusel tuleb
jätta toetus määramata.
G.B esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes tühistada linnavalitsuse 02.09.2024 otsus
ning kohustada vastustajat maksma kaebajale toetust või alternatiivselt taotlust uuesti läbi
vaatama (haldusasi nr 3-24-2537).
4. Halduskohus liitis asjad ühte menetlusse ja liidetud asja numbriks jäi 3-24-2276.
Kaebaja väited olid kokkuvõtlikult järgmised.
Abivajadus ei sõltu üksnes tuludest. G.B eluasemekulud on ca 700–800 eurot. Vastustaja on
maksnud sissetulekust sõltuvaid toetusi isikutele, kelle sissetulek on suurem kui 525 eurot.
Toetusi makstakse suvaliselt. Maardu linna sotsiaaltoetuse maksmise kord tagab abi üksnes
rahvapensioni saajatele ehk enamik töövõimetuid isikud toetustele ei kvalifitseeru. 02.09.2024
otsuse tegemisel rikkus vastustaja menetlusnorme. Otsustamine viibis, hoolimata sellest, et
vajalik teave esitati õigel ajal.
5. Tallinna Halduskohus jättis 19.11.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.
30.07.2024 otsus (sissetulekust sõltuv toetus)
2(5)
3-24-2276
Vaidluse keskseks küsimuseks on see, kas G.B on vähekindlustatud isikuks. Määruse nr 56
kohaselt loetakse perekonna sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse määramisel
vähekindlustatuks isikut või perekonda, kelle ühe kuu sissetulek pereliikme kohta jääb alla
525 euro. Õige on vastustaja järeldus, et kaebaja viimase kolme kuu keskmine netosissetulek
on vähemalt 623,96 eurot, mis ületab toimetulekupiiriks määratud 525 eurot.
Kaebaja on taotluse juurde lisanud Maardu Teenused SA 30.06.2024 arve nr 604, mille
tasumise tähtaeg on 10.07.2024. Arve summa on 36 eurot. 266 eurot on tasumata arvete
võlgnevus eelnevatest perioodidest. Määrusest nr 56 ega SHS-st ei tulene kohaliku
omavalitsuse kohustust tasuda kaebaja võlgnevusi.
Isegi kui tõlgendada määrust nr 56 nii, et vastustaja oleks pidanud eluasemekulud
sissetulekust maha arvama, ei ole kaebaja neid haldus- ega kohtumenetluses tõendanud.
Kaebaja ei ole tõendanud ega ka põhistanud, et vastustaja oleks maksnud täiendavaid
sotsiaaltoetusi isikutele, kellel selleks õigust või vajadust ei ole.
02.09.2024 otsus (ravimikulu hüvitamine)
Ravimitoetus määratakse taotleja esitatud nimeliste kuludokumentide alusel, kuid mitte üle §
2 lg-s 3 nimetatud piirmäära. Taotlusele lisatakse ravimitoetuse korral maksekviitung, millel
peab olema kajastatud isiku nimi, kellele on retseptiravim välja kirjutatud (määruse nr 56 § 20
lg 3 p 2). Toetuse andmisest võib keelduda juhul, kui taotluses on andmeid varjatud või on
esitatud ebaõigeid andmeid (§ 24 p 1). Avaldusele lisatud 11.08.2024 arvest nr 23851-LV219
nähtub, et ostja nimekoht on kinni kaetud ning käsitsi on lisatud „G.B “, lisaks nähtub
kolmanda isiku allkiri selle isiku nimeta ning allkirja kuju ei võimalda teha järeldusi ka
nimekuju kohta. Toetuse maksmisele võib seada üksnes asjakohaseid tingimusi, mis ei piira
toetuse taotleja põhiõigusi ülemäära. Avalikes huvides on, et ravimitoetust saaksid kohaliku
omavalitsuse eelarvest eelkõige isikud, kes seda tegelikult vajavad. Seda silmas pidades ei ole
nõuetekohase kuludokumendi esitamise nõue ebaproportsionaalne. Kokkuvõttes tekkis
kuludokumendil kajastatut ja kuludokumendi tavapärast kuju arvesse võttes vastustajal
põhjendatud kahtlus kuludokumendi õigsuses.
Kaebaja leiab, et vastustaja oleks pidanud kuludokumendi õiguses kahtlemise korral tagama
kaebajale võimaluse olla ära kuulatud. Asjaoludest nähtuvalt on vastustaja pöördunud kaebaja
eestkostja poole varasemas haldusmenetluses 17.06.2024 ja seoses arve nõuetekohasusega ka
selles haldusmenetluses. Samuti on kaebaja eestkostjal võimaldatud esitada täiendavad
tõendid ravimi ostmise kohta, kuid kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud. Seega oli kaebaja
teadlik, millised on nõuetekohased tõendid, mis tuleb toetuse saamiseks esitada. Seetõttu ei
tingi õiguse olla ära kuulatud rikkumine otsuse tühistamist. Kaebaja pole toonud välja
asjaolusid, et ära kuulamine oleks mõjutanud otsuse õiguspärasust. See, et kaebajale on varem
ravimitoetust makstud, ei tingi iga järgneva taotluse rahuldamist. Ei nähtu, et vastustaja oleks
kaebaja taotluse lahendamisega ebamõistlikult viivitanud. Kuigi taotluse esitamise ja päringu
vahele jäi 17 päeva ja vastustaja ei ole selgitanud, miks päringut ei saanud teha varem, ei saa
menetluse kogupikkust (22 päeva) pidada ilmselgelt ülemääraseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6. G.B palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada. Arusaamatu on kohtu
järeldus, et linna kehtestatud sissetuleku piir pole ebakohaselt madal. Maardu Linnavalitsus
on kohtu- ja menetlusdokumentides kinnitanud, et sissetulekust sõltuvaid toetusi on määratud
inimestele, kelle sissetulek ületab kehtestatud piiri (525 eurot kuus). Retseptiravimite osas
pole kohtuotsusest tuvastatav, milliste andmete põhjal tehti järeldus, et esitatud arvetel
3(5)
3-24-2276
puudub siduv seos taotleja või ravimite tegeliku kasutajaga. Halduskohus jättis esitatud
kuludokumendid piisavalt uurimata.
7. Maardu linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
Kaebaja moonutab vastustaja väiteid. Kaebaja soovib kohtuistungil esitada uusi tõendeid, kuid
pole selgitanud, milliseid tõendeid ning milliste asjaolude tõendamiseks on tal kavas esitada ja
miks ta ei ole tõendeid esitatud varem.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
02.09.2024 otsus (ravimikulu hüvitamine)
8. Maardu Linnavalitsus on 22.02.2025 teinud otsuse vaadata üle 02.09.2024 otsus
(ravimikulu hüvitamine) ning G.B-le otsustati hüvitada retseptiravimite kulust 17,57 eurot,
s.o osas, mis ei ületa määruse nr 56 § 2 lg-s 3 sätestatud aastast piirmäära 110 eurot. Kuna
kaebaja on selles osas oma eesmärgi kohtuväliselt saavutanud ja tal ei ole põhjendatud huvi
jätkata 02.09.2024 otsuse vaidlustamist, tuleb haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4
alusel lõpetada ja halduskohtu otsus asjaomases osas HKMS § 155 lg 3 alusel tühistada.
30.07.2024 otsus (sissetulekust sõltuv toetus)
9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on Maardu Linnavalitsuse 30.07.2024 otsust
puudutavas osas põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus jääb selles osas
muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS §
201 lg 4). Ringkonnakohus jääb ka 26.02.2025 otsuses asjas nr 3-24-1021 võetud
seisukohtadele.
10. Kaebajat ei saa määruse nr 56 tähenduses pidada vähekindlustatud isikuks ning talle ei saa
maksta sissetulekust sõltuvat täiendavat sotsiaaltoetust. Kuna kaebaja määratles taotluses
ennast üksi elavana (puuduvad leibkonda kuuluvad muud isikud), on sissetuleku arvestus
tehtud õigesti. Arvestades et määruse nr 56 § 1 lg 7 teise lause kohaselt on pere teise ja iga
järgneva liikme sissetuleku piiriks 65% pere esimese liikme sissetuleku piirist, on ka
ebatõenäoline, et C ja Q kaebaja perekonnaliikmeteks arvamise korral oleks tulemus olnud
teistsugune.
11. Asjaolu, et Maardu linn on maksnud Q-le mõnel korral ravimitoetust määruse nr 56 § 2 ja
abivahendi toetust määruse nr 56 § 3 alusel, ei anna kaebajale õigust nõuda, et Maardu linn
maksaks temale täiendavat sotsiaaltoetust määruse nr 56 § 8 alusel olukorras, kus kaebaja ei
vasta künnist ületava sissetuleku tõttu toetuse saamise tingimustele. Isikute abivajadus võib
ajas muutuda. Isegi kui linn on mõnel põhjendatud üksikjuhul maksnud toetust inimesele,
kelle sissetulek ületab piirmäära, ei anna see kaebajale õigust nõuda samasuguse erandi
tegemist. Kaebaja väidab, et vastustaja on kohtumenetluses kinnitanud, et maksab
sissetulekust sõltuvaid toetusi inimestele, kelle sissetulek on suurem kui 525 eurot. Kaebaja ei
ole esitanud enda selle väite kohta tõendeid.
12. Riigikohtu halduskolleegium on 27.11.2006 otsuses asjas nr 3-3-1-59-06 (p 12)
selgitanud, et võrdse kohtlemise printsiibist ei tulene, et kui üht isikut on õigusvastaselt
koheldud soodsamalt, siis tuleb sellist õigusvastast soodustust laiendada jätkuvalt kõigi
isikute suhtes. Samuti ei saa võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes nõuda ebaõige
halduspraktika jätkamist või laiendamist.
Menetluslikud küsimused
13. Kaebaja esindaja esitas 28.01.2025 Tallinna Ringkonnakohtule teate, milles muu hulgas
märgib, et esitas 04.12.2024 Maardu linnale taotluse intervallteenuse ning sotsiaaltranspordi
4(5)
3-24-2276
korraldamiseks G.B-le , kuid vastustaja pole taotlust lahendanud. See küsimus väljub siinse
haldusasja piiridest ning ringkonnakohus jätab selle tähelepanuta.
14. Pooled ei ole asjas taotlenud menetluskulude hüvitamist ja nad kannavad oma võimalikud
menetluskulud ise. Kaebus on riigilõivuvaba ja riigilõivu pole asjas tasutud.
15. Otsus sisaldab eraelulisi andmeid. Seetõttu tuleb otsuse avaldamisel asendada isikute (v.a
vastustaja esindaja) nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)