3-24-2276/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2276

Haldusasi

G.B kaebus tühistada Maardu Linnavalitsuse otsused

mitte maksta täiendavat sotsiaaltoetust

Menetlusosalised

Kaebaja G.B , esindaja eestkostja C

Vastustaja Maardu linn, esindaja Neeme Sild

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.11.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

G.B apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

18.02.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta G.B apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 19.11.2024 otsus osas, millega halduskohus jättis

rahuldamata G.B kaebuse Maardu Linnavalitsuse 02.09.2024 otsuse nr 10-

1.7/2034 tühistamiseks. Lõpetada selles osas haldusasja menetlus.

3. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 19.11.2024 otsus muutmata.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Asendada otsuse avaldamisel G.B , C ja Q nimed tähemärgiga.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.03.2025.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama tähtaja kestel ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-2276

1. G.B esitas 24.07.2024 Maardu Linnavalitsusele taotluse maksta talle täiendavat

sotsiaaltoetust.

2. Maardu Linnavalitsus keeldus 30.07.2024 otsusega nr 10-1.7/1677 toetuse määramisest.

Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab Maardu Linnavolikogu 26.11.2019 määruse nr 56

„Maardu linna eelarvest sotsiaaltoetuste maksmise kord“ (edaspidi määrus nr 56) § 1 lg 7, et

perekonna sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse määramisel loetakse vähekindlustatuks isikut

või perekonda, kelle ühe kuu sissetulek pereliikme kohta jääb alla 525 euro. Pere teise ja iga

järgneva liikme sissetuleku piiriks on 65% pere esimese liikme sissetuleku piirist. Isiku ja

perekonna sissetulek arvestatakse taotlusele eelnenud kolme kuu keskmise netosissetuleku

järgi. G.B keskmine netosissetulek 623,96 eurot ületab toimetulekupiiri ning ta ei vasta

toetuse saamise tingimustele. Määruse nr 56 § 19 kohaselt võib erandjuhtudel maksta ka

muid käesolevas korras nimetamata toetusi linnavalitsuse korralduse alusel. Toetust võib

maksta ka konkreetselt määratletud abivajajate sihtrühmale. G.B keskmine sissetulek on

piisavalt suur, et iga kuu tasuda 30–42 euro suuruseid Maardu Teenused SA päevakeskuse

toitlustamise arveid. Ühe toitlustamise päeva maksumuseks on kehtestatud sümboolse tasuna

2 eurot kõigile päevakeskuse klientidele. Kuna toetuse vajaduse tõendamisel on

tõendamiskoormus taotlejal, oli taotlejal kohustus esitada kõik vajalikud andmed, et saada

taotleja toetusevajadusest täielik ülevaade. G.B ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks

toetuse määramise vajadust.

G.B esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maardu Linnavalitsuse

30.07.2024 otsus ja kohustada vastustajat maksma kaebajale toetust või alternatiivselt taotlust

uuesti läbi vaatama (haldusasi nr 3-24-2276).

3. G.B esitas 11.08.2024 Maardu Linnavalitsusele taotluse maksta talle täiendavat

sotsiaaltoetust.

Maardu Linnavalitsus keeldus 02.09.2024 otsusega nr 10-1.7/2034 toetuse määramisest.

Määruse nr 56 § 2 lg 11 kohaselt määratakse toetus taotleja esitatud nimeliste

kuludokumentide alusel, kuid mitte üle § 2 lg-s 3 nimetatud piirmäära. Mustamäe Apteek OÜ

proviisor teatas 29.08.2024 vastuseks linnavalitsuse järelepärimisele, et nimi ning allkiri G.B

esitatud kuludokumendil ei ole apteegitöötaja kirjutatud. Määruse nr 56 § 24 p 1 alusel tuleb

jätta toetus määramata.

G.B esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes tühistada linnavalitsuse 02.09.2024 otsus

ning kohustada vastustajat maksma kaebajale toetust või alternatiivselt taotlust uuesti läbi

vaatama (haldusasi nr 3-24-2537).

4. Halduskohus liitis asjad ühte menetlusse ja liidetud asja numbriks jäi 3-24-2276.

Kaebaja väited olid kokkuvõtlikult järgmised.

Abivajadus ei sõltu üksnes tuludest. G.B eluasemekulud on ca 700–800 eurot. Vastustaja on

maksnud sissetulekust sõltuvaid toetusi isikutele, kelle sissetulek on suurem kui 525 eurot.

Toetusi makstakse suvaliselt. Maardu linna sotsiaaltoetuse maksmise kord tagab abi üksnes

rahvapensioni saajatele ehk enamik töövõimetuid isikud toetustele ei kvalifitseeru. 02.09.2024

otsuse tegemisel rikkus vastustaja menetlusnorme. Otsustamine viibis, hoolimata sellest, et

vajalik teave esitati õigel ajal.

5. Tallinna Halduskohus jättis 19.11.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.

30.07.2024 otsus (sissetulekust sõltuv toetus)

2(5)

3-24-2276

Vaidluse keskseks küsimuseks on see, kas G.B on vähekindlustatud isikuks. Määruse nr 56

kohaselt loetakse perekonna sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse määramisel

vähekindlustatuks isikut või perekonda, kelle ühe kuu sissetulek pereliikme kohta jääb alla

525 euro. Õige on vastustaja järeldus, et kaebaja viimase kolme kuu keskmine netosissetulek

on vähemalt 623,96 eurot, mis ületab toimetulekupiiriks määratud 525 eurot.

Kaebaja on taotluse juurde lisanud Maardu Teenused SA 30.06.2024 arve nr 604, mille

tasumise tähtaeg on 10.07.2024. Arve summa on 36 eurot. 266 eurot on tasumata arvete

võlgnevus eelnevatest perioodidest. Määrusest nr 56 ega SHS-st ei tulene kohaliku

omavalitsuse kohustust tasuda kaebaja võlgnevusi.

Isegi kui tõlgendada määrust nr 56 nii, et vastustaja oleks pidanud eluasemekulud

sissetulekust maha arvama, ei ole kaebaja neid haldus- ega kohtumenetluses tõendanud.

Kaebaja ei ole tõendanud ega ka põhistanud, et vastustaja oleks maksnud täiendavaid

sotsiaaltoetusi isikutele, kellel selleks õigust või vajadust ei ole.

02.09.2024 otsus (ravimikulu hüvitamine)

Ravimitoetus määratakse taotleja esitatud nimeliste kuludokumentide alusel, kuid mitte üle §

2 lg-s 3 nimetatud piirmäära. Taotlusele lisatakse ravimitoetuse korral maksekviitung, millel

peab olema kajastatud isiku nimi, kellele on retseptiravim välja kirjutatud (määruse nr 56 § 20

lg 3 p 2). Toetuse andmisest võib keelduda juhul, kui taotluses on andmeid varjatud või on

esitatud ebaõigeid andmeid (§ 24 p 1). Avaldusele lisatud 11.08.2024 arvest nr 23851-LV219

nähtub, et ostja nimekoht on kinni kaetud ning käsitsi on lisatud „G.B “, lisaks nähtub

kolmanda isiku allkiri selle isiku nimeta ning allkirja kuju ei võimalda teha järeldusi ka

nimekuju kohta. Toetuse maksmisele võib seada üksnes asjakohaseid tingimusi, mis ei piira

toetuse taotleja põhiõigusi ülemäära. Avalikes huvides on, et ravimitoetust saaksid kohaliku

omavalitsuse eelarvest eelkõige isikud, kes seda tegelikult vajavad. Seda silmas pidades ei ole

nõuetekohase kuludokumendi esitamise nõue ebaproportsionaalne. Kokkuvõttes tekkis

kuludokumendil kajastatut ja kuludokumendi tavapärast kuju arvesse võttes vastustajal

põhjendatud kahtlus kuludokumendi õigsuses.

Kaebaja leiab, et vastustaja oleks pidanud kuludokumendi õiguses kahtlemise korral tagama

kaebajale võimaluse olla ära kuulatud. Asjaoludest nähtuvalt on vastustaja pöördunud kaebaja

eestkostja poole varasemas haldusmenetluses 17.06.2024 ja seoses arve nõuetekohasusega ka

selles haldusmenetluses. Samuti on kaebaja eestkostjal võimaldatud esitada täiendavad

tõendid ravimi ostmise kohta, kuid kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud. Seega oli kaebaja

teadlik, millised on nõuetekohased tõendid, mis tuleb toetuse saamiseks esitada. Seetõttu ei

tingi õiguse olla ära kuulatud rikkumine otsuse tühistamist. Kaebaja pole toonud välja

asjaolusid, et ära kuulamine oleks mõjutanud otsuse õiguspärasust. See, et kaebajale on varem

ravimitoetust makstud, ei tingi iga järgneva taotluse rahuldamist. Ei nähtu, et vastustaja oleks

kaebaja taotluse lahendamisega ebamõistlikult viivitanud. Kuigi taotluse esitamise ja päringu

vahele jäi 17 päeva ja vastustaja ei ole selgitanud, miks päringut ei saanud teha varem, ei saa

menetluse kogupikkust (22 päeva) pidada ilmselgelt ülemääraseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. G.B palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada. Arusaamatu on kohtu

järeldus, et linna kehtestatud sissetuleku piir pole ebakohaselt madal. Maardu Linnavalitsus

on kohtu- ja menetlusdokumentides kinnitanud, et sissetulekust sõltuvaid toetusi on määratud

inimestele, kelle sissetulek ületab kehtestatud piiri (525 eurot kuus). Retseptiravimite osas

pole kohtuotsusest tuvastatav, milliste andmete põhjal tehti järeldus, et esitatud arvetel

3(5)

3-24-2276

puudub siduv seos taotleja või ravimite tegeliku kasutajaga. Halduskohus jättis esitatud

kuludokumendid piisavalt uurimata.

7. Maardu linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Kaebaja moonutab vastustaja väiteid. Kaebaja soovib kohtuistungil esitada uusi tõendeid, kuid

pole selgitanud, milliseid tõendeid ning milliste asjaolude tõendamiseks on tal kavas esitada ja

miks ta ei ole tõendeid esitatud varem.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

02.09.2024 otsus (ravimikulu hüvitamine)

8. Maardu Linnavalitsus on 22.02.2025 teinud otsuse vaadata üle 02.09.2024 otsus

(ravimikulu hüvitamine) ning G.B-le otsustati hüvitada retseptiravimite kulust 17,57 eurot,

s.o osas, mis ei ületa määruse nr 56 § 2 lg-s 3 sätestatud aastast piirmäära 110 eurot. Kuna

kaebaja on selles osas oma eesmärgi kohtuväliselt saavutanud ja tal ei ole põhjendatud huvi

jätkata 02.09.2024 otsuse vaidlustamist, tuleb haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4

alusel lõpetada ja halduskohtu otsus asjaomases osas HKMS § 155 lg 3 alusel tühistada.

30.07.2024 otsus (sissetulekust sõltuv toetus)

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on Maardu Linnavalitsuse 30.07.2024 otsust

puudutavas osas põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus jääb selles osas

muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS §

201 lg 4). Ringkonnakohus jääb ka 26.02.2025 otsuses asjas nr 3-24-1021 võetud

seisukohtadele.

10. Kaebajat ei saa määruse nr 56 tähenduses pidada vähekindlustatud isikuks ning talle ei saa

maksta sissetulekust sõltuvat täiendavat sotsiaaltoetust. Kuna kaebaja määratles taotluses

ennast üksi elavana (puuduvad leibkonda kuuluvad muud isikud), on sissetuleku arvestus

tehtud õigesti. Arvestades et määruse nr 56 § 1 lg 7 teise lause kohaselt on pere teise ja iga

järgneva liikme sissetuleku piiriks 65% pere esimese liikme sissetuleku piirist, on ka

ebatõenäoline, et C ja Q kaebaja perekonnaliikmeteks arvamise korral oleks tulemus olnud

teistsugune.

11. Asjaolu, et Maardu linn on maksnud Q-le mõnel korral ravimitoetust määruse nr 56 § 2 ja

abivahendi toetust määruse nr 56 § 3 alusel, ei anna kaebajale õigust nõuda, et Maardu linn

maksaks temale täiendavat sotsiaaltoetust määruse nr 56 § 8 alusel olukorras, kus kaebaja ei

vasta künnist ületava sissetuleku tõttu toetuse saamise tingimustele. Isikute abivajadus võib

ajas muutuda. Isegi kui linn on mõnel põhjendatud üksikjuhul maksnud toetust inimesele,

kelle sissetulek ületab piirmäära, ei anna see kaebajale õigust nõuda samasuguse erandi

tegemist. Kaebaja väidab, et vastustaja on kohtumenetluses kinnitanud, et maksab

sissetulekust sõltuvaid toetusi inimestele, kelle sissetulek on suurem kui 525 eurot. Kaebaja ei

ole esitanud enda selle väite kohta tõendeid.

12. Riigikohtu halduskolleegium on 27.11.2006 otsuses asjas nr 3-3-1-59-06 (p 12)

selgitanud, et võrdse kohtlemise printsiibist ei tulene, et kui üht isikut on õigusvastaselt

koheldud soodsamalt, siis tuleb sellist õigusvastast soodustust laiendada jätkuvalt kõigi

isikute suhtes. Samuti ei saa võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes nõuda ebaõige

halduspraktika jätkamist või laiendamist.

Menetluslikud küsimused

13. Kaebaja esindaja esitas 28.01.2025 Tallinna Ringkonnakohtule teate, milles muu hulgas

märgib, et esitas 04.12.2024 Maardu linnale taotluse intervallteenuse ning sotsiaaltranspordi

4(5)

3-24-2276

korraldamiseks G.B-le , kuid vastustaja pole taotlust lahendanud. See küsimus väljub siinse

haldusasja piiridest ning ringkonnakohus jätab selle tähelepanuta.

14. Pooled ei ole asjas taotlenud menetluskulude hüvitamist ja nad kannavad oma võimalikud

menetluskulud ise. Kaebus on riigilõivuvaba ja riigilõivu pole asjas tasutud.

15. Otsus sisaldab eraelulisi andmeid. Seetõttu tuleb otsuse avaldamisel asendada isikute (v.a

vastustaja esindaja) nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)