2-25-307/7 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-307

Tsiviilasi

XX ja XX hagid XX vastu elatise suurendamiseks

Tsiviilasja hind

XX hagi hind on 2336,40 eurot (TsMS § 129 lg 2)

XX hagi hind on 1800 eurot (TsMS § 129 lg 2)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1 XX (isikukood XXX)

Hageja 2 XX (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja XX (isikukood XXX)

Kostja XX (isikukood XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX ja XX hagi XX vastu elatise suurendamise nõudes

tagaseljaotsusega.

2. Suurendada Pärnu Maakohtu 20.10.2014 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-14-25861

XXlt (isikukood XXX) alaealise lapse XX (isikukood XXX) ja XX (isikukood

XXX) kasuks välja mõistetud igakuise elatise suurust alates 01.02.2025.

3. Mõista XXlt XX ülalpidamiseks välja elatis alates 01.02.2025 kuni XX

täisealiseks saamiseni, s.o 29.11.2027, perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3

sätestatud baassummas (alates 01.04.2024 272,76 eurot), millele lisandub PKS §

101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast

2-25-307

(praegusel ajal 54,96 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast

lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot; PKS § 101 lg 5) ja pool lasterikka pere

toetust jagatud kahega ja seejärel jagatud neljaga (laste arv, kes toetust saavad)

(käesoleval ajal 225/2/4=28,12). Elatise summa alates 01.02.2025 on ühes kuus

259,60 eurot. Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal aastal

(esimest korda 01.04.2025) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti

Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse suuruse

muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Mõista XXlt XX ülalpidamiseks välja elatis alates 01.02.2025 kuni XX täisealiseks

saamiseni, s.o 06.01.2030, perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud

baassummas (alates 01.04.2024 272,76 eurot), millele lisandub PKS § 101 lg-s 4

nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel

ajal 54,96 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast

lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot; PKS § 101 lg 5) ja pool lasterikka pere

toetust jagatud kahega ja seejärel jagatud neljaga (laste arv, kes toetust saavad)

(käesoleval ajal 225/2/4=28,12). Saadud tulemust vähendatakse 15% võrra

perekonnaseaduse § 101 lg 7 esimese lause alusel. Elatise summa alates 01.02.2025

on ühes kuus 220,65 eurot. Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal

aastal (esimest korda 01.04.2025) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1.

aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse

suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. Käesoleva tagaseljaotsuse p-des 3 ja 4 väljamõistetud igakuine elatis tasuda XX

(isikukood XXX) arvelduskontole nr xxx, elatise tasumisele eelneva kuu viimaseks

kuupäevaks, selgitusega „elatis“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta,

mille eest elatist makstakse.

6. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Tagaseljaotsuse tegemise alus, kaja esitamine ja edasikaebamise kord

Kohus võttis XX ja XX hagid menetlusse 09.01.2025 määrusega ja kohustas kostjat hagile

vastama14 päeva jooksul kohtumääruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus luges

dokumendid kostjale kätte toimetatuks 08.02.2025 TsMS § 3141 lg 2 alusel. Seega möödus

hagile vastamise tähtaeg 25.02.2025. Kostja ei ole hagivastust esitanud.

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 alusel on kohus vormistanud

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

2-25-307

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is

või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS või a/a EE567700771003819792 LHV

Pank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Kuna kohus rahuldas hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik