2-24-8672/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-24-8672

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-24-8672

Määruse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2025, Narva

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Kohtuasi

N P avaldus Narva linn, Energia tn 3 korteriühistu

korteriomanike 10. aprilli 2024 üldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Kohtuistungi aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja:

N P (ik XXX)

Puudutatud isik:

Narva linn, Energia tn 3 korteriühistu

(rk 80189425)

Puudutatud isiku

esindaja:

Vandeadvokaat Roman Golovenko

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Lugeda tuvastatuks, et Narva linn, Energia tn 3 korteriühistu korteriomanike 10.

aprilli 2024 korduva üldkoosoleku kõik otsused on tühised.

3. Jätta kõik menetluskulud Narva linn, Energia tn 3 korteriühistu kanda.

4. Välja mõista Narva linn, Energia tn 3 korteriühistult N P kasuks menetluskulude

hüvitis 50 (viiskümmend) eurot.

5. Kohtumäärus jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale

enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata

või läbi vaatamata või menetlusse võtmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

1(7)

2-24-8672

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

N P esitas 03. juunil 2024 Viru Maakohtule avalduse korteriühistu 10. aprilli 2024 üldkoosoleku

otsuste p-de 1, 2 ja 5 tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

Avalduse kohaselt on avaldaja Narva linn, Energia tn 3 korteriühistu liige, talle kuuluvad

mitteeluruumid aadressil XXX ja XXX. 10. aprillil 2024 toimus Narva linn, Energia tn 3

korteriühistu korduv üldkoosolek. Üldkoosoleku päevakorraks oli:

1. Ühistu 2023. aasta finants- majandustegevuse aruande vastuvõtmine, ühistu 2023. aasta finants-

majandustegevuse kontroll.

2. Ühistu finants- majandustegevuseplaani vastuvõtmine 2024 aastaks. (kõik remonditööd on

kajastatud plaanis). Tariifide kinnitamine: teenindamine- 0,6941 (jur. isik- 0,4171). Remondifond-

0,40.

3. Juhatuse koosseisu kinnitamine.

4. Sihtvahendite kogumine remondi töödeks 0,30 senti alates mai kuni septembrini kaasa arvatud

2024 aastaks. (kogumis).

5.Kojamehe ja juhataja tasu suurendamine.

Avaldaja on viibinud eelpool nimetatud üldkoosolekul ning esitas vastuväite üldkoosoleku otsuse

punktile 2, millega oli kinnitatud tariif teenindamiseks mitteeluruumi jaoks 0.4171. Koosoleku

lõpus ilma avaldaja osavõtuta oli vastu võetud ka otsus päevakorras nimetamata küsimuses.

Küsimus puudutas avaldajat ja oli järgmise sisuga „tühistada kõik otsused mitteeluruumi jaoks

tehtud soodustuste osas, kui N. P hakkab taotlema kohtu kaudu võlgnevuse 2020. aasta eest maha

võtmisest. Pädevus otsuse vastuvõtmises üle anda juhatusele“. Avaldaja vaidlustab Narva linn,

Energia tn 3 korteriühistu 10. aprilli 2024.a üldkoosoleku otsuste punkti 1 osaliselt, punkti 2 ja

osaliselt punkti 5, kuna antud otsused on seaduse ja heade kommetega vastuolus ning antud

otsustega on oluliselt kahjustatud avaldaja õigused ja huvid. Avaldaja palub kohtul tunnistada neid

kehtetuks või tühiseks.

Avaldaja leiab, et üldkoosoleku otsuse p 1 (millega otsustati XXX korteri eest tehtud ilma

kuupäeva ja selgituseta maksed arvestada 2020. a võlgnevuse katteks) on tühine, kuna seda

küsimust ei olnud päevakorras ning üldkoosolekul ei osalenud kõik ühistu liikmed.

Üldkoosoleku otsuse p 5 (millega otsustati tühistada kõik soodustused mitteeluruumide jaoks) on

kehtetu, kuna küsimust ei olnud ka päevakorras.

Üldkoosoleku otsuse p 2, millega otsustati suurendada tariifid mitteeluruumide jaoks, on kehtetu,

kuna nimetatud otsus on seadusega vastuolus. Avaldaja leiab, et maja teenindamise tariifi

suurendamine tema jaoks on vastuolus seadusega, kuna avaldaja ei kasuta enamikku teenuseid ja

tema mitteeluruumi jaoks tellib eraldi teenuseid. Avaldaja on nõus maksma ainult põhjendatud

ulatuses, lähtudes reaalselt osutatud teenustest. Avaldaja leiab ka, et üldkoosoleku otsuste p-d 1 ja

5 on vastuolus heade kommetega, kuna on kunstlikult loodud selleks, et mõjutada avaldajat teises

korteriühistuga seotud tsiviilasjas. Otsuse p 2 on avaldaja suhtes ebaõiglane ja sunnib avaldajat

maksma teenuste eest, mida avaldaja tegelikult ei saa.

Neil põhjustel palub avaldaja tuvastada otsuste p-de 1, 2 ja 5 tühisus või need kehtetuks tunnistada.

2(7)

2-24-8672

Narva linn, Energia tn 3 korteriühistu 03. juuli 2024 esitatud vastusest avaldusele selgub, et

korteriühistu ei võta omaks ühtegi avaldaja faktilist väidet, v.a need, mida korteriühistu võtab

sõnaselgelt omaks. Korteriühistu möönis, et avaldajale kuuluvad mitteeluruumist XXX ja nr XXX

ning avaldaja on ühistu liige. Märtsis 2024 otsustas korteriühistu läbi viia üldkoosoleku, mis oli

määratud 18. märtsiks järgmise päevakorraga:

1. Ühistu finants-majandustegevuse aruanne vastu võtmine 2023 aasta eest, ühistu finants-

majandustegevuse kontroll 2023 aasta eest.

2. Ühistu finants-majandustegevuseplaani vastuvõtmine 2024 aastaks (kõik remonditööd on

kajastatud plaanis). Tariifide kinnitamine: teenindamine - 0,6941, jur. isik- 0,4171.

Remondifond- 0,40 eurot.

3. Juhatuse koosseisu kinnitamine.

4. Sihtvahendite kogumine remondi töödeks 0,30 senti alates mai kuni septembrini kaasa

arvatud 2024 aastaks (kogumis).

5. Kojamehe ja juhataja tasu suurendamine.

18. märtsi 2024 üldkoosolekule ilmus ainult 11 korteriühistu liiget, mistõttu ei olnud see

otsustusvõimeline, korteriühistul on kokku 42 liiget. Korduva üldkoosoleku kuupäevaks oli

määratud 10. aprill 2024 sama päevakorraga. Korduv koosolek toimus 10. aprillil 2024, sellel

osales 15 liiget ja see oli vastavalt põhikirja punktile 6.11 otsustusvõimeline. 10. aprilli 2024

üldkoosolekul otsustati kinnitada finants-majandustegevuse aruanne 2023 aasta eest (otsus nr 1),

kinnitada finants-majandustegevuseplaan 2024 aastaks, sh kinnitada teenindamistasu (ehk

majandamiskulu tariif) suurused (otsus nr 2), kinnitada kehtiva juhatuse volitused (otsus nr 3),

kinnitada sihtvahendite kogumine remondi töödeks (otsus nr 4) ja kinnitada koristaja ja juhataja

uued tasud (otsus nr 5).

Avaldaja osales isiklikult 10. aprilli 2024 üldkoosolekul ja hääletas otsuste suhtes. Avaldaja ei ole

esitanud korteriühistule eriarvamusi hääletamisele pandud otsuste suhtes. Avaldaja ei palunud

protokollida tema vastuväiteid otsustele. Seega ei saa avaldaja taotleda kohtult otsuste kehtetuks

tunnistamist. Puudutatud isik soovib märkida, et avaldaja ei toonud mitte ühtegi põhjendatud

õiguslikku ega faktilist alust 10. aprilli 2024 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks.

Avaldaja ei ole põhjendanud, miks otsused on vastuolus heade kommetega.

Korteriühistu selgitas ka, et üldkoosolekul vastuvõetud majandamistariifi suurus mitteeluruumide

jaoks 0,4171 eurot/m² on avaldaja jaoks soodustus, tavatariifiks on 0,6941 eurot/m². Maja

teenindamise tasu arvestatakse lähtudes eriomandi üldpinnast ja tariife kinnitab üldkoosolek, kuna

avaldaja on ühistu liige, peab ka tema maja teenindamisega seotud kulusid kandma. Seetõttu ei ole

otsuse p 2 heade kommetega vastuolus. Avaldaja poolt vaidlustatud otsused nr 1 ja 5 on pigem

deklaratiivsed, s.o otsused mis ei muuda õiguslikke ega faktilisi asjaolusid. Nimelt p 1 otsustati

arvestada tasutud summasid vanema võlgnevuse katteks – see tuleneb võlaõigusseadusest. Otsuses

nr 5 on märgitud, et juhul, kui avaldaja hakkab taotlema kohtu kaudu võlgnevuse kustutamist, siis

tunnistada kehtetuks juhatuse poolt varem avaldajale antud soodustused ning selliste otsuse

vastuvõtmise pädevus on juhatusel. Antud otsusega ei ole ka muudetud õiguslikku ega faktilist

olukorda. Soodustused avaldajale olid varem antud korteriühistu juhatuse otsustega ning on

juhatuse pädevuses enda otsused muuta.

Puudutatud isik on seisukohal, et 10. aprilli 2024 üldkoosolekul vastuvõetud otsused on täielikult

seaduslikud ning puuduvad alused antud otsuste tühistamiseks. Samuti puuduvad alused 10. aprilli

2024 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks.

Puudutatud isik selgitas 11. veebruari 2025 täiendavas seisukohas, et korteriühistu

üldkoosoleku teates ei olnud tõepoolest viidet, et korduv koosolek on otsustusvõimeline sõltumata

osalejate arvust. Avaldaja on korteriühistu liige alates korteriühistu asutamisest ja seega on

avaldajale teada põhikirja sisu, st ka seda, et korduskoosolek on otsustusvõimeline sõltumata

osalejate arvust. Seega ei ole asjaolu, et korduva koosoleku kokkukutsumise teates ei olnud

vastavat hoiatust, kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Ühistus on 42 liiget ning alates

asutamisest olid ainult üksikud juhtumid, kus koosolekul viibis vajalik arv liikmeid ja polnud vaja

3(7)

2-24-8672

korduvat koosolekut läbi viia. Seega on korduvate koosolekute kokkukutsumine on muutunud

tavaks, samuti ei ole avaldaja tuginenud sellele, et otsused on tühised põhjusel, et teates ei olnud

kirjas, et koosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust. Seega leiab korteriühistu, et

tegemist ei olnud olulise rikkumisega ja otsused ei ole sel põhjusel tühised.

Avaldaja märkis 12. veebruari 2025 seisukohas, et üldkoosoleku otsused on tühised põhjusel, et

korduva koosoleku teates ei olnud infot, et korduv koosolek on otsustusvõimeline sõltumata

osalejate arvust. Avaldaja ei ole nõus korteriühistu seisukohaga, et tekkinud tava tõttu ei ole

tegemist olulise rikkumisega.

Avaldaja selgitas täiendavalt, et tariifi määramise otsus on avaldaja suhtes ebaõiglane, kuna

avaldaja ei kasuta enamikke korteriühistu teenuseid. Arvestades kasutatavate teenuste hulka, leiab

avaldaja, et õiglaseks tariifiks oleks tema jaoks 0,17 eurot/m2. Avaldaja leiab, et nimetatud

ebaõigluse tõttu on otsused vastuolus heade kommetega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 613 lg 1 p 4 alusel lahendab kohus hagita

menetluses huvitatud isiku avalduse alusel asja, mis käsitleb korteriühistu organi otsuse kehtivust.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2 alusel lahendatakse korteriühistu organi

otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue kohtus hagita menetluses. Muus osas

kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta

sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades

hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi

vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud

kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asja

läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele.

KrtS § 29 lg 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud

seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid

vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud.

Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise

korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

Avaldaja on korterite nr XXX ja nr XXX asukohaga Energia tn 3, Narva omanik (dtl 61-64) ja

seega on Narva linn, Energia tn 3 korteriühistu liige.

10. aprillil 2024 toimus korteriühistu korduv üldkoosolek, selles osas vaidlus puudub.

Üldkoosoleku kokkukutsumise teates (dtl 10-11) oli kirjas korduva üldkoosoleku toimumise aeg ja

koht - 10 aprillil (kolmapäev), kell 18:00, 2024.a 3. trepikoja üldkoosolekute jaoks olevas ruumis.

Teate kohaselt oli koosolek kokku kutsutud järgmise päevakorraga:

1. Ühistu 2023. aasta finants-majandustegevuse aruande vastuvõtmine eest, ühistu 2023. aasta

finants- majandustegevuse kontroll.

2. Ühistu finants-majandustegevuseplaani vastuvõtmine 2024 aastaks. (kõik remonditööd on

kajastatud plaanis). Tariifide kinnitamine: teenindamine- 0,6941 (jur. isik- 0,4171). Remondifond-

0,40.

3. Juhatuse koosseisu kinnitamine.

4(7)

2-24-8672

4. Sihtvahendite kogumine remondi töödeks 0,30 senti alates mai kuni septembrini kaasa arvatud

2024 aastaks. (kogumis).

5. Kojamehe ja juhataja tasu suurendamine.

Samuti oli teates kirjas, kus on võimalik vajalike dokumentidega tutvuda - aruanne ja plaan on

pandud infotahvlile, samuti on võimalik plaani ja aruande saamiseks pöörduda juhataja poole.

Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et teade oli just sellise päevakorraga, samuti ei vaidle

menetlusosalised, et korduva koosoleku päevakord oli sama, mis esmasel koosolekul 18. märtsil

2024 (dtl 43-44).

Avaldaja palub kohtul tuvastada 10. aprilli 2024 üldkoosoleku otsuste p-de 1, 2 ja 5 tühisus või

tunnistada need kehtetuks. Kohus analüüsib kõigepealt tühisuse aluseid, kuna kui otsused on

tühised, ei saa neid enam kehtetuks tunnistada.

Kohus selgitab, et vastavalt KrtS § 29 lg-le 1 on otsused tühised eelkõige siis, kui on rikutud

üldkoosoleku kokkukutsumise korda. KrtS § 23 kohaselt kui korteriomanike üldkoosolek on

käesoleva seaduse § 20 lõike 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku

uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb

üldkoosoleku kutses viidata. Uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadetakse

otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte

varem kui kahe päeva pärast.

Avaldaja ei ole tuginenud sellele, et tema ei ole üldkoosoleku teadet või muid vajalikke dokumente

kätte saanud või ei ole saanud neid õigel ajal ja õigel viisil. Nimetatud rikkumisi ei selgu ka

avalduse asjaoludest, korteriühistu seisukohtadest või muudest dokumentidest. Küll aga tuvastas

kohus, et korduva koosoleku teates puudub KrtS § 23 lg 1 ls-s 2 sätestatud viide, et koosolek on

otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata.

KÜ põhikirja p 6.11 (dtl 33-42) kohaselt kui koosolekule ei ole ilmunud nõutavat arvu liikmeid,

tuleb kolme nädala jooksul kokku kutsuda uus sama päevakorraga koosolek. Teistkordselt kokku

kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline siis, kui sellel viibib vähemalt 20% liikmetest.

10. aprilli 2024 üldkoosoleku protokolli (dtl 12-15) kohaselt osales koosolekul 15 liiget ning

korduv koosolek oli otsustusvõimeline. Selle üle menetlusosalised ka ei vaidle.

Kohus selgitas 28. jaanuari 2025 kohtunõudes, et koosoleku kokkukutsumise korra oluline

rikkumine KrtS § 29 lg 1 mõttes on ka see, kui korduskoosoleku kokkukutsumise teates ei ole KrtS

§ 23 lg 1 teist lauset järgides viidatud asjaolule, et korduskoosolek on otsustusvõimeline osalejate

arvust olenemata. Kui korduskoosoleku kokkukutsumise teates ei ole sellele asjaolule viidatud, on

korduskoosolekul vastu võetud otsused tühised (Riigikohtu lahend nr 2-22-12198 p 12).

Kohus selgitas puudutatud isikule, et kui tegelikult vastav viide oli tehtud, tuleb tal esitada tõendid.

Korteriühistu möönis 11. veebruari 2025 kohtule esitatud seisukohas, et vastavat viidet teates ei

olnud, kuid leidis, et tegemist ei ole kokkukutsumise korra olulise rikkumisega.

Tulenevalt KrtS § 29 lg 1 toob korteriomanike üldkoosoleku otsuste tühisuse kaasa selline

kokkukutsumise korra rikkumine, mis on oluline. Riigikohus on selgitanud puutuvalt osaühingu

osanike koosolekusse, et kokkukutsumise reeglid on seaduses sätestatud selleks, et tagada

osanikele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse,

ja ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada (3-2-1-10- 17, p 13).

5(7)

2-24-8672

Sama põhimõte kehtib ka korteriomanike üldkoosoleku puhul. Kohus leiab, et viite puudumine, et

korduv koosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust, on kokku kutsumise korra

oluline rikkumine, kuna teade annab küll võimaluse üldkoosoleku toimumisest teada saada, kuid

kahjustab korteriühistu liikmete võimalust otsustada enda osalemise vajalikkuse üle. Selle viite

olulisus tuleneb selgelt KrtS § 23 lg 1 ls-st 2 – ehk vajadus on otseselt seaduses ette nähtud. Ka

sätte dubleerimine korteriühistu põhikirjas ei asenda viidet kokkukutsumise teates. Vastasel juhul

puuduks ka KrtS § 23 lg 1 ls-l 2 eesmärk ja säte oleks sisutühine, kuna vastav info on juba

seaduses olemas ja korteriomanik ühistu liikmena võiks huvi tunda ka vastavate seaduste vastu, et

enda kui korteriühistu liikme kohustusi nõuetekohaselt täita.

Kohus leiab, et korduva koosoleku teates vastava viite olemasolu eesmärgiks ei ole niivõrd

korteriomanikku informeerimine sellest, mis on seaduses või korteriühistu põhikirjas sätestatud,

vaid just võimaluse tagamine otsustada, kas korteriomanik soovib koosolekul osaleda, kui tema

hääl võib olla otsustava tähendusega.

Kohus leiab ka, et korduvate koosolekute korraldamine võib küll muutuda korteriühistu tavaks,

kuid ei saa asendada kohustust viidata asjaolule, et korduv koosolek on otsustusvõimeline

sõltumata osalejate arvust. Seda asjaolu kinnitab mh ka see, et korduval koosolekul ei ole

välistatud uute küsimuste lahendamine, kui samaaegselt toimub nii esmane kui ka korduv

koosolek. Sel juhul peab olema konkreetselt selge, milliste küsimuste osas ei ole tavaline kvoorum

nõutud.

Neil põhjustel leiab kohus, et korduva koosoleku teates viite puudumine, et koosolek on

otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata, on kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Sellel

koosolekul tehtud otsused on tühised. Tühised otsused on kehtetud algusest peale.

Avaldaja leidis ka, et otsused p-des 1 ja 5 on tühised ka seetõttu, et neid küsimusi (tasutud summad

arvestada võla katteks ja tühistada kõik soodustused mitteeluruumide jaoks) ei olnud päevakorras.

Korteriomanike üldkoosoleku otsus võib olla kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu tühine

ka siis, kui otsustati küsimust, mis ei olnud märgitud varem teatatud päevakorras. Selle hindamisel,

kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik

korteriühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad

otsustamist vajada (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 14 ja nr 2-23-7156 p-s

18.1).

Kohus nõustub avaldajaga, et neid küsimusi ei olnud päevakorras. 2023. a majandustegevuse

aruande kinnitamise juures võis küll tõusetuda küsimus võlgadest ja ka aasta jooksul

korteriühistule laekunud summadest, kuid avaldaja ei saanud eeldada, et selle punkti raames

hakatakse otsustama tema võlgnevust 2020. aastast. Tegemist on ka otseselt konkreetset

korteriomanikku puudutava küsimusega ja seega selleks, et koosolekul informeeritult osaleda, pidi

omanik teadma konkreetselt, et arutamisele tuleb ka tema võlgnevus. Kohus leiab, et antud juhul ei

oma tähtsust, et tegemist on nö deklaratiivse punktiga, mis kordab seaduse sätet. Korteriühistu

otsused on oma loomult tehingud ning tehingute sõlmimine seadusega samas sõnastuses ei ole

keelatud. Kuid antud asjaolu ei muuda kokkukutsumise korra olulist rikkumist ebaoluliseks ja

otsust kehtivaks.

Kohus leiab, et samal põhjusel on tühine ka p-s 5 tehtud otsus tühistada soodustused

mitteeluruumide jaoks. Punkti 5 puhul ei ole aru saada, milliste soodustustega on üldse tegemist –

kas see puudutab tariifide kehtestamist või muid soodustusi. Soodustuste tühistamine on jällegi

seotud 2020.a võlgnevusega, mille arutamist ei saanud avaldaja eeldada.

6(7)

2-24-8672

Kuna vaidlusalusel üldkoosolekul otsustati küsimuste üle, millele ei olnud üldkoosoleku

kokkukutsumise teates viidatud, siis on üldkoosoleku kokkukutsumise korda oluliselt rikutud ning

p-d 1 ja 5 nende küsimuste osas oleksid tühised ka sellel põhjusel.

Kohus leiab, et avaldaja vaatamata kohtu selgitustele ei ole tõendanud, et otsused oleksid vastuolus

heade kommetega. Otsused võivad küll olla ebaõiglased avaldaja suhtes, kuid subjektiivne

arvamus ei ole aluseks otsuste tühisuse tuvastamiseks. Kuid kuna otsused on tühised muul alusel,

ei pea kohus vajalikuks seda küsimust täpsemalt analüüsida. Samuti, kuna otsused on tühised, ei

analüüsi kohus küsimust, kas otsused on seadusega vastuolus ja seetõttu kehtetuks tunnistatavad.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus avalduse ja tuvastab Narva linn, Energia tn 3 korteriühistu

korteriomanike 10. aprilli korduva üldkoosoleku otsuste tühisuse.

Kohtulahendis analüüsimata tõendid või menetlusosaliste väited ei oma asja lahendamisel tähtsust,

kohus ei pea vajalikuks neile hinnangut anda.

Menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas

siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kohus leiab, et kõik menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda. Asja materjalidest ei nähtu,

et avaldajal oleks peale riigilõivu menetluskulusid tekkinud, kõik dokumendid olid avaldaja enda

poolt allkirjastatud ja seega ei osalenud avaldaja menetluses esindaja kaudu. Avaldaja ei ole ka

menetluskulude nimekirja esitanud.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud.

TsMS § 139 lg 1 järgi riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti

Vabariigile tasutav rahasumma.

Avaldaja on tasunud riigilõivu summas 50 eurot, seega kuulub nimetatud summa väljamõistmisele

puudutatud isikult.

Jõustumine ja täitmine

TsMS § 617 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise

kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või

kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse

võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada

määruskaebuse.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus

Kohtunik

7(7)