2-23-120427/11 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Tanel Pürn

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2025, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-120427

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi S.M. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2174,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ,

registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anzhela

Ternikova

Kostja: S.M. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista S.M.-ilt välja B2 Impact OÜ kasuks 1978,51 eurot.

3. Mõista S.M.-ilt välja B2 Impact OÜ kasuks viivis 1621,61 eurolt alates 26.02.2025

kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras,

kuid kokku mitte enam kui 1264,71 eurot.

4. Jätta 87% hageja menetluskuludest S.M. kanda.

5. Määrata B2 Impact OÜ menetluskulude suuruseks 350 eurot. S.M.-il menetluskulud

puuduvad.

6. Mõista S.M.-ilt välja B2 Impact OÜ kasuks hageja menetluskulud 304,50 eurot. S.M.

peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Toimetada kohtuotsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus

(v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb

tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus ei anna luba

edasikaebamiseks.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Tagaseljaotsuse tegemise alused

1. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 24.07.2023 määrusega ning kuna ka juba sama asja

maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada (sh ka Politsei-

ja Piirivalveametil puudusid andmed S.M. viibimiskoha osas), toimetas kohus hageja taotlusel

hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult: avaldatud 24.07.2023 ning

loetakse kostjale kättetoimetatuks seega hiljemalt alates 09.08.2023 (15 päeva möödumisel).

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 28 päeva, ei ole kohtule

vastanud (tähtaeg oli 07.09.2023).

Lisaks saatis kohus 03.09.2024 dokumendid (sh 23.08.2024 nõude ümberarvestuse) kostja

uuele lisa-aadressile: xxxxxx novads xxxxxxxxx pagast, xxxxxx xxxxxxxxx, Läti, kust

dokumendid tagastati.

Kuna hageja 23.08.2024 nõude ümberarvestust ei õnnestunud kostjale kätte toimetada,

toimetas kohus ka selle kätte avalikult, s.o avaldatud 07.01.2025, loetakse kostjale

kättetoimetatuks seega hiljemalt alates 23.01.2025 (15 päeva möödumisel) ning kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 28 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg oli

20.02.2025).

2(4)

2. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus

piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse

kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused hagi osalise rahuldamata

jätmise kohta ning nõude määratlemiseks vajalikud asjaolud.

Asjaolud

3. Hageja nõue tuleneb IPF Digital AS ja S.M. vahel 15.09.2022 sõlmitud laenulepingust nr.

5543654, millega kostja sai laenu 1700 eurot, intressiga 31,68% aastas, lepingutasu 100,30

eurot, tagastamise tähtaeg 16.09.2025. Kostjale kanti üle 1700 eurot. Kostjalt on laekunud

kokku 78,39 eurot, mis arvestati lepingutasu katteks.

Kuna kostja jättis tasumata 2022. a novembri ja detsembri ning 2023. a jaanuari eest, saatis

laenuandja 17.01.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse täiendava tähtaja andmisega.

Laenuleping öeldi 07.02.2023 üles. 17.01.2023 teavitati kostjat nõude loovutamisest hagejale.

4. Hagis nõuti S.M.-ilt 1700 euro põhivõlgnevuse, 214,39 euro intresside, 40 euro

sissenõudmiskulude ja 219,85 euro viivise (31,68% aastas) väljamõistmist.

5. 23.08.2024 esitas hageja alternatiivnõudena ümberarvestuse VÕS § 4034 lg 7 alusel,

millega nõuti põhiosa 1621,61 eurot. Kuna hageja palus 07.02.2023 nõudekirjas tasuda

hiljemalt 14.02.2023, siis hageja on õigustatud nõudma viivist alates 15.02.2023 kuni

22.08.2024 summas 258,60 eurot. Hageja nõudis täiendavalt jooksvat viivist alates

24.08.2024.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Krediidiandja ei

ole kostja krediidivõimet adekvaatselt hinnanud. Kuigi kohtule on esitatud tõendina kostja

pangakonto väljavõte perioodi 19.05.2022–13.09.2022 kohta, ei nähtu tõenditest ega hageja

selgitustest, milliseid andmeid arvesse võttes ja millise analüüsi tulemusel võlausaldaja kostja

krediidivõimelisuse tuvastas. Laenutaotluses on kostja ise märkinud oma netosissetulekuks

965 eurot ja igakuisteks kohustusteks 280 eurot. Pangakonto analüüsi tulemusel tuvastati, et

kostja keskmine sissetulek on 945 eurot ja väljaminekud kokku 543 eurot. Ei ole üheselt

arusaadav, mida summa 543 eurot endas sisaldab, kui suure osa sellest moodustavad laenud ja

igapäevased kohustused ja millise analüüsi tulemusel selline summa saadi, arvestades, et see

ületab kostja märgitut ca kaks korda.

7. Kohtule näib arvelduskonto väljavõttest, et kostja maksis igakuiselt Inbank Finance AS-le

tagasimakseid 4 erineva krediidilepingu katteks kokku veidi üle 100 euro kuus. Lisaks on

arvestatud Moneyfit laenu kuumaksega 33,33 eurot, kuid pangakonto väljavõttest nähtub

Monefit Estonia OÜ laenu tagasimakse summas 100 eurot. Lisaks ei nähtu kohtule, kas

laenuandja on TF BANK AB 5000 euro suuruse laenukohustusega arvestanud. Kohtu

hinnangul võib mitmete (kiir)laenude võtmine viidata taotleja kehvale majanduslikule seisule

3(4)

(mis omakorda võib viidata tarbija krediidivõime probleemidele). Mõlemad viidatud laenud

on võetud vahetult enne kõnealuse laenu võtmist. Kohus andis 01.08.2024 kohtunõudega

hagejale võimaluse selgitada tehtud krediidianalüüsi või esitada nõude ümberarvestus.

Täiendavaid selgitusi pangakonto analüüsi kohta ei esitatud. Kohtu hinnangul ei saanud algne

võlausaldaja teha järeldust, et kostja on maksevõimeline. Krediidiandja peab VÕS § 403⁴ lg 4

teise lause ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tegema mõistlikke pingutusi tarbija esitatud

teabe kontrollimiseks. Seega ei veendunud krediidiandja tarbija krediidivõimelisuses ning

rikkus VÕS § 403⁴ lg 6 sätestatud kohustust.

8. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Põhinõuet 1621,61 eurot ja

seadusjärgset viivist ületavas osas, sh teenus- ja sissenõudetasu, jääb hagi rahuldamata.

Sissenõudetasu suurust lepinguväliselt ei ole hagis põhistatud.

9. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivist tuleb arvutada VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, sest algse lepingu intressimäär 31,68% aastas ei ole VÕS §

4034 lg 7 kohaselt kohaldatav.

Kohus mõistab hageja taotletud ulatuses välja viivise alates 15.02.2023 kuni 22.08.2024

summas 258,6 eurot ja seejärel alates 24.08.2024 kuni otsuse tegemiseni (98,3€, kokku viivis

356,9€) ja edasi VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku

mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kohus piirab viivisenõuet lähtuvalt tarbija kaitseks

kehtestatud regulatsiooni eesmärgist, sest intresside piiramine ei omaks soovitud mõju, kui

(eriti tagaseljaotsusega) välja mõistetav viivis oleks piiramatu.

10. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Hagi rahuldatakse ca 87% ulatuses, seega jäävad hageja kulud 87% ulatuses kostja

kanda. Kostjal kulud puuduvad. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses

kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

11. Kohus leiab, et taotlus hagiavalduselt tasutud riigilõivu 350 euro väljamõistmiseks on

põhjendatud. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud. Seega tuleb kostjalt välja mõista

hageja menetluskulu 304,50 eurot.

12. Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

seadusjärgset viivist.

13. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Pürn

kohtunik

4(4)