1-24-7276/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-24-7276

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.01.2025. a Tallinnas

Kriminaalasja number

1-24-7276 (kohtueelses menetluses 24231551120)

Kohtunik

Kristjan Paluteder

Kohtuistungi sekretär

Ave Mõistlik

Tõlk

Natalja Smirnova, Natalija Mehh, Nadežda Paukson

Kriminaalasi

Maksim Šuljevi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ja KarS §

200 lg 2 p 5 järgi

Prokurör

Ruta Rammo

Süüdistatav

MAKSIM ŠULJEV, isikukood: 39307250275; elukoht:

viibib vahistatuna XXX (xxx); vabaduses xxx;

kodakondsus: Eesti Vabariik, emakeel: vene keel; haridus:

xxxharidus; töökoht: xxx.

Kehtivaid kriminaalkaristusi 2:

- 20.01.2020 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 5,

9 järgi vangistusega 2 aastat 5 kuud, KarS § 68 lg 1 alusel

loeti karistusaja alguseks 18.09.2019, vabanes pärast

karistuse täielikku ärakandmist 18.02.2022;

- 25.05.2023 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 5,

9 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud, KarS § 68 lg 1 alusel

loeti karistusaja alguseks 09.02.2023. Harju Maakohtu

03.10.2023 määrusega vabastati karistuse kandmisest

tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 09.06.2024, millest

esimeseks kolmeks kuuks kohaldati elektroonilist valvet.

Harju Maakohtu 20.03.2024 määrusega kuulutati

tagaotsitavaks ja kohaldati kohtuotsuse täitmise tagamiseks

vahistamist, 22.03.2024 peeti tagaotsitavana kinni, Harju

Maakohtu 04.04.2024 määrusega pöörati ärakandmata

karistus, s.o vangistus 8 kuud 4 päeva täitmisele, määrus

jõustus 23.05.2024. Karistusaja lõpp 26.11.2024;

Väärteokorras karistatud korduvalt.

Tõkend: vahistatud käesolevas kriminaalasjas de facto alates

26.11.2024. a.

Kaitsjad

Liis Suik

Kannatanu esindaja

PS

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Maksim Šuljev KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ja karistada teda

vangistusega 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud.

2. Süüdi tunnistada Maksim Šuljev KarS § 200 lg 2 p 5 järgi ja karistada teda vangistusega

5 (viis) aastat 6 (kuus) kuud.

3. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 6

(kuus) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Maksim Šuljevile

karistuseks 4 (neli) aastat 4 (neli) kuud vangistust.

5. Karistusaja alguseks lugeda Maksim Šuljevi vahistamise päev, s.o 26.11.2024. a.

6. Maksim Šuljevi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse

jõustumiseni, seejärel tühistada.

7. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Maksim Šuljevilt riigituludesse:

-

sundraha summas 2215 eurot;

-

kohtuarstliku ekspertiisi kulu 155 eurot;

-

määratud kaitsjale makstud tasud summas 1428,62 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 3798,62 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu

jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 11

kuul 316,55 eurot (seejuures tuleb viimasel kuul tasuda 316,57 eurot) Maksu- ja

Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole

nr

EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank

või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusse tuleb märkida

viitenumber 99925700001437.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

8. Tsiviilhagid:

2 / 18

-

kannatanu XXX OÜ poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt

täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Maksim Šuljevilt välja XXX OÜ

kasuks 1905,41 eurot, mis kanda XXX OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXX Swedbank;

-

kannatanu YYY OÜ poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt

täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Maksim Šuljevilt välja YYY OÜ

kasuks 1189 eurot, mis kanda YYY OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXX SEB Pank;

-

kannatanu VB poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies

ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Maksim Šuljevilt välja VB kasuks 5270

eurot, mis kanda VB arveldusarvele nr XXXXXXXX Swedbank,

9. Asitõendid:

-

želatiinkilele talletatud jalatsijälgede fragmendid, DNA-proovid, kollast värvi kilekott

9 Nivea ja 3 Neutrogena kreemituubiga, võrdlusproovid (asuvad Põhja prefektuuri

asitõendite laos) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu

Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest s.o alates 16.01.2025. a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule

kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates

kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst

on kättesaadav hiljemalt 25.02.2025. a.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul.

Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale.

SÜÜDISTUS

Maksim Šuljevit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime

vargusi, haaras võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 17.03.2024 kella 13:24

ajal Tallinnas Mustakivi tee 13 asuvas Lasnamäe Centrumi kaubanduskeskuses, XXX OÜ-le

kuuluvas kaupluses X hetkel, kui klienditeenindaja näitas teisele kauplusekülastajale käes

olevalt ehetealuselt kuldsõrmuseid, aluselt neli kuldsõrmust väärtusega 255.90 eurot, 758.77

eurot, 484.85 eurot ja 408.89 eurot ning põgenes nendega joostes vaatamata

klienditeenindaja püüdele temast kinni haarates teda takistada, jättes tahtlikult nimetatud

ehete eest tasumata. Kuldsõrmuste vargusega tekitas Maksim Šuljev XXX OÜ-le varalist

kahju 1905.41 eurot.

Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, uuesti võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil avaldas 18.03.2024 kella 10:20 paiku Tallinnas Mahtra

1 kaubanduskeskuses asuvas, YYY OÜ-le kuuluvas xxxs klienditeenindajale-haldurile, et

3 / 18

soovib osta oma sündinud lapsele kullast ripatsit lapse tähtkujuga. Sel hetkel, kui

klienditeenindaja-haldur hakkas peale vitriini avamist otsima soovitud ripatsit, küünitas

Maksim Šuljev end üle müügileti ning haaras vitriinist kätte 180-eurose väärtusega ehtealuse

kaheksa erineva kuldsõrmusega koguväärtusega 1768.00 eurot, misjärel põgenes joostes,

jättes tahtlikult nimetatud ehete ja aluse eest tasumata. Joostes läbi keskuse koridori

väljapääsu poole, püüdsid juhuslikud kaubanduskeskuse külastajad Maksim Šuljevit kinni

pidada, mis see ei õnnestunud, küll aga kukkusid kolm sõrmust väärtusega 267.00 eurot,

217.00 eurot ja 95.00 eurot põgenemise käigus aluselt maha, mille üks Maksim Šuljevit kinni

pidada üritanud keskusekülastaja klienditeenindajale-haldurile tagastas. Ehtealuse ja sellel

oleva 420-eurose, 140-eurose, 124-eurose, 250-eurose ja 255-eurose väärtusega viie

kuldsõrmuse vargusega tekitas Maksim Šuljev YYY OÜ-le varalist kahju 1369.00 eurot.

Oma tahtliku tegevusega pani Maksim Šuljev toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja

süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Maksim Šuljev`it selles, et tema sisenes võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil 20.03.2024 kella 17:20 ajal Tallinnas xxx asuvasse

juuksurisalongi QQQ ning liikus kreemide müümise ettekäändel läbi eesruumi salongi

tagumisse ruumi, kus juuksur VB luges maniküürilaua taga istudes sularaha. Kui VB ütles, et

ei ole kreemide ostmisest huvitatud ning palus Maksim Šuljevil lahkuda, viskas viimane

kilekoti selles olevate kreemidega VBle sülle ning haaras samal ajal laualt kätte vähemalt

270.00 eurot sularaha, misjärel hakkas joostes salongist põgenema. Eesruumis parajasti

meeskliendil juukseid lõikav JK püüdis salongi sisemise välisukseni jooksnud Maksim

Šuljevi põgenemist takistada, haarates viimasel seljas olevast jopest kinni. Edasi jooksev

Maksim Šuljev lõi seejärel JKt rusikaga näkku, milline löök tabas pead pöörata jõudva

kannatanu paremat oimupiirkonda. Seejärel lükkas Maksim Šuljev kannatanut õlgadest, mille

tagajärjel kukkus JK sisemise ja välimise ukse vahel olevas vahekoridoris madalale kapile.

Löömise ja lükkamisest tingitud kukkumisega tekitas Maksim Šuljev JKle füüsilist valu

paremas oimukohas ja alaselja piirkonnas. Seejärel haaras VB välisuksest välja trepile

jooksnud Maksim Šuljevil kinni jopekapuutsist, viimane rebis end jõuga kannatanu haardest

lahti, tõmmates sellega VB trepile pikali, tekitades kannatanule tugevat füüsilist valu,

marrastused käelabadele, sõrmenukkidele ja põlvedele, samuti parema lodiluu

ärarebimismurru koos parema selgmise kandluu-lodiluu sideme vigastuse kahtlusega, mille

paranemise kestus ületab 4 kuud. Seejärel püüdis veel ka JK meessoost klient Maksim

Šuljevile järele joostes viimast kinni pidada, kuid see ei õnnestunud.

Oma tahtliku tegevusega pani Maksim Šuljev toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja raske tervisekahjustuse

tekitamisega, s.o KarS § 200 lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK

Poolte seisukohad

1. Prokurör märkis kohtuistungil, et vaidlust ei ole kuritegude kvalifikatsioonide ega

tõendatuse osas ehk põhiküsimuseks saab olema karistus. Karistusregistri andmetest

nähtub, et M. Šuljevit on varasemalt viis korda kriminaalkorras karistatud avalike ja

süstemaatiliste varguste eest, millest osad olid toime pandud sarnastel asjaoludel, nagu

praeguses kriminaalasjas. M. Šuljev on süstemaatiliselt rikkunud kriminaalhoolduse

4 / 18

nõudeid. Praeguses asjas arutusel olevad teod pani M. Šuljev toime nelja päeva jooksul

katseajal. Prokurör leidis, et vargused on M. Šuljev toime pannud kavatsetult. Röövimisel

ei olnud eesmärgiks kannatanule tekitada raskeid tervisekahjustusi, kuid isik sai lõpuks

aru, et selline tagajärg saabus. Prokuröri hinnangul karistust kergendavaid ega

raskendavaid asjaolusid ei esine. Prokurör palus M. Šuljev süüdi tunnistada KarS § 199 lg

2 p-de 5, 9 järgi ning mõista talle karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud, samuti süüdi

tunnistada KarS § 200 lg 2 p 5 järgi ning mõista talle karistuseks vangistus 7 aastat. KarS

§ 64 lg 1 alusel tuleks mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks vangistus 7 aastat 6

kuud. Mida vähendada KrMS § 238 lg-le 2 järgi 1/3 võrra ja lugeda ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks vangistus 5 aastat. Karistusaja alguseks lugeda 26.11.2024. a, mil

M. Šuljev vabanes Harju Maakohtu 25.05.2023. a otsusega mõistetud karistuse

kandmiselt ja millisest kuupäevast kohaldati tema suhtes vahistamist. Tsiviilhagid on

põhjendatud ja kuuluvad väljamõistmisele TsMS § 440 lg 1 kohaselt. Kaitsjatasu,

ekspertiisitasu ja sundraha tuleb M. Šuljevilt välja mõista ning määrata need tasumisele

ühe aasta jooksul igakuiste maksetena. DNA-proovid, võrdlusproovid ja jalatsijälgede

fragmendid saab kohtuotsuse jõustumisel hävitada kui väärtusetud esemed. Kuivõrd M.

Šuljev kreeme tagasi ei soovi, siis saab need hävitada.

2. Kaitsja juhtis tähelepanu, et süüdistatava tegevus oli tingitud tulenevalt tema tugevast

narkosõltuvusest. Kui ta oleks kaine, siis ta elaks normaalset õiguskuulekat elu. Seda

kinnitab asjaolu, et kui süüdistatav elas Rootsis, siis ta suutis käia korralikult tööl ning

hoiduda narkootikumidest. Kaitsja nõustus prokuröriga süütegude kvalifikatsioonidega.

Süüdistataval ei olnud kindlasti kavatsust põhjustada füüsilist kannatanust või valu

naisterahvastele, kelle käest ta raha tahtis saada. Tema eesmärk oli toime panna vargus.

Süüdistatav kahetseb kõiki tegusid. Ta on vanglas läbinud erinevaid sotsiaalprogramme,

on pöördunud Lootuse Külla, läbinud seal rehabilitatsiooni. Tagasilangused on selliste

ainete puhul tavapärased ning sõltuvus tugevatest narkootilistest ainetest on väga raskelt

ravile allutatav. Kaitsja palub seda karistuse mõistmisel arvestada. Samuti on isikul toetav

perekond. Prokuröri karistusettepanek ei vasta karistuse eesmärkidele ega

kohtupraktikale. Röövi eest mõistetav karistus peaks jääma sanktsiooni alammäära,

piirduma 3 aastaga ja seda veel vähendama 1/3 võrra. Tsiviilhagid kuuluvad

väljamõistmisele. Sundraha tuleks jätta riigi kanda ja ülejäänud osas väljamõistetavad

menetluskulud määrata ositi tasumisele aasta jooksul.

3. Kannatanu esindaja märkis, et on asjas hagi esitanud ja ei soovinud eraldi seisukohta

avaldada.

4. Süüdistatav tunnistas ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistustes täielikult süüdi

ning võttis tsiviilhagid õigeks. Ta ei soovinud kohtuistungil ütlusi anda ning jäi

kohtueelses menetluses antud ütluste juurde.

KOHTU SEISUKOHT

I. Maksim Šuljevi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi

5. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud

kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma

siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning

5 / 18

leiab, et süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et Maksim

Šuljevi süü KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides on

täielikult tõendamist leidnud alljärgnevate omavahel riimuvate tõenditega.

6. 17.03.2024. a varguse episoodis aadressil Mustakivi 13, Tallinn:

Varguse

toimepanemist tõendavad tunnistaja KP kohtueelses menetluses antud ütlused (I kd tl

85-86, 88-91), millest selgub, et töötades klienditeenindajana Lasnamäe Centrumi

kaubanduskeskuses asuvas X kaupluses 17.03.2024. a umbes kella 13.30 paiku tuli

kauplusesse sale, tumedate juustega, mitte väga pikka kasvu, tumedate silmadega

noormees. Sisenedes kõndis noormees kiire tempoga parempoolse saarekese juurde,

vaatas klaasvitriini all olevaid ehteid. Tema kiired liigutused ja käitumine olid

tunnistaja jaoks kahtlased. Seejärel tulid naisterahvas koos lapsega, kes olid enne

noormeest kauplusesse sisenenud, kassaleti ette ja vaatasid kaupluse vasakul pool

seinas olevaid kuldehteid. Naisterahvas soovis, et müüja võtaks vitriinkapist välja

aluse, mille peal oli umbes 30 sõrmust. Tunnistaja võttis aluse vitriinkapist välja.

Samal hetkel, kui tunnistaja naisterahvaga rääkis, ilmus ootamatult tema ette sama

noormees, kes küsis tunnistajalt vene keeles, kas ta võiks talle ka näidata midagi. Ta ei

täpsustanud, millist ehet soovib vaadata. Tunnistaja küsimuse peale vastas noormees,

et otse siit ja näitas käega sõrmuste alusele, mis oli tunnistajal käes. Sel hetkel hoidis

tunnistaja alusest kahe käega kinni. Seejärel võttis noormees ühe käega kinni aluse

äärest, mis jäi tunnistaja poole ja tõmbas seda õrnalt enda suunas, et alusel olevad

sõrmused oleks talle paremini kättesaadavad. Seejärel haaras noormees aluselt

mõlema käega sõrmuseid ja ütles vene keeles „Ma tahan selle, selle, selle“. Ta võttis

aluselt suurema suurusega sõrmuseid, kuna need olid paremini kättesaadavad kui

väiksed. Noormees pani kohe sõrmused enda jope tasku ja hakkas välisukse poole

liikuma. Tunnistaja püüdis noormeest peatada, kui see ei õnnestunud. Noormees

jooksis kauplusest välja paremale poole. Poodi tagasi minnes nägi tunnistaja, et

noormees oli aluselt võtnud neli sõrmust. Tunnistaja helistas häirekeskusesse ja

kaupluse omanikule. Järgmisel päeval toimus kaupluses inventuur, kus selgus, et

puudu on neli sõrmust. Tunnistaja ütlustes puudub igasugune alus kahelda, need on

detailsed ja kokkulangevad mh M. Šuljevi tegevust kajastava videosalvestiste ja nende

põhjal koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga. Niisamuti kinnitab tunnistaja ütlusi

häirekeskusesse tehtud kõnede vaatlusprotokoll (I kd tl 3-5, 9-11).

7. Tunnistaja KP ütlused on kokkulangevad ka XXX OÜ pearaamatupidaja ja volitatud

esindaja JŠ süüteoteatega (I kd tl 31-72). Süüteoteatele on lisatud varastatud sõrmuste

väärtust tõendavad arved, saatelehed, fotod ehetest ning kindlustuspoliis, mis

tõendavad sõrmuste oma- ja müügihinda ning välimust ja kindlustustingimusi, sh

nähtub, et tekitati kahju kokku 1905.41 eurot.

8. Varguse toimepanemist M. Šuljevi poolt tõendabki objektiivselt asitõendi

vaatlusprotokoll, fototabeliga (I kd tl 97-113, lisaks salvestised kahel plaadil), milles

on vaadeldud Tallinnas, Mustakivi tee 13 asuva kaubanduskeskuse Lasnamäe

Centrum viie sise- ja väliskaamera videosalvestist 17.03.2024. a ajavahemikus

13:18:07-13:26:37 ning Tallinnas, Mustakivi tee 13 asuva Lasnamäe Centrumi

kaubanduskeskuses oleva kaupluse X videokaamera salvestisi 17.03.2024. a

ajavahemikus 13:20:02-13:25:02, millelt on näha, et kell 13:18:08-13:18:16 siseneb

kaubanduskeskusesse tumedate juustega meesterahvas (tuvastatav kui M. Šuljev),

kellel on seljas tumesinist värvi kapuutsiga jope, jalas tumedat värvi püksid ning

jalanõud. Videosalvestiselt nähtub, et kell 13:21:26 siseneb kauplusesse M. Šuljev.

6 / 18

Salvestisel on näha tema liikumine kaupluses. Kell 13:24:06 la M. Šuljev liigub

müügileti ees oleva KP ja kliendi suunas. Kell 13:24:11 seisab M. Šuljev kliendi ja KP

ette näoga nende suunas ning kõverdab enda käed. Kell 13:24:15 kallutab M. Šuljev

enda ülakeha ette poole ja suunab pea ehetealuse kohale. Seejärel tõstab M. Šuljev

uuesti käed kõverdatult enda ette ning kell 13:24:18 tõstab M. Šuljev parema käe ja

järgnevalt ka vasaku käe ehetealusele ja teeb kätega haaramisele sarnaneva liigutuse.

Kell 13:24:19 paneb KP enda vasaku käe M. Šuljevi parema käe peale. Seejärel M.

Šuljev tõmbab oma parema käe enda poole ja pöörab end üle parema külje väljapääsu

suunas. Kell 13:24:20 tõstab KP enda vasaku käe M. Šuljevi vasaku käe suunas, mis

on ehetealuse kohal ning seejärel hakkab M. Šuljev jooksma väljapääsu poole. KP

alustab talle järele jooksmist, hoides paremas käes ehetealust ning sirutades enda

vasaku käe M. Šuljevi vasaku õla ja selja piirkonna suunas ning KP teeb haaramisele

sarnase liigutuse. Kell 13:24:21 hoiab M. Šuljev enda käsi rusika asendis ning jookseb

väljapääsu poole. Kell 13:24:22 jookseb M. Šuljev kauplusest välja ning KP tema

järel. Kell 13:23:47 on näha, kuidas kaamerapildist vasakult poolt jookse M. Šuljev

väljapääsu poole ning kell 13:23:50 väljub ta kaubanduskeskusest. Väliskaamera

salvestuselt on näha, kuidas kell 13:23:50 jookseb kaubanduskeskusest välja M.

Šuljev, kes tõmbab kahe käega kapuutsi pähe ning eemaldub kaamera vaateväljast.

9. Süüteo toimepanemist M. Šuljevi poolt lisaks tema poolt süü täielikule tunnistamisele

kohtuistungil ka tema M. Šuljevi kahtlustatavana antud ütlused (II kd, tl 166, 210),

milles ta tunnistab ennast varguse toimepanemises süüdi ning annab selgitusi

toimepandu osas. Seejuures on ta kirjeldanud, kuidas ta läks Lasnamäe Centrumis

olevas kaupluse müüja juurde, kes näitas naiskliendile sõrmuseid ja haaras aluse pealt

4 sõrmust ja jooksis minema.

10. 18.03.2024. a varguse episoodis aadressil Mahtra 1, Tallinn:

Nimetatud asjaoludel

varguse toimepanemist tõendavad tunnistaja EK kohtueelses menetluses antud ütlused

(I kd tl 155-168). Neist selgub, et töötades YYY OÜ-s tuli 18.03.2024. a umbes kella

10:20 ajal Mahtra 1, Tallinn asuvasse müügisaali umbes 25-35-aastane tumedate

juustega meesterahvas, kellel oli seljas sinist värvi jope. Meesterahvas oli umbe 170

cm pikk. Ta soovis oma lapsele osta kullast ripatsit. Tunnistajale jättis meesterahvas

korraliku ja usaldusväärse mulje. Tunnistaja avas sahtli, et otsida meesterahvale

soovitud ripatsit. Samal ajal, kui ta ehet otsis, ei vaadanud ta üldse meesterahva poole.

Ta hakkas meesterahva tegevust märkama siis, kui meesterahvas oli haaranud sahtlist

parempoolse ehetealuse, millel olid suuremate suurustega sõrmused. Seejärel jooksis

meesterahvas müügisaalist välja. Kui tunnistaja müügisaalist väljus, siis nägi ta, et

meesterahvas jooksis müügisaalist välja paremale poole Swedbank pangaautomaadi

poole. Tunnistaja mäletamist mööda püüdsid kaks meesterahvast seda meesterahvast

peatada, kes ehteid varastas. Meesterahvale üritati jalg ette panna ning selle tagajärjel

umbes Swedbanki automaadi ees kukkus ehteid varastanud meesterahval ehetealuselt

maha kolm sõrmust. Need sõrmused sai tunnistaja tagasi. Meesterahvast peatada ei

õnnestunud ja ta jooksis keskusest välja. Tunnistaja oli juhtunust väga häiritud. Ta on

siiamaani väga hirmul, sest tal ei ole varasemalt sellist situatsiooni olnud. Hiljem

läbiviidud inventuuri käigus selgus, et ehetealusel, mis meesterahvas võttis, oli 8

sõrmust. 3 tükki, mis tunnistaja koridorist tagasi sai ning 5 sõrmust, mis on puudu.

Tunnistaja ütlustes puudub igasugune alus kahelda, need on detailsed ja

kokkulangevad mh M. Šuljevi tegevust kajastava videosalvestiste ja nende põhjal

koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga. Niisamuti kinnitab tunnistaja ütlusi

häirekeskusesse tehtud kõne vaatlusprotokoll (I kd tl 117-118).

7 / 18

11. Tunnistaja EK ütlused on kokkulangevad YYY OÜ juhatuse liikme PS süüteoteatega (I

kd tl 141-148). Süüteoteatele on komisjonilepingu koopia ja kuldesemete kaardid, mis

tõendavad sõrmuste välimust ja omadusi ning oma- ja müügihindasid, sh nähtub, et

varastati 1369 euro eest esemeid, sh 180-eurone sõrmuste alus.

12. Varguse toimepanemist M. Šuljevi poolt tõendabki objektiivselt asitõendi

vaatlusprotokoll, fototabeliga (I kd tl 172-181; lisaks salvestised kahel plaadil), milles

on vaadeldud Tallinnas, Mahtra 1 asuva Mustakivi kaubanduskeskuse kolme

turvakaamera videosalvestisi 18.03.2024. a ajavahemikus 10:15 kuni 10:40, millelt on

näha, et kella 10:15:48 ajal liigub tumedate lühikeste juustega meesterahvas, kes

kannab tumedat värvi kapuutsiga jopet ja tumehalli värvi pükse ning kellena on

visuaalselt äratuntav M. Šuljev, kaamera alt YYY xxxsse. Ta suundub peale

sisenemist otse klaasvitriiniga letiosa ette ja koheselt hakkab midagi teisel poo letti

olevale klienditeenindajale rääkima, samal ajal kätega žestikuleerides.

Klienditeenindaja tõmbab seejärel lahti M. Šuljevi poolt vaadatava klaasvitriini all

oleva sahtli ning hakkab parema käega katsuma heledatel alustel olevaid ehteid. M.

Šuljev vinnab end samal ajal kehaga üle klaasivitriini, nii et tema jalad tõusevad

põrandalt natuke õhku, sirutab vasaku käe klienditeenindaja poolt välja tõmmatud

sahtli suunas ja tõmbab sealt välja ühe aluse ehetega. Klienditeenindaja märkab seda

pead paremale pöörates ja üritab M. Šuljevilt alust käest haarata. M. Šuljev jookseb

koos alusel ehetega koridori lõpus paikneva ukse suunas. Samal ajal teeb toimuvat

märganud koridoris liikuv naisterahvas M. Šuljevi suunas liigutuse, justkui tahaks talle

ette astuda. Ka üks meesterahvas üritab M. Šuljevit peatada, kuid M. Šuljev jookseb

temast mööda. Samal kukub väike nelinurkne heledat värvi ese ning koridori

põrandale kukub hetk hiljem ka veel teine väike ese. Samal ajal jookseb koridori

mööda edasi YYY klienditeenindaja. M. Šuljev jookseb keskuse ukseni, seal seisnud

meesterahvas üritab teda takistada. M. Šuljev teeb tema suunas käega löögiliigutuse,

peale mida õnnestub tal uksest välja joosta. Sinist jopet kandev meesterahvas võtab

justkui midagi üles. Välikaamera salvestiselt nähtub, kuidas M. Šuljev põgeneb koos

ehetealusega peale keskuse uksest väljumist. Samal ajal on näha, kuidas YYY

klienditeenindaja võtab pangaautomaadi ees olevalt vaibalt nelinurkse eseme üles.

Samuti on näha, kuidas sinist jopet kandev meesterahvas annab midagi väikest YYY

klienditeenindaja kätte. Klienditeenindaja, kes hoiab mõlemas käes väikseid esemeid,

hakkab liikuma YYY xxxi suunas.

13. Varguse toimepanemist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I

kd tl 123-140), millelt nähtub 18.03.2024. a olustik sündmuskohal Tallinnas Mahtra 1

asuvas Mustakivi jalakäijate tunnelis, kust leiti ehtekarp ja selle kõrval olevad

sõrmuste alused ja seejärel YYY poes, kus leiti parempoolsemas vitriinis tühi koht.

14. Süüteo toimepanemist M. Šuljevi poolt lisaks tema poolt süü täielikule tunnistamisele

kohtuistungil ka tema M. Šuljevi kahtlustatavana antud ütlused (II kd, tl 166, 210),

milles ta tunnistab ennast varguse toimepanemises süüdi ning annab selgitusi

toimepandu osas. Seejuures on ta kirjeldanud, kuidas ta läks Mustakivi Keskuses

olevasse xxxsse. Seal palus endale näidata sõrmuseid. Müüja võttis vitriinist plaadi

sõrmustega, kuid tema võttis selle kõrvalt teise plaadi ja jooksis kauplusest välja.

Sõrmuseid oli maksimaalselt 5 tükki. Teda üritati keskuses ka takistada, osad

sõrmused kukkusid maha. Varastatud sõrmused müüs maha, et narkootikume osta.

8 / 18

15. Karistusregistri väljatrüki järgi on M. Šuljevil kaks kehtivat kriminaalkaristust KarS §

199 lg 2 p 5, 9 järgi (II kd tl 215). M. Šuljevit on karistatud kriminaalkorras

20.01.2020. a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi (II kd tl 219-223). Toona

mõisteti ta süüdi kokku 17-s varguseepisoodis, mis pandi toime ajavavahemikus

09.07.2019. a kuni 17.09.2019. a. Samuti on teda karistatud 25.05.2023. a

kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 5 järgi, millega ta mõisteti süüdi viies

varguseepisoodis, mis pandi toime ajavahemikus 08.10.2022. a kuni 07.02.2023. a (II

kd tl 230-232). Praeguses kohtuasjas on talle esitatud süüdistus kahes

varguseepisoodis, mis on toime pandud 17.03. ja 18.03.2024. a ning ühes röövimise

episoodis, mis on toime pandud 20.03.2024. a. Oluline on tähele panna, et M. Šuljev

on viimase karistuse kandmiselt vabanenud 05.10.2023 ning juba 27.02.2024. a on

tema kohta esitatud erakorraline ettekanne kriminaalhoolduse nõuete korduva

rikkumise tõttu ja karistus pöörati täitmisele (II kd tl 249-250pö). Seega on tuvastatav,

et varguste toimepanek algas lühikest aega peale M. Šuljevi viimast vangistusest

vabanemist. Varasemalt on tegemist olnud sarnaste vargustega, kus varguse

objektideks on olnud mh hõbe- ja kuldehted. Ka varguste toimepanemise viis on olnud

sarnane. Nt 07.02.2023. a kuriteoepisoodis on M. Šuljev kaubanduskeskuse kaupluses

palunud müüjal näidata erinevaid kullast kaelakette. Kui müüja seda tegi, siis haaras

M. Šuljev selle müüjalt käest ning põgenes ilma keti eest tasumata kauplusest (II kd tl

231). Samuti nähtub, et nii 20.01.2020. a kui ka 25.05.2023. a kohtuotsusega on M.

Šuljev süüdi mõistetud sigarettide varguste eest. Kohtu hinnangul saab nende

iseloomustavate asjaolude tõttu asuda järeldusele, et varguste toimepanek on saanud

M. Šuljevile harjumuseks, s.o. elustiiliks. Seejuures on ka tal väljakujunenud

spetsiifiline käekiri – ta haarab kauplustest kaasa esemed ja jookseb nendega minema.

Seega moodustavad tema poolt toimepandud vargused sisulise süsteemi ja tegemist on

tegemist isikuga, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt. Kuivõrd vargused on

toimepandud avalikus kohas (kaubanduskeskuses) ning kõrvaliste isikute juuresolekul,

siis on M. Šuljevi teod õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi.

16. Kohus leiab, et M. Šuljev pani vargused toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis

eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (võõraste vallasasjade

äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil) ja ta teadis, et see nende tegevuse

järel saabub. M. Šuljev ise on ka selgitanud, et ta võttis sõrmused seetõttu, et tal oli

vaja raha narkootikumide ostmiseks. Müüja ja kolm meest koridorist üritasid teda

peatada, kuid nad ei saanud teda kätte (II kd tl 166). Seega oli M. Šuljevi tegevus

müügikohtadesse sisenemisel ja varguse toimepanemisel sihipärane ning kantud

varalise kasu saamise eesmärgist, kuivõrd tal oli plaan varastatud kaup hiljem maha

müüa ja ta seda ka tegi.

17. 20.03.2024. a röövimise episoodis

:

Maksim Šuljev on kahtlustatavana ülekuulamisel oma süüd lõppastmes tunnistanud (II

kd tl 210). Kohtuistungil võttis süüdistatav süü täielikult omaks. Samas ta rõhutas, et

tal ei olnud tahtlust kannatanut raha saamise eesmärgil peksta, kuid ta nõustub kuriteo

kvalifikatsiooniga.

18. Kohus leiab, et praeguses asjas ei ole sisulist vaidlust selle üle, et M. Šuljev haaras

juuksurisalongi tagumises ruumis olnud kannatanu VB juurest raha ja jooksis sellega

välja. Seda tegevust takistasid kannatanu JK ja VB, kellest viimane selle käigus

kukkus ja sai üle 4 kuu kestva tervisekahjustuse. Neid asjaolusid kinnitab süüdistatava

9 / 18

süü omaksvõtt. Lisaks kinnitavad seda ka järgnevad tõendid. Maksim Šuljev on

kahtlustatavana ülekuulamisel selgitanud, kuidas ta viskas 20.02.2024. a xxx asuvas

juuksurisalongis koti kreemidega tagaruumis oleva naisterahva juurde ja haaras laua

peal raha. Seejärel jooksis ta välja, eesruumis olnud juuksur püüdis teda peatada, võttis

tal jopest kinni. Ta kuulis ka kukkumise häält (II kd tl 166). Kuigi algselt eitas

kukkumise põhjustamist, siis hiljem on ta tunnistanud, et tema käitumise tõttu ei

tahtnud põhjustada kukkunud naisele mingeid tervisekahjustusi, see juhtus seetõttu, et

ta üritas põgeneda ja naine takistas teda (II kd tl 210). Kohus peab selles osas M.

Šuljevi ütlusi usaldusväärseteks, kuivõrd need on kooskõlas teiste asjas kogutud

tõenditega, sh kannatanute ütluste ja asitõendi vaatlusprotokolli ning salvestisega.

Kohus ei pea M. Šuljevi ütlusi aga usaldusväärseks selles osas, milles ta on väitnud, et

ta tema ei teinud „mitte midagi“, tema käed olid tema ees koos rahaga ja et tema ei

löönud kedagi, naisterahvas kukkus uste vahel (II kd tl 167). Samuti ei pea kohus

usaldusväärseks M. Šuljevi ütlusi selles osas, milles ta on väitnud, et ta kedagi ei

puutunud, kannatanu jalaluumurru ja tema tegevuse vahel seose puudumise kohta (II

kd tl 210). Need ütlused on vastuolus omavahel täielikult kooskõlas olevate

kannatanute ütlustega, samuti asitõendite vaatlusprotokollidega ja videosalvestisega,

milliseid kohus käsitab edasiselt.

19. Kannatanu JK on kirjeldanud üksikasjalikult seda, kuidas 20.03.2024. a ta töötas xxx

asuvas juuksurisalongis, tal oli klient alates kl 17. Salongi sisenes meesterahvas, kes

suundus taharuumi, kus juuksur VB luges laua taga istudes raha. Seal pakkus mees

müügiks kreeme, kuid kolleeg palus tal lahkuda. Mees jooksis teisest saalist välja,

samal ajal hüüdis V, et mees võttis raha. Kannatanu haaras mehel jopest kinni, mees

pööras end tema poole ja lõi rusikaga näo suunas, kuid ta põikas pea kõrvale ja löök

tabas parempoolset oimukohta, mis põhjustas valu. Kannatanu hoidis mehel jopest

jätkuvalt kinni, mees lükkas teda ja kannatanu kukkus alaseljaga koridoris oleva

madala kapi peale, mis põhjustas talle valu ja kannatanu lasi mehel jopest lahti.

Kannatanu kartis sel hetkel oma elu pärast. Siis jooksis kohale V, mees avas samal ajal

tänavale avaneva ukse, V haaras joostes trepile jõudnud meesterahval jopest kinni.

Meesterahvas üritas end V haardest välja rabeleda, pööras end seejärel V suunas ja

lükkas teda, mille tõttu kukkus V trepile. Mees sai siis V haardest ja klient Artjom

jooksis mehele järele. V vigastas oma mõlemaid jalgu, ta ei saanud jalgadele tõusta,

tal oli väga valus (II kd tl 37, 41-45). Seega kinnitavad kannatanu ütlused nii tema

enda kui VB suhtes toime pandud vägivalda ning sellega kaasnenud valu ja

tervisekahjustusi.

20. Kannatanu VB on andnud ütlusi selle kohta, kuidas ta töötab xxx, Tallinn asuvas

juuksurisalongis juuksurina ning 20.03.2024. a kella 18 ajal hakkas ta salongi

tagumises ruumis üle lugema töötasuna makstud raha. Esimeses ruumis lõikas JK ühel

meesterahval juukseid. Sel ajal sisenes salongi lühikest kasvu tumedate juustega

meesterahvas, kes liikus läbi esimese ruumi tagumisse ruumi. Mees jäi sammu või

pooleteise kaugusele seisma ja hakkas pakkuma müügiks kilekotis olevaid kreeme.

Tema ja JK ei olnud neist huvitatud. Kannatanu hoidis kätt pooleldi laual patakas

oleva raha peal ja palus mehel lahkuda. Mees jätkas kreemide pakkumist ja viskas siis

ootamatult kilekoti koos kreemidega talle sülle. Ehmatusest tõstis kannatanu käe raha

pealt ära, mees krabas kogu raha, mida oli vähemalt 270 eurot ja hakkas sellega

kiiresti jooksma välisukse suunas. Kannatanu hüüdis, mida ta teeb ja jooksis talle

järele. Jõudis meheni, kui see oli jõudnud joosta juba salongi välisuksest välja trepile.

Tal õnnestus mehe jopekapuutsist kinni haarata. Mees üritas edasi joosta ja kannatanu

10 / 18

kiirendas temast kinni hoides koos mehega. Seejärel rebis mees end jõuliselt

kannatanu haardest lahti, tõmmates ta trepile, ta kukkus. Seejärel õnnestus mehel

rahaga minema joosta. JK klient jooksis talle järele, kuid tal ei õnnestunud meest

kätte saada. Kannatanu tundis trepile kukkudes tugevat füüsilist valu ja ei saanud

enam paremale jalale toetuda ega tugeva valu tõttu püsti tõusta. Valusad olid ka

käelabad, sõrmenukkidel olid marrastused, osad küüned katki, hiljem nägi, et ka

põlvel olid marrastused. JK abil ja toel sai ta püsti ja lonkas salongi tagasi. Tugevasti

valutav parem jalg paistetas kiiresti üles. JK ütles hiljem, et sama mees oli teda

löönud. Samal õhtul tuvastati haiglas luumurd, parem jalg pandi kipsi. Esimesed kaks

nädalat ei tohtinud paremale jalale üldse toetuda, kui seejärel kips eemaldati, pidi

kannatanu kandma nädalaid ortoos-saabast ja paralleelselt sai hakata karkudega

liikuma. Maikuu lõpust alates käis mitme kuu vältel taastusravil. Kannatanu on

kirjeldanud oma vaegusi taastumisel, millised olid kulutused. Ta kõnnib senisest

erinevalt. Töövõimetusleht lõpetati 21.08. või 22.08.2024 (II kd tl 57-70, 84-87).

21. Kannatanute ütlustes puudub kohtu hinnangul igasugune alus kahelda, sest need neis

puuduvad sisemised vastuolud, need on omavahel kokkulangevad ning kooskõlas ka

teiste asjas kogutud tõenditega, nt asitõendite vaatlusprotokollidega. Seejuures on

kannatanud andnud väga üksikasjalikke ütlusi, JK on koostanud skeemid, kus on

tähistatud nii hoone asukoht, kui selles oleva juuksurisalongi plaan (II kd tl 50-51; 53-

54). Ka kinnitavad kannatanute ütlusi videosalvestised sündmuse kohta, kust nähtub

M. Šuljevi, tema vägivald kannatanute suhtes. See, et kannatanud mäletavad kellaaega

või mõnda detaili ebatäpselt (nt JK seda, mitu korda VB kukkus või, et VBt lükati

tegelikkuses ühe käega), ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseteks, mõningased

ebatäpsused on seletatavad sellega, et nende põhjalikum ülekuulamine toimus hulk

aega pärast sündmust (VB 25.03.; JK 04.04.2024).

22. Sündmuse kulgu ja kannatanute ütlusi kinnitab ka JK poolt järgmisel hommikul tehtud

häirekeskuse kõnesalvestise vaatlusprotokoll. Selles antud teave on olulistes

aspektides kokkulangev kannatanute poolt antud ütlustega (II kd tl 7-9).

Sündmuskohal tehtud vaatlusest ja lisatud fotodest nähtub mh see, et röövimise

kohaks on xxx, Tallinn asuv juuksurisalong, kust leiti kollane kilekott kreemidega.

Juuksurisalongi sisenemine toimub viie astmega kivitrepi kaudu (II kd tl 11-17).

23. Juuksurisalongis sees tehtud salvestisel („VID_20240322_152803_479“) on näha mh

M. Šuljevi sisenemist salongi koos kilekotiga, liikumist järgmisesse ruumi. Samuti on

näha tema väga kiiret jooksmist väljapääsu suunas ja seda, kuidas naisterahvad teda

takistada püüavad. Salvestise kella järgi 17.22.47 järgi on näha, kuidas M. Šuljev teeb

parema käega löögiliigutuse JK pea suunas hetk hiljem ehk kell 17.22.48 lükkab teda

endast eemale, kannatanu kaldub vasakule. Edasiselt järgnevad M. Šuljevile ka VB ja

meesterahvast klient. Videosalvestise faililt „xxx80.24231551120.mp4“ on näha see,

kuidas kollase kotiga meesterahvas, kes sarnaneb M. Šuljevile, siseneb treppi mööda

juuksurisalongi. Mõne aja pärast (salvestise kellaaeg 17.22.46) jookseb sama

meesterahvas juuksurisalongist välja, tema jopest hoiab kinni naisterahvas (asjas

tuvastatud kui VB). Seejärel teeb meesterahvas käega löögi- või tõrjumisliigutuse

tahapoole, suunas, kus naisterahvas tema jopest kinni hoiab ning muudab kiirelt ka

enda kehaasendit. Selle peale naisterahvas vabastab haarde ja kukub trepile.

Meesterahvas jookseb minema. Nimetatu kinnitab üheselt kannatanute poolt

kirjeldatud sündmuste käiku. Videosalvestiselt nähtub süüdistuses kirjeldatud vägivald

11 / 18

ehk löök kannatanu JK pea suunas ning tema tõukamine ja VB suunal tehtud

löögiliigutus ja enda kehaasendi muutus VB haardest vabanemiseks, mille järel

viimane koheselt kukkus. Videosalvestistel nähtuvad asjaolud on kantud ka asitõendi

vaatlusprotokolli (II kd tl 128-148).

24. Seda, et M. Šuljev sisenes juuksurisalongi kreemide müügi ettekäändel, kinnitab

asitõendi vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud kilekotti ja kreeme, millega ta salongi

sisenes, kuid mille ta sinna maha jättis (II kd tl 18-30).

25. Kannatanu VBl tuvastati meditsiinidokumentide põhjal hüppeliigese vigastus,

luumurd, jalg pandi kipsi, tal tuli kanda ortoosi (II kd tl 72-73, 88-91). Hiljem

luumurdu ei sedastatud, kuid 23.05.2024. a kaebas kannatanu seda, et tal on raske

liikuda ja parema jala funktsioon on piiratud (II kd tl 77-82). Jätkati ka taastusravi (II

kd tl 111-112). 18.07.2024. a on kõndimine raskustega, raskendatud painutamine (tl

95). 13.08.2024. a lõpetas taastusraviprogrammi ja ei kasuta enam abivahendeid,

sammupikkus erinev, jalal esineb endiselt turse (II kd tl 104-105). Seega esines

kannatanul kaebusi veel 4,5 kuud pärast sündmust. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi

aktiga ongi üheselt tuvastamist leidnud see, et kannatanu VBl tuvastati raske

tervisekahjustus, s.o parema lodiluu ärarebimismurd koos parema selgmise kandluu-

lodiluu sideme vigastuse kahtlusega. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole see eluohtlik

tervisekahjustus, kuid selle paranemise kestus ületab 4 kuud. Ekspert on leidnud, et

see vigastus tekkis tömbi vägivalla toimel, näiteks trepist kukkumisel (II kd tl 119-

120). Meditsiinidokumentides kajastatu ja eksperdiarvamuses järeldatu kinnitavad

kannatanu ütlusi selle kohta, milline on olnud taastumine ja kui kaua on tema

paranemine aega võtnud.

26. Eelnevaga on kinnitust leidnud see, et M. Šuljev haaras xxx asuvas juuksurisalongist

sularaha ja asus ruumist põgenema. Seda üritasid füüsiliselt takistada salongis olnud

juuksurid JK ja VB, kuid nende suhtes tarvitas ta vägivalda, mis oli raha äravõtmise

vahendiks. Seejuures tuleb järeldada, et vägivald oli ajaliselt seotud hetk varem kaasa

haaratud sularaha äravõtmisega, sest M. Šuljevi eesmärk oli hõivata sularaha kestvalt

ja sellega põgeneda. Selline tegevus vastab röövimise teokirjeldusele. Ka Riigikohtu

praktikas on sarnasel juhtumil leitud, et kui isik soovis algselt toime panna vargust,

kuid seda asub keegi takistama ja viimase suhtes kasutatakse vägivalda vara hõivamise

lõpuleviimiseks, on tegemist röövimisega (RKKKo 3-1-1-54-13, p 2, 9).

27. Kohtu hinnangul on röövimine toime pandud kaudse tahtlusega. M. Šuljev ilmselgelt

teadis, et ta võtab kannatanult ära võõra raha, ta soovis selle omastada ja rahaga

põgeneda. Isegi, kui tal oli algselt lootus põgeneda kedagi vigastamata, kasvas vargus

üle röövimiseks. Ta nägi, et salongis on 2 naisterahvast juuksur ja 1 meesklient.

Põgenedes sai ta aru, et teda hakati füüsiliselt takistama ning ta otsustas vastupanu

osutada. Kui sellises olukorras teeb isik kiireid ja jõulisi löögi- ja lükkamisliigutusi

kannatanute suhtes selleks, et äravõetud rahaga põgenema saada, pidi ta möönma, et

selliselt tarvitab ta nende suhtes vägivalda ja täidab sellega kokkuvõttes KarS § 200

lg-s 1 sätestatud röövimise koosseisu.

28. Lisaks tuleb tähele panna, et KarS § 19 järgi vastutab isik seaduses sätestatud

enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest.

12 / 18

Praegusel juhul on enamohtlikuks tagajärjeks raske tervisekahjutuse tekitamine

kannatanu VB suhtes. Eespool leidis kinnitust see, et M. Šuljev püüdis põgeneda ja

VB hoidis temast kinni nii ajal, kui liiguti eeskojast trepile ning VB kukkus trepil alles

pärast seda, kui M. Šuljev tegi löögiliigutuse sellele poole, kust VB kinni hoidis.

Üldinimlikult on igaühele mõistetav, et trepi peal teise isiku tõukamine, löömine või

muul viisil tema mõjutamine võib viia tasakaalu kadumise ja kukkumiseni ja selle

tagajärjel võib inimene saada tõsiseid vigastusi, mh raskeid tervisekahjustusi, nt pika

paranemisajaga jalamurde. See on seda rohkem mõistetav, kui see teine inimene

toimepanijast kinni hoiab. Seda ei väära ka asjaolu, et kannatanu on ise asunud

füüsiliselt takistama varga või röövli põgenemist. Seega on rikutud üldist

hoolsuskohustust. M. Šuljevi tegevuse ja tagajärje vahel esineb põhjuslik seos, kuivõrd

just tema liigutused (sh löögiliigutus ja enese kehaasendi muutmine) viisid VB

tasakaalukaotuseni ja raske tervisekahjustuse põhjustanud kukkumiseni. Hoolas

käitumine selles olukorras on selline, mis ei mõjuta teise trepil oleva inimese

tasakaalu. Praegusel juhul saanuks M. Šuljev vastavalt toimida, kui ta oleks lõpetanud

koheselt trepile jõudes kannatanute eest põgenemise ehk lõpetanud oma senise

õigusvastase teo raha äravõtmisel. Tähele tuleb panna, et M. Šuljev sisenes

juuksurisalongi sama treppi mööda vaid veidi varem ehk talle pidi olema tajutav see,

et tegemist on suhteliselt järsu ja kõrge viieastmelise kivitrepiga. Seega pidi ta trepil

toimunud käitumisest lähtuvat ohtu ka ise ette nägema. Ilmselt lootis M. Šuljev, et ta

suudab kannatanust lahti rabeleda juba enne treppi või et kannatanu laseb temast lahti.

Neil asjaoludel saab öelda, et röövi käigus raske tervisekahjustuse põhjustas M. Šuljev

ettevaatamatusest (kergemeelsusest). Seejuures ei ole kohus tuvastanud õigusvastasust

ja süüd välistavaid asjaolusid nii kitsalt kergemeelsusest raske tervisekahjustamise

kontekstis kui ka röövi toimepanemisel tervikuna.

29. Eelneva põhjal saab järeldada, et M. Šuljev tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 200 lg

2 p 5 järgi.

KARISTUS

30. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku

süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude

toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas

omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille

põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See

karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja

selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja

üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-63-14, p 15.2).

13 / 18

31. KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on seaduseandja ettenäinud

rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmääraks

rahaline karistus 265 päevamäära ulatuses või 2 aastat 6 kuud vangistust.

KarS § 200 lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on seaduseandja ettenäinud

kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmääraks 9 aastat

vangistust.

32. Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena M. Šuljevi karistusregistri

väljatrükki (II kd tl 215-218), Harju Maakohtu 20.01.2020. a kohtuotsust (II kd tl 219-

223) ja määruseid samas kriminaalasjas (II kd tl 224-226; 228-228pö), Harju

Maakohtu 25.05.2023. a kohtuotsust (II kd tl 230-232) ja määrust samas

kriminaalasjas (II kd tl 234-235pö), 27.02.2024. a erakorralist ettekannet lisadega (II

kd tl 236-246). Lisaks uuris kohus Maksu- ja Tolliameti, töötamise registri ning

täitemenetluse registri väljatrükke (II kd tl 259, 260, 261-272).

33. Käesoleval juhul on süüdistatavale etteheidetud kahte varguseepisoodi, mis on toime

pandud süstemaatiliselt ning avalikult ja ühte röövimise episoodi, mis on toime

pandud raske tervisekahjustuse tekitamisega. Süüdistataval on kaks kehtivat karistust

samalaadsete kuritegude eest. Kuriteod on toime pandud katseajal, kui M. Šuljev oli

ennetähtaegselt eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabastatud.

Süüdistatav on kohtuistungil selgitanud, et vargused pani toime seoses

narkosõltuvusega.

34. Kohus peab süüdistatava teosüüd KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritavate

kuritegude toimepanemises keskmisest veidi suuremaks. 20.01.2020. a ja 27.02.2024.

a kohtuotsustest nähtub, et M. Šuljev on jätkanud sarnaste kuritegude

toimepanemisega, st ta on varasemalt toime pannud hulgaliselt varguseid, mille

objektideks on olnud mh hõbe- ja kuldehted. Ka kuritegude toimepanemise viis on

ajas jäänud samaks. M. Šuljev siseneb kauplusesse ning loob klienditeenindajale

mulje, et ta on ostusooviga klient ning palub müüjal endale esemeid näidata. Kui

müüja tähelepanu on suunatud ehte väljavõtmisele, siis haarab M. Šuljev kiire

liigutusega aluse koos ehetega ning põgeneb. Seega on M. Šuljevil välja kujunenud

kindel käitumismuster varguste toimepanemisel. Seejuures on kõnekas, et M. Šuljev

pani uued samalaadsed kuriteod toime ca 5 kuud pärast tema ennetähtaegsest

vangistusest vabastamist. Kuivõrd ennetähtaegsel vabanemisel kohaldati tema suhtes

elektroonilist valvet esimeseks kolmeks kuuks, siis saab teha järelduse, et M. Šuljev

pani uued kuriteod toime vaid paari kuu möödumisel tema vabanemisest elektroonilise

valve alt. Nimetatu näitab, et M. Šuljevil on raskusi kuritegude toimepanemisest

hoidumisel ning ta jätkab varguste toimepanemist narkosõltuvuse ajendil. Süü suuruse

hindamisel arvestab kohus asjaolu, et tegemist oli kahe kuriteoepisoodiga ning

varastati taaskord hinnalisi esemeid. Seetõttu ei ole põhjust rääkida vähesest süüst. M.

Šuljev on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil tunnistanud ennast süüdi

varguste toimepanemises ning avaldanud kahetsust. Ta märkis, et pani kuriteod toime

narkosõltuvuse mõjul ning tal on olnud vanglas aega tehtu üle järele mõelda. Ta võttis

esitatud hagid õigeks ja nõustus nende väljamõistmisega.

35. Hinnates M. Šuljevi süü suurust KarS § 200 lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises, arvestab kohus süüteo toimepanemise asjaolusid ja vägivalla

intensiivsust. Esmalt on süü suuruse hindamisel oluline arvesse võtta asjaolu, et M.

Šuljev kasutas vägivalda kahe erineva kannatanu suhtes. Kannatanu JK on selgitanud,

14 / 18

et M. Šuljev lõi teda rusikaga oimukohta. Ta ei mäleta, et oleks tugevat valu sel hetkel

tundnud. Seejärel lükkas M. Šuljev teda kahe käega õlgadest eemale ja ta kukkus

alaseljaga koridoris asuva madala kapi peale. Ta tundis kukkumisest alaseljas tuima

keskmise tugevusega valu. Nad olid mõlemad Vga sündmusest väga häiritud. Pärast

juhtumit kardab ta üksinda tööjuures olla (II kd tl 43-44). VB on selgitanud, et M.

Šuljevi jõulise lahtitõmbamise tagajärjel kukkus ta trepist alla. Sellise tegevuse

tagajärjel tekkisid kannatanul tugev füüsiline valu, marrastused käelabadele,

sõrmenukkidele ja põlvedele, samuti parema lodiluu ärarebimismurru koos parema

selgmise kandluu-lodiluu sideme vigastuse kahtlusega, mille paranemise kestus ületab

4 kuud (II kd tl 116-121). Kannatanu VB on selgitanud, et tal oli parema jala luumurd,

marraskil ja jalgadel sinikad, samuti olid kõik küüned katki. Kaks nädalat ei tohtinud

ta liikuda ega püsti tõusta. Ta peab siiani taluma valu, eriti kõndimisel. Valest

kõndimisest hakkavad valutama põlved ja puusaliigesed. Eeltoodud kirjelduste

pinnalt saab asuda seisukohale, et kannatanute suhtes tarvitatud otsene vägivald oli

vähene, kuid tekitatud füüsiliste tervisekahjustuse intensiivsus oli KarS § 200 lg 2 p 5

mõttes keskmine. Samuti tuleb süü suuruse hindamisel arvestada kannatanutel

esinenud vaimseid läbielamisi. Mõlemad kannatanud on öelnud, et nad olid

sündmusest väga häiritud. Lisaks on VB kirjeldanud, et tema elu muutus väga

oluliselt. Ta nägi suve ainult aknast, vajas pikalt kõrvalist abi (II kd tl 86-87). Süü

suuruse hindamisel on oluline arvestada ka seda, et M. Šuljev ei lükanud VBt trepist

alla, vaid kannatanu kukkus trepile M. Šuljevi n-ö lahtirebimise käigus. Seega ei olnud

tegemist süüdistatava poolt sihipärase tegevusega kannatanul vigastuste tekitamiseks.

Seega, arvestades ning teo toimepanemise asjaolusid ning ühelt poolt seda, et

röövimisel kasutati vägivalda kahe kannatanu suhtes, kuid teisalt oli ei olnud vägivald

kuigi intensiivne, saab asuda seisukohale, et süüdistatava süü mõnevõrra alla

keskmine.

36. Kohtu hinnangul puuduvad nii karistust raskendavad kui kergendavad asjaolud. M.

Šuljev on istungil kahetsuse kohta märkinud, et see on seotud süü tunnistamisega,

valmisolekuga kahju hüvitamiseks. Ta rõhutas, et ta on vanglas oleku ajal kaotanud

ema ja see on talle ka raskesti mõjunud. Nimetatust avaldub kohtu hinnangul rohkem

süüdistatava vaade enesele, kui kaastunne kannatanute osas, seda enam, et teda on

samalaadsete süütegude tõttu korduvalt karistatud. Kohtu veendumust kahetsuse

puudumise osas süvendab see, kuidas M. Šuljev on varem leidnud, et nt 20.03.

episoodis on kannatanu ise süüdi, sest ta „soovis politseinik olla“, temal vigastusega

seos puudub (II kd tl 166, 210). Tema hilisem sõnaline kahetsus (II kd tl 210) seostub

ilmselt menetlusliku positsiooni muutusega.

37. M. Šuljevi poolt toimepandud varguste eest on seadusandja alternatiivina näinud ette

ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea

võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse

kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke ja samuti puudub

kohtul veendumus, et ta suudaks rahalist karistust täita. Seda kinnitavad MTA

väljatrükk, mille kohaselt oli M. Šuljevi netosissetulek 2003. aastal 85 eurot ning

päevasissetuleku suuruseks 0,20 eurot (II kd tl 259). Töötamise registrist nähtub, et ta

on ametlikult töötanud vaid ühe päeva (II kd tl 260). Süüdistatav on ise kohtuistungil

kinnitanud, et tal on muid võlgasid, mille katteks läheb tema pangakontolt maha 50%

sissetulekutest. Seda kinnitab täiemenetluse registri väljatrükk, millelt nähtub, et tema

suhtes on käimas hulgaliselt täitemenetlusi (II kd tl 261-272). Samuti viitab M. Šuljevi

rahalistele raskustele tema poolt eeluurimisel selgitatu, et ta pani varguseid toime

15 / 18

eesmärgiga varastatud esemed maha müüa (II kd tl 166). Arvestades kohtu eelnevaid

põhistusi süüdistatava varasema karistatuse, kuritegude toimepanemise intensiivsuse

ja nende toimepanemise alustamise osas lühikest aega peale vangistuse kandmiselt

vabanemist, ei oleks praegusel juhul M. Šuljevi rahalise karistusega karistamine

kooskõlas karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega ning õiguskorra kaitsmise

huvidega. On ilmne, et süüdistatav ei suudaks rahalist karistust täita, kuid eelkõige ei

mõjutaks rahaline karistus teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ning

arvestades M. Šuljevi poolt peagi peale vangistuse kandmiselt vabanemist uute

kuritegude toimepanemise alustamist, siis oleks ohustatud ka õiguskorra kaitsmine.

38. Eelneva põhjal leiab kohus, et M. Šuljevile tuleb KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi

kvalifitseeritava kuriteo eest karistuseks mõista vangistus 2 aastat 6 kuud ja KarS §

200 lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest 5 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg

1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, tuleb mõista liitkaristuseks 6 aastat

6 kuud vangistust, millest lühimenetluse sätete kohaselt tuleb maha arvata 1/3,

mistõttu jääb karistuseks 4 aastat 4 kuud vangistust. Karistusaja alguseks tuleb lugeda

M. Šuljevi vahistamise päev, s.o 26.11.2024. a.

TSIVIILHAGID

39. Kuritegudega on tekitatud kannatanutele varalist ja mittevaralist kahju. Tsiviilhagid on

varalise kahju nõude osas esitanud kannatanud XXX OÜ (summas 1905,71 eurot) ja

YYY OÜ (summas 1189 eurot). Mittevaralise ja varalise kahju nõude osas esitas

tsiviilhagi kannatanu VB (summas 5270 eurot). Toimunud kohtuistungil võttis

süüdistatav Maksim Šuljev kõik tema vastu esitatud tsiviilhagid täielikult õigeks.

TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks,

rahuldab kohus hagi, seega on hagide õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3

vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse

võttes rahuldab kohus kannatanute XXX OÜ, YYY OÜ ja VB esitatud tsiviilhagid

täies ulatuses ning need kuuluvad Maksim Šuljevilt väljamõistmisele.

TÕKEND

40. Maksim Šuljev on käesoleva asja raames vahistatud de facto alates 26.11.2024. a.

Harju Maakohus andis 20.12.2024. a Maksim Šuljevi kohtu alla, jättes tõkendi

vahistamine muutmata.

41. Eesti karistussüsteemi põhimõtete kohaselt pööratakse mõistetud vangistus karistus ka

reegeljuhtumil täitmisele. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada aga kõiki

KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest

kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise,

muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või

süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise

seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga,

kes on toime pannud varavastased kuriteod, mis on kvalifitseeritavad KarS § 199 lg 2

p 5, 9 ja KarS § 200 lg 2 p järgi. Seejuures on oluline tähele panna, et M. Šuljev pani

uued kuriteod toime katseajal ning kohtuotsuse täitmise tagamiseks kuulutati ta

20.03.2024. a määrusega tagaotsitavaks. 22.03.2024. a peeti ta tagaotsitavana kinni

16 / 18

ning Harju Maakohtu 04.04.2024. a määrusega pöörati ärakandmata karistus

täitmisele. Karistusaja lõpp oli 26.11.2024. a (II kd tl 152-155). Seega saab asuda

järeldusele, et ta on juba varasemalt karistuse kandmisele asumisest kõrvale hoidunud.

Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva

süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine.

Arvestades, et süüdistatavale on mõistetud pikemaajalisem reaalne vabaduskaotus,

esineb oht, et isik asub kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest.

42. Süüdistatav on ennast esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud. M. Šuljev on toime

pannud röövimise, mis on toime pandud raske tervisekahjustuse tekitamisega, mis on

esimese astme kuritegu. Samuti on ta toime pannud kaks vargust avalikult ja

süstemaatiliselt. Kohus saab uuritud tõendite pinnalt möönda, et esineb põhjendatud

oht süüdistatava poolt uute kuritegude toimepanemiseks. Seda esiteks põhjusel, et

süüdistatavat on ka varasemalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest.

Kohus on juba varasemalt viidanud, et M. Šuljev on 20.01.2020. a kohtuotsusega

süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises

ja 25.05.2023. a kohtuotsusega samuti KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises ehk avalikult ja süstemaatiliselt toime pandud vargustes.

Nimetatud otsusega mõisteti M. Šuljev süüdi samalaadsete kuritegude toimepanemises

ning lisaks ka ühe raskema varavastase kuriteo toimepanemises KarS § 200 lg 2 p 5

järgi. Seega on M. Šuljevi poolt toimepandud kuriteod läinud ajas raskemaks – ta on

vähem kui aasta peale eelmises kohtuasjas süüditunnistamist toime pannud röövimise,

tekitades sellega füüsilist valu kahele kannatanule ja raske tervisekahjustuse ühele

kannatanule. Samuti tuleb siinjuures arvestada M. Šuljevil esinevat narkosõltuvust,

mis ajendab teda kuritegusid toime panema. Sellised süüdistatavat iseloomustavad

andmed annavad alust arvata, et M. Šuljevil puhul esineb jätkuv kuritegude

toimepanemise oht. Selliselt tuleb kohtul asuda seisukohale, et asjaolude

kokkulangemisel (sissetuleku puudus, vajadus hankida raha narkootiliste ainete

ostmiseks) ei ole välistatud, et süüdistatav võib jätkata samaliigiliste kuritegude

toimepanemist. Samuti, tuleb tähele panna, et kohtupraktikas on leitud, et raskemate

kuritegude toimepanemise ohu korral võib süüdistatava vahistamiseks piisata sellisest

uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, mis kergemat liiki kuriteo toimepanemise

ohu puhul vahistamiseks alust ei annaks (RKKKo 3-1-132-12, p 9.3). Seega on kohtu

hinnangul jätkuvalt põhjendatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendit

vahistamine, seejärel kuulub tõkend tühistamisele.

MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID

43. Vastavalt KarS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu

poolt. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva

sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o alates 01.01.2024. a summas 1230

eurot, mis tuleb süüdistatavatelt välja mõista.

44. Praeguses asjas on menetluskuludeks ka määratud kaitsjale makstud tasud, mis on

kohtueelses menetluses olnud 949,16 eurot (II kd tl 181-183, 187-189, 206-208, 212-

214, III kd tl 11-14) ja kohtumenetluses 479,46 eurot, s.o kokku 1428,62 eurot.

Kriminaalasjas on teostatud ka kohtuarstlik ekspertiis, maksumusega 155 eurot (II kd

tl 116-121). Arvestades, et M. Šuljev on töövõimeline isik, kes saab asuda sissetulekut

teenima ka kinnipidamisasutuses ning hüvitama väljamõistetavaid menetluskulusid,

17 / 18

määrab kohus, et nii kaitsekulud kui ka ekspertiisikulu kuuluvad täielikult

väljamõistmisele süüdistatavalt. Samuti kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele

sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest, mille suuruseks alates 01.01.2025. a on

2215 eurot. Seega kuulub M. Šuljevilt väljamõistmisele sundraha 2215 eurot,

kaitsjatasud 1428,62 eurot ja ekspertiisikulu 155 eurot, s.o menetluskulud

kogusummas 3798,62 eurot. Tulenevalt asjaolust, et süüdistatav asub kandma

pikemaajalist vangistust ja tema võimalused sissetuleku koheseks teenimiseks on siiski

piiratud, peab kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine

ajatada, määrates kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest

igakuiste maksetena.

45. Želatiinkilele talletatud jalatsijälgede fragmendid, DNA-proovid, kollast värvi kilekott

9 Nivea ja 3 Neutrogena kreemituubiga (M. Šuljev neid tagasi ei soovinud),

võrdlusproovid, mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, tuleb hävitada

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Paluteder

kohtunik

18 / 18