2-25-2294/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-25-2294

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Määruse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2025, Narva

Tsiviilasja number

2-25-2294

Tsiviilasi

M I, E I hagi A I vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja I M I (isikukood XXX)

Hageja II E I (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja J O (isikukood XXX)

Kostja A I (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada M I, E I ja A I vahel sõlmitud kompromiss järgnevalt:

1.1. A I tasub M I kasuks alates kohtule esitamise päevast (11.02.2025) kuni XXX

igakuine elatis 143,86 euro (272,76 euro baassumma+ 54 euro 96 senti (kolm

protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)- miinus 40 euro (50% lapsetoetusest))/2,

mis muutub iga aasta 1 aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

1.2. A I tasub E I kasuks alates kohtule esitamise päevast (11.02.2025) kuni E I

täisealiseks saamiseni (XXX) igakuine elatis 122,28 euro (272,76 euro

baassumma+ 54 euro 96 senti (kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - miinus 40 euro (50% lapsetoetusest)- miinus 15% kuna

vanusevahe on väiksem kui 3 aastat)/2, mis muutub iga aasta 1 aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1.3. A I tasub ½ M I ravikuludest ja ½ laagrite külastusega seotud kuludest,

kulude kandmist kinnitavate dokumentide alusel.

1.4. A I tasub ½ E I ravikuludest ja ½ laagrite külastusega seotud kuludest,

kulude kandmist kinnitavate dokumentide alusel.

1.5. Käesoleva kompromisslepingu punktides 1 ja 2 nimetatud elatis A I tasub J

O pangakontole XXX igakuiselt 15 kuupäevaks.

1.6. Käesoleva kompromisslepingu punktides 1.3 ja 1.4 nimetatud kulud A I

tasub J O pangakontole XXX kümme (10) päeva jooksul alates kulude kandmist

kinnitavate dokumentide esitamist (SMS, Viber).

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-2294.

1(3)

2-25-2294

3. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Pooltele hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud asjas puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.

Kohtumäärusele ei ole võimalik esitada määruskaebus.

Kohtumäärus jõustub kohtumääruse kättetoimetamisega menetlusosalistele.

ASJAOLUD

Hagejad esitasid 11.02.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu, milles palusid mõista

kostjalt välja igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud

miinimumsummas alates hagi esitamise päevast kuni hagejate täisealisteks saamiseni.

Hagiavalduse kohaselt on hagejad kostja alaealised lapsed, kes elavad koos emaga. Kostja ei

täida hagejate ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt.

Viru Maakohus 11.02.2025võttis hagi menetlusse.

Pooled esitasid kohtule 25.02.2025 hagejate seadusliku esindaja ja kostja poolt allkirjastatud

kompromissi. Pooled leppisid kokku elatise suuruses ja tasumise korras.

Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning menetluse lõpetamisega

kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest. Pooled on leppinud kokku, et kompromissilepingu

rikkumise korral selle täitmisega seotud erimeelsused lahendavad pooled läbirääkimiste teel.

Kui läbirääkimised positiivset tulemust ei anna, lahendatakse vaidlus kohtus Eesti Vabariigi

seadusandluse alusel. Käesoleva kompromiss jõustub alates selle kohtu poolt kinnitamisest

ning on täitmiseks kohustuslik alates selle kohtu poolt kinnitamisest. Menetluskulud jäävad

poolte kanda.

Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada. Paluvad menetlus tsiviilasjas lõpetada

kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte vahel sõlmitud

kompromiss tuleb kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg

1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga.

Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud,

kompromiss on täidetav, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt

kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

2(3)

2-25-2294

kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine

kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab

vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle

üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti,

jätkub.

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3

kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei

ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte

endi kanda.

Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid

kompromisslepingus kokku, et loobuvad edasikaebeõigusest ja seega ei saa kohtumääruse

peale esitada määruskaebust.

/Digitaalselt allkirjastatud/

Tamara Šabarova

kohtunik

3(3)