2-24-10032/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-10032

Tsiviilasi

N.Y ja C.I hagi V.J vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

N.Y nõude osas 2700 eurot

C.I nõude osas 2700 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I N.Y (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxx,

XXX-i, xxxxxxx)

Hageja II C.I (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxx,

XXX-i, xxxxxxx)

Hagejate seaduslik esindaja J.O

Kostja V.J (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxx, XXX-

i, xxxxxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista V.J-ilt C.I kasuks välja elatis 300 eurot kuus alates 14. jaanuarist 2025 kuni C.I

täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

3. Jätta rahuldamata N.Y hagi V.J-i vastu elatise väljamõistmiseks.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. N.Y ja C.I esitasid 1. juulil 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse V.J-i vastu elatise

väljamõistmiseks. 28. augustil 2024 täpsustasid hagejad hagiavaldust. Hagejad paluvad

kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise kummagi hageja kohta 300 eurot kuus alates

abielulahutuse jõustumisest kuni täisealiseks saamiseni.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 29. augusti 2024 määrusega, andes kostjale tähtaja

20 päeva hagimaterjalidele vastuse andmiseks.

3. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kirjaliku vastu nõue kätte 11. jaanuaril 2025 kostja

elukoha aadressil. Hagiavaldusele seisukoha esitamise viimane päev oli 31. jaanuar 2025.

Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

5. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

6. Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid

kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg

1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas

TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-

22-145432, p 23).

7. Kohtu hinnangul on C.I haginõude osas esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus

piisavad tagaseljaotsusega tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse

kirjeldava ja põhjendava osata, kuid märgib N.Y nõude osas järgmist.

8. Hagiavalduse kohaselt palub hageja N.Y välja mõista kostjalt hageja kasuks elatise 300

eurot kuus alates abielulahutuse jõustumisest. Hagiavalduse esitamise seisuga oli N.Y

alaealine, seega oli ta perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 alusel õigustatud ülalpidamist

saama.

Hagiavalduse kohaselt paluvad hagejad elatise väljamõistmist alates abielulahutuse

jõustumisest. Kohtule nähtub, et hagejate seadusliku esindaja ja kostja abielulahutuse

asjas (tsiviilasi nr 2-24-10031) tehtud kohtuotsus jõustus 14. jaanuaril 2025. Samuti

nähtub kohtule, et 14. jaanuari 2025 seisuga on hageja N.Y täisealine.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Kohtu hinnangul ei ole võimalik N.Y nõuet rahuldada, kuivõrd elatise

tasumise algusajaks, s.o 14. jaanuariks 2025 on hageja N.Y täisealine ning N.Y kasuks

PKS § 97 p 1 ja § 101 alusel alaealisele lapsele ettenähtud elatise väljamõistmine ei ole

põhjendatud ega võimalik. Kohus selgitab, et täisealiseks saanud haridust omandava

lapse (PKS § 97 p 2) elatisenõue on iseseisev nõue, mitte alaealise lapse (PKS § 97 p 1)

elatisenõude jätk, sest nende nõuete aluseks olevad asjaolud on erinevad. PKS § 101 lg 1

sätestatud elatise miinimummäär kohaldub üksnes alaealise lapse elatise puhul.

Täisealiseks saanud õppiva lapse puhul tuleb lähtuda PKS § 99 lõikest 1, s.o ülalpidamise

ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes. Eeltoodut arvestades jätab kohus N.Y elatisenõude

rahuldamata.

9. Kohus selgitab, et üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda

ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku

hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist oma

vanematelt. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Kohus

märgib, et N.Y-l on eelviidatud asjaolude ilmnemisel õigus esitada kohtule hagiavaldus

täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks.

10. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1

p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1

kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas

kumbki pool oma menetluskulud ise.

12. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik