2-24-17217/33 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-17217

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2025, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

A. O. hagi A. O. vastu elatise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik

esindaja:

Kostja:

A. O. (ik XXX, elukoht XXX)

A. O. (ik XXX, elukoht XXX, e-post

XXX, tel +XXX)

A. O. (ik XXX, elukoht XXX, tel

+XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. O. hagi.

2. Välja mõista A. O.lt välja elatis igakuise elatusrahana hageja A. O. kasuks alates

13.11.2024 kuni A. O. täisealiseks saamiseni, s.o XXX.a 287 (kakssada kaheksakümmend

seitse) eurot 72 senti (sh baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg

- tele 3 ja 4 ja

lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda A. O. pangakontole nr EEXXX iga kuu 13.

(kolmeteistkümnendaks) kuupäevaks.

4. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada A. O. poolt menetluse ajal tasutud elatise

makseid.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Elatise väljamõistmise otsus on viivitamata täidetav.

EDASIKAEBAMISE KROD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on

ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1. A. O. esitas oma seadusliku esindaja A. O. kaudu 13.11.2024.a. hagi A. O. vastu elatise

nõudes. Hagiavalduse kohaselt on A. O. ja A. O. hageja vanemad. Lapse isa lapse

ülalpidamises ei osale, ei maksa millegi eest ega osta lapsele midagi. Hagiavalduses palub

hageja mõista kostjalt välja elatise alates 13.11.2024 igakuiselt A. kasuks 350 eurot kuni lapse

täisealiseks saamiseni. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt on lapse vajadused järgmised: korter,

elekter 200 eurot kuus, imikutoit 10 eurot nädalas (40 eurot kuus), kütus 60 eurot paagitäis 2

nädalat lapse lasteaeda viimiseks, arstid, ravimid 20-30 eurot, mähkmed 20 eurot pakk kaheks

nädalaks, kingad, riided 30-60 eurot, lasteaed 80 eurot, arendavad tunnid 20-30 eurot, laps

vajab ortopeedilisi kingi 40-100 eurot, kokku 350 eurot.

2. Viru Maakohus võttis 11.12.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale

hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult

vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kui

kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus

hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse

kutsumata. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud 14.02.2025 postkasti jätmisega, kuid

kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele vastust ei esitanud.

3. Kohus teatas pooltele 5.02.2025, et kui pooled soovivad esitada täiendavaid seisukohti,

tõendeid, annab kohus selleks tähtaja 20. veebruar 2025.a. Pooled ei esitanud kohtule

täiendavaid seisukohti ega tõendeid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele osaliselt.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike

väidetega seotud perekonnaasjas.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma

alaealise lapse eest.

A. O. on A. O. poeg (dtl 432-433).

PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus,

mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks

piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p

13 ja 3-2-1-33-11).

Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda

mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13).

Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult.

Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2

esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt

Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12).

PKS § 100 lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on

peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu

praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema

vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse

vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab

ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (vt Riigikohtu 12.05.2021.a lahend tsiviilasjas

nr 2-18-6491/96).

Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

7. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles

ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada

(vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).

Kuna käesoleval juhul nõuab laps elatist miinimummäärast suuremas ulatuses, siis võttes

arvesse Riigikohtu eespoolviidatud seisukohta, on lapse vajaduste tõendamine vajalik.

Hageja seaduslik esindaja ei ole lapse vajadusi hagis nõutud ulatuses tõendanud, kulusid

tõendavaid tõendeid kohtule esitanud.

Täpsustatud hagiavalduse kohaselt lapse vajadused on järgmised: korter, elekter 200 eurot

kuus, imikutoit 10 eurot nädalas (40 eurot kuus), kütus 60 eurot paagitäis 2 nädalat lapse

lasteaeda viimiseks, arstid, ravimid 20-30 eurot, mähkmed 20 eurot pakk kaheks nädalaks,

kingad, riided 30-60 eurot, lasteaed 80 eurot, arendavad tunnid 20-30 eurot, laps vajab

ortopeedilisi kingi 40-100 eurot, mis teeb kokku 510-700 eurot.

Hageja seaduslik esindaja märkis elatise nõude suuruseks 350 eurot.

Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude

kandmisesse võrdselt. Selleks, et nõuda elatist lapse ülalpidamiseks 350 eurot kuus, tuleb hagis

märkida ja tõendada, et lapse vajadused kuus on 700 eurot, ning esitada vastavad tõendid.

Hageja seaduslik esindaja ei ole vaatamata kohtu selgitustele ja nõuetele, esitanud kohtule

tõendeid lapse igakuiste vajaduste kohta.

Kuna kostja ei vaielnud hagile vastu ning hageja seaduslik esindaja ei tõendanud lapse vajadusi

hagis nõutud summas, leiab kohus, et kostja on võimeline tasuma elatist miinimummääras.

8. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis

ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

8.1 PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on

-

alates 01.04.2024.a on 272,76 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel

saadud baassumma.

Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute

keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise

miinimumelatis, PKS §-s 101 lg 3 baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise

uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv

miinimumelatise summa (ümardatuna).

Seega on baassumma määratlemisel juba arvesse võetud lapse standardvajadusi

8.2. Baassummale lisandub 3% (kolm protsenti) eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 g 4).

Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil.

Keskmine brutopalk 2023. aastal oli 1 832 eurot ja 3% sellest on 54,96 eurot.

8.3 PKS § 101 lg 3 ja 4 järgi arvestatuna kujuneb 2024. aastal elatise miinimumsuurus

järgmiselt:

- PKS § 101 lg 3 järgne baassumma 272,76 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3%

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast 272,76 + 54,96 =327,72 eurot.

- PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg

3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot.

Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 327,72 - 40 =287,72 eurot.

9. Mõlemal vanemal lasub lapse ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud tegema

kõik endast oleneva, et tagada lapse heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek iseenda ja

lapsele ülalpidamise tagamiseks.

Teisest küljest tuleb arvestada ka seda, et lapsega koos elava vanema vahetu panus on oluliselt

suurem kui lapsest lahus elava vanema panus.

Riigikohus on seisukohal, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest

see vanem vastutab, st tuleb arvestada ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise

vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes

osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla

erinev (vt Riigikohtu 08.01.2014.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13).

10. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid ega andmeid enda varalise seisundi kohta.

Töötamise registri andmete kohaselt töötab kostja A. O. X OÜ-s kaevandusseadmete operaatori

ametil alates 6.07.2015 (dtl 434).

Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu A. O.le kinnisvara. Transpordiameti liiklusregistri

andmetel kuulub A. O.le sõiduk Volkswagen Golf, ehitusaasta 1999, reg,märgi nr XXX (dtl 40-

41).

AS Swedbank esitatud andmete kohaselt saab kostja palka X OÜ-lt keskmiselt 2000 eurot kuus

(nt augustis 1475, 51 eurot; septembris 2024- 2371,73 eurot, oktoobris- 2249,36 eurot,

novembris 2024 – 2271,42 eurot, detsembris 2024- 1082,96 eurot, jaanuaris 2025 – 2490,93

eurot, dtl 360-414).

Swedbank kontoväljavõttest nähtuvalt maksis kostja hagejale elatist 13.12.2024 summas 200

eurot (selgitusega „alimentõ“) (vt dtl 404) ning 09.01.2025 summas 250 eurot (selgitusega

„alimentõ“) (dtl 415).

Menetluse ajal tasutud elatise makseid tuleb kohtuotsuse täitmisel arvestada.

Kuivõrd kostja ei ole käesoleval juhul esitanud andmeid oma varalise seisundi kohta ega

kirjalikku vastust ja vastuväiteid hagile, eeldab kohus, et kostja on nõus elatise maksmisega

ning tema varaline seisund võimaldab lapsele miinimummääras elatist tasuda.

11. Hageja seaduslik esindaja ei märkinud hagis enda varalise seisundi kohta midagi.

Töötamise registri andmete kohaselt töötab hageja seaduslik esindaja A. O. X OÜ-s alates

1.10.2024 müüja ametikohal.

Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu A. O.le kinnisvara.

Transpordiameti liiklusregistri andmetel kuulub A. O.le sõiduk BMW, ehitusaasta 2003, reg

märk nr XXX.

A. O. sissetuleku moodustavad palk (nt novembris 2024.a 467,54 eurot, detsembris 2024 –

467,54 eurot; jaanuaris 2025 – 459 eurot; dtl 298-304), kostja makstav elatis (13.12.2024 – 200

eurot, 9.01.2025 – 250 eurot, dtl 298-304) ja sotsiaalkindlustusameti poolt makstav lapsetoetus

80 eurot kuus.

12. Tuginedes kohtu käsutuses olevatele A. O. ja A. O. majanduslikku seisundit

iseloomustavatele andmetele, rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja hageja

ülalpidamiseks elatise PKS § 101 järgi arvestatud miinimummääras muutuva suurusena, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil. Kohus märgib, et kuigi kostja majanduslik seisund on

oluliselt suurem hageja seadusliku esindaja omast, ei ole hageja seaduslik esindaja esitanud

kohtule ühtegi tõendit lapse reaalsete vajaduste kohta, mistõttu elatise väljamõistmine

miinimummäärast suuremas ulatuses ei ole põhjendatud.

13. Hageja soovib kostjalt elatisemaksete tasumist iga kuu 13. (kolmeteistkümnendaks)

kuupäevaks. PKS § 100 lg 4 alusel elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Seega peab igakuine elatis olema tasutud hilisemalt jooksva kuu 13. kuupäevaks.

14. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja

tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud

pärast asja arutamise lõpetamist.

Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis

kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei

suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt

suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb

lapse vajadusi tõendada).

15. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi, mõistab hageja kasuks kostjalt välja elatise

PKS § 101 alusel arvestatud miinimummääras muutuva suurusena.

Menetluskulude jaotus

16. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

17. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise

lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik