2-24-9787/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-9787

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

C.-J. J.-i hagi J. J. vastu elatise väljamõistmiseks

2589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: C.-J. J., isikukood XXX

Hageja seaduslik esindaja: G. T., isikukood: XXX

Kostja: J. J., isikukood: XXX

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada C.-J. J.-i hagi J. J.-i vastu elatise nõudes tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J. J.-ilt (C.-J. J., isikukood: XXX) alaealise lapse C.-J. J.-i (C.-J. J.,

isikukood XXX) kasuks elatis alates 25.06.2024 kuni 28.01.2034 perekonnaseaduse

(PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas, millele lisandub PKS § 101 lg-s 4

nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on

maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot)

PKS § 101 lg 5 alusel.

Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal aastal (esimest korda

01.04.2025) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse

§ 17 lg 3 esimene lause), alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Väljamõistetud igakuine elatis tasuda G. T. (G. T.) arvelduskontole nr XXX iga kuu

eest ette elatise tasumisele eelneva kuu 10-ndaks kuupäevaks, selgitusega „elatis“,

näidates makse selgituses ära ka lapse nimi, kelle eest elatist tasutakse ning kuu ja

aasta, mille eest elatist makstakse.

4. Käesoleva kohtulahendi jõustumisel tühistada maakohtu 11.07.2024 määrus, millega

hagi tagamise korras kohustati kostjat tasuma hageja ülalpidamiseks elatist summas

200 eurot kuus.

2-24-9787

5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edastada tagaseljaotsus menetlusosalistele. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei

õnnestu.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS §

415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

(TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Sisulised asjaolud

1. Hageja esitas 25.06.2024 Pärnu Maakohtule hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks.

2. Kohus jättis hagi 26.06.2024 määrusega käiguta.

3. Hageja esitas 11.07.2024 hagiavalduse kostja vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja soovib

elatise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest, s.o 25.06.2024 kuni hageja

2-24-9787

täisealiseks saamiseni, s.o 28.01.2034 PKS § 101 sätestatud määras. Hagi kohaselt elab

hageja emaga. Kuna hageja emal on üksinda väga raske kanda hageja ülalpidamiskulusid,

soovib hageja kostjalt elatise väljamõistmist perekonnaseaduse § 101 alusel arvestatud

määras. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles soovib menetlusaegset

elatisabi 200 eurot kuus. Hagi kohaselt, kostja ei ole hagejale elatist tasunud. Hagiavalduse

kohaselt on hageja igakuulised vajadused vähemalt 695 eurot.

4. Kohus rahuldas hageja hagi tagamise taotluse 11.07.2024 määrusega ning kohustas kostjat

hagi tagamise korras tasuma C.-J. J.-i ülalpidamiseks igakuist elatist summas 200 eurot

kuus alates 11.07.2024 kuni tsiviilasjas nr 2-24-9787 tehtava lahendi jõustumiseni.

5. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 11.07.2024 kohtumäärusega. Hagimaterjalid ja

määrus on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 24.01.2025. Hagile

vastamiseks antud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 07.02.2025, ei ole kostja kohtule hagivastust

esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

6. PKS § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme

ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud

saama alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama

paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud

isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1

järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud

summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe

lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma (käesoleval ajal on baassummaks 272,76 eurot). Baassummale lisandub PKS §

101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (käesoleval ajal 54,96 eurot). Vanem ei pea

PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb elatise suurusest maha arvestada ½

lapsetoetusest. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 sätestab, et peretoetuste eesmärk on tagada

lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline

hüvitamine.

7. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Riigikohus on oma

22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-117-16 asunud seisukohale, et kohtul on võimalik vähendada

alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes

kostja taotlusel. Antud juhul ei ole kostja vastavat taotlust esitanud ega ka hagile muul viisil

vastu vaielnud. Ühtegi erandlikku asjaolu, mis annaks aluse maksta hagejale elatist alla

miinimumsuuruse, esile toodud ei ole.

8. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja 2 ning § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud

vastavalt PKS § 97 p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1, § 108. Kostjale on hagimaterjalid kätte

toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.

2-24-9787

Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS §

407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine.

Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal

pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi.

9. Kostja ei ole osalenud hageja ülalpidamises piisavalt ja kohustuse mittetäitmisel on kohtul

lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise

elatusrahana välja mõista. Hagi esitamise hetkel on ühe lapse elatis, indekseeritud

baassummat arvestades, elatiskalkulaatori alusel – 287,72 eurot. Lapse igapäevaste

vajaduste rahuldamiseks elatise miinimumsuuruses nõude esitamisel, ei tule lapse vajaduste

rahuldamise kulusid tõendada. Seega on õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista

kostjalt hageja ülalpidamiseks elatisraha alates hagi esitamisest 25.06.2024 kuni hageja

täisealiseks saamiseni PKS § 101 sätestatud määras.

10. Kohus tegi asjas 11.07.2024 hagi tagamise määruse, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisel

tühistada.

11. Tagaseljaotsus kuulub sõltumata nõude sisust kohtu algatusel TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel

viivitamatule täitmisele.

Menetluskulud

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

13. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab seega

menetluskulud poolte endi kanda ning sellest lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist

suurust kindlaks ei määra.

14. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja

elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada

avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik