2-24-17540/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Dagmar Danoa Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.02.2025. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-17540

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi R.E vastu võla nõudes

Hagihind

14 413,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; asukoht

XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Anzhela Ternikova (E-post

XXX)

Kostja: R.E (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt R.E-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja laenulepingust xxx tulenev

põhivõlgnevus 10 920,73 eurot, intress 342,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

1 775,96 eurot ja sissenõudmiskulud 35,00 eurot.

3. Mõista kostjalt R.E-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 10 920,73 eurolt alates 21.11.2024

kuni põhinõude rahuldamiseni.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Jätta menetluskulud R.E kanda.

6. Mõista kostjalt R.E hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskuluna kokku summas

910,00 eurot (riigilõiv).

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

8. Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab

poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229,

AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või

LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 17.11.2021 R.E (kostja) ja Swedbank AS (krediidiandja)

laenulepingu nr xxx. Lepingu põhitingimuste kohaselt lepiti kokku intressimääras 8,90 %

aastas, krediidikulukuse määras 9,40 % aastas, krediidi kogukuluga 18 931,94 eurot ning

lepingutasus 0,00 eurot. Laen summas 16 000,00 eurot on kostja arvelduskontole kantud.

Krediidivõtja poolt on lepingu katteks tagasimakseid, millest põhiosa katteks on

arvestatud 5 079,27 eurot, intressi katteks 1651,91 eurot ja lepingu tasu 0,00 eurot. Kuna

kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, ei taganud arvelduskontol

piisavalt vaba raha maksetähtajaks tasumisele kuuluvate summade debiteerimiseks,

jäädes viivitusse vähemalt kolme üksteisele järgneva, see on osaliselt 20.04.2023 ning

täielikult 20.05.2023, 20.06.2023 osamakse tasumisega, andis krediidiandja kostjale

26.06.2023 teatisega võimaluse võlgnevuse tasumiseks või võla tasumise osas

kokkuleppe saavutamiseks tähtajaga hiljemalt 13.07.2023. Laenulepingu p.11.1.1

kohaselt juhul, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt hiljaks jäänud 3 (kolme)

järjestikuse laenusumma tagasimaksega ega tasu võlgnevust ka 2 (kahe) nädala jooksul

pärast pangalt vastavasisulise nõude saamist ehk 13.07.2023, arvestas laenuandja lisaks

veel 10 päeva lepingu p 11.2 kohaselt, seega krediidiandja loeb laenulepingu ülesöelduks

24.07.2023. Lepingu ülesütlemise teatis on kostjale edastatud 26.06.2023. Krediidiandja

on nõuda loovutanud hagejale.

3. Harju Maakohtu 03.01.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20

päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.

4. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse

või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole

kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega

dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

5. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega TsMS § 317 lg-te 1, 12

ja 5 alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast) kostjale kätte 19.01.2025.

Vastamise tähtaeg saabus 10.02.2024. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

6. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille

puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses

nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse

tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt

omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades

õiguslikult põhjendatud. Kohus kontrollis nõude rahuldamise eeldusi – kas lepingu saab

sõlmituks lugeda, kas tarbijakrediidileping oli nõutud vormis ja sisaldas kõiki nõutud

andmeid, kas krediit oli tarbija kasutusse antud, kas krediidi kulukuse määr lepingus oli

väljendatud õigesti ega ületanud maksimaalset määra ning kas krediidiandja järgis krediidi

andmisel vastutustundliku laenamise kohustust. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi

rahuldamata jätmiseks.

Menetluskulud

7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

8. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

9. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS

§ 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

10. Hagejal on kandnud menetluskuluna riigilõivu 910 eurot ja kohtuvälise menetluskuluna

70 eurot. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi

kuulus kuni 15 000 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 910 eurot. Tasutud riigilõiv

910 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Kohus jätab rahuldamata hageja

taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja 70 eurot kohtuvälise menetluskuluna. Hageja

täpsustas hagiavalduses, et on teinud kulutusi kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks

maksekäsukiirmenetluse avalduse esitamisel, millelt tasus riigilõivu 70,00 eurot. Kohtute

Infosüsteemi (KIS) tuleneva teabe kohaselt on hageja tasunud riigilõivu kokku summas

910 eurot (21.11.2024 riigilõiv summas 70 eurot ning 19.11.2024 riigilõiv summas 840

eurot). Kohtul ei ole võimalik tuvastada, et hagejal oleksid tekkinud täiendavad kulud

maksekäsukiirmenetluse avalduse esitamisel, sest e-Toimikust ei nähtu, et hageja oleks

nimetatud avaldust esitanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista riigilõiv summas 910 eurot.

11. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

12. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik