2-24-10467/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-10467

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi E.O vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

12 807 eurot ja 63 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

aadress XXX), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

(XXX)

Kostja: E.O (isikukood XXX, elukoht XXX,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega Aktiva Finance Group OÜ hagi E.O vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Mõista E.O-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 1820,13 eurot.

3. Mõista E.O-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt 1820,13 eurolt

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras.

4. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi E.O vastu rahuldamata osas, milles Aktiva Finance

Group OÜ palub mõista E.O-lt välja põhivõla suuremas summas kui 1820,13 eurot, intressi

809,07 eurot, laenuhaldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ning sissenõutavaks

muutunud viivise 3401,51 eurot.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Menetluskulud jätta 84,1% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 15,9% ulatuses

E.O kanda.

8. Mõista E.O-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu 192,4 eurot.

9. Mõista E.O-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi E.O (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 7183,39 eurot, intressi 809,07

eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, kuni 09.07.2024 sissenõutavaks

muutunud viivise 3401,51 eurot ja edasiulatuva viivise kuni põhinõude tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue Inbank AS-i ja kostja vahel sõlmitud

järgmistest lepingutest: 15.02.2017 laenulepingust nr L89000726664, mille alusel sai

kostja laenu summas 7000 eurot ja kohustus laenu tagastama 60 kuu jooksul

osamaksetena; 29.11.2017 laenulepingust nr L89001321288, mille alusel sai kostja laenu

summas 1000 eurot ja kohustus laenu tagastama 36 kuu jooksul osamaksetena;

16.03.2018 muutmise kokkuleppe nr L89001547363 laenulepingu nr L89000726664

2(7)

muutmiseks, mille kohaselt oli laenusumma jääk 6167,01 ja see tuli tagastada 51 kuu

jooksul osamaksetena; 07.09.2018 laenuleping nr L89002000841, mille alusel sai kostja

laenu summas 2000 eurot ja kohustus laenu tagastama 72 kuu jooksul osamaksetena;

16.11.2018 muutmise kokkulepe nr L89002181977 laenulepingute nr L89001321288,

L89001547363 ja L89002000841 muutmiseks, mille kohaselt oli laenusumma jääk

8726,59 eurot ja see tuli tagastada 72 kuu jooksul osamaksetena; 16.06.2020 muutmise

kokkulepe nr L89003735830 laenulepingu nr L89002181977 muutmiseks, mille kohaselt

oli laenusumma 7503,39 eurot ja see tuli tagastada 56 kuu jooksul osamaksetena.

Kuivõrd kostja jättis tasumata osamaksed, saatis Inbank AS 05.01.2021 laenulepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks.

Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles laenuandja

kostjaga sõlmitud lepingu üles 22.01.2021. Inbank AS loovutas kostja vastu nõude

hagejale 27.01.2021.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 21.11.2024 määrusega, andes kostjale 20 päeva

hagimaterjalidele vastuse andmiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse

nõude kostjale avaliku e-toimiku vahendusel ja e-posti aadressile XXX (28.11.2024 ja

04.12.2024). 06.12.2024 edastas kohus menetlusdokumendid kostja e-posti aadressile

XXX TsMS § 3141 lg 3 p 1 hoiatusega, kuivõrd kostja on teises käimasolevas

kohtumenetluses avaldanud oma e-posti aadressi, ning luges menetlusdokumendid

kostjale kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel, s.o 12.12.2024. Viimane päev

hagivastuse esitamiseks oli 27.12.2024. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul

viisil hagile reageerinud.

3. Hageja on vastavalt kohtu selgitustele esitanud 19.02.2025 ümberarvestuse juhuks, kui

kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja

võttis laenu kokku summas 10 000 eurot ning tagastas 8179,87 eurot. Hageja esitab

alternatiivse nõude, s.o lepingu täitmise nõude võlaõigusseaduse § 108 lg 1 kohaselt.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse summas 1820,13 eurot

ning viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 esimese lause kohaselt alates kohtuotsuse

jõustumisest.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

5. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

6. Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid

kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg

1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas

TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-

22-145432, p 23).

3(7)

7. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.

8. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist

tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS

§ § 4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja

kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu 05.03.2020. a otsus kohtuasjas nr

C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24.11.2023. a määrus kohtuasjas

nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest

tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu

krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene,

kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19.02.2014. a

otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija

esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3

ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures

küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt

Riigikohtu 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18 viimane lõik).

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

4(7)

9. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal

(hagejal).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja märkinud, et laenuandja

lähtus kostja taotlustest ning tegi päringud Maksehäireregistrisse ja Pensioniregistrisse.

Kostjal ei olnud krediiditaotluse esitamisel ajal ega varasemaid maksehäireid.

Riigikohus on 24.11.2023. a lahendis asunud seisukohale, et krediidiandja peab tarbija

kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija

varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu,

hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem

maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5)

(vt Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18).

Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu

sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet

krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Kohtu

hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe

kontrolliks lugeda piisavaks vaid kostja enda avaldatut ning päringute tulemusi

(maksehäireregister, pensionikeskus). Krediidiandja oleks pidanud kostjalt nõudma

vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Käesolevalt

ei nähtu, et laenuandja oleks kostja sissetulekuid ja kohustusi üldse mingil viisil

kontrollinud.

10. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks

tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude

maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

Kostja on saanud laenu kokku 10 000 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas

8179,87 eurot.

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingute sõlmimise ajal 0% aastas. Kuivõrd

kostja ei võlgne hagejale intressi ega muid tasusid, tuleb kõik maksed arvestada põhivõla

katteks. Kostjal on hagejale põhivõlast tasumata järelikult 1820,13 eurot (10 000-

8179,87). Seega rahuldab kohus hageja põhinõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 1820,13 eurot. Hageja nõude intressi väljamõistmiseks jätab kohus

rahuldamata.

Kuivõrd vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei

võlgne, jätab kohus hageja nõude laenuhaldustasu 6 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

5(7)

11. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 esimene lause).

Hageja on 19.02.2025 seisukohas märkinud, et kui arvestada kõik kostja maksed

põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 22.01.2021 kehtivalt üles

öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlgnevuses. Hageja nõuab

edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 1820,13 eurolt kohtuotsuse jõustumisest VÕS §

113 lg 1 lause 1 kohaselt.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 1820,13 eurolt alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

12. Hageja palub kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja mõista ka sissenõudmiskulud

summas 50 eurot. Kuivõrd lepingu ülesütlemist ei saa kehtivalt üles öelduks lugeda ja

kostja ei olnud maksetega viivituses, ei ole sissenõudmiskulude (sh meeldetuletuskirjade

ja muu kulu) välja mõistmine kostjalt põhjendatud. Hageja nõude sissenõudmiskulude 50

euro väljamõistmiseks jätab kohus rahuldamata.

13. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 1820,13 eurot ning viivis seadusjärgses määras

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude tasumiseni.

14. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1

p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

16. Kohus mõistis käesoleva otsusega kostjalt välja 1820,13 eurot. Hagi rahuldati ligi 15,9%

ulatuses.

17. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 84,1% ulatuses hageja kanda ning

15,9% ulatuses kostja kanda.

18. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivu 910 eurot ja õigusabikulud 507 eurot. Kostja ei ole hagile vastanud,

seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

19. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist

põhjendatud menetluskuluga.

20. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

21. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema

vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning

kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

22. Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on

arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab kvalifitseeritud õigusabi osutaja, s.o

6(7)

advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatuks tunnitasu

määraks 120 eurot. Kohus peab mõistlikuks esindajal kulunud aega 2,5 tundi. Kohus

arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult

keeruline. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning

asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista, 300 eurot.

23. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 1210 eurot, millest kostja kanda jääb

15,9% ehk 192,4 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 1017,6 eurot jäävad

kostjalt välja mõistmata.

24. Tuginedes TsMS § 177 lg-le 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

25. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik

7(7)