2-24-6449/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Mati Maksing ja kohtunik Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht

25.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-6449

Kohtuasi

D.L avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude

täitmise aegumise tõttu (Tallinna kohtutäitur Elin

Vilippus täiteasjas nr 022/2008/5660 kohtutäituri tasu

ja kulude osas)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.05.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

D.L määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik/määruskaebuse esitaja): D.L

(isikukood XXX, viibimiskoht Tallinna Vangla)

Puudutatud

isik (sissenõudja/vastustaja): Tallinna

kohtutäitur Elin Vilippus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 16.05.2024 määrus jätta muutmata.

2. D.L määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud D.L kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-6449

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. D.L esitas 23.04.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada Tallinna

kohtutäitur Elin Vilippus (sissenõudja) täiteasjas nr 022/2008/5660 kohtutäituri tasu ja kulude

sissenõudmine täitmise aegumise tõttu.

2. Avalduse kohaselt on sissenõudja täiteasjas nr 022/2008/5660 teinud 14.05.2008

kohtutäituri tasu otsuse, mis on TsÜS § 157 alusel aegunud täituri tasu osas.

Puudutatud isiku seisukoht

3. Puudutatud isik selgitas, et täitemenetluse 022/2008/5660 algatamise aluseks on

sissenõudja BIGBANK AS 05.06.2008 esitatud täitmisavaldus ja Harju Maakohtu 14.05.2008

kohtumäärus tsiviilasjas 2-07-39388. Võlgnik esitas kohtutäiturile taotluse aegumise

kohaldamiseks 22.01.2020, kuid kuna antud ajal ei olnud kohtutäituril võimalik nõude

täitmise osas aegumist kohaldada, jäeti võlgniku avaldus rahuldamata. Täiendavaid avaldusi

võlgnik kohtutäiturile esitanud ei ole. Puudutatud isik leidis, et kuna sissenõudja nõue on

kohtutäiturile teadaolevalt osaliselt rahuldamata, ei ole võimalik kohtutäituri tasunõude

aegumist taotleda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 16.05.2024 määrusega avaldaja avalduse läbi vaatamata ning

menetluskulud avaldaja kanda. Täiturile hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et avaldaja avaldus tuleb jätta TsMS

§ 477 lg 1 ja 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest avaldusega ei ole taotletavat eesmärki

võimalik saavutada.

6. Praeguses asjas esitatud avalduses palub võlgnik kohaldada aegumist täiteasjas nr

022/2008/5660 väljamõistetud täitekuludele ning lõpetada täitemenetlus täitekulude

väljamõistmiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Käesoleval juhul ei ole jõustunud

kohtulahendiga tuvastatud, et täitemenetlus täiteasjas nr 022/2008/5660 tuleks lõpetada nõude

täitmise aegumise tõttu. Kohtuinfosüsteemi andmetel on vastav avaldus lahendamisel

tsiviilasjas nr 2-24-6451. Täitemenetluse alguses tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus

saab olla aegunud koos põhinõudega. Põhinõude aegumisele antakse hinnang tsiviilasjas nr 2-

24-6451.

7. Maakohus märkis, et isegi sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu ei vabane võlgnik

TMS § 48¹ lg 4 ja § 223¹ lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Sellisel juhul saab kohtutäitur

vastavalt KTS §-le 41² teha uue otsuse põhitasu nõudmise osas, milles tulenevalt tekib uus

tasu nõudmise alus. Täitemenetlus jätkub sellisel juhul kohtutäituri põhitasu nõudes uue

tasuotsuse alusel ning uue tasuotsuse aegumine hakkab kulgema eraldiseisvalt. Kuna uus

põhitasu otsus on TMS § 2 lg 1 p 16 alusel uus täitedokument, siis saab seda täita samas

täitemenetluses olenemata asjaolust, et täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise

otsuse täitmine on aegunud. Eelnevat seisukohta toetab ka kohtupraktika (vt TlnRnKm

28.03.2023, 2-23-1986).

8. Kohtupraktikas on mitmel korral leitud, et olukorras, kus kohtutäituril on täitemenetluse

lõpetamisel sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu õigus teha uus põhitasu otsus, ei ole

2-24-6449

võlgnikul vaja esitada kohtule TMS § 223¹ lg 1 alusel avaldust kohtutäituri tasu otsuse

täitmiseks alustatud täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamiseks, sest sissenõudja nõude

täitmise aegumise tõttu lõpetamise korral teeb kohtutäitur tasu saamiseks uue tasuotsuse ja

jätkab tasu sissenõudmist selle alusel. Justiitsministeerium on samuti leidnud, et TMS §-s 48¹,

§-s 50¹, ja §-s 223¹ ning KTS §-s 41¹ ja §-s 41² sätestatud kord ei kohaldu kohtutäituri tasu ja

täitekulude väljamõistmise otsuste aegumisele. Teisisõnu ei peaks võlgnik saama pöörduda

avaldusega kohtutäituri või kohtu poole täitemenetluse lõpetamiseks kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsusest tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu. Kohtutäitur peab

täitemenetluse ise lõpetama siis, kui tulevikus aegub tema KTS § 41² alusel tehtud põhitasu

otsuse täitmine (vt Justiitsministeeriumi 09.06.2021 vastus selgitustaotlusele, kättesaadav:

https://adr.rik.ee/jm/dokument/9821691, vt TrtRnKm, 31.05.2022, 2-21-13633, p 7;

TlnRnKm, 05.04.2022, 2-21-8023, p 11.3).

9. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et avaldusega ei ole taotletavat eesmärki –

kohaldada aegumist täitekuludele täiteasjas nr 022/2008/5660 ja lõpetada täitemenetlus

täitekulude osas – võimalik saavutada, mistõttu tuleb keelduda avalduse menetlusse võtmisest

TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Avaldajal on võimalik pöörduda kohtutäituri tasu aegumise

otsustamiseks peale põhitasu aegumise otsustamist täituri poole.

10. Kohus jättis TsMS § 168 lg 2 alusel menetluskulud avaldaja kanda. Kohus märkis, et

täiturile hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Määruskaebus

11. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi

tagasi maakohtule menetlemiseks.

12. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtutäituri seisukohta arvestades täiesti

mõistmatu, kuidas puutub siia 2008.a nõue, mis on aegunud, ning millise lõpetamine on täituri

kohustus. Käesolevas asjas on vaidluse all kohtutäituri tasud, milliste väljanõudmine kuulub

TsÜS § 157 alla, ning on praeguseks aegunud.

13. Täitemenetluse seadustik sätestab kaks alternatiivset avalduse esitamise viisi

täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. TMS § 48 lg 1 võimaldab

võlgnikul esitada avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu

kohtutäiturile ning TMS § 223 lg 1 alusel on avaldusega võimalik pöörduda kohtusse.

Avalduse esitamine kohtutäiturile ei ole kohtule avalduse esitamise eeltingimus. Maakohus ei

ole selgitanud, millisest õigusnormist tulenevalt on avaldajal kohustus täituri tasu otsuse

aegumisele tuginemise puhul esitada esmalt vastavasisuline avaldus kohtutäiturile. Kohus on

valesti tõlgendanud kohtupraktikat. Avaldusega täituri poole pöördudes ei saa lõpetada

täitemenetlust aegunud täituri tasude osas.

14. TMS § 2 lg 1 p 16 kohaselt on täitedokumendiks kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja

täitekulude ning sunniraha määramise kohta. TMS § 207 järgi kontrollib kriminaalmenetluse

kulude, või väärteo eest määratud rahatrahvi nõude täitmise aegumist kohtutäitur, lõpetades

täitemenetluse täitmise aegumise tõttu, kui nõuet ei ole sisse nõutud KarS § 82 lg-tes 4 või 5

sätestatud tähtaja jooksul. Väärteo rahatrahvi aegumiseks ei pea seega pöörduma avaldusega

täituri poole, vaid täitur lõpetab menetluse omal initsiatiivil. Täitur on rikkunud kehtivat

seadust ning jätnud aegunud nõuded lõpetamata.

2-24-6449

15. KTS § 41 lg 3 järgi ei kohaldata KTS § 41 lg-t 1 ja 2. KTS § 41 lg-st 3 tulenevalt ei ole

kriminaal ja väärteoasjast tulenevate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumisel täituril

õigust teha uut põhitasu otsust. Kohus on asunud looma uut ja kummalist kohtupraktikat.

Menetlusosaliste seisukohad

16. Puudutatud isik palus jätta määruskaebus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja

kanda. Võlgniku viide TMS §-le 207 on ekslik, kuivõrd nimetatud paragrahv sätestab

täitemenetluse lõpetamise rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes kohtuotsuse

aegumise tõttu, mitte aga tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse sissenõudes. Samuti on ekslikud

võlgniku väited, mille kohaselt ei ole kohtutäituril õigus teha uut tasuotsust. Võlgnik jätab

tähelepanuta, et täiteasjas 022/2008/5660 on täitedokumendiks tsiviilasjas tehtud kohtulahend.

TMS § 48¹ lg 4 ja § 223¹ lg 6 sätestab üheselt, et võlgnik ei vabane sissenõudja nõude täitmise

aegumise korral täitekulude kandmisest. Seega on maakohus õigustatult leidnud, et

kohtutäituril on õigus koostada uus põhitasu otsus ning kohtutäitur peab täitemenetluse ise

lõpetama siis, kui tulevikus aegub tema KTS § 41² alusel tehtud põhitasu otsuse täitmine.

Menetluse edasine käik

17. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu

kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna

määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi

põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgnevat.

19. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praegusel juhul õigesti jätnud avalduse TsMS §

477 lg 1 ja 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest avaldusega ei ole taotletavat eesmärki

võimalik saavutada.

20. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et täitemenetluse alguses tehtud kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsus saab olla aegunud koos põhinõudega. Eelkõige ei saa kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsuse kui täitedokumendi aegumine toimuda enne põhinõude täitmise

aegumist. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et tsiviilasjas nr 2-24-6451, milles vaieldakse

põhinõude aegumise üle, oleks jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et täitemenetlus

täiteasjas nr 022/2008/5660 tuleks lõpetada nõude täitmise aegumise tõttu. Samas, kui see

isegi nii oleks, ei oleks võlgnik täitekulude tasumisest ikkagi vabastatud, nagu maakohus

õigesti järeldanud on. Nimelt sätestab TMS § 223¹ lg 6 imperatiivselt, et täitemenetluse

lõpetamiseks nõude aegumise tõttu esitatud avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku

täitekulude kandmisest. Ka TMS § 48¹ lg 4 kohaselt ei vabasta täitemenetluse lõpetamine

nõude aegumise tõttu võlgnikku täitekulude kandmisest.

21. Maakohtule esitatud avaldusest nähtuvalt on täitedokumendiks kohtutäitur Elin Vilippuse

poolt 14.05.2008 täiteasjas nr 022/2008/5660 tehtud kohtutäituri tasu otsus. Seda arvestades ei

2-24-6449

pidanud kohtutäitur täitemenetlust TMS § 207 alusel lõpetama, nagu võlgnik ekslikult aru

saanud on. Viidatud sätte kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse rahalise karistuse ja

varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist või varalist karistust ei ole

sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Praegusel juhul ei ole

tegemist kummagi nimetatud karistuse sissenõudes algatatud täitemenetlusega. Seega ei ole

kohtutäiturile tehtud etteheide seaduse rikkumisest ja omal initsiatiivil täitemenetluse

lõpetamata jätmisest põhjendatud.

22. Põhjendamatu on ka etteheide maakohtule uue kohtupraktika loomisega seonduvalt.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli täitemenetluse 022/2008/5660 algatamise aluseks

sissenõudja BIGBANK AS poolt 05.06.2008 esitatud täitmisavaldus ja Harju Maakohtu

14.05.2008 kohtumäärus tsiviilasjas 2-07-39388 (maksekäsk). Kui tsiviilasjas nr 2-24-6451,

milles vaieldakse põhinõude aegumise üle, leiab jõustunud kohtulahendiga tuvastamist, et

täitemenetlus täiteasjas nr 022/2008/5660 tuleb lõpetada nõude täitmise aegumise tõttu,

kuulub kohaldamisele KTS § 41². Viidatud sätte kohaselt on täitemenetluse lõpetamisel nõude

aegumise tõttu kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses

arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda

ei või.

23. Kirjeldatud juhul tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus saab

jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Kohtutäitur ei pea koostama eraldi

varasema tasuotsuse tühistamist, vaid otsene keeld varasema otsuse alusel tasu

sissenõudmiseks tuleneb seadusest (KTS § 41²). Kui kohtutäitur on teinud uue tasuotsuse,

puudub tal alus varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks (vt ka RKTKm, 16.12.2015, 3-2-

1-108-15). Kuna uus põhitasu otsus on TMS § 2 lg 1 p 16 alusel uus täitedokument, siis saab

seda täita samas täitemenetluses olenemata asjaolust, et täitemenetluse alguses tehtud tasu

väljamõistmise otsuse täitmine on aegunud. Uue tasuotsuse aegumine hakkab kulgema

eraldiseisvalt.

24. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnikul vaja esitada kohtule TMS § 223¹ lg 1 alusel avaldust

kohtutäituri tasu otsuse täitmiseks alustatud täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamiseks, sest

sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu lõpetamise korral peab kohtutäitur tasu saamiseks

tegema uue tasuotsuse ja jätkama tasu sissenõudmist selle alusel. Ringkonnakohus märgib, et

sealjuures on KTS § 41² alusel tehtav kohtutäituri tasu otsus diskretsiooniotsus ning

kohtutäitur peab selle alusel tehtud tasu suurust põhjendama. Eeltoodust tulenevalt on

avaldajal võimalik pärast põhitasu aegumise otsustamist pöörduda otse kohtutäituri poole,

nagu maakohus õigesti leidis. Neil kaalutlustel pole vaja kaaluda käesoleva menetluse

peatamist avalduse läbi vaatamata jätmise asemel.

25. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole alust maakohtu määrust ka selles osas muuta, arvestades, et maakohus on

avalduse jätnud õigesti läbi vaatamata ning võlgnik ei ole määruskaebuses ka väitnud ega

põhjendanud, et menetluskulud oleksid jaotatud valesti.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus

määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

2-24-6449

Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu puudutatud isikul menetluskulude tekkimist, siis

ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

27. Käesolev määrus on TsMS §-st 427 ja § 178 lg-st 1 tulenevalt edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)