2-24-12519/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

25.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-12519

Kohtuasi

D.X-i kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse

12.08.2024 otsusele täiteasjades nr 022/2015/4459,

022/2019/2849,

022/2020/9521,

022/2021/502,

022/2021/3782, 022/2022/2886, 022/2022/5734 ja

022/2023/4427

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.11.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 25.11.2024

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja D.X (isikukood XXX)

Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus

(registrikood 12016207)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 07.11.2024 määrus muutmata.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta Tallinna kohtutäitur

Elin Vilippuse kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. D.X (avaldaja, võlgnik) esitas 17.08.2024 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur

Elin Vilippuse (puudutatud isik, kohtutäitur) 12.08.2024 otsusele täiteasjades nr

2-24-12519

022/2015/4459, 022/2019/2849, 022/2020/9521, 022/2021/502, 022/2021/3782,

022/2022/2886, 022/2022/5734 ja 022/2023/4427.

1.1. Kaebuse kohaselt on kohtutäitur teinud 01.07.2024 nimetatud täiteasjades täituri tasu

otsused, millega on mõistnud avaldajalt välja täituri põhitasud kokku 1939,80 eurot (137,25 +

183,00 + 79,30 + 274,50 + 64,05 + 463,60 + 506,30 + 231,80). Avaldaja esitas kohtutäituri

otsuste peale kaebuse, mille kohtutäitur jättis 12.08.2024 otsusega rahuldamata.

1.2. Avaldaja leidis, et kohtutäitur ei ole õigustatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 149 lg

1 kohase ühinemisavalduse kaudu liitunud täitemenetluste eest võtma endale põhitasu.

Viidatud täitemenetlustes olid ühinemisavaldused esitatud kohtutäituri poolt ning nõuded said

tulemist rahuldatud ning kohtutäitur oli iseseisvalt sisse nõudnud eelnevalt enampakkumise

tulemist väljamaksete tegemist 0 eurot. Avaldaja leidis, et kohtutäituri 12.08.2024 otsuses

välja toodud viide kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 regulatsioonile on sisutu ning

õigusvastane. Praegusel juhul ei ole tegu olukorraga, kus avaldaja oleks täitnud põhinõuded

kohtutäituri vahenduseta. Kohtutäitur kandis täitmisel olnud põhinõuded tulemist kõigile

sissenõudjatele üle.

1.3. Avaldaja asus seisukohale, et kohtutäitur jättis arvestamata, et kohtutäitur ei saa küsida

põhitasu ühinemisavalduste kaudu ühinenud täitemenetluste eest (TlnRnKm 02.05.2024, 2-

24-400, p 34), seega on kohtutäituri 01.07.2024 tasuotsused õigusvastased ning avaldaja

taotleb nende ja 12.08.2024 otsuse kaebusele tühistamist. Kohtutäituri tasuotsuste ja otsuse

kaebusele tühistamisel tuleb kohtutäituril õigusvastaselt sisse nõutud summa avaldajale

tagastada KTS § 53 alusel. Avaldaja taotles kohustada tehtava lahendi resolutsiooniga

kohtutäiturit arvestama samas lahendis tuvastatud asjaoludega.

Puudutatud isiku seisukoht

2. Kohtutäitur palus jätta avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Sissenõudjate nõuded said täies ulatuses rahuldanud võlgniku kinnisvara realiseerimise

tulemusel teises täitemenetluses ning kohtutäitur on vaidlustatud täitemenetlustes teinud uued

põhitasu otsused ja nõudnud kohtutäituri põhitasud pooles ulatuses.

2.1. Kohtutäitur ei nõustunud avaldaja järeldustega, et kohtutäituril ei ole viidatud

täitemenetlustes õigust põhitasu nõuda (KTS § 28 lg 1). Kohtutäitur leidis, et andes

kohtutäiturile õiguse nõuda sundtäitmisega ühinemise korral ainult täitemenetluse alustamise

tasu, kinnitaks see üheselt, et 1-10 aasta (täitemenetlus nr 022/2015/4459 on algatatud juulis

2015) vältel läbiviidud muid täitetoiminguid (menetlustes, milles ei õnnestunud kinnisvara

realiseerida) tuli kohtutäituril ja tema büroo töötajatel läbi viia tasuta. Riigikohus on oma

lahendites korduvalt rõhutanud (RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-20-17, p 13.1; RKTKm

16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 22), et täitemenetluse alustamise tasu on osa kohtutäituri tasust,

mille eesmärk on hüvitada kohtutäiturile täitemenetluse alustamisel tekkivad esmased

vajalikud kulutused, mitte saada selle arvelt endale ja maksta kohtutäituri büroos töötavatele

isikutele tasu tehtud täitetoimingute eest, millist eesmärki kannab kohtutäituri põhitasu.

Olukorras, kus kohtutäitur viib täitemenetlust läbi võlgniku suhtes, kellele kuuluv kinnisvara

on arestitud või menetluse keskel arestitakse teise sissenõudjaks kasuks, pannakse sisuliselt

kõikide muude täitemenetluse käigus läbiviidud täitetoimingute finantseerimise risk

kohtutäiturile, kuivõrd sellise menetluse käigus võib selguda, et teises täitemenetluses

toimunud kinnisvara realiseerimise arvelt on sissenõudjate nõuded küll rahuldatud, kuid

täitemenetluse läbiviimist peaks kohtutäitur finantseerima seega sisuliselt omavahendite

arvelt.

2-24-12519

2.2. Kohtutäitur on märkinud, et täitemenetluste läbiviimisel on mitmeid täitemenetluse

lõpetamise aluseid, mille raames ei pruugi olla konkreetses täitemenetluses laekumisi

toimunud, kuid vastavalt KTS-le, TMS-le ja Riigikohtu juhistele tekib kohtutäituril ikkagi

põhitasu saamise õigus vastavalt kohtutäituri ametitoimingu tasulisuse põhimõttele.

2.3. Kohtutäitur leidis, et seni kuni seadusandja ei ole jõudnud jõustada normi, mis annaks

selge aluse nõuda kohtutäituri põhitasu kinnisvara realiseeriva täitemenetlusega ühinemise

korral, on põhjendatud kohaldada seaduse analoogiat (RKTKm 01.06.2022, 2-21-327, p 14.1)

ja nõuda põhitasu vähendatud ulatuses. Kohtutäituri hinnangul on seaduse analoogia

kohaldamisel võimalik aluseks võtta KTS § 28 lg 1, § 30 lg 1 ja 2, § 32 lg 1, lg 2, § 41.

Vaidlustatud täitemenetluste sissenõudjate nõuded on täies ulatuses rahuldatud ning selle üle

puudub igasugune vaidlus, mis vastab vähemalt KTS § 41 lg 3 tunnustele ning puudub

selgitus sellele, miks ei võiks teise kohtutäituri poolt sissenõudjale kantud raha lugeda

sissenõudja nõude täitmiseks konkreetset täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri vahenduseta.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 07.11.2024 määrusega avaldaja kaebuse, tühistas kohtutäituri

12.08.2024 otsuse avaldaja kaebusele ja 01.07.2024 täituri tasu otsused ning kohustas

kohtutäiturit vaatama avaldaja kaebust uuesti läbi. Maakohus jättis menetlusosaliste

menetluskulud kohtutäituri kanda ja mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja riigilõivu 15

eurot.

3.1. Maakohus on märkinud, et menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas kohtutäituril

on õigus saada pool põhitasust täiteasjades, mis on ühinenud täiteasjaga, kus oli arestitud ja

võõrandati võlgnikule kuuluv kinnisvara, kusjuures ühinenud täiteasjades täitmisel olevad

nõuded rahuldati üksnes enampakkumise tulemi arvelt. KTS-s ja ka TMS-s puuduvad sätted,

mis vaidlusalust olukorda sõnaselgelt reguleeriks.

3.2. Põhitasu peamine eesmärk on võimaldada kohtutäituril saada endale ja maksta

kohtutäituri büroos töötavatele isikutele tasu tehtud (ameti)toimingute eest ning majandada

kohtutäituri bürood tervikuna (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 22; RKTKm 14.06.2017,

3-2-1-20-17, p 13.2). Kui kohtutäitur avab (mitu erinevat kohtutäiturit avavad) iga nõude

kohta täitetoimiku ja seega ka eraldi täitemenetluse, tekib küsimus, kas võlgnik peab igas

täitemenetluses tasuma mh kohtutäituri põhitasu või tuleb need kulud kanda vaid üks kord

(RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 17). TMS § 149 üks eesmärk on vältida ühe kinnisasja

müümist korraga mitmes täitemenetluses (RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 12).

3.3. Maakohus leidis, et kohtutäituril puudub poole põhitasu saamise õigus. Põhitasu saab

nõuda vaid selle menetluse eest, milles kohtutäitur korraldas kinnisasja arestimise ja müügi

(RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 15; RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 18). Üheski

täiteasjas, milles kohtutäitur pooles ulatuses põhitasu nõudis, ei ole korraldatud kinnisasja

arestimist või müüki.

3.4. Maakohus ei nõustunud kohtutäituri tõlgendusega, et kohtutäituril on õigus saada

põhitasu KTS § 41 lg 3 alusel (analoogia korras). Kohtutäitur müüs enampakkumisel

avaldajale kuuluva kinnisasja ning kandis enampakkumise tulemist vaidlusalustes täiteasjades

sissenõudjate nõuete rahuldamiseks rahasumma nende kontodele. Vabatahtliku täitmise

tähtajad olid juba ammu möödunud. Seega ei ole sissenõudja nõuet rahuldatud vabatahtliku

täitmise tähtaja jooksul, pärast seda ega ka täitemenetluste väliselt.

2-24-12519

3.5. Maakohus pidi TMS §-s 149 sätestatud juhtumil õiglaseks ja õigeks tõlgendust, mille

kohaselt peab kinnisasja sundtäitmisega ühinenud kohtutäituril olema õigus saada kinnisasja

müügist saadud tulemist menetluse alustamise tasu. Kohtutäituri põhitasu saamise õigust

ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril ei ole, kui enne enampakkumise tulemi jaotamist

ei ole suudetud sundtäidetavaid nõudeid täitemenetluse abil üldse rahuldada. Enampakkumise

tulemi jaotamisele eelnevalt ei olnud vaidlusalustes täiteasjades suudetud nõudeid mingiski

ulatuses rahuldada. Juhul, kui enne enampakkumise tulemi jaotamist on suudetud

sundtäidetavaid nõudeid täitetoimingute abil osaliselt rahuldada, tuleb põhitasu määrata

proportsionaalselt nõude rahuldamise ulatusega (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 11).

3.6. Maakohus tugines Tallinna Ringkonnakohtu 09.09.2024 lahendile tsiviilasjas nr 2-24-

6956, mille kohaselt peab avaldaja tasuma kohtutäiturile põhitasu selle menetluse eest, milles

kohtutäitur korraldas kinnisasja arestimise ja müügi (p 28.2). Maakohus asus seisukohale, et

kohtutäituril tuleb avaldaja kaebus uuesti läbi vaadata ja teha avaldaja kaebuse kohta uus

otsus osas, mis puudutab kohtutäituri põhitasu (RKTKm 01.06.2016, 3-2-1-36-16, p 23).

Määruskaebus

4. Kohtutäitur esitas 25.11.2024 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja

teha asjas uus lahend, millega jätta avaldaja kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja

kanda.

4.1. Kohtutäitur on märkinud, et on vaidlustatud otsuste tegemisel juhindunud kehtivast

täitemenetluse ja kohtutäituri tasustamise regulatsioonist, asjakohasest kohtupraktikast ja

täitemenetluses kehtivast ristsubsideerimise põhimõttest. Kohtutäitur on pärast sissenõudjate

täitemenetlustes sissenõutavate nõuete täies ulatuses rahuldamist koostanud uued täituri

põhitasu väljamõistmise otsused, arvestades konkreetse täitemenetluse tegelikku käiku,

konkreetse täitemenetluse sissenõudja nõude rahuldamise ulatust ja juhindunud ka asjaolust,

kas täitmine on toimunud konkreetse täitemenetluse kohtutäituri tegevuse tulemusel või

väljaspool konkreetset täitemenetlust kohtutäituri otsese tegevuseta (RKTKm 16.12.2015, 3-

2-1-108-15, p 11 ja RKTKm 16.09.2015, 3-2-1-77-15, p 29).

4.2. Maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust ning jõudnud väärale arusaamale,

justkui kohtutäituril on õigus põhitasule ainult sellises menetluses, mille raames on ta

arestinud ja müünud võlgnikule kuuluva kinnisasja ning muul juhul kohtutäituril igasugune

põhitasu saamise õigus puudub. TMS § 149 ega mitte ükski KTS säte ei välista kohtutäituri

põhitasu nõudmist. Maakohtu järeldus, et vastavalt kohtupraktikale puudub kohtutäituril õigus

igasugusele põhitasule, on õige ainult formaalselt. Kohtutäitur ei nõustunud maakohtu

hinnanguga, et asjas ei saanud täitemenetlustes analoogia korras kohaldada KTS § 41 lg-t 3.

4.3. Põhjendamata on maakohtu väited, justkui ei ole sissenõudjate nõudeid rahuldatud

vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ega ka pärast seda ega ka täitemenetluste väliselt.

Vaidlustatud täitemenetlustes on vabatahtliku täitmise tähtaeg möödunud, alates sellest ajast

on kohtutäitur igas märgitud täitemenetluses jooksvalt läbi viinud igapäevaseid

täitetoiminguid ning lõpuks said kõikide sissenõudjate nõuded ka tasutud. Maakohus jättis

selgitamata, millist õiguslikku rolli kannavad vaidlustatud täitemenetluste sissenõudjate

rahuldatud nõuded kogusummas 24 399,78 eurot (sh RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 11

ja RKTKm 16.09.2015, 3-2-1-77-15, p 29 valguses). Jääb arusaamatuks, kas tegemist on

sissenõudjate nõuete täieliku rahuldamisega täitemenetluste raames (millisel juhul on

kohtutäituril õigus põhitasule täies ulatuses) või raha maksmisega otse sissenõudjale ning

nõude täitmisega konkreetse täitemenetluse kohtutäituri vahenduseta KTS § 41 lg 3

2-24-12519

kirjeldatud viisil. Konkreetse sissenõudja avalduse alusel algatatud täitemenetluses kohtutäitur

raha ei maksnud. Kohtupraktikas viidatud nõuete liitmist ja selle tulemusel ühe põhitasu

arvestamist ei peetud täitemenetluses nr 022/2015/544 võimalikuks (TlnRnKm 02.05.2024, 2-

24-400).

4.4. Täitemenetluste läbiviimisel on mitmeid täitemenetluse lõpetamise aluseid, mille raames

ei pruugi olla konkreetses täitemenetluses laekumisi toimunud, kuid vastavalt KTS-le, TMS-

le ja Riigikohtu juhistele ei peeta tasuta täitetoimingute läbiviimist siiski võimalikuks. Lisaks

KTS § 41 lg 3 kehtestamisel märkis seadusandja seletuskirjas, et „Kuigi nõue tasutakse otse

sissenõudjale, on kohtutäituril õigus saada tehtud töö eest tasu ja nõuda sisse täitekulud.“.

Eespool kirjeldatud juhtumitel ei pruugi samuti konkreetse täitemenetluse raames laekumisi

toimuda, mis annaks tulemi jaotamisel võimalusel kohaldada KTS § 32 lg 5 sätestatut, kuid

seadusandja on sellegi poolest sätestanud regulatsiooni kohtutäituri töö tasustamiseks ja normi

lünga korral on tasu saamise õigust edukalt sisustanud ka Riigikohus (RKTKm 01.06.2022, 2-

21-327). Maakohus jättis nimetatud asjaolud arvestamata.

4.5. Maakohtu järeldus pelgalt kohtutäituri põhitasu tulemuspõhisusele on väär ega ole

kooskõlas kohtutäituri ametitoimingute tasulisuse üldise põhimõttega. Sellistes menetluses,

kus võlgnikul on või tekib kinnisvara menetluse kestel, seab kohus kohtutäituri ja tema büroo

töötajate seni läbiviidud töö ning tasustamise (põhitasu nõudmise) põhjendatuse ainsaks

eelduseks kinnisvara arestimise ja selle realiseerimise ühes konkreetses menetluses. Riik

kohtutäituri tegevust materiaalselt otse ei toeta ja kohtutäituri tulu saamine mujalt kui

ametipidamisest on oluliselt piiratud.

4.6. Kohtutäitur leidis, et kui täitemenetlustes ühinetakse ja nõuded rahuldatakse kinnisasja

müügi tulemist, ei tähenda see, et seni ühinenud täiteasjades tehtud toimingud oleksid tasuta.

Kohtutäitur on lisaks täitetoimikute avamisele teostanud igas konkreetses täitemenetluses

igapäevaselt päringud kõikides suuremates andmebaasides, suhtles aktiivselt kõikide

menetlusosalistega ja vastas nende päringutele, arestis võlgniku arveldusarved kõikides Eestis

tegutsevates pankades, kontrollis töökoha ja sissetulekute olemasolu, edastas arestimise akte

ja muutis andmeid, peatas ja uuendas kohtu korraldusel täitemenetlusi, osales aktiivselt

kohtumenetlustes, mis olid seotud võlgniku kõiksuguste kaebuste lahendamisega, kuid

tulemuse andis vaid võlgniku nimele tekkinud kinnisvara ja selle realiseerimine.

4.7. Kehtivates TMS-s ja KTS-s puudub selge alusnorm põhitasu suuruse sissenõudmisele,

kui võlgnikule kuuluv vara arestitakse ja realiseeritakse teise täitemenetluse raames.

Kohtutäitur viitas, et normi puudumisele on tähelepanu juhtinud ka Justiitsministeerium

22.12.2023 eelnõude infosüsteemis avaldatud täitemenetluse seadustiku ja pankrotiseaduse

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses. Väljatöötamise kavatsuse p 4.8 kohaselt

„Sätte eesmärgiks on vältida ühe kinnisasja müümist korraga mitmes täitemenetluses.

Sundtäitmisega ühinemise lõppeesmärk on suunatud ennekõike võlgniku kinnisvara müügist

saadava tulemi jaotamises osalemisele.“. Kavatsuse p-s 8.2.21 on Justiitsministeerium välja

pakkunud ka lahenduse, millega soovitakse „täpsustada TMS-i regulatsiooni, mille kohaselt

sundtäitmisega ühinemise korral kuulub täitmisele sissenõudja nõude ja täitemenetluse

alustamise tasu ja täitekulude kõrval ka ühinenud kohtutäituri põhitasu täies ulatuses.“.

Nimetatud asjaolu kinnitab kohtutäituri arvates põhitasu nõudmise põhjendatust ka ühinemise

korral.

4.8. Kohtutäitur asus seisukohale, et seni, kuni seadusandja ei ole jõudnud jõustada normi,

mis annaks selge aluse ka kohtutäituri põhitasu nõudmisele täitemenetlusega ühinemise

korral, tuli maakohtul kohaldada seaduse analoogiat (RKTKm 01.06.2022, nr 2-21-327, p

2-24-12519

14.2), võttes aluseks KTS § 28 lg 1, § 30 lg 1 ja 2, § 32 lg 1, lg 2 ning lugedes lähimaks

kehtivaks õigusnormiks KTS § 41 lg 3. Maakohus viitas eelnevale Riigikohtu praktikale ja

lähtus ekslikult kitsendavast tõlgendusest. Kohtutäituri arvates ei ole see käesoleval juhul

kohaldatav, kuna Riigikohtu praktika on kujunenud vanu tasumäärasid arvestades ja ka enne

KTS § 41 lg 3 jõustumist (mille jõustumisega nähti selgesõnaliselt ette põhitasu nõudmise

õigus olukorras, kui sissenõudja nõue rahuldati konkreetse kohtutäituri vahenduseta).

4.9. Kohtutäitur ei nõustunud maakohtu järeldusega, et kohtutäituri poolt välja pakutud

lahendus ei ole võlgnike ja sissenõudjate huvides, vaid üksnes kohtutäituri huvides.

Käesoleval juhul on kõikide sissenõudjate nõuded täies ulatuses tasutud ning selles osas

täitemenetlused lõpetatud. Täitemenetluses kehtib ristsubsideerimise põhimõte, mis tähendab,

et kohtutäiturite töö ja tasustamine on korraldatud viisil, mis võimaldab katta tasudest nii

keerukamate ja töömahukamate täitemenetluste kulud kui ka väiksemate vähem tulusate

menetluste kulud. Ristsubsideerimise põhimõte võimaldab kohtutäituril katta oma büroo

ülalpidamiskulud tervikuna, sõltumata sellest, millises täiteasjas kulud tekkisid. See hõlmab

nii töötajate palku, büroo ülalpidamist kui ka toimingutega seotud muid kulusid. Seejuures

tagab ristsubsideerimine, et ka väiksema nõudega sissenõudjatel on juurdepääs

täitemenetlusele ning võimaldab kohtutäituril pakkuda kõiki võimalike sissenõudmisega

seotud teenuseid igas läbiviidavas täitemenetluses (sõltumata nõude liigist ja sissenõutava

nõude suuruses).

4.10. Maakohtu seisukoht, et tasustatud peab saama vaid selline täitemenetlus, mille raames

arestiti ja realiseeriti võlgnikule kuuluv kinnisvara, võib kohtutäituri hinnangul viia

olukorrani, kus kohtutäituril puudub igasugune huvi täita igasuguseid väikeseid nõudeid ja

pärast esmaseid areste viia nende raames aastate jooksul läbi täiendavaid täitetoiminguid.

Kuivõrd isegi olukorras, kus võlgniku kõikide võlgnevuste summa on suur, siis väikese nõude

täitmine ei ole vara realiseerimisega seotud riske arvestades proportsionaalne ning kuna

võimaliku ühinemise korral peaks maakohtu selgituste kohaselt täitemenetlust läbi viima

tasuta, siis puudub eelduslikult kohtutäituril ka igasugune huvi menetlusega ühineda ja ka

vara tekkimist jooksvalt jälgida. Väiksed nõuded jäävad selle tagajärjel rahuldamata, kuivõrd

nende rahuldamine kinnisvara arvelt ei ole majanduslikult otstarbekas. Nõuete liitmine ei ole

aga kohtu arvates õigustatud ning seetõttu hakkavad kohtutäiturid selliseid menetlusi ja

täitetoimingute läbiviimist vältima. See omakorda hakkab moonutama täitemenetluse

läbiviimise põhimõtteid ja täitemenetluse eesmärke üldisemalt, mis kokkuvõttes rikub nii

sissenõudjate, kes võivad kaotada ligipääsu tõhusale täitemenetlusele, kui ka võlgnike

huvisid, ning lõpuks takistaks ka riigivõimu teostamist, mille tagajärjel kannataks ka kogu

õigussüsteemi usaldusväärsus.

4.11. Kohtutäitur leidis, et maakohtu senine seisukoht on vastuolus ka riiklike lõivude

(millega võrreldav kohtutäituri tasu on) tasumisel kehtiva üldpõhimõttega (riigilõiv tasutakse

igalt eraldiseisvalt nõudelt, mida suurem on kohtusse esitatava hagi hind, seda suurem on ka

tasumisele kuuluv lõiv). Lisaks näevad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 139 ja §

147 lg 4 ette riigilõivu tasumise kohustuse ning ka neis on selgelt väljendatud põhimõte, et

nõude suurendamise korral tasutakse täiendavat riigilõivu hagihinna suurenemise järgi.

Avaldaja seisukoht ja menetluse edasine käik

5. Avaldaja leidis, et määruskaebus on põhjendamatu. Avaldaja viitas, et kohtud on

tsiviilasjades nr 2-24-7739 ja 2-24-6956 tuvastanud sama enampakkumisega seoses, et

ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril ei ole põhitasu saamise õigust. Kohtutäituri viide

KTS § 41 lg 3 on asjakohatu.

2-24-12519

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg

1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 ei korda neid. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas kohtutäituril on õigus saada pool põhitasust

täiteasjades, mis on ühinenud täiteasjaga, kus oli arestitud ja võõrandati avaldajale kuuluv

kinnisvara, kusjuures ühinenud täiteasjades täitmisel olevad nõuded rahuldati üksnes

enampakkumise tulemi arvelt.

9. Riigikohus on selgitanud, et kui võlgnik on võlgu mitmele sissenõudjale, võivad võlgniku

kohta tehtud täitedokumente hakata täitma erinevad kohtutäiturid. Samuti on võimalik see, et

sissenõudjal on ühe võlgniku vastu mitu täitedokumenti või ühest täitedokumendist tulenevalt

mitu nõuet ning kõiki neid täitedokumente või nõudeid täidab sissenõudja avalduse alusel üks

kohtutäitur. Sellistel juhtudel, kui kohtutäitur avab (mitu erinevat kohtutäiturit avavad) iga

nõude kohta täitetoimiku ja seega ka eraldi täitemenetluse, tekib küsimus, kas võlgnik peab

igas täitemenetluses tasuma mh kohtutäituri põhitasu või tuleb need kulud kanda vaid üks

kord (RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 17). TMS § 149 lg 1 esimese lause järgi, kui

kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise

sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. TMS

§ 149 üks eesmärk on vältida ühe kinnisasja müümist korraga mitmes täitemenetluses

(RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 12). Praegusel juhul oli täitemenetlused nr

022/2015/4459, 022/2019/2849, 022/2020/9521, 022/2021/502, 022/2021/3782,

022/2022/2886, 022/2022/5734 ja 022/2023/4427 ühinenud teise kohtutäituri menetlusega

TMS § 149 alusel. Teine kohtutäitur müüs enampakkumisel avaldajale kuuluva kinnisasja

ning nimetatud täiteasjades rahuldati sissenõudjate nõuded enampakkumise tulemi arvelt.

KTS § 29 lg 1 järgi võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse

põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Põhitasu peamine eesmärk on võimaldada kohtutäituril

saada endale ja maksta kohtutäituri büroos töötavatele isikutele tasu tehtud (ameti)toimingute

eest ning majandada kohtutäituri bürood tervikuna (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 22;

RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-20-17, p 13.2).

10. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et vaidlustatud täiteasjades

ühinemisavalduse esitanud kohtutäituril ei ole õigust nõuda kohtutäituri põhitasu (vt ka

RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 18; RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 15). Põhitasu

praegusel juhul saab see kohtutäitur, kes korraldas kinnisasja arestimise ja müügi (RKTKm

16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 15; RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 18).

11. Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri tõlgendusega, et praegusel juhul on kohtutäituril

õigus saada põhitasu KTS § 41 lg 3 ega selle analoogia alusel. KTS § 41 lg 3 järgi, kui

võlgnik täidab nõuetekohaselt nõude pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist

sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, maksab võlgnik KTS § 29 lg-s 1 nimetatud

kohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt kohtutäituri tasu või täitekulude otsusele.

2-24-12519

11.1. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks kohaldada seaduse analoogiat kohtutäituri viidatud

normide (KTS § 28 lg 1, § 30 lg 1 ja 2, § 32 lg 1 ja 2, § 41) alusel. Praegusel juhul ei ole

tegemist olukorraga, kus võlgnik on nõude nõuetekohaselt täitnud, ega olukorraga, kus

sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri

poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid. Ka ei ole võlgnik

täitnud nõuet pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist sissenõudjale kohtutäituri

vahenduseta (KTS § 41). Tegemist ei ole ka eelnevatele sarnase olukorraga, mis võimaldaks

analoogia kohaldamist. Kohtutäituri viidatud kohtuasjas nr 2-21-327 pidas Riigikohus

võimalikuks kohaldada analoogia korras KTS § 41 lg-t 2 siis, kui täitemenetlus lõpetati

täitedokumendi tühistamise tõttu. Riigikohus leidis, et selliselt lõpetati sisuliselt täitemenetlus

sissenõudjast johtuvast asjaolust tulenevalt, kuna sissenõudja ei suutnud maksekäsu

kiirmenetluses saavutada täitemenetluses kehtima jäävat kohtulahendit kui täitedokumenti.

Riigikohus leidis, et täitedokumendi tühistamise korral oli kohtutäituri põhitasu maksmise risk

sissenõudjal, mitte võlgnikul. Praegusel juhul ei ole tegemist Riigikohtu lahendis nr 2-21-327

käsitletuga sarnase olukorraga, mis annaks alust seaduse analoogia kohaldamiseks.

12. Ringkonnakohus peab põhjendatuks siinse tsiviilasja lahendamisel lähtuda Riigikohtu

tõlgendusest, mille järgi on KTS § 32 lg-t 5 koostoimes TMS § 33 lg-ga 4 (analoogia alusel)

TMS §-s 149 sätestatud juhtumil võimalik tõlgendada nii, et ühinemisavalduse vahendanud

kohtutäituril on õigus saada kinnisasja müügist saadud tulemist raha menetluse alustamise

tasu ning täitekulude katteks. Kohtutäituri põhitasu saamise õigust ühinemisavalduse

vahendanud kohtutäituril ei ole (RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 18).

13. Põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline

nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse

tulemusel (nt vara müümine) või n-ö väljaspool täitemenetlust (võlgnik maksab võla otse

sissenõudjale vms). Kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue õnnestub kohtutäituri tegevuse

tulemusel täita osaliselt, tuleb arvestada KTS § 32 lg-s 5 sätestatuga, mille kohaselt on

kohtutäituril sel juhul õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud

summaga (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 11). Seega ei nõustu ringkonnakohus

kohtutäituriga, et maakohtu järeldus pelgalt kohtutäituri põhitasu tulemuspõhisusele on väär

ega ole kooskõlas kohtutäituri ametitoimingute tasulisuse üldise põhimõttega.

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on lahendi tegemisel arvestanud võlgniku (ja

sissenõudjate) põhjendatud huvidega. Riigikohtu hinnangul ei või mitme sissenõudja ja mitme

täitemenetluse korral võlgnikule täitemenetluste tagajärjel tekkivad kulutused (eelkõige

kohtutäituri põhitasu) olla suuremad kui juhul, mil need menetlused oleksid koondatud ühe

kohtutäituri juures toimuvasse ühte täitemenetlusse. Kui samal perioodil ühe võlgniku vastu

esitatud nõuded võivad olla jaotatud erinevate kohtutäiturite vahel ning sellise jaotuse tõttu

peab võlgnik maksma kohtutäituri tasusid mitu korda ning võlgniku vara müügist saadud

tulemist eelisjärjekorras täitemenetluse kulude mahaarvutamise tõttu, väheneb ka

sissenõudjale väljamakstav summa, ei ole selline lahendus võlgniku ja sissenõudja, vaid

üksnes kohtutäituri huvides (RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 17 ja 19). Võlgnik peab

tasuma põhitasu, kuid selle menetluse eest, milles kohtutäitur korraldas kinnisasja arestimise

ja müügi. Selliselt on välditud võlgniku kohustust tasuda kohtutäituri põhitasu mitu korda.

Lisaks on sellisel juhul suurem ka sissenõudjatele väljamakstav summa.

15. Kohtutäitur on määruskaebuses selgitanud täitemenetluses kehtivaid tasustamise

põhimõtteid ning selles raames selgitanud ristsubsideerimise põhimõtet, samuti viitas TMS

eelnõu väljatöötamise kavatsusele. KTS § 28 lg 2 esimese lause kohaselt on kohtutäituril

õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult

2-24-12519

kohtutäituri seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Seega õiguslik alus tasu

saamiseks peab tulenema seadusest (RKTKm 01.06.2022, 2-21-327, p 14.2). Ringkonnakohus

märgib, et väljatöötamise kavatsuses sisalduvad ettepanekud ei võimalda seadust kohaldada

viisil, mis ei ole kooskõlas kehtiva seaduse ega selle alusel arendatud kohtupraktikaga. Kuni

seadusandja ei ole seadust muutnud, ei ole kohtul alust asuda RKL-st (3-2-1-164-13)

erinevale seisukohale.

16. Seega tuleb kohtutäituril teha avaldaja kaebuse kohta uus otsus osas, mis puudutab

kohtutäituri põhitasu. Kohtul on avaldaja kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii

kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui ka põhitasu otsus. Küll ei saa kohus põhitasu

otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha (RKTKm 01.06.2016, 3-2-1-

36-16, p 23.). Seega tuleb kohtutäituril avaldaja kaebus uuesti läbi vaadata.

17. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata.

18. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kohtutäituri kanda (TsMS

§ 171 lg 1). Toimiku materjalidest nähtuvalt avaldajal kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

19. Käesolev määrus ei ole TMS § 218 lg 3 alusel Riigikohtule edasikaevatav, kuivõrd

täitemenetluses täidetav nõue (kohtutäituri põhitasud kokku 1939,80 eurot) on alla 2000 euro.

(allkirjastatud digitaalselt)