2-22-18811/39 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-18811

Tsiviilasi / hagi ese

M. L. (L.) hagiavaldus M. O. vastu M. L. (L.) testamendi

tühisuse tuvastamise ja alternatiivselt annaku täitmise

kohustuse puudumise nõudes / M. O. vastuhagi M. L. (L.)

vastu annaku üleandmise ja kinnistusraamatu kande muutmise

nõudes

Hagihind

22 500 eurot

Vastuhagi hind

22 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagi kostja)

M. L. (isikukood XXX, aadress XXX)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepik

Kostja (vastuhagi hageja)

M. O. (isikukood XXX, aadress XXX)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Triinu Hiob

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kohtuistung 28.01.2025.a.

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata M. L. (L., isikukood XXX) hagi M. O. (isikukood XXX) vastu

järgmistes nõuetes:

1.1.

nõue tuvastada M. L. (L.) Tallinn 2.02.2022 testamendi tühisus;

1.2.

alternatiivne nõue tuvastada, et M. O.l (O.) puudub õigus nõuda M. L. (L.) pärijalt

M. L.lt (L.) annakuna M. L.le kuulunud osa korteriomandist asukohaga XXX

üleandmist ning M. L.l puudub kohustus annakuna M. L.le kuulunud osa

korteriomandist asukohaga XXX M. O.le üle anda.

2. Rahuldada M. O. (isikukood XXX) vastuhagi M. L. (L., isikukood XXX) vastu

tagaseljaotsusega.

3. Kohustada M. L.u (L., isikukood XXX) andma annakuna üle M. O.le (O., isikukood XXX)

½ (ühe kahendiku) suuruse mõttelise osa omandiõigus kinnistusraamatu registriossa

number XXX kantud korteriomandist (asukoht XXX, reaalosa eluruum nr. 67).

4. Kohustada M. L.u (L., isikukood XXX) tegema tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks,

millega M. L. (isikukood XXX) annab M. O.le (O., isikukood XXX) üle ½ (ühe kahendiku)

suuruse mõttelise osa kinnistusraamatu registriossa number XXX kantud korteriomandist

(asukoht XXX, reaalosa eluruum nr.X).

5. Kohustada M. L. (L., isikukood XXX) andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa

number XXX II (teisest) jaost kande „M. L. (isikukood XXX) 1/2 kaasomandist“

kustutamiseks ja järgmise omanikukande tegemiseks: „M. O. (isikukood XXX)“.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskulud M. L. (L., isikukood XXX) kanda.

8. Välja mõista M. L.lt (L., isikukood XXX) M. O. (isikukood XXX) kasuks riigilõiv 1400

(üks tuhat nelisada) eurot ja lepingulise esindaja kulu 2996 (kaks tuhat üheksasada

üheksakümmend kuus) eurot 20 (kakskümmend) senti.

9. Välja mõista M. L.lt (L., isikukood XXX) M. O. (isikukood XXX) kasuks viivis

menetluskulude 4396 (neli tuhat kolmsada üheksakümmend kuus) eurot 20 (kakskümmend)

senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Menetluse taastamise avalduse

esitamine

Kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata

jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt

taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei

saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Kui hagi läbivaatamata jätmise määrus tuleb kätte

toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib menetluse taastamist

taotleda määruse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul.

Menetluse taastamiseks ei ole vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui kohtukutse toimetati

hagejale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega, elektrooniliselt

või kohtuistungil või kui hagi ei võinud jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 412

lõikes 1 nimetatud põhjusel.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse

täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse

kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Kaja esitamine

Vastuhagi kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) vastuhagile vastamata jätmise puhul oli vastuhagi vasthagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud vastuhagi

kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil;

3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui vastuhagi kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et

vastuhagi kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu poolelt

2 (5)

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Menetluskulude

kindlaksmääramise peale

edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse kirjeldava

väljajätmine

TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus hagi lihtsustatud korras menetlemisel teha asjas otsuse

kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagiavaldust hagihinnast tulenevalt lihtsustatud

korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

Kohtuotsuse põhjendav osa

1. TsMS § 409 lg 1 p 1 sätestab, et kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile,

siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. Kohus määras kohtuistungi

toimumise ajaks 28.01.2025. Hageja M. L. lepingulisele esindajale toimetati kohtukutse

11.11.2024 kättetoimetamisportaali (Käpo) kaudu kätte. M. L.le toimetati kohtukutse kätte

postkasti panemisega 09.01.2025. M. L. teatas kohtule 27.01.2025 oma haigestumisest. M. L. ei

ilmunud 28.01.2025 kohtuistungile. Kohtuistungile ilmunud kostja M. O. taotles hagi läbi

vaatamata jätmist. Kohus andis M. L.le enda haigestumise põhistamiseks tähtaja kuni 31.01.2025.

M. L. ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul tõendeid enda ootamatu haigestumise

põhistamiseks, mis ei lasknud tal kohtusse ilmuda (TsMS § 422). Kohus on eeltoodut arvestades

seisukohal, et puuduvad TsMS § 412 lg-s 1 sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise piirangud.

Kohus jätab TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel M. L. hagiavalduse M. O. vastu läbi vaatamata.

2. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb

kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Vastuhagi kostja M. L. ei ilmunud 28.01.2025 ega

põhjendanud istungile ilmumata jätmise mõjuvat põhjust (vt otsuse põhjendava osa p 1). Vastuhagi

hageja M. O. taotles vastuhagi tagaseljaotsusega lahendamist. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS §

413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise piirangud. Eeltoodut arvestades lahendab kohus

vastuhagi tagaseljaotsusega.

3. M. O. põhjendab vastuhagi järgmiste faktiväidetega: M. L. (isikukood XXX, surma aeg

XXX) allkirjastas omakäeliselt 02.02.2022.a tunnistajate E. L. ja M. T. juuresolekul koduse

testamendi; M. L. teatas tunnistajatele, et ta tahab teha testamenti; M. L.l ei olnud testamendi

tegemise ajal vaimuhaigust, nõrgamõistuslikkust, muud psüühikahäiret või ajutist vaimutegevuse

häiret; M. L. määras 02.02.2022.a tunnistajate juuresolekul tehtud testamendiga M. O.le annakuna

½ suuruse mõttelise osa XXX asuvast korteriomandist; M. O. on annaku vastu võtnud. Kohus loeb

eeltoodud hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

Pärimisseaduse (PärS) § 56 lg 1 sätestab, et kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara

ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks,

3 (5)

loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annaku määramise korraldus annab

annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist. PärS § 62 lg 1

sätestab, et annaku täitmise nõue tekib pärandi avanemisel. Kui annakusaaja sureb enne pärandi

avanemist ja aseannakusaajat ei ole määratud, on annak kehtetu. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 641

sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja

koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud

isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande

tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341

lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek,

kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

M. O. avaldatud ning M. L. poolt omaksvõetud asjaolude kohaselt on M. O. M. L. 02.02.2022

tunnistajate juuresolekul tehtud testamendi järgi annakusaajaks, kellel on õigus nõuda M. L.lt PärS

§ 56 lg 1 j 62 lg 1 järgi annakuks määratud korteriomandi kaasomandiosa üleandmist. Mõttelise

osa üleandmiseks on vajalik AÕS § 641 kohaselt asjaõiguslepingu sõlmimine, kaasomanike kohta

tehtud senise kinnistusraamatu kande kustutamine ja uue kande tegemine. M. O.l on õigus nõuda

M. L.lt kaasomandiosa üleandmiseks vajalike asjaõigusseaduses ja kinnistusraamatuseaduses

nimetatud tahteavalduste tegemist. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus vastuhagi ja kohustab M.

L. sõlmima M. O.ga asjaõiguslepingu ½ suuruse mõttelise osa üleandmiseks XXX asuvast

korteriomandist ning andma nõusoleku senise kaasomanike kohta tehtud kande kustutamiseks

kinnistusraamatust ja uue omanikukande tegemiseks.

4. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

5. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

jättis hagi läbi vaatamata ning rahuldas vastuhagi. Seega tegi kohus asjas otsuse hageja kahjuks.

Kohus jätab seetõttu menetluskulud TsMS § 168 lg 2 ja § 162 lg 1 järgi hageja kanda.

6. TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja

põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja tasunud vastuhagi esitamisel

riigilõivu 1400 eurot. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu

tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud

toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja

riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei

ole ette nähtud teisiti. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 147 lõikest 1 kujutab riigilõivu

tasumine endast vajalikku kohtukulu, sest vastuhagi ei võeta menetlusse, kui sellelt ei ole tasutud

riigilõivu. Vastuhagi hinnast lähtuvalt kuulus riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lisa 1 kohaselt

tasumisele riigilõiv 1400 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostjal õigus nõuda hagejalt riigilõivu

1400 eurot hüvitamist. Kohus määrab kostja kohtukulu suuruseks 1400 eurot ning mõistab hagejalt

kostja kasuks välja.

7. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab

alljärgnevalt kostja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Kostjat esindas kohtumenetluses advokaadist lepinguline esindaja, kes vastab

tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218

sätestatud nõuetele). Seetõttu on kostjal õigus nõuda hagejalt lepingulise esindaja kulude

hüvitamist. Kostja lepingulise esindaja on kohaldanud tunnitasumäärasid 100 eurot, 120 eurot ja

130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada

(TsMS § 174 lg 10). Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli keskmise õigusliku keerukusega tsiviilasjaga.

Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus on kohtus tavaliselt keskmisest suurem ning

4 (5)

vaidlusküsimused on keskmisest keerukamad. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et

kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasud ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat

tasu. Kohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud menetlusdokumentide koostamine

ja menetlustoimingute tegemine olid vajalikud kostja menetlusõiguste teostamiseks. Samuti on

vajalik olnud kostja ja esindaja vahel toimunud kliendisuhtlus, kuivõrd see on esindaja kohustuseks

VÕS § 620 lg 1 ja § 624 lg 1 ning AdvS § 40 lg 2 ja 44 lg 1 p 2 järgi. Kostja lepingulise esindaja

ajakulu on menetluskulude nimekirja kohaselt 16 tundi 18 minutit. Kohtu hinnangul on ajakulu

kooskõlas asjas tehtud toimingute mahu ja keerukusega, arvestades asja õiguslikku keerukus ja

mahtu. Eeltoodut arvestades on kostja lepingulise esindaja kulu 2996,20 eurot vajalik ja

põhjendatud. Kohus määrab kindlaks kostja lepingulise esindaja kulu 2996,20 eurot ja mõistab

selle hagejalt kostja kasuks välja.

8. Kohus määras kindlaks kostja kohtukulud riigilõivu 1400 eurot ja kohtuvälised kulud

lepingulise esindaja kulu 2996,20 eurot. Kostja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist hagejalt. Kohus rahuldab kostja taotluse ja mõistab

hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskulude 4396,20 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

5 (5)