2-24-5709/3 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.02.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-5709

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi A. K. vastu võlgnevuse nõudes

Hagi hind

1659,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA

PlusPlus Capital AS, rk 11919806, asukoht XXX, lepinguline

esindaja Jekaterina Lumiste

KOSTJA

A. K. , ik XXX, elukoht XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt A. K.-lt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja F OÜ ja A. K.

vahel 27.01.2020 sõlmitud laenulepingust nr. xxxx tulenev tasumata võlgnevus 1322,97

eurot ja 25.02.2025 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 298,43 eurot.

3. Välja mõista kostjalt A. K.-lt hageja PlusPlus Capital AS kasuks TsMS § 367 alusel

edaspidine seadusjärgne viivis tasumata põhinõude (1322,97 euro) jäägilt alates

26.02.2025 kuni põhinõude 1322,97 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid viivised kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte

enam kui põhinõude suurus.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt A. K.-lt hageja PlusPlus

Capital AS kasuks menetluskulude katteks 498 eurot.

5. Välja mõista kostjalt A. K.-lt

hageja PlusPlus Capital AS kasuks viivis

menetluskuludelt (498 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Jätta kostja A. K. menetluskulud tema enda kanda.

7. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb

lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja

TsMS § 416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-

is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded

1. 10.04.2024 esitas PlusPlus Capital AS Viru Maakohtule hagi A. K. vastu võlgnevuse nõudes.

2. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid A. K. ja F OÜ (edaspidi “laenuandja“) 27.01.2020

laenuleping nr. xxxx, mille alusel on laenuandja välja maksnud kostja arvelduskontole AS-is

Xxxx kokku 1666 eurot. Hageja analüüsis laenuandja esitatud andmeid ja tõendeid kostja

krediidivõimelisuse hindamise kohta ja tuvastas, et laenuandja ei ole analüüsinud enne laenu

väljastamist kostja pangakonto väljavõtet, mistõttu esitab hagi võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS)

§ 403 lg-t 6 ja 7 arvestades põhinõude ning seaduses sätestatud viivise osas. Hageja määras

tagasimaksed põhinõude ulatuses arvestades, et lepingu põhitingimuste järgi pidi kostja laenu

tagastama 60 osamaksega perioodil 20.02.2020 – 20.12.2024 igakuiselt 27,77 eurot ning viimase

osamaksena 20.01.2025 27,57 eurot. Kokku 1666 eurot. Kostja on lepingu alusel tasunud

laenuandjale kokku 272,73 eurot (dtl 53) ja hagejale 70,30 eurot (dtl 54). Hageja arvestab kostja

tasumised 20.02.2020 – 20.01.2021 osamaksete katteks ning osaliselt 9,79 eurot 20.02.2021

osamakse katteks, kokku 343,03 eurot.

Kostjal on tasumata põhivõla jääk 1322,97 eurot (1666 eurot - 272,73 eurot - 70,30 eurot),

millest 1045,47 eurot on seisuga 10.04.2024 muutunud sissenõutavaks maksetähtaegade

möödumise tõttu ja 277,50 eurot ehk 20.04.2024 kuni 20.01.2025 osamakseni muutuvad

sissenõutavaks tulevikus.

TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Nimetatud alusel saab nõuda pärast hagi esitamist

sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kostja tegi laenuandjale

lepingu täitmiseks kokku viis tagasimakset ja neist viimase makse 11.07.2020, s.o peaaegu 4

aastat tagasi. Kostja tegi kolm tagasimakset nõude katteks hagejale pärast nõude loovutamist,

neist viimase 13.05.2021, s.o peaaegu 3 aastat tagasi. Hageja on proovinud hiljem kostjaga

korduvalt ühendust saada nii e-posti kui telefoni teel, kuid kostja ei ole üles näidanud huvi võla

tasumiseks ega hageja e-kirjadele ja kõnedele reageerinud. Eeltoodust tulenevalt on alust

eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi õigel ajal ka tulevikus. Hageja nõuab kostjalt tulevikus

sissenõutavaks muutuvat põhinõuet 277,50 eurot osamaksetena igakuiselt alates 21.04.2024 –

21.12.2024 summas 27,77 eurot ning viimase osamaksena 21.01.2025 summas 27,57 eurot.

17.11.2020 loovutas laenuandja oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete

loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja

täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale.

VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. Sama §-i lg 1 teise lause järgi loetakse viivise määraks käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja arvestab

seadusjärgset viivist iga sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõla osamakse summalt alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 10.04.2024 kokku summas 171,52

eurot (tabel hagiavalduses). Hageja nõuab kostjalt edasiulatuvat viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõla summalt 1045,47 eurolt

alates hagi esitamisele järgnevast päevast ehk 11.04.2024 ning tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt põhivõla summadelt alates nende maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui

põhinõude ulatuses.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 10.07.2024 kättetoimetamisportaali

(KÄPO) vahendusel TsMS § 3111 lg 3 kohaselt. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva

jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest.

Kostja ei ole kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt

hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates.

Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 10.07.2024 TsMS

§ 3111 lg 3 kohaselt kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel, seega oli kohtu poolt määratud

vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 24.07.2024. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid

hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud

juhul teha kohtuistungit pidamata.

5. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Hageja on kohtule esitanud kostjale edastatud nõude loovutamise teatised, milles

kostjale teatatakse, et nõude omandiõigus on üle läinud hagejale 17.11.2020 (dtl 40, 42).

7. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. Hageja on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on

tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

8. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja F OÜ

vahel 27.01.2020 sõlmitud ja allkirjastatud laenulepingust nr. xxxx põhjendamatult

nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et

kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Hageja on esitanud hagi VÕS § 4034 lg-t 6 ja 7 arvestades vaid

põhinõude ning seaduses sätestatud viivise osas. Kuivõrd hageja soovitud tulevikus

sissenõutavaks muutuva põhinõude osamaksete tähtajad on käesolevaks hetkeks saabunud (ka

laenulepingu viimase osamakse tähtaeg oli 20.01.2025), siis peab kohus põhjendatuks välja

mõista kostjalt korraga kogu võlgnetav ja sissenõutavaks muutunud laenusumma 1322,97

eurot

.

9. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib

võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise

korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude

koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

10. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis iga tasumata

põhivõla osamakse summalt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni

10.04.2024 kokku summas 171,52 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja

viivisearvestusega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis

kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele

sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise ka alates 11.04.2024 kuni otsuse tegemiseni

25.02.2025. Perioodil 11.04.2024 kuni 30.06.2024 oli seadusjärgne viivisemäär 12,5% aastas,

perioodil 01.07.2024 kuni 31.12.2024 12,25% aastas ning 01.01.2025 – 25.02.2025 11,15%

aastas.

11. Viivis hagi esitamise hetkel sissenõutavaks muutunud põhinõudelt, 1045,47 eurolt, perioodil

11.04.2024 kuni 25.02.2025 ehk 321 päeva eest on 111,19 eurot (vt. viivisekalkulaator.ee).

Kohus arvestab lisaks hagi esitamisele järgnevate sissenõutavaks muutunud graafikujärgsete

tasumata osamaksete viivised, mis moodustavad kokku 15,72 eurot järgnevalt (vt.

viivisekalkulaator.ee):

Põhivõlgnevus

Viivis alates

Viivis kuni

Summa (EUR)

27,77

21.04.2024

25.02.2025

2,86

27,77

21.05.2024

25.02.2025

2,57

27,77

21.06.2024

25.02.2025

2,28

27,77

21.07.2024

25.02.2025

2,00

27,77

21.08.2024

25.02.2025

1,71

27,77

21.09.2024

25.02.2025

1,42

27,77

21.10.2024

25.02.2025

1,14

27,77

21.11.2024

25.02.2025

0,86

27,77

21.12.2024

25.02.2025

0,58

27,57

21.01.2025

25.02.2025

0,30

KOKKU

15,72

Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivised

25.02.2025 seisuga kokku summas 298,43 eurot (171,52 + 111,19 + 15,72).

12. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st

367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 26.02.2025 edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõude (1322,97 euro) jäägilt kuni

põhinõude 1322,97 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ja hageja taotlusest ei tohi

edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust

ehk edaspidine viivis ei tohi ületada 1024,54 eurot (1322,97 – 298,43).

13. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

15. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 315 eurot ja

lepingulise esindaja kulud summas 427 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt.

16. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus

on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis

tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.

17. Hagejale on osutatud õigusabi 3 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 100 eurot

(käibemaksuta) ehk 122 eurot (käibemaksuga), mis sisaldab dokumentide komplekteerimist ja

analüüsi, hagiavalduse koostamist ja esitamist. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub

rahuldamisele osaliselt.

18. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu

diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle

kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad

vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse

hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute

tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust

hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute

tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

19. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvel teenuse tunnihinnaks

märgitud 100 eurot/tund (käibemaksuta) ehk 122 eurot/tund (käibemaksuga) pidada mõistlikus

suuruses olevaks.

20. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes

käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt

muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade

suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase

õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud

asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud

tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea

usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks

kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on

erinevate esitatud hagide puhul samad. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga.

Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 1,5 tundi ehk õigusabikulud

on põhjendatud summas 183 eurot (käibemaksuga) (122 eurot x 1,5h).

21. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 498 eurot (315 + 183).

22. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada,

et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

23. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

24. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik