1-25-450/6 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2025, Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-450 (24261051060)

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Lumi

Kriminaalasi

Üllar Kallin süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

abiprokurör Valdo Gerassimov

Süüdistatav

Üllar Kallin (isikukood: 38905026535; elukoht: XXX;

töökoht: XXX ; karistatus: varem kriminaalkorras

karistatud, viimati: 15.02.2023.a. Tartu Maakohtu poolt

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 6 kuu vangistusega tingimisi 1-

aastase katseajaga; tõkend: ei ole kohaldatud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada Üllar Kallin süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi ja mõista

karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 01.12.2024.a. kuni 02.12.2024.a, s.o 2

päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Üllar Kallinil kandmisele kuuluvaks

karistuseks 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi

kohaldamata. Määrata Üllar Kallinile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud

vangistust 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui

Üllar Kallin ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

käitumiskontrolli nõudeid:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 järgi võtta Üllar Kallinilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise

õigus 3 (kolmeks) kuuks.

2. Menetluskulude hüvitamine:

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Üllar Kallinilt kriminaalmenetluse kuludena

sundraha 1329 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot ja riigi õigusabi tasu

87 (kaheksakümmend seitse) eurot 84 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse

kulud 1416 (üks tuhat nelisada kuusteist) eurot 84 senti tasumisele ositi aasta jooksul

järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu

osa 118 (ükssada kaheksateist) eurot 7 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3)

tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes

tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu

tasumisele tervikuna.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447

(Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või

EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99925700005239

ning selgituse “Üllar Kallin, otsus nr 1-25-450, menetluskulu“.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonna-

kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub

edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks

tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates

loovutama oma juhiloa Transpordiametile (LS § 127). Kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud

tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Transpordiamet isikule ettekirjutuse juhiloa

loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva

ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1).

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Transpordiamet rakendada sunniraha asendustäitmise

ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2).

Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus-

osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid /või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata

täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt

tasunud Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Üllar Kallinit süüdistatakse selles, et tema 01.12.2024.a. kella 04.40 ajal juhtis Valga maakonnas

Valga vallas Keeni külas Õru-Keeni-Sikstina tee 1. km-l mootorsõidukit Škoda Octavia

registreerimismärgiga XXX XXX seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas

õhus oli 0,95 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,09 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,86

mg/l. Mõõtmine toimus alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST NR. ARAF-0020.

Üllar Kallin rikkus oma teoga Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt

sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse

mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50

milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri

kohta või rohkem.

Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani Üllar Kallin toime KarS § 424 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava

süüdimõistmiseks KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1

alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.12.2024.a. kuni 02.12.2024.a. s.o. 2 päeva

karistusaja hulka ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Üllar Kallin

18- kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud

käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Üllar Kallin peab:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui 15 päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Tulenevalt KarS § 50 lg 1 p 1 võtta Üllar Kallinilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks

alates kohtuotsuse jõustumisest.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt

kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja

kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud

kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel

lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja

prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas,

et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku

kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. KarS § 424 lg 3 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo

eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alates kolmest kuust. Kohus

ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses.

Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87 (Töötasu

alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot kuus. KrMS §

179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni

nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Üllar Kallini kaitsja esinemise eest

kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 87,84

eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus-

tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3

kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle

jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1416,84 eurot:

sundraha 1329 eurot ja riigi õigusabi tasu 87,84 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi

aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

Üllar Kallin on kahtlustatavana kinni peetud 01.12.2024.a. kuni 02.12.2024.a, seega on Üllar

Kallin viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistus-

aja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või

kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik