2-22-122894/33 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

25. veebruar 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-122894

Tsiviilasi

Renovum OÜ hagi X.O

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1756,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Renovum OÜ (registrikood 14042462),

lepinguline esindaja Aivira Kollamaa

Kostja X.O (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Renovum OÜ (registrikood 14042462) hagi X.O (isikukood XXX)

vastu.

2. Välja mõista X.O-lt Renovum OÜ kasuks 482 eurot, s.o lepingust nr Y210927071

tulenev põhinõue. Välja mõista X.O-lt Renovum OÜ kasuks viivis põhinõude (482

eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

alates 29. septembrist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

3. Välja mõista X.O-lt Renovum OÜ kasuks 121,65 eurot, s.o lepingust nr Y211017020

tulenev põhinõue 118,53 eurot ja viivis 3,12 eurot. Välja mõista X.O-lt Renovum OÜ

kasuks viivis põhinõude (118,53 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud määras alates 27. novembrist 2024 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

4. Välja mõista X.O-lt Renovum OÜ kasuks lepingust nr Y211017020 tulenevad

sissenõutavaks muutuvad põhinõude osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast

päevast järgmiselt:

Maksetähtpäev

Summa

18.12.2024

9,13 eurot

18.01.2025

9,42 eurot

1 (16)

18.02.2025

9,73 eurot

18.03.2025

10,05 eurot

18.04.2025

10,37 eurot

18.05.2025

10,71 eurot

18.06.2025

11,06 eurot

18.07.2025

11,42 eurot

18.08.2025

11,79 eurot

18.09.2025

12,18 eurot

18.10.2025

12,58 eurot

18.11.2025

12,99 eurot

18.12.2025

13,41 eurot

18.01.2026

13,85 eurot

18.02.2026

14,30 eurot

18.03.2026

14,76 eurot

18.04.2026

15,24 eurot

18.05.2026

15,74 eurot

18.06.2026

16,25 eurot

18.07.2026

16,78 eurot

18.08.2026

17,33 eurot

18.09.2026

17,89 eurot

18.10.2026

18,48 eurot

Välja mõista X.O-lt Renovum OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni

punktis 4 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates iga osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

5. Jätta rahuldamata Renovum OÜ hagiavaldus X.O vastu 443,97 euro välja

mõistmiseks, s.o põhinõue 150,99 eurot, intressinõue 137,74 eurot, 27.06.2022 seisuga

viivisenõue 63,34 eurot, hooldustasu nõue 11,90 eurot, sissenõudmiskulude nõue 80

eurot.

6. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

2 (16)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. Renovum OÜ (hageja) esitas 27.06.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse X.O (kostja)

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis

asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu

Maakohtule hagi 02.12.2022, mida täpsustas 07.02.2023 ja 06.04.2023. Hageja palub kostjalt

hageja kasuks välja mõista laenulepingu nr Y210927071 alusel põhivõla 565,62 eurot, intressi

73,68 eurot, lepingu hooldustasu 6,29 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja seisuga 27.06.2022

sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 33,94 eurot ning viivise määraga 38% aastas

alates 28.06.2022 põhinõudelt 565,62 eurolt kuni selle kohase tasumiseni. Hageja palub

kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingu nr Y211017020 alusel põhivõla 491,36 eurot,

intressi 64,06 eurot, lepingu hooldustasu 5,61 eurot, seisuga 27.06.2022 sissenõutavaks

muutunud lepingujärgse viivise 29,40 eurot ning viivise määraga 39,10% aastas alates

28.06.2022 põhinõudelt 491,36 eurolt kuni selle kohase tasumiseni. Samuti palub hageja

kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 40 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja

kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 28.09.2021 Ühisraha OÜ-ga (laenuandja) laenulepingu

nr Y210927071, mille alusel sai kostja laenu 600 eurot. Intressimääraks oli 38% aastas ja

0,106% päevas. Tagasimakseperiood oli 36 kuud, kohustusega tasuda alates 28.10.2021

annuiteetgraafiku alusel iga kuu 28. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu

hooldustasust koosnevaid makseid summas 29,67 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja

saadud laenu tagastama hiljemalt 28.09.2024. Kokku kohustus kostja tasuma 1086,12 eurot (36

osamakset igakuise suurusega 29,67 eurot, millele lisandub lepingutasu 18 eurot). Laenuandja

maksis kostjale laenusumma välja 28.09.2021. Peale laenulepingu sõlmimist on laenuandjale

laekunud kostjalt kokku 100 eurot. Kostja laenulepingu järgseid kohustusi tähtaegselt täitma ei

asunud.

2.1. 01.11.2021 tasus kostja 29,67 eurot, 06.12.2021 tasus kostja 29,89 eurot, 05.05.2022 tasus

kostja 40,44 eurot, kokku 100 eurot. Pärast seda kostjalt laekumisi ei toimunud. Esimeses

järjekorras luges hageja tasutuks võla sissenõudmiskulu (võlateatise eest) 5 eurot. Tasuta

meeldetuletuskiri saadeti kostjale 01.01.2022 ja tasuline meeldetuletuskiri saadeti 05.01.2022.

Kostja tasus viimase makse 05.01.2022 peale tasulise meeldetuletuskirja saamist, mistõttu

arvestati kostja tasumiselt maha meeldetuletuskirja saatmise tasu. Teises järjekorras loeb

hageja tasutuks põhivõla 28,39 euro ulatuses, s.o 1.–3. osamakse (28.10.2021, 28.11.2021,

28.12.2021). Kolmandas järjekorras loeb hageja tasutuks intressi 56,12 eurot, s.o 1.–3.

osamakse (28.10.2021, 28.11.2021, 28.12.2021). Seejärel loeb hageja tasutuks hooldustasu

4,50 eurot 1.–3. osamakse (28.10.2021, 28.11.2021, 28.12.2021). Seejärel arvestab hageja

järele jäänud 5,99 eurot 4. osamakse põhiosa katteks, 4. põhiosa võlgnevuseks jääb 4,08 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 565,62 eurot (600-28,39-5,99).

2.2. Kostjal tekkis intressivõlg alates 4. osamaksest järgmiselt: 28.01.2022 tuli tasuda intress

18,10 eurot; 28.02.2022 tuli tasuda intress 17,78 eurot; 28.03.2022 tuli tasuda intress 17,45

eurot; 28.04.2022 tuli tasuda intress 17,11 eurot; 03.05.2022, s.o lepingu ülesütlemise seisuga

tuli tasuda intress 3,24 eurot. Kokku 73,68 eurot.

2.3. Kostjal tekkis hooldustasu võlg alates 4. kuni 8. osamakseni järgmiselt: osamaksed 4.–7.

summas 6 eurot ja 03.05.2022, s.o lepingu ülesütlemise seisuga tuli tasuda hooldustasu 0,29

3 (16)

eurot. Kokku 6,29 eurot. Vastavalt portaali hinnakirjale on laenulepingu igakuine hooldustasu

füüsiliste isikute puhul 0,25% laenusummast. Laenulepingu põhitingimuste maksegraafik

sätestab igakuiseks hooldustasuks 1,50 eurot.

2.4. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 29.01.2022–27.06.2022 eest 33,94

eurot. Viivisemääraks on 38%.

2.5. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 40 eurot. Makseviivituse tõttu saatis

laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. 22.11.2022 edastas

laenuandja kostjale esimese tasuta meeldetuletuse. 05.01.2022, 05.02.2022, 08.03.2022 ja

05.04.2022 edastas laenuandja kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks. Kostja sellele ei

reageerinud ning oma kohustust ei täitnud.

2.6. 15.04.2022 edastas laenuandja kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal

paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul, kostjat hoiatati, et võla tasumata

jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Kostja võlgnevust

ei tasunud. Kostjal tekkis võlgnevus peale kolmandat osamakset. 15.04.2022 seisuga oli kostja

võlgnevus 129,42 eurot., s.o 4 kuu võlgnevus (4*29,67 eurot).

03.05.2022 edastas laenuandja kostjale teated laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas

laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava

summa tasumist 14 päeva jooksul. Laenuandja ütles laenulepingu nr Y210927071 üles

03.05.2022, sest kostja tätaegselt laenulepingut täitma ei asunud ka peale meeldetuletuskirjade

saatmist.

Laenuandja loovutas 31.05.2022 talle kuuluva nõude kostja vastu hagejale.

2.7. Laenulepingu nr Y210927071 osas selgitab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgmise kohta järgmist. Kostja esitas laenutaotluse 27.09.2021 laenusummale 600 eurot.

Kostja märkis oma sissetuleku suuruseks 1000 eurot ja muudeks finantskohustuste suuruseks

100 eurot ja majapidamiskulude suuruseks 150 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte (märtsist

kuni septembrini 2021) analüüsi tulemusel leidis laenuandja, et kostja kehtivad

finantskohustused ja majapidamiskulud on kõrgemad kui olid märgitud kostja taotluses.

Tegelikkuses olid kostja sissetulekud summas 1026,78 eurot. Kuue kuu keskmine töötasu

summas 729 eurot, millele lisandus sotsiaaltoetus summas 34,01 eurot ja töövõimetoetus

summas 263,77 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte järgi olid kostja kehtivad

finantskohustused summas 565,59 eurot ja majapidamiskulud 200 eurot. Peale lepingu

sõlmimist oli kostjal kuumakse 29,67 eurot. Pärast laenu väljastamist on igakuine kohustus

koos laenuandja kuumaksega, 795,26 eurot (kostja finantskohustused 565,59 eurot,

majapidamiskulud 200 eurot, väljastatud laen 29,67 eurot). Reserv summas 231,52 eurot

(1026,78-795,26). Kostjal ei olnud kehtivaid maksehäireid.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 18.10.2021 Ühisraha OÜ-ga (laenuandja) laenulepingu

nr Y211017020, mille alusel sai kostja laenu 500 eurot. Intressimääraks oli 39,10% aastas ja

0,109% päevas. Tagasimakseperiood oli 60 kuud, kohustusega tasuda alates 18.11.2021

annuiteetgraafiku alusel iga kuu 18. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu

hooldustasust koosnevaid makseid summas 20,33 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja

saadud laenu tagastama hiljemalt 18.10.2024. Kokku kohustus kostja tasuma 1234,80 eurot (60

osamakset igakuise suurusega 20,33 eurot, millele lisandub lepingutasu 15 eurot). Laenuandja

maksis kostjale laenusumma välja 18.10.2021. Peale laenulepingu sõlmimist on laenuandjale

laekunud kostjalt kokku 61,01 eurot.

4 (16)

3.1. Laenuandja edastas 15.04.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal

paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul, kostjat hoiatati, et võla tasumata

jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Kostja võlgnevust

ei tasunud.

03.05.2022 edastas laenuandja kostjale teated laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas

laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava

summa tasumist 14 päeva jooksul. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles laenuandja

laenulepingu nr Y211017020 üles 03.05.2022.

Laenuandja loovutas 31.05.2022 talle kuuluva nõude kostja vastu hagejale.

3.2. Kostja tasus 28.11.2021 30,42 eurot, 05.01.2022 tasus kostja 30,59 eurot, kokku 61,01

eurot. Pärast seda kostjalt laekumisi ei toimunud. Esimeses järjekorras luges hageja tasutuks

võla sissenõudmiskulu (kahe võlateatise eest) 10 eurot (5+5). Tasuta meeldetuletuskirjad

saadeti kostjale 22.11.2021, 25.11.2021, 22.12.2021, 25.12.2021, 22.01.2022, 25.01.2022,

22.02.2022, 25.02.2022, 04.03.2022, 22.03.2022, 25.03.2022 ja 25.04.2022. Tasulised

meeldetuletuskirjad on kostjale saadetud 26.11.2021 ja 26.12.2021, mis arvestati maha kostja

laekumistelt.

Teises järjekorras loeb hageja tasutuks põhivõla 5,67 euro ulatuses, s.o 1.–2. osamakse

(18.11.2021 osamakse 2,79 eurot, 18.12.2021 osamakse 2,88 eurot). Kolmandas järjekorras

loeb hageja tasutuks intressi 32,49 eurot, s.o 1.–2. osamakse (18.11.2021 osamakse 16,29

eurot, 18.12.2021 osamakse 16,20 eurot). Seejärel loeb hageja tasutuks hooldustasu 2,50 eurot

1.–2. osamakse (18.11.2021, 18.12.2021). Seejärel arvestab hageja järele jäänud 10,35 eurot 3.

osamakse põhiosa katteks summas 2,97 eurot ja 3. osamakse intressi katteks 7,38 eurot. Hageja

palub kostjalt välja mõista põhivõla 491,36 eurot (500-5,67-2,97).

3.3. Kostjal tekkis intressivõlg alates 3. osamaksest järgmiselt: 18.01.2022 tuli tasuda intress

16,11 eurot;, millest kostja tasus 7,38 eurot, intressivõlg on 8,73 eurot; 18.02.2022 tuli tasuda

intress 16,01 eurot; 18.03.2022 tuli tasuda intress 15,91 eurot; 18.04.2022 tuli tasuda intress

15,81 eurot; 03.05.2022, s.o lepingu ülesütlemise seisuga tuli tasuda intress 7,60 eurot. Kokku

64,06 eurot.

3.4. Kostjal tekkis hooldustasu võlg alates 3. kuni 7. osamakseni järgmiselt: osamaksed 3.–6.

summas 5 eurot ja 03.05.2022, s.o lepingu ülesütlemise seisuga tuli tasuda hooldustasu 0,61

eurot. Kokku 5,61 eurot. Vastavalt portaali hinnakirjale on laenulepingu igakuine hooldustasu

füüsiliste isikute puhul 0,25% laenusummast. Laenulepingu põhitingimuste maksegraafik

sätestab igakuiseks hooldustasuks 1,25 eurot.

3.5. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 19.02.2022–27.06.2022 eest 29,40

eurot. Viivisemääraks on 39,10%.

3.6. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 40 eurot.

3.7. Laenulepingu nr Y211017020 osas selgitab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgmise kohta järgmist. Kostja esitas laenutaotluse 17.10.2021 laenusummale 1500 eurot.

Laenutaotluses märkis kostja enda kuusissetulekuna 1000 eurot, muud finantskohustused

summas 250 eurot ja majapidamiskulud summas 150 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte

(aprillist kuni oktoobrini 2021) analüüsi tulemusel leidis laenuandja, et kostja kehtivad

5 (16)

finantskohustused ja majapidamiskulud on kõrgemad, kui olid märgitud kostja taotluses.

Tegelikkuses olid kostja sissetulekud summas 1094,01 eurot. Keskmine töötasu summas 802

eurot, millele lisandus sotsiaaltoetus summas 34,01 eurot ja töövõimetoetus summas 258,72

eurot. Pensionikonto järgi oli keskmine töötasu 459,88 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte

järgi olid kostja kehtivad finantskohustused summas 575,45 eurot ja majapidamiskulud 200

eurot. Peale lepingu sõlmimist oli kostjal kuumakse 20,33 eurot. Pärast laenu väljastamist on

igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega, 795,78 eurot (kostja finantskohustused 575,45

eurot, majapidamiskulud 200 eurot, väljastatud laen 20,33 eurot kuus). Reserv summas 298,23

eurot (1026-795,78).

Kostja vastuväited

4. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega, hagi täpsustused ja hagi menetlusse võtmise

kohtumäärus kätte 17. septembril 2023 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates

hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev

saabus 17. oktoobril 2023. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga

ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses.

Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole

mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo

04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

7. Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (TsMS

§ 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja sisuliselt, sh

hindab kohus hageja esitatud tõendeid.

8. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei

tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg

1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

6 (16)

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1

kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument

või selle koopia püsival andmekandjal. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine

(VÕS § 408 lg 1). Kuigi tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud, peab hageja

tõendama, et tarbija on teinud krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg 1 ja 2 kohase sisu ja

vormiga tahteavalduse. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud

andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab

krediiti kasutama.

8.1. Hageja on esitanud kohtule tõendina Ühisraha OÜ ja kostja vahel 28.09.2021 sõlmitud

laenulepingu nr Y210927071 (dtl 31–38). Leping on allkirjastamata. Lepingu kohaselt oli

laenusummaks 600 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi,

hooldustasu ja lepingutasu 18 eurot. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 36 osamakset,

kuumakse suurusega 29,67 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 28-ks

kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha 28.10.2021 (dtl 31). Kostjale kanti üle 582 eurot

(väljavõte makse teostamise kohta – dtl 799). Hageja on tõendanud, et kostjale on laenusumma

üle kantud. Kohus tuvastab, et kostja sõlmis eelloetletud tingimustel laenulepingu.

8.2. Hageja on esitanud kohtule tõendina Ühisraha OÜ ja kostja vahel 18.10.2021 sõlmitud

laenulepingu nr Y211017020 (dtl 49–57). Leping on allkirjastamata. Lepingu kohaselt oli

laenusummaks 500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi,

hooldustasu ja lepingutasu 15 eurot. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 60 osamakset,

kuumakse suurusega 20,33 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 18-ks

kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha 18.11.2021 (dtl 49). Kostjale kanti üle 485 eurot

(väljavõte makse teostamise kohta – dtl 799). Hageja on tõendanud, et kostjale on laenusumma

üle kantud. Kohus tuvastab, et kostja sõlmis eelloetletud tingimustel laenulepingu.

Krediidi kulukuse määr

9. Esmalt tuvastab kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS §

4062 lg-ga 1.

VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue

kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud,

et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks

esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama

vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas

laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja RKTKm 24.11.2023, 2-

21-13098/50, p-d 14-15).

9.1. Laenulepingust nr Y210927071 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 55,32% aastas.

Lepingutasu on 18 eurot, hooldustasu 1,50 eurot kuus, intressimäär 38% aastas ning kostjal tuli

laen tagastada 36 osamaksega (dtl 31, 32). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad

kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli

28.09.2021

laenulepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,68% (kohaldus alates

01.07.2021 kuni 31.12.2021 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 56,04%.

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab

7 (16)

krediidi kulukuse määra suuruseks 55,32%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi

kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on

seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.

9.2. Laenulepingust nr Y211017020 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 55,09% aastas.

Lepingutasu on 15 eurot, hooldustasu 1,25 eurot kuus, intressimäär 39,10% aastas ning kostjal

tuli laen tagastada 60 osamaksega (dtl 31, 32). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad

muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete

kohaselt oli 18.10.2021 laenulepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,68% (kohaldus alates

01.07.2021 kuni 31.12.2021 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 56,04%.

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab

krediidi kulukuse määra suuruseks 55,08%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi

kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on

seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine

10. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17).

28.09.2021 ja 18.10.2021 sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1

tähenduses. Esmalt hindab kohus, kas võlausaldaja on järginud kostjaga lepinguid sõlmides

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

10.1. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne

krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama

teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause

järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid.

Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2). Samuti

peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7

ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta

omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS

§ 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

8 (16)

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49 lg

1 p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18).

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo

24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase

hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise

kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab

krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema

selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust

võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija

sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab

krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja

muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija

krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja

andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral

tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et

ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi

maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib

olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo

24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud kohtupraktika). Krediidiandja

kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud ennetama liigse võlakoormuse või

maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse

ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu

sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024,

C-755/22, p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu andmise vältimise ja just krediidiandjale

vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi 2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab

krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust individuaalselt (vt EKo 18.12.2014,

C-449/13, p 35).

9 (16)

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo

24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

10.2. Kohus on kahel korral määranud hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte

aluseks olevate asjaolude välja toomiseks (dtl 114, 191 jj). Kohus on hagejale selgitanud mh

seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

16.11.2024 selgitas kohus hagejale, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kohus määras hagejale tähtaja ümberarvestuse tegemiseks (dtl 801, 802).

Hageja on seisukohal, et krediidiandja järgis kostjaga lepingute sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja tugineb sellele, et kostja märkis lepingu nr Y210927071

laenutaotluses oma sissetuleku suuruseks 1000 eurot ja muudeks finantskohustuste suuruseks

100 eurot ja majapidamiskulude suuruseks 150 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte (märtsist

kuni septembrini 2021) analüüsi tulemusel leidis laenuandja, et kostja kehtivad

finantskohustused ja majapidamiskulud on kõrgemad kui olid märgitud kostja taotluses.

Tegelikkuses olid kostja sissetulekud summas 1026,78 eurot. Kuue kuu keskmine töötasu oli

summas 729 eurot, millele lisandus sotsiaaltoetus summas 34,01 eurot ja töövõimetoetus

summas 263,77 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte järgi olid kostja kehtivad

finantskohustused summas 565,59 eurot ja majapidamiskulud 200 eurot. Peale lepingu

sõlmimist oli kostjal kuumakse 29,67 eurot. Pärast laenu väljastamist on igakuine kohustus

koos laenuandja kuumaksega 795,26 eurot (kostja finantskohustused 565,59,

majapidamiskulud 200, väljastatud laen 29,67). Reservi jäi summas 231,52 eurot (1026,78-

795,26). Kostjal ei olnud kehtivaid maksehäireid. Hageja tugineb sellele, et kostja märkis

lepingu nr Y211017020 laenutaotluses oma sissetuleku suuruseks 1000 eurot, muud

finantskohustused summas 250 eurot ja majapidamiskulud summas 150 eurot. Kostja

pangakonto väljavõtte (aprillist kuni oktoobrini 2021) analüüsi tulemusel leidis laenuandja, et

kostja kehtivad finantskohustused ja majapidamiskulud on kõrgemad, kui olid märgitud kostja

taotluses. Tegelikkuses olid kostja sissetulekud summas 1094,01 eurot. Keskmine töötasu

summas 802 eurot, millele lisandus sotsiaaltoetus summas 34,01 eurot ja töövõimetoetus

summas 258,72 eurot. Pensionikonto järgi oli keskmine töötasu 459,88 eurot. Kostja

pangakonto väljavõtte järgi olid kostja kehtivad finantskohustused summas 575,45 eurot ja

majapidamiskulud 200 eurot. Peale lepingu sõlmimist oli kostjal kuumakse 20,33 eurot. Pärast

laenu väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega 795,78 eurot (kostja

finantskohustused 575,45 eurot, majapidamiskulud 200 eurot, väljastatud laen 20,33 eurot

kuus). Reservi jäi summas 298,23 eurot (1026-795,78).

Hageja esitas kohtule tõendina kostja kaks pangakonto väljavõtet perioodide aprill kuni

september 2021 kohta ja aprill kuni oktoober 2021 kohta, millest nähtub, et kostjale laekus

igakuine regulaarne töötasu sissetulek järgmiselt (dtl 248 jj, 530 jj): aprillis 608,74 eurot; mais

615,82 eurot; juunis 882,51 eurot; juulis 873,57 eurot, augustis 1037,32 eurot, septembris

752,43 eurot, oktoobris 950,91 eurot. Kostja sai makseid Eesti Töötukassalt,

Sotsiaalkindlustusametilt ja Eesti Haigekassalt kokku järgmiselt: aprillis 383 eurot; mais

292,73 eurot; juunis 301,36 eurot; juulis 292,73 eurot, augustis 301,36 eurot, septembris

10 (16)

301,36 eurot, oktoobris 292,73 eurot. Kuue kuu keskmine sissetulek perioodil aprill kuni

september 2021 oli seega 957,11 eurot ja kuue kuu keskmine sissetulek perioodil aprill kuni

oktoober 2021 oli 999,10 eurot. Kostja on võtnud perioodil aprillist kuni oktoobrini 2021

igakuiselt laene erinevatelt krediidiandjatelt (dtl 250 jj, 532 jj): aprillis Bondora AS-ilt 500

eurot; mais BB Finance OÜ-lt 91 eurot, Placet Group OÜ-lt 475 eurot; juunis Trustly Group

AB-lt 700 eurot ja 250, Placet Group OÜ-lt 60 eurot; juulis Trustly Group AB-lt 450 eurot ja

250 eurot, AS-ilt Esto 481 eurot, 287,20 eurot, 238,75 eurot, 141,85 eurot; augustis Trustly

Group AB-lt 275 eurot, Placet Group OÜ-lt 140 eurot, 200 eurot, 200 eurot, 200 eurot, 237,50

eurot, 262,25 eurot, AS-ilt Esto 15,88 eurot; septembris Trustly Group AB-lt 160 eurot, BB

Finance OÜ-lt 296 eurot, Ühisraha OÜ-lt 582 eurot; oktoobris Trustly Group AB-lt 160 eurot.

Kostjal olid igakuised laenukohustused erinevate krediidiandjate ees (dtl 267 jj, 547 jj), lisaks

eelnimetatud krediidiandjatele ka Inbank AS-i, Inbank Finance AS-i, Swedbak AS-i, Coop

Finance AS-i, IPF Digital AS-i ees. Aprillis teostas kostja krediidiandjatele makseid 263,12

eurot, mais 271,56 eurot, juunis 418,92 eurot, juulis 461,67 eurot, augustis 565,59 eurot,

septembris 575,45 eurot. Konto väljavõttest nähtub kategooria majapidamiskulud juures (dtl

271, 552 jj), et aprillis olid majapidamiskulud 579,24 eurot, mais 593,77 eurot, juunis 631,39

eurot, augustis 766,81 eurot, septembris 604,73 eurot, oktoobris 904,75 eurot. Nii kostja konto

väljavõtetest kui ka krediidiandja analüüsist (dtl 794) nähtub, et kostja igakuised väljaminekud

ületasid sageli kostja igakuiseid sissetulekuid, ja kostja võttis igakuiselt mitmeid laene

erinevatelt krediidiandjatelt. Hageja esitatud kostja pangakonto ja selle analüüside põhjal

nähtub, et kostja ei olnud võimeline täitma lepingutest tulenevaid kohustusi jooksva sissetuleku

või muu eluks otseselt mittevajaliku vara arvel ilma, et ta oleks sunnitud uusi laene võtma.

Arvestama peab ka analüüsis toodud kulutusi meelelahutusele ja muid kulusid ning makseid

eraisikutele ning sularaha väljavõtmisi. Kohus ei saa neid kulusid ilma põhjenduseta kõrvale

jätta.

Kohtu hinnangul ei saanud krediidiandja kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal

järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingutest tulenevad kohustused lepinguga

nõutavatel tingimustel täitma, mistõttu ei oleks krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 järgi tohtinud

kostjaga lepinguid sõlmida. Kohus tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud lepingute

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034

lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse

intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause

kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama

lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult

jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud

teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

Lepingute ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine

11. Järgmisena tuvastab kohus, kas lepingud lõppesid ülesütlemisega.

11.1. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

11 (16)

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on

krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud

seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku

arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel

saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks

muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi

on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks

muutunud.

11.1.1. Laenulepingust nr Y210927071 nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda

ajavahemikul 28.10.2021–28.09.2024 igakuiseid põhiosamakseid, intressimakseid ja

hooldustasu makseid. 28.10.2021 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 9,17 eurot; 28.11.2021

muutus sissenõutavaks põhiosa makse 9,46 eurot; 28.12.2021 muutus sissenõutavaks põhiosa

makse 9,76 eurot; 28.01.2022 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 10,07 eurot; 28.02.2022

muutus sissenõutavaks põhiosa makse 10,39 eurot, 28.03.2022 muutus sissenõutavaks põhiosa

makse 10,72 eurot, kokku 59,57 eurot (dtl 31). Hagist nähtub, et kostja tasus enne lepingu

ülesütlemise hoiatuse saamist järgmiselt: 01.11.2021 tasus kostja 29,67 eurot ja 06.12.2021

tasus kostja 29,89 eurot, kokku 59,56 eurot.

Hageja tugineb sellele, et kostja jäi viivtusse 28.01.2022, 28.02.2022, 28.03.2022

osamaksetega.

Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne kostja

hooldustasu ja lepingutasu ning arvestades, et 2021. ja 2022. aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud

intressimääraks 0%, siis ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa

tagasimaksega lepingu ülesütlemise teatise saatmise ajal, s.o 15.04.2022 (dtl 44). Kostjale anti

täiendav tähtaeg 14 päeva võla tasumiseks. Krediidiandja ütles lepingu üles 03.05.2022 (dtl

46). Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et laenulepingu nr Y210927071 ülesütlemise

eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole leping ülesütlemisega lõppenud.

Viimase osamakse tähtpäev oli 28.09.2024. Seega lõppes leping alates 29.09.2024.

Kostjale kanti üle 582 eurot (väljavõte makse teostamise kohta – dtl 799). Lepingust nähtuvalt

oli lepingutasu suuruseks 18 eurot, mille puhul eeldab kohus, et see võeti laenusummast maha

ning kostjale kanti üle 582 eurot. Hageja avaldas, et kostja on teinud tagasimakseid 100 eurot,

(dtl 77). Kohus arvestab kostja tasutud 100 eurot põhivõla katteks. Seega on kostjal hageja ees

põhivõlg 482 eurot (582-100=482 eurot). Kohus rahuldab hageja nõude põhivõla 482 eurot

väljamõistmiseks kostjalt.

Kuna krediidiandja rikkus kostjale laenu andmisel VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, ei võlgne

kostja VÕS § 4034 lg 7 teise lause järgi muid tasusid kui seadusjärgses määras intressi.

12 (16)

Järelikult ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingu alusel hooldustasu maksmist ja

lepingutasu maksmist. 2021. ja 2022. aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks 0%.

Alates 2023. aastast on intressimäärad tõusnud üle 0%. Hageja intressinõude osas

ümberarvestust ei esitanud, kuigi kohus selgitas hagejale 16.11.2024 ümberarvestuse tegemise

võimalust. Ilma ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi intressinõude osas osaliselt

rahuldada, sest hagi rahuldamiseks intressinõude osas peab hageja tooma esile ja tõendama

oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised on ümberarvutuste järgsed

intressimaksete võlgnevused. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude

ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2).

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi intressinõude osas rahuldamata.

Hageja on palunud hagis kostjalt välja mõista viivise alates graafikujärgsete võlas olevate

osamaksete sissenõutavaks muutumisest ja pärast lepingu ülesütlemist võlgu olevalt

põhisummalt. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral palus hageja kostjalt

välja mõista viivise alates graafikujärgsete osamaksete sissenõutavaks muutumisest kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus märgib, et maksegraafikus on põhiosamaksete summa 600 eurot, mille puhul kohus

eeldab, et see sisaldab lepingutasu 18 eurot, arvestades et kostjale kanti üle 582 eurot (väljavõte

makse teostamise kohta – dtl 799). Arvestades seda, et leping ei lõppenud ülesütlemisega ja

hageja põhiosamaksete summad sisaldavad ka lepingutasu, siis rahuldab kohus hageja

viivisenõude osaliselt, s.o alates 29.09.2024 (pärast lepingu lõppemist, kui võlg muutus

tervikuna sissenõutavaks). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

viivise põhinõude (482 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras alates 29.09.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu ülesütlemist tekkinud sissenõudmiskulud 40

eurot. Hageja märgib, et ta edastas kostjale tasulised meeldetuletuskirjad 05.01.2022,

05.02.2022, 08.03.2022 ja 05.04.2022 võla tasumiseks. Kuivõrd leping ei olnud kehtivalt üles

öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu

sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Meeldetuletuskirjade saatmise ajal ei olnud nõue

tervikuna sissenõutavaks muutunud. Kohus jätab hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude

rahuldamata.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata laenulepingust tulenevad hageja nõuded

järgmiselt: põhinõue 83,62 eurot (565,62-482=83,62), intressinõue 73,68 eurot, viivisenõue

seisuga 27.06.2022 33,94 eurot, hooldustasu nõue 6,29 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 40

eurot. Kokku 237,53 eurot.

11.1.2. Laenulepingust nr Y211017020 nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda

ajavahemikul 18.11.2021–18.10.2026 igakuiseid põhiosamakseid, intressimakseid ja

hooldustasu makseid. 18.11.2021 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 2,79 eurot; 18.12.2021

muutus sissenõutavaks põhiosa makse 2,88 eurot; 18.01.2022 muutus sissenõutavaks põhiosa

makse 2,97 eurot; 18.02.2022 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 3,07 eurot, 18.03.2022

muutus sissenõutavaks põhiosa makse 3,17 eurot, kokku 18,88 eurot (dtl 49). Hagist nähtub, et

kostja tasus enne lepingu ülesütlemise hoiatuse saamist järgmiselt: 28.11.2021 tasus kostja

30,42 eurot ja 05.01.2022 tasus kostja 30,59 eurot, kokku 61,01 eurot.

Hageja tugineb sellele, et kostja jäi viivtusse 18.01.2022, 18.02.2022, 18.03.2022

osamaksetega.

13 (16)

Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne kostja

hooldustasu ja lepingutasu ning arvestades, et 2021. ja 2022. aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud

intressimääraks 0%, siis ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa

tagasimaksega lepingu ülesütlemise teatise saatmise ajal, s.o 05.04.2022 (dtl 64). Kostjale anti

täiendav tähtaeg 14 päeva võla tasumiseks. Krediidiandja ütles lepingu üles 03.05.2022 (dtl

66). Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et laenulepingu nr Y211017020 ülesütlemise

eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole leping ülesütlemisega lõppenud

Laenulepingu viimane osamakse tähtpäev on maksegraafiku järgi 18.10.2026 (dtl 51), mistõttu

ei ole tänaseks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas

veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks VÕS § 82 lg

7 tähenduses. Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb ka tulevikus sissenõutavaks

muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369

võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist

tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei

ole võlausaldajale makseid teinud ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et kostja ka

tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu.

Kohus märgib, et maksegraafikus on põhiosamaksete summa 500 eurot, mille puhul kohus

eeldab, et see sisaldab lepingutasu 15 eurot, arvestades et kostjale kanti üle 485 eurot (väljavõte

makse teostamise kohta – dtl 799). Peale laenulepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud

kostjalt kokku 61,01 eurot. Seega on kostjal hageja ees põhivõlg 423,99 eurot (485-61,01).

Siiski leiab kohus, et praegusel juhul on hagi võimalik lepingu nr Y211017020 osas osaliselt

rahuldada. Hageja esitas kohtule 26.11.2024 tagasimaksegraafiku, kus on välja toodud põhiosa

tagasimaksete tähtajad kuni 18.10.2026 (dtl 812, 813). Graafikus on märgitud ka intressi

osamaksed, kuid hagis hageja ümberarvestuse tulemusena intressi ei nõua (hageja nõue dtl 810,

811).

Lepingust tulenevad uuesti määratud põhiosa maksed, mis muutuvad sissenõutavaks

järgmiselt, on (kokku 423,99 eurot, dtl 49–51, 812, 813):

18.06.2023 0,86 eurot

18.07.2023 5,29 eurot

18.08.2023 5,46 eurot

18.09.2023 5,64 eurot

18.10.2023 5,82 eurot

18.11.2023 6,01 eurot

18.12.2023 6,21 eurot

18.01.2024 6,41 eurot

18.02.2024 6,62 eurot

18.03.2024 6,84 eurot

18.04.2024 7,06 eurot

18.05.2024 7,29 eurot

18.06.2024 7,53 eurot

18.07.2024 7,77 eurot

18.08.2024 8,03 eurot

18.09.2024 8,29 eurot

18.10.2024 8,56 eurot

18.11.2024 8,84 eurot, kokku sissenõutavaks muutunud 118,53 eurot 18.06.2023–18.11.2024.

18.12.2024 9,13 eurot

18.01.2025 9,42 eurot

14 (16)

18.02.2025 9,73 eurot

18.03.2025 10,05 eurot

18.04.2025 10,37 eurot

18.05.2025 10,71 eurot

18.06.2025 11,06 eurot

18.07.2025 11,42 eurot

18.08.2025 11,79 eurot

18.09.2025 12,18 eurot

18.10.2025 12,58 eurot

18.11.2025 12,99 eurot

18.12.2025 13,41 eurot

18.01.2026 13,85 eurot

18.02.2026 14,30 eurot

18.03.2026 14,76 eurot

18.04.2026 15,24 eurot

18.05.2026 15,74 eurot

18.06.2026 16,25 eurot

18.07.2026 16,78 eurot

18.08.2026 17,33 eurot

18.09.2026 17,89 eurot

18.10.2026 18,48 eurot, kokku sissenõutavaks muutuv 305,46 18.12.2024–18.10.2026 eest.

Kohus rahuldab lepingust nr Y211017020 tuleneva hageja põhivõla nõude seega osaliselt

eeltoodud graafiku järgi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 19.11.2024 seisuga

sissenõutavaks muutunud põhinõude summas 118,53 eurot. Alates 18.12.2024 mõistab kohus

hagejalt kostja kasuks välja sissenõutavaks muutuvad osamaksed graafiku järgi, kokku 305,46

eurot. Kokku seega põhivõlg 423,99 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 3,33 eurot

perioodi 19.03.2023–26.11.2024 eest. Arvestades, et kostjal ei olnud enne 18.06.2023

sissenõutavaks muutunud osamaksete osas võlgnevust, siis on hageja eeltoodud viivisenõue

põhjendatud osaliselt, s.o alates 19.06.2023–26.11.2024 summas 3,12 eurot (arvestades

eeltoodud maksegraafikut ja hageja taotletut, dtl 810). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja viivise põhinõude (118,53 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud määras alates 27. novembrist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 19.12.2024 sissenõutavaks

muutuvate põhinõude tasumata osadelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude

tasumiseni.

Kuivõrd leping ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus

täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet.

Meeldetuletuskirjade saatmise ajal ei olnud nõue tervikuna sissenõutavaks muutunud. Kohus

jätab hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamata.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata laenulepingust tulenevad hageja nõuded

järgmiselt: põhinõue 67,37 eurot (491-423,99=67,37), intressinõue 64,06 eurot, viivisenõue

seisuga 27.06.2022 29,40 eurot, hooldustasu nõue 5,61 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 40

eurot. Kokku 206,44 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15 (16)

12. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Riigikohus on selgitanud, et kohtul tuleb langetada nende jaotusviiside vahel kaalutluspõhine

valik, arvestades võimalikult suures ulatuses ka seda, missugusel määral saavutas hageja

kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi. Seejuures on TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kulude

jaotamise viisid põhimõtteliselt võrdse kaaluga (seadus ei sätesta kohtule nende jaotusviiside

vahel valiku tegemiseks siduvat ega ka soovituslikku järjekorda) ning õiglase tulemuse

saavutamiseks on võimalik neid jaotusviise ka kombineerida (RKTKo 20.12.2022, 2-19-

2709/212, p 13). Tallinna Ringkonnakohus on pidanud võimalikuks tarbijakrediidiasjades jätta

poolte menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel (Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 30.09.2024 otsus asjas nr 2-23-126294, p 14.2.1–14.2.3.).

Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

Kohus arvestab seda, et suur osa menetluskuludest tekkis seetõttu, et krediidiandja ei olnud

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja öelnud nõuetekohaselt laenulepinguid üles.

Samuti tekkisid menetluskulud seetõttu, et kohus määras korduvalt hagejale tähtaja hagi

aluseks olevate asjaolude välja toomiseks. Kohtusse pöördumise ajal, s.o 27.06.2022 ei olnud

kostjal lepingujärgseid võlgnevusi, arvestades vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist.

Samuti arvestab kohus seda, et hagi jääb rahuldamata 44,30% ulatuses. Hagi esitamise ajal

(27.06.2022) oli hagihinnaks 1756,74 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse

võttis. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 978,47 eurot.

Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 55,70% ulatuses ning jättis rahuldamata

44,30% ulatuses. Praeguses asjas ei ole põhjendatud lähtuda pelgalt rahaliste nõuete

rahuldamise proportsioonist, sest see jätaks arvestamata menetluse tegelikud asjaolud ega

tagaks menetluskulude õiglast jaotust.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

poolte endi kanda.

13. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

16 (16)