2-23-142154/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 25. veebruar 2024

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-23-142154

Kohtuasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi A M vastu

leppetrahvi väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

100 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus

Estonia pst 9, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja E A

Kostja: A M (isikukood 39005182210, elukoht teadmata)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi A

M vastu võla väljamõistmiseks

2. Välja mõista A Mlt võlgnevus 45 eurot Osaühingu

EUROPARK ESTONIA kasuks

3. Lõpetada menetlus EUROPARK ESTONIA hagis A

Mlt vastu 55 euro väljamõistmiseks

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta 45% ulatuses A M kanda ja 55%

ulatuses osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda ning

määrata kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista A Mlt

(edaspidi kostja) hageja kasuks võlgnevuse kokku 100 eurot, millest 85 eurot on leppetrahvi võlgnevus

ja 15 eurot sissenõudmiskulu ning menetluskulud ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

27.02.2024 taotluses loobus hageja hagiavalduses esitatud nõuetest kostja vastu ühe leppetrahvi osas

summas 55 eurot, seega jäi hageja põhinõudeks kostja vastu 30 eurot leppetrahvi eest ja

sissenõudmiskulu 15 eurot.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

1. Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest sõidukite numbrimärgiga

XXX ja numbrimärgiga xxx (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja oli leppetrahvide tegemise

ajal kostja, kes parkis sõidukeid EP opereeritavale parkimisalale 18.03.2021, Roseni tn 9/13 (1473)

Tallinnas ja 10.09.2023 Meresuu Spa (EP221, 1667) Narva-Jõesuus parkimistingimusi rikkudes.

Parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti, alustatud

mobiilset parkimist ega parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit. Järelikult parkis kostja

parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastati

kostjale koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõue number 1351 8032 1112 8163,

maksetähtaeg 01.04.2021, võlgnevuse summa 30 eurot ja leppetrahvinumber 1881 0092 3152 6352,

maksetähtaeg 17.09.2023, võlgnevuse summa 55 eurot, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele.

Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud.

Transpordiameti sõiduki taustakontrolli väljavõttest nähtub, et sõiduki omanikuks/vastutavaks

kasutajaks ja parkimislepingu pooleks on kostja. See tähendab, et üksnes kostjal oli seadusest tulenev

ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ning otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse. Eeltoodu alusel

on parkimise operaatoril õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis EP parkimisalale, sõiduki

omanik/vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist. EP tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada

kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust. Kohtueelselt saatis EP kirja teel nõudekirja

kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx, mis oli avaldatud rahvastikuregistris. Kostja

nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Hageja nõuab kostjalt kooskõlas VÕS § 1132

lg 2 p 1 sissenõudmiskulude 15 euro hüvitamist. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud

Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja

andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsiline nõudekiri Omniva vahendusel

võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on

oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni

toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine EP poolt, milles hageja on kulutusi kandnud päringute

tegemise näol andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja välja saatmiseks.

2. Kostja on hagivastuses toonud välja, et ta ei vastuta ühe leppetrahvi eest, kuna sõiduk oli selleks ajaks

müüdud. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et sõiduk xxx oli müüdud leppetrahvi väljastamise

ajal. Kuivõrd hageja hinnangul ei vastuta kostja osaliselt temaga seotud leppetrahvide eest, sest on

esitanud vastava müügilepingu, loobub hageja osaliselt nõudest.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

3. Kostja ei tunnista leppetrahvi number 1351803211128163 ning samuti ei tunnista, et antud sõiduk

oleks temaga seotud. Hageja poolt edastatud sõiduki pildid ja andmete väljavõte Transpordiametist ei

võimalda identifitseerida sõiduki registreerimisriiki. Pildil kujutatud sõidukil registrinumbriga XXX

puuduvad nõutele vastavad registreerimisnumbrid. Hageja poolt edastatud omaniku väljavõte andmed

on koostatud excelis ilma digitaalallkirjata ja see ei tõenda, et antud andmed oleksid väljastatud

Transpordiameti poolt. Kostja ei tunnista leppetrahvi 1881009231526352, kuna ta müüs sõiduki xxx

registrinumbriga xxx uuele omanikule, kelleks on Itaalia kodanik xxx. Leping A M ja xxx vahel oli

sõlmitud 10.09.2023 kell 11:35 ning ostu-müügitehingu sõlmimist kinnitab ka raha laekumine A M

pangakontole. Müügilepingus on ka kirjas, et sõiduk xxx registrinumbriga xxx on üle antud

10.09.2023 kell 11:35 ning alates sellest hetkest on uus omanik vastutav kõikide liiklus- ja

parkimiskorralduse rikkumiste eest.

Kohtuotsuse põhjendused

4. 27.02.2024 taotluses loobus hageja osaliselt hagiavalduses toodud nõudest kostja vastu 55 euro

ulatuses, kuna kostja oli leppetrahvi väljastamise ajaks sõiduki müünud. Kuna hageja loobus kostja

vastu esitatud 55 euro nõudest, siis lõpetab kohus selles osas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping

on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või

lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste

vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1

kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole

sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu

sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla

ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi

on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida

leping. Hageja esitatud fotodega kogumis parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja

teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritava parklate sissesõitude juurde on

paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel

tüüptingimustega on paigaldatud liiklus- ja teavitusmärkide kõrvale. Tüüptingimused sisaldavad

lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma

tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Võttes arvesse, et

parkimisala juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos

viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb

seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on

20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet

väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49

järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale-

või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduki parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki

kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel

vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud

lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja

esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma

nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud. Parkimislepingu tingimustes

on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.

6. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi

on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse

rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse

nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et

leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool

õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele

lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

7. Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete kohta on

tõendatud, et sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja oli kostja. Liiklusregistri

andmetele juurdepääsu andmisel kasutatakse andmevahetusplatvormi (AVP), mille eesmärgiks on

pakkuda juurdepääsu liiklusregistri avalikele andmetele masinloetaval kujul (XML). Seega

Transpordiametisse tehtavate päringute vastused on edastatud tabeli kujul masinloetavalt. Tallinna

Ringkonnakohus on 22.06.2022 otsuse 2-19-123056 punktis 29 selgitanud, et nii väljavõte

Maanteeameti iseteenindusest kui ka Exceli tabeli väljavõte vastavad TsMS § 272 lg 1 tingimustele

ning on dokumentaalsed tõendid. Internetiportaalist tehtud väljatrükid võivad olla tõendiks TsMS §

229 lg 1 mõttes ning vastata dokumentaalse tõendi tunnustele TsMS § 272 lg 1 järgi.

8. Parkimislepingu rikkumise korral saab parkimistrahvi teha olenemata sellest, millises riigis on sõiduk

registreeritud. Kostja vastuväited, et registreerimisnumber ei vasta nõuetele ja registreerimisnumbri

järgi pole võimalik identifitseerida sõiduki registreerimisriiki, ei ole asjasse puutuvad ja kohus jätab

need tähelepanuta. Transpordiameti väljavõte ei pea olema digiallkirjastatud, piisab väljavõttest, et

parkimistrahvi koostamise ajal oli sõiduki omanikuks/vastutavaks kasutajaks kostja. Kohus on hagi

menetlusse võtmise ja vastamiseks tähtaja andmise kohtumääruses selgitanud kostjale, et kui hagi ei

tunnistata, siis tuleb esitada koos vastuväidetega kirjalikud tõendid, oma väidete tõendamiseks ja/või

hageja väidete ümberlükkamiseks. Kui kostja väidab, et tema, ei ole sõidukiga XXX seotud, siis pidi ta

oma väidet ka tõendama. Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki

omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist

(Riigikohtu 23.03.2016 lahend nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahend nr 3-2-1-68-16, 26.01.2017 lahend nr

3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahend nr 2-15-3430).

9. Hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist kogumis ja sõiduki klaasipuhastaja vahele pandud

parkimistrahviga on tõendatud, et kostja oli oma sõiduki parkinud 18.03.2021 Roseni tn 9/13 (1473)

Tallinnas hageja opereeritavale parkimisalale ning, et sõiduki armatuurlaual ei ole vastaval alal

parkimisõigust andvat parkimiskaarti. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja

hageja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste

rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Fotodega sõidukist kogumis, millest nähtub mh sõiduki

klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteade ning väljatrükiga leppetrahvist numbriga

1351803211128163, maksetähtajaga 01.04.2021, võlgnevuse summaga 30 eurot, on tõendatud, et

hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude. Riigikohtu hinnangul on

parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele

tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-

117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430

märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud

parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel

oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud.

10. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et ta ei ole oma sõidukit hageja parkimisalale parkinud ega seda, et tal

oleks luba parkimisalal parkimiseks või et ta oleks kasutanud mobiilset parkimist. Samuti ei ole ta

tõendanud, et ta oleks paigutanud sõiduki armatuurlauale vastaval parkimisalal parkimisõigust andva

parkimiskaardi või parkimisautomaadist ostetud parkimispileti. Järelikult parkis kostja sõidukit

parkimistingimusi rikkudes, kuna jättis parkimise eest tasumata. Kui sõiduki kojamehe alla asetatakse

leppetrahv, siis tulenevalt leppetrahvi sisust on kostjal võimalik esitada neljateistkümne päeva jooksul

vaie või tasuda leppetrahv. Pärast seda muutub leppetrahv sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7 esimese

lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

Arvestades, et leppetrahvi sõiduki klaasipuhastaja alla asetamisega on mõistlikul viisil teavitatud

sõiduki juhti vormistatud leppetrahvist, siis on ka mõistlik järeldada, et sõidukijuht on tehtud

leppetrahvist teada saanud ning kostjal tuleb tasuda täies ulatuses lepingust tulenev ja sissenõutavaks

muutunud leppetrahv.

11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot,

seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning

kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Väljavõtetega

Transpordiametile, rahvastikuregistrisse saadetud päringutest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja

andmete saamiseks on tõendatud, et sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja

rahvastikuregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ning

võlgnevuse kohta on saadetud füüsiline nõudekiri Omniva vahendusel. Sissenõudmiskulu ei oleks

tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Seega on hageja nõue kostjalt

sissenõudmiskulu hüvitamiseks kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi

kostja vastu kokku 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 15 eurot sissenõudmiskulu,

täies ulatuses rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Arvestades osalist nõudest loobumist, ülejäänud osas hagi rahuldamist ning hagihinda tuleb jätta 45%

menetluskuludest kostja kanda ning 55% hageja kanda.

13. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid

kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2

sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust

kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud

maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus, juhindudes TsMS §-dest 174 lg 4 ja 177 lg 2, määrab

menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik