1-24-2217/62 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2025, Tartu

Kriminaalasja number

1-24-2217

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mario Truu, Ingrid Kullerkann

Kriminaalasi

Janar Kondel süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi

üldmenetluses

Kohtuistungi sekretär

Liina Tulit-Kuum

Kohtuistungi toimumise aeg

29. jaanuar 2025

Kohtuistungil osalesid

süüdistatav Janar Kondel, kaitsja vandeadvokaadi abi

Marika Suurpere ja ringkonnaprokurör Toomas

Koitmäe

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 11. septembri 2024 otsus

Apellatsioonide esitajad

süüdistatav Janar Kondeli kaitsja vandeadvokaadi abi

Marika Suurpere ja ringkonnaprokurör Toomas

Koitmäe

Süüdistatav

Janar Kondel, isikukood: 39211016014, elukoht:

XXX; kriminaalkorras karistatud

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 11. septembri 2024 otsus osaliselt, s.o Janar

Kondelile mõistetud karistuse osas.

2. Mõista Janar Kondelile süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi karistuseks 4 (neli)

aasta pikkune vangistus.

3. Muus osas jätta otsus muutmata.

4. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada, kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt

Advokaadibüroole Sirje Must 325,74 eurot, sealhulgas käibemaks 58,74 eurot,

vandeadvokaadi abi Marika Suurpere poolt süüdistatavale Janar Kondelile

apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.

6. Jätta punktis 5 nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Janar Kondelit süüdistatakse karistusseadustiku § 209 lg 2 p 1 järgi selles, et tema isikuna,

kes on varem toime pannud kelmuse ja keda on kolmel korral kelmuse toimepanemise eest

karistatud (Tartu Maakohtu otsused asjades nr 1-17-9106, nr 1-19-9922 ja nr 1-20-4104), lõi

jätkuva teona Jõgeval teisele isikule tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse

varalise kasu saamise eesmärgil. J. Kondel suhtles rakenduses Messenger ja mobiiltelefoni

sõnumite kaudu P.K. iga ning esinedes kasutajanimega „preili Kristina“ ja „Kristina Müür“

ning saates endast tundmatu naise fotosid lõi talle ebaõige ettekujutuse, et on naine. J. Kondel

küsis P.K. ilt erinevatel eesmärkidel raha, lubas ka kokku saada, suhtesse astuda ja koos

elama hakata. Sellega lõi J. Kondel P.K. ile varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt vale

ettekujutuse, et ta suhtleb naisega.

Eksitusse viidud P.K. arvas, et see naine astub temaga suhtesse, saab kokku ja nad hakkavad

koos elama. P.K. kandis ajavahemikul 21. maist 2022 kuni 10. juunini 2022 kokku 48 korral

J. Kondeli elukaaslase K.K. e pangakontole, millele oli J. Kondelil ligipääs, kokku 12 129

eurot, koos ülekande teenustasudega (0,16 eurot) kokku 12 136,84 eurot. Välja petetud raha

pööras J. Kondel enda kasuks. Olles pettusesse viidud tegi P.K. kokku neljal korral ülekande

Telia Eesti AS-le J. Kondeli mobiiltelefoni kõneaja lisamiseks kokku summas 27 eurot. Oma

tahtliku tegevusega põhjustas J. Kondel P.K. ile varalist kahju kokku 12 163,84 eurot.

Maakohtu otsus

2. Tartu Maakohtu 11. septembri 2024 otsusega tunnistati Janar Kondel süüdi KarS § 209 lg 2

p 1 järgi, välja arvatud 27. juunil 2022 tehtud ülekandes ja teda karistati 2 aasta 6 kuu pikkuse

vangistusega.

P.K. i tsiviilhagi rahuldati ja J. Kondelilt mõisteti tema kasuks varalise kahju katteks välja 12

163,84 eurot.

3. Süüdistuse kohaselt koosneb P.K. ile tekkinud varaline kahju 12 163,84 eurot ülekannetest

J. Kondeli tolleaegse elukaaslase K.K. e SEB Panga kontole ning ülekannetest Telia Eesti

ASile kõneaja lisamiseks J. Kondeli SIM-kaardile.

P.K. kandis perioodil 21. maist 2022 kuni 10. juuni 2022 kokku 48 korral väiksemate

summade kaupa K.K. e pangakontole kokku 12 129 eurot. Lisaks K.K. e kontodele tehtud

ülekannetele tegi P.K. vahemikus 23. mai 2022 kuni 27. juuni 2022 ka neljal korral ülekande

Telia Eesti ASile kõneaja lisamiseks J. Kondeli SIM-kaardile kokku summas 27 eurot.

Seega on tõendatud, et P.K. ile on kokku tekkinud otsene varaline kahju summas 12 163,84

eurot.

4. Ettekujutus, et tegemist on naisega, tekkis P.K. ile nii vestluspartneri Facebook Messengeri

kasutajanimest „Preili Kristina“, naisterahvast kujutavast profiilipildist kui vestluse jooksul

saadetud fotodest, mis kujutasid kena noort naist. Eelnev on näha P.K. i poolt tehtud

Messengeri vestluste kuvatõmmistest, mis on jäädvustatud CD-plaadile kriminaalasja juures.

Samuti nähtub P.K. i ja Preili Kristina vahelise vestluse sisust, et viimane presenteeris ennast

naisena, täpsemalt noore üksikemana. P.K. on ka ristküsitlusel avaldanud, et ta pidas oma

vestluspartnerit naisterahvaks. Tegelikkuses suhtles P.K. J. Kondeliga.

4.1. P.K. ile loodi arusaam, et tema ja Preili Kristina on romantilises suhtes. Nendevahelisest

Messengeri vestlustest nähtub, et Preili Kristina pöördub P.K. i poole kui „kallis“ ja väljendab

igatsust P.K. i järele. Preili Kristina tunneb sõnumites P.K. i elu ja tegemiste vastu huvi,

küsides tema tööpäeva kohta, söögi ja joogi kohta jne. Preili Kristina annab P.K. ile otseselt

mõista, et nad on paar. P.K. on ka kohtuistungil selgitanud, et temapoolne huvi Preili

Kristinaga suhelda oli ajendatud soovist leida endale elukaaslane.

4.2. Terve suhtluse vältel küsib Preili Kristina P.K. ilt pidevalt raha. Põhjused, miks ta raha

vajab, on erinevad: arvete maksmiseks, lapsele vajalike asjade ostmiseks, pensionärist emale

puude ostmiseks jne. Vajadust suuremate summade järele on Preili Kristina põhjendanud oma

tervisemuredega, nimelt on tal vaja raha operatsiooni, analüüside ja rohtude jaoks. Ülekandeid

palus Preili Kristina teha oma sõbranna K.K. e kontole.

4.3. Preili Kristina väljendab P.K. ile korduvalt kiitust ja tänu, kirjutades näiteks „oled hoidev

ja hooliv“. Samuti rõhub Preili Kristina P.K. i inimlikule kaastundele. Ta on kirjutanud

näiteks seda, et peab tervise pärast olema rahulik ja puhkama, vihjates, et raha andmisega

aitab P.K. tema tervenemisele kaasa. P.K. on kohtuistungil väitnud, et ta kindlasti ei oleks

raha üle kandnud, kui oleks teadnud, et suhtleb tegelikult mehega.

4.4. Kordadel, mil P.K. avaldab vestluses kahtlusi Preili Kristina isiku ja eesmärkide osas,

väljendab Preili Kristina solvumist ja pahameelt ning loeb isegi moraali selle kohta, kui

olulised on suhtes ausus ja usaldus. Järjepidevalt annab Preili Kristina mõista, et teda ootab

P.K. iga ühine tulevik. Näiteks kui P.K. väljendab vestluses oma hirmu, et äkki pärast selgub,

et polegi pruuti, lükkab Preili Kristina selle hirmu ümber. Kui P.K. soovis naisterahvaga

kohtuda või suhelda telefoni või videokõne teel, leidis Preili Kristina alati vabanduse, miks ta

seda teha ei saa.

4.5. Kohtuistungil on P.K. selgitanud, et kuigi tal tasapisi tekkis kahtlus, et teda tüssatakse,

lootis ta siiski parimat. Kindla arusaamani, et temalt on raha välja petetud, jõudis P.K. 10.

juunil 2022. Sel päeval lõppes tema suhtlus Preili Kristinaga Messengeris ning jätkus vaid

SMSide teel. P.K. on SMSid üles pildistatud, need on jäädvustatud CD-plaadile kriminaalasja

juures. 20. juunil on Kristina SMSi teel palunud ülekannet J. Kondeli kontole. P.K. on

kohtuistungil andnud ülevaate, kuidas ta seda nime teada saades hakkas omaalgatuslikult asja

uurima. Ta otsis Facebookis üles J. Kondeli õe B.K. i, kes avaldas talle, et J. Kondel tegeleb

selliste pettustega. B.K. i käest sai ta K.K. e telefoninumbri. P.K. helistas K.K. ele, kes väitis,

et ta ei tea, et tema pangakontot on sellisel eesmärgil kasutatud. Telefonikõne toimumise ja

sisu osas riimuvad P.K. i ütlused K.K. e omadega. 5. juulil 2022 esitas P.K. politseile

avalduse.

4.6. Pärast 10. juunit 2022 tegi P.K. J. Kondeli heaks vaid ühe ülekande. Ta kandis 27. juunil

2022 ASile Telia Eesti 3 eurot kõneaja lisamiseks. P.K. i eesmärk oli vestluse jätkamine, et

saada teada, kes on pettuse taga. Kuna seda ülekannet tehes ei olnud P.K. il enam ebaõiget

ettekujutust tegelikest asjaoludest, mõistab kohus selle ülekande osas J. Kondeli KarS 209 lg

2 p 1 järgi õigeks.

5. J. Kondeli kaitsja on välja toonud, et vestluste väljavõte ei tõenda kuidagi, et Preili Kristina

konto oleks loonud ja seda kasutanud just J. Kondel. Maakohus asus aga seisukohale, et teo

toimepanemine J. Kondeli poolt on ilma vähimagi kahtluseta tõendatud muude asjas uuritud

tõenditega.

5.1. Põhiliseks süüstavaks tõendiks on tunnistaja K.K. e ütlused, kes on J. Kondeli endine

elukaaslane. Nad elasid koos 2021. aasta sügisest kuni 2023. aasta jaanuarini. 2022. aasta

juunis läksid nad küll lahku, kuid sügisel hakkasid uuesti koos elama. Kuriteo toimepanemise

ajal elasid koos Jõgeval K.K. ele kuuluvas korteris koos K.K. e nelja lapse ja emaga. K.K.

avaldas ristküsitlusel, et nende suhte ajal tarvitas J. Kondel palju alkoholi ning oli vaimselt

vägivaldne, mis väljendus K.K. e kontrollimises ja truudusetuses kahtlustamises. J. Kondelil

oli 2022. aasta mais ja juunis ligipääs K.K. e Swedbanki ja SEB Panga kontodele

internetipangas ning Swedbanki pangakaardile. K.K. põhjendas sellist praktikat usaldusega.

J. Kondel käis aeg-ajalt poes, mistõttu oli tal vaja pangakaardi PIN-koodi ja internetipanka sai

ta selleks, et internetikasiinos mängida. Kui K.K. e kontole hakkasid laekuma ülekanded P.K.

ilt, väitis J. Kondel, et need on ülekanded sõbralt, kellega tal on omad tehingud. Osa saadud

rahast kanti edasi K.K. e Swedbanki kontole ja see võeti välja sularahas nii K.K. e kui J.

Kondeli poolt, osa rahast kandis J. Kondel edasi enda kontodele, mingite summade eest tegi J.

Kondel tellimusi. Ühel õhtul juunis alkoholijoobes olles tunnistas J. Kondel K.K. ele, et tema

kontolt läbi käinud rahad ei ole puhtad ja ta läheb vangi. Seda, et need rahad ei ole puhtad,

kirjutas J. Kondel K.K. ele ka nendevahelises Messengeri vestluses. Messengeri vestlus

toimus 7. juunil 2022 ning K.K. e mäletamist mööda leidis näost näkku vestlus aset eelmisel

päeval ehk 6. juunil 2022. Mõned päevad hiljem läksid süüdistatav ja tunnistaja lahku. Kui

K.K. sai P.K. i käest teada, millega J. Kondel on tegelenud, esitas K.K. 4. juulil 2022

politseile süüteoteate.

5.2. Maakohtul ei ole tekkinud vähimatki kahtlust tunnistaja K.K. e ütluste usaldusväärsuses.

Tunnistaja ütlused on loogilised ja ilma sisemiste vastuoludeta. Samuti haakuvad K.K. e

ütlused ülejäänud kriminaalasjas kogutud teabega. K.K. e ütlused on kooskõlas ka kannatanu

P.K. i ütlustega nende omavahelise suhtluse kohta 2022. aasta suvel.

5.3. Tunnistaja ütlused selle kohta, mis saadud rahast edasi sai, on kooskõlas tema pangakonto

väljavõttega. Osad summad kanti K.K. e SEB Panga kontolt edasi tema Swedbanki kontole.

Osad summad kanti edasi J. Kondeli Leedu pangakontole. Osad summad on kantud edasi

Trustly Group AB kontole, mis avalikult teadaoleva info põhjal on internetimaksete

vahendusfirma. Süüdistatava seose tuvastamine välismaiste kontodega ei ole kelmuse

toimepanemise üle otsustades ka oluline. P.K. on teinud ülekanded K.K. e pangakontole ja

kandnud seeläbi varalist kahju. K.K. e kontol olevad rahalised vahendid olid muuhulgas J.

Kondeli valduses ja tal oli voli otsustada, mida nende vahenditega teha. Mis K.K. e kontole

P.K. i poolt ülekantud rahast edasi sai, ei ole määrava tähtsusega.

5.4. K.K. e avaldatu on kooskõlas ka P.K. i ja Preili Kristina omavahelises suhtluses

toimunuga. Nimelt on J. Kondel K.K. ele rahade päritolu osas südant puistanud 6. juuni õhtul.

P.K. i ja Preili Kristina vahelisest vestlusest nähtub, et 6. juunil on P.K. nõudnud Preili

Kristina ID-kaardi numbrit või isikukoodi ning on ähvardanud politseisse pöördumisega.

Selline ähvardus võis tekitada J. Kondelis hirmu ja viia oma tegude ülestunnistamiseni.

Samuti on oluline, et K.K. ja J. Kondel läksid lahku 2022. aasta juunis. Paralleelselt lõpetas

Preili Kristina ülekannete küsimise K.K. e kontole ja saatis P.K. ile hoopis J. Kondeli konto

numbri. Eelnevast saab teha ainult ühe loogilise järelduse: K.K. e kontole ligipääsu kaotanud

süüdistatav oli sunnitud P.K. ile andma enda konto numbri.

5.5. J. Kondelit on varasemalt karistatud kelmuse toimepanemise eest Tartu Maakohtu 5.

oktoobri 2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9106, Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2020

otsusega kriminaalasjas nr 1-19-9922 ja Tartu Maakohtu 1. juuli 2020 otsusega kriminaalasjas

nr 1-20-4104.

5.6. Maakohus leidis, et J. Kondel on talle etteheidetava teo pannud toime kavatsetult. J.

Kondeli eesmärk vale identiteedi alt P.K. iga mesijuttu rääkides oli vaid üks – saada P.K. ilt

võimalikult suures summas raha. Tema tegevus oli sihikindel ja läbimõeldud ning rajatud

inimlikule kaastundele.

5.7. Oma tegevusega täitis J. Kondel KarS § 209 lg 2 p 1 koosseisu ja ta tuleb selles kuriteos

süüdi tunnistada.

6. Karistuse osas märkis maakohus järgmist.

6.1. J. Kondeli kasutatud skeem oli võrdlemisi lihtsakoeline ning kannatanu vajas ülekannete

tegemiseks vaid vähest veenmist. P.K. ile tekitatud kahju on küll oluline KarS § 121 p 1

tähenduses, kuid ei ületa suure ulatuse piiri sama sätte p 2 mõistes.

Sellegipoolest ei ole võimalik J. Kondelile mõista karistust sanktsiooni alammäära lähedases

määras. Teda on kelmuse toimepanemise eest karistatud kolmel korral, viimati 1 aasta ja 6

kuu pikkuse vangistusega. Täitmaks karistuse eripreventiivset eesmärki, peab praegu

mõistetav karistus olema mõnevõrra pikem. Eeltoodud kaalutlustel mõistis kohus J. Kondelile

karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

7. Kohus rahuldas kannatanu tsiviilhagi.

Apellatsioonid

8. Tartu Maakohtu 11. septembri 2024 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava J.

Kondeli kaitsja vandeadvokaadi abi Marika Suurpere, kes palub tühistada maakohtu otsuse

ning teha uue otsuse, millega mõista J. Kondel õigeks.

8.1. Kaitsja hinnangul ei ole tõendatud, et Preili Kristina nime alt tegutses just J. Kondel. Ka

J. Kondel ei nõustu enda süüdi mõistmisega KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning eitab kõnealuse teo

toimepanemist.

8.2. Väljavõte Preili Kristina ja P.K. i vahelisest vestlusest ei tõenda kuidagi, et Preili Kristina

konto oleks loonud ja seda kasutanud just J. Kondel.

8.3. Põhilise tõendina on toodud J. Kondeli endise elukaaslase ütlused. Kaitsja arvates on

kohtu põhjendused K.K. e ütluste usaldusväärsuse osas puudulikud ning tõusetunud kahtlusi

pole veenvalt kummutatud. Seda ilmestavad järgnevad kohtu seisukohad. Maakohtu otsuse

punktis 19 tema ütluste usaldusväärsust on põhjendatud väitega, et need on loogilised ja ilma

sisemiste vastuoludeta ning haakuvad ülejäänud kriminaalmenetluses kogutud teabega.

Vastuolude puudumine ainuüksi ei tõenda, et tunnistaja ütlused on täielikult tõesed.

8.4. J. Kondeli elukohas ei teostatud läbiotsimist ega vaadeldud ei J. Kondeli ega K.K. e

tehnikaseadmeid (arvuti, telefon jne). Jääb arusaamatuks, miks menetleja neid toiminguid ei

teinud, arvestades, et seeläbi olnuks võimalik koguda oluliselt kindlamaid tõendeid ning

kõrvaldada kahtlusi, mis antud kaasuse puhul on õhku jäänud.

8.5. Kaitsja arvates tulnuks uurida ka versiooni, et kelmuse taga võib olla K.K. , kes süü J.

Kondeli peale veeretas ning selle versiooniga läheks kokku ka J. Kondeli kontonumbri

andmine P.K. ile.

8.6. J. Kondeli hinnangul oleks menetleja võinud nõuda välja K.K. e kõneväljavõtted ning

uurida, kas K.K. on kunagi numbrile +372 53972816 helistanud või mitte, millega omakorda

oleks saanud kõrvaldada tõusetunud kahtlused.

8.7. P.K. i kohtus antud ütlused ei tõenda kuidagi, et telefon oleks kuulunud J. Kondelile ega

välista ka seda, et tegelik omanik oli keegi teine. Kuna kohus leidis, et kelmuse pani toime J.

Kondel, siis peaks ka telefoni number talle kuuluma. Kohtuotsuses pole kõnealust kahtlust

veenvalt ümber lükatud. Küll aga on kaitsja hinnangul väga oluline, kellele kelmuse toime

pannud isiku telefoninumber tegelikult kuulus.

8.8. On mitmeid asjaolusid, mis K.K. e ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seavad. Näiteks

väitis K.K. , et J. Kondel kasutas tema suunas vaimset vägivalda, oli kontrolliv ning

terroriseeriv, kuid ometi koliti pärast esmast lahkuminekut taas kokku. Samuti äratab kahtlust

asjaolu, et nelja lapse ema kolib kokku mehega, kelle kriminaalsest minevikust ta teadlik on,

kuid seejuures ei pidanud kahtlaseks tundmatuid makseid, salatsevat ja kontrollivat käitumist

ning nõudmisi pääseda ligi tema telefonile ja pangakontodele. Võiks arvata, et keskmine

mõistlik inimene kaotaks sellise kahtlase tegevuse tagajärjel usalduse oma partneri vastu.

8.9. Nii kohtuistungil kui ka kohtuotsuses on korduvalt rõhutatud, et J. Kondel on varasemalt

toime pannud samaliigilisi kuritegusid, kuid see asjaolu ei saa olla alus J. Kondeli süüdi

mõistmiseks.

8.10. Kohtuliku uurimise käigus on tõendatud, et K.K. e pangkontolt on toimunud ülekanded

Leedu pangakontole, kuid menetluse käigus ei selgunud, kellele kõnealused Leedu kontod

kuulusid. Kohtuliku uurimise käigus ei ole kindlaks tehtud, kelle kontole K.K. e kontolt

tehtud ülekanded tegelikult laekusid.

8.11. Kohtulik uurimine on olnud ühekülgne, otsus on lakooniline ning põhjendamata.

Kriminaalasjas on mitmeid kõrvaldamata kahtlusi. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb

kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus

tõlgendada tema kasuks. J. Kondeli süü § 209 lg 2 p 1 järgi ei ole tõendamist leidnud ning ta

tuleb temale inkrimineeritud kuriteos õigeks mõista.

8.12. J. Kondel soovis selgitada veel, et tema soovis tunnistajat kohtuistungil küsitleda, kuid

kohus seda ei võimaldanud. Kuna tunnistaja osales kohtuistungil video teel, on kahtluse all

õiglane kohtupidamine. Tunnistaja ütlused ei pruukinud sellises situatsioonis olla ausad.

Väärad on K.K. e poolt kohtus antud ütlused selle kohta, et J. Kondel on olnud tema suhtes

vaimselt vägivaldne. K.K. on oma selliste ütlustega soovinud luua J. Kondelist negatiivse

kuvandi.

9. J. Kondel leiab, et K.K. on loopinud kohtuistungil J. Kondeli suunas valesüüdistusi, samuti

iseloomustanud J. Kondelit, kui vägivaldset ja ebameeldivat inimest, mis ei vasta tegelikkuses

tõele. Seega ei saa tunnistaja K.K. e ütlusi lugeda usaldusväärseteks.

10. Tartu Maakohtu 11. septembri 2024 otsuse peale esitas apellatsiooni ka prokuratuur, kelle

esindaja palub tühistada maakohtu otsuse J. Kondelile mõistetud karistuse osas ning teha uus

otsus, millega mõista J. Kondelile KarS § 209 lg 2 p 1 järgi karistuseks 4 aasta pikkune

vangistus.

10.1. Prokuröri hinnangul ei vasta mõistetud karistus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu

isikule. Samuti on kohtu karistuse põhjendatuse määr puudulik.

10.2. Maakohus selgitas põgusalt punktis 33 seda, et J. Kondelile varasemalt mõistetatud

karistusi arvestades ei saa käesolev karistus olla sanktsiooni alamäära lähedane, vaid peab

eripreventiivse eesmärgi täitmiseks olema mõnevõrra pikem. Kohtuotsuses puuduvad aga

täielikult kaalutlused, miks kohus mõistis J. Kondelile karistuse alla sanktsiooni keskmise

määra ehk alla 3 aasta. Samuti ei ole maakohus kaalunud karistust kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid.

Kuigi maakohus on otsuses selgitanud, milline karistuse määr on karistuse mõistmisel

lähtepunktiks ning toonud esile üksikud J. Kondeli süü suurust ja temale mõistetavat karistust

mõjutavad asjaolud, ei ole jälgitav, kuidas kujunes maakohtu siseveendumus, et J. Kondelile

tuleb mõista karistuseks 2 aasta 6 kuu pikkune vangistus.

10.3. Nõustuda ei saa aga kohtuga, et J. Kondeli süü suuruse hindamisel tuleb arvestada

asjaoluga, et kannatanu vajas ülekannete tegemiseks vähest veenmist. Karistuse mõistmisel ei

saa lähtuda sellest, kui kergesti on kannatanu mõjutatav, veel enam veeretada osa süüd

kannatanule, kuna ta uskus süüdimõistetut. Kannatanu vähene veenmisvajadus ilmestab seda,

et J. Kondel oskab inimesi panna ennast usaldama ning võtta ära kahtlused võimaliku pettuse

ohvriks langemise osas. Kuivõrd J. Kondel andis P.K. ile loogilised selgitused ning kannatanu

soovis leida oma ellu armastust, ei ole kelmuse ohvriks langemise puhul üldse tavapäratu, et

kelm ei pea kannatanu veenmiseks suurt vaeva nägema. Prokuröri hinnangul ei ole süü

suurust võimalik siduda kuriteo toimepanemise keerukusega ja sisuliselt mõista kergem

karistus kelmuse toimepanija erilise suutlikkuse eest ebaõiget ettekujutust luua.

10.4. Nagu ka maakohus märkis, tuleb karistuse mõistmisel arvestada lisaks isiku süüle KarS

§ 56 kohaselt eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi. Iseenesest nõustub prokurör otsuse punktis

32 väljendatud seisukohaga, et süü suurust hinnates tuleb keskenduda teole mitte süüdistatava

isikule. Samas ei saa käesoleval juhul kuidagi mööda vaadata J. Kondelist kui isikust ja asjast

ei nähtu mitte ühtki kergendavat asjaolu, mis põhjendaksid karistuse mõistmise alla keskmise

määra.

11. Tartu Ringkonnakohtu 11. novembri 2024 määrusega määrati asi läbivaatamiseks

kohtuistungile 29. jaanuar 2025. Kohtuistungil jäid pooled varem esitatud seisukohtade

juurde.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

12. Ringkonnakohus, olles uurinud asjas kogutud tõendeid, maakohtu istungi protokolli,

otsust, esitatud apellatsioone ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus tuleb

süüdistatava süüditunnistamises KarS § 209 lg 2 p 1 järgi jätta muutmata ja kaitsja

apellatsioon õigeksmõistmise taotluses rahuldamata. Maakohtu otsus tuleb aga tühistada

karistuse mõistmise osas ja prokuratuuri apellatsioon selles osas rahuldada.

13. Esmalt vastab kolleegium kaitsja apellatsioonis tõstatatud süüküsimusega seonduvale (I),

siis vaeb prokuröri apellatsiooni taotlust mõista süüdistatavale karmim karistus (II), seejärel

võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (III) ja lahendab menetluskuludega seonduva

(IV).

I

14. Maakohus tuvastas lühidalt järgmise. J. Kondel isikuna, keda on varem kolmel korral

kelmuse toimepanemise eest karistatud, pani toime järjekordse kelmuse. Nimelt suhtles

süüdistatav korduvalt rakenduses Messenger ja mobiiltelefoni sõnumite kaudu P.K. iga ning

lõi talle ebaõige ettekujutuse. Esinedes naisterahvana küsis J. Kondel P.K. ilt erinevatel

eesmärkidel raha, mille hiljem lubas tagasi maksta, ning pakkus välja ka kokku saada,

suhtesse astuda ja koos elama hakata. J. Kondel lõi P.K. ile raha saamise eesmärgil teadvalt

vale ettekujutuse, mis oli esitatud nii veenvalt, et eksitusse viidud P.K. arvas, et suhtleb

naisega ning astub temaga suhtesse ja nad hakkavad koos elama. Eksitusse viidud P.K.

kandis ajavahemikul 21. maist 2022 kuni 10. juunini 2022 kokku 48 korral J. Kondeli

elukaaslase K.K. e pangakontole, millele oli J. Kondelil ligipääs, kokku 12 129 eurot, koos

ülekande teenustasudena (0,16 eurot) kokku 12 136,84 eurot. Välja petetud raha pööras J.

Kondel enda kasuks.

15. Maakohus on prokuröri esitatud kelmuse süüdistust ja kogutud tõendeid asjas uurinud ja

süüdistuse seisukohast tähtsust omavaid asjaolusid põhjalikult kontrollinud ning sisuliselt

vaaginud. Apelleeritud otsuses on tõendite kogumi analüüs ja kohtu siseveendumuse

kujunemine ringkonnakohtu jaoks jälgitav.

16. Kolleegium ei nõustu kaitsja ja süüdistatava väitega, et maakohus on valesti tuvastanud

faktilisi asjaolusid ning teinud ebaõiged järeldused kohtulikul uurimisel kogutud tõenditest.

Ringkonnakohus leiab, et kaitseväidete etteheited maakohtu otsuse tõendite puudulikule

uurimisele ja valedele järeldustele pole põhjendatud. Olukord, kus apellatsioonis ei nõustuta

maakohtu süüdimõistva otsuse järeldustega, ei tähenda, et otsus oleks motiveerimata.

Menetlusnormide rikkumist ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist kolleegium ei

tuvastanud.

17. Apellatsioonimenetluses leitakse süüdistatava ja kaitsja poolt jätkuvalt, et süüdistatav pole

süüdistuses kirjeldatud tegu toime pannud. Maakohus on seda väidet juba detailselt

kontrollinud ja samm-sammult käsitlenud kogutud tõendeid, mis omavad uuritavate

sündmuste puhul tähtsust. Märkimisväärsemad kaitseväited on maakohtu otsuses juba

kummutamist leidnud ja kolleegium ei pea nendele vastamist ning kordamist vajalikuks, sest

nõustub maakohtu põhjendustega. Süüdistatava süüdi olekut kinnitavate tõendite kogum on

käesolevas asjas küllaldane. Apellatsioonis korratakse üldsõnaliselt, et tõendamist pole

leidnud, et Preili Kristina nime alt tegutses just J. Kondel. Pakutakse välja ka versioon, et

kogu kelmuse taga on hoopis tunnistaja K.K. ise, kes püüab süü süüdistatava J. Kondeli kaela

veeretada. Tegemist on järjekordselt juhtumiga, kus esitatakse lihtsakoelisi vastuväiteid

süüdistusele, kuid ei looda kohtule võimalust neid kontrollida. J. Kondel on maakohtus

keeldunud ütluste andmisest.

18. Kaitsja pole apellatsioonis osanud nimetada midagi tõsiseltvõetavat, mis tunnistaja K.K. e

ütlused kahtluse alla seaks. Märgitakse lihtsalt ja asjakohatult, et „vastuolude puudumine

ainuüksi ei tõenda, et tunnistaja ütlused on täielikult tõesed.“ Kaitsja arvates äratab veel

kahtlust tunnistaja ütlustes asjaolu, et ta 4 lapse emana kolis kokku mehega, kelle

kriminaalsest minevikust oli teadlik, ja ei pidanud kahtlaseks J. Kondeli nõudmist pääseda ligi

tunnistaja telefonile ja pangakontole.

19. Maakohtu otsus toetub tõepoolest olulises osas tunnistaja K.K. e ütlustele, kuid see pole

ainus tõend, sest asjas on ka muid tõendeid, milles sisalduv teave on kooskõlas K.K. e

ütlustega. Uurinud K.K. e ütlusi, leiab kolleegium, et need haakuvad eluliselt usutavalt ka

teiste tõenditega, sealhulgas tunnistaja jaoks täiesti võõra kannatanu P.K. i ütlustega. Seega ei

pea paika apellatsiooni väide, et süüdimõistev otsus rajaneb ainult ühe tunnistaja ütlustel.

Kolleegium leiab, et kõiki esitatud tõendeid kogumis uurides, saab asuda ühele seisukohale, et

kelmuse toimepanijaks on süüdistatav J. Kondel.

20. Apellatsioonis püüab kaitsja leida maakohtu tegevuses ja kohtu süüdimõistvast lahendist

vigu, kuid mingeid tõsiseltvõetavaid argumente toodud pole. Pigem on otsitud mingeid

tühiseid ebakõlasid, mis asja objektiivse lahendamise seisukohast tähtsust ei oma ja J. Kondeli

süüd kinnitavaid tõendeid kahtluse alla ei sea. Nii viskab kaitsja järjekordselt õhku kahtluse,

et kuna tunnistaja K.K. ei viibinud saalis, vaid osales kohtuistungil video teel, siis seab see

kahtluse alla õiglase kohtupidamise. Nimelt „tunnistaja ütlused ei pruukinud sellises

situatsioonis olla ausad.“ Kolleegium uuris maakohtu istungi protokolli ega tuvastanud

menetluslikke rikkumisi süüdistatava kaitseõiguse tagamisel. Keegi menetlusosalistest ei

vaielnud vastu tunnistaja ülekuulamisele videokonverentsi teel. (Ko To tl 171)

21. Apellatsiooni osas on vaja märkida, et see on koormatud argumentidega, mis süüdistuse

objektiivse hindamise seisukohast tähtsust ei oma. Kaebust lugedes jääb mulje, et süüdistuse

keskmes on süüdistatav J. Kondel ja tunnistaja K.K. . Sellega püüab kaitsja viia kohtu

tähelepanu eemale ja fookusest üldse välja kannatanu P.K. i. P.K. ilt süüdistatava poolt raha

väljapetmine on läbipaistvalt tõendamist leidnud. Kuna selles osas mingeid mõistlikke

kaitseargumente pole võimalik esitada, siis keskendubki kaitse hoopis tunnistaja K.K. e isiku

ja ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmisele. Apellatsioon sisaldab viiteid süüdistatava

ja tunnistaja K.K. e eraeluga seonduvalt, kuid kolleegium jätab need kui süüdistusse

mittepuutuvad tähelepanuta.

22. Kaitsja ja süüdistatav leiavad, et tõendite kogumisel jäeti põhjendamatult läbi viimata

läbiotsimine J. Kondeli elukohas. Kolleegium märgib, et uurimistaktika ja vajalike

menetlustoimingute läbiviimise kavandavad menetlejad. Asjas kogutud tõendusteave on

osutunud küllaldaseks. Kohtul pole mingit alust läbiotsimata jätmist ette heita.

23. Kolleegium rõhutab asjaolu, et J. Kondeli puhul on selgelt täheldatav erinevate kelmuste

toimepanemise viisi sarnasus (modus operandi), mis kinnistab veelgi rohkem kohtu

veendumust, et P.K. i suhtes on kelmuse toime pannud just süüdistatav. Asja materjalide

juures on varasem Harju Maakohtu 5. oktoobri 2017 otsus kriminaalasjas nr 1-17-9106 ja

Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2020 otsus kriminaalasjas nr 1-19-9922, Tartu Maakohtu 1. juuli

2020 otsus kriminaalasjas nr 1-20-4104, kus süüdistatav esines kelmuse toimepanemistel

samuti naisena. (Ko To tl 127, 132, 138)

24. Kaitsja heidab kannatanule ette ka seda, miks ta oli nii kergeusklik. Kolleegium leiab, et

taoline seisukoht on kohatu. Asudes süüdistama kannatanut, premeeriks kohus sellega hoopis

osavat kurjategijat. Asja materjale uurides on eluliselt täiesti usutav, miks oma elumuredes

tavaline vanemas eas töömees jäi rafineeritud ja kogemustega kelmi tegevuse tulemusena

kaotajaks.

II

25. Kolleegiumi hinnangul väärivad prokuröri apellatsioonis tõstatatud seisukohad tähelepanu

ning toovad endaga kaasa maakohtu otsuse tühistamise osaliselt, s.o mõistetud karistuse

määras. Kohus leiab nagu prokurör, et J. Kondelile tuleb mõista karmim karistus, sest alla

sanktsiooni keskmist määra jääv vangistus ei täida karistuse üld- ega eripreventiivseid

eesmärke.

26. Maakohus on karistuse mõistmise motiivides keskendunud teole, jättes tähelepanuta

süüdistatava isiku ja pidanud kelmuse skeemi lihtsakoeliseks. Kohus on justkui keskendunud

võimalusele, kuidas mõista süüdistatavale keskmisest määrast leebem vangistus. Riigikohtu

lahendist nr 1-22-227/66 tuleneb, et süü suurust hinnates tuleb keskenduda teole, mitte

süüdistatava isikule (p 10). Käesolevas asjas on J. Kondeli süü pigem suur, sest ta tegutses

pettuslikult aktiivselt selle nimel, et kannatanu võimalikult palju rahasummasid üle kannaks.

Võttes arvesse J. Kondeli süü suurust ja seda, et teda on varem kelmuste toimepanemiste eest

karistatud kolmel korral (viimati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega), leiab kolleegium

prokuratuuriga nõustudes, et maakohtu otsusega mõistetud karistus peab olema karmim.

27. KarS § 209 lg 2 p 1 sanktsiooni järgi karistatakse isikut ühe kuni viie aasta pikkuse

vangistusega. Sanktsiooni keskmine määr on seega 3 aasta pikkune vangistus. Kolleegium

nõustub prokuröriga, et J. Kondeli süü on üle keskmise suur. Karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud pole tuvastamist leidnud.

28. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid, süü suurust ja süüdlase isikut, ei ole

kolleegiumi hinnangul võimalik J. Kondelit keskmises määras (3 aastat) või sellest alaneva

vangistusega karistada. Oluline on, et karistus oleks mõjus. Rõhutada tuleb asjaolu, et

süüdistatavat on varem korduvalt kelmuste eest vangistusega karistatud. Uuritava kuriteo pani

ta toime vaid 9 kuud pärast vanglast vabanemist. Senised karistused ja kinnipidamisasutuses

viibimine pole uusi kuritegusid ära hoidnud ning loodetud seaduskuulekuse suunas liikumist

pole toimunud. Tegemist on sarikelmiga. J. Kondeli tegevus on süüdistusega piirnevatel

aastatel juhindunud sellest, kuidas panna kaaskodanikke ennast usaldama, neid mõjutada ja

nendega manipuleerida. Märkida on vaja sedagi, et süüdistatava kriminaalne ampluaa pole

piirdunud ainult kelmustega, vaid teda on varasemalt karistatud erinevate kuritegude eest

nagu valeandmete esitamine, sõiduki süstemaatiline juhtimine omamata juhtimisõigust ja

avaliku korra raske rikkumine.

29. Kolleegium tõdeb, et senised kergemad karistusmäärad ei ole J. Kondeli osas olnud

mõjusad ja süüdistatav pole soovitud seaduskuulekust ilmutanud. Eripreventiivne prognoos

on seega halb ja süüdistatava senine elukäik ei luba head prognoosi lähitulevikuks.

Kolleegium leiab, et süüdistatavale tuleb mõista karistuseks pikemaajalisem vangistus.

30. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Majanduskeskkonna

halvenemisega on vabariigis kelmuste (eriti interneti teel) kui kuriteoliigi osakaal

plahvatuslikult kasvanud ja on jätkuvalt tõusutrendis. Kolleegium peab õigeks rõhutada

karistuse üldpreventsiooniga seoses asjaolu, et petiste karistused ei pea olema leebed ja seda

nõuavad praegusel ajal ka ühiskonna kaitsmise huvid. Üldjuhul püüavad kelmid kätte saada

kergeusklike ja ausate kodanike aastatega kogutud sääste. Nii oli see ka käesoleva kannatanu

puhul.

III

31. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4; § 338 p-st 4; § 340 lg 4 p-st 4,

tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 11. septembri 2024 otsuse osaliselt, s.o J. Kondelile

mõistetud karistuse osas ja mõistab J. Kondelile süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi

karistuseks 4 aasta pikkuse vangistuse. Muus osas jääb kohtuotsus muutmata. Prokuröri

apellatsioon tuleb rahuldada, kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

IV

32. Kaitsja vandeadvokaadi abi M. Suurpere esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

Taotluse kohaselt kulus kaitsjal 12. septembril 2024 kohtuistungiks ettevalmistamisele ja teate

koostamisele 7 minutit, maakohtu otsusega tutvumisele 17 minutit, apellatsiooni ja täiendava

seisukoha koostamisele 246 eurot, prokuröri apellatsiooniga tutvumisele 7 minutit,

vaidlusteks ettevalmistamisele 75 minutit ning istungil osalemisele 40 minutit, mille eest

taotleb tasu 577,06 eurot, sh käibemaks 104,06 eurot. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid

kaitsja ettevalmistusele ja istungile osalemisele, küll ei saa nõustuda apellatsiooni ja täienduse

koostamisele kulunud aja ja vaidlusteks ettevalmistamise ajaga. Arvestades apellatsiooni

mahtu, selle koormamist asjakohatute argumentidega ning istungil samade asjaolude

kordamist, loeb ringkonnakohus põhjendatud apellatsiooni koostamise ajaks 120 minutit ning

vaidlustamine ettevalmistamist 30 minutit. Seega on tasutaotlus põhjendatud summas 325,74

eurot, sh käibemaks 58,74 eurot.

33. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel ja prokuratuur

on esitanud apellatsiooni, siis KrMS § 185 lg 1 alusel jäävad tekkinud menetluskulud riigi

kanda. Seega menetluskulud 325,74 eurot jäävad Eesti Vabariigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)