3-22-129/32 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2025, Tartu

Haldusasja number

3-22-129

Haldusasi

Kalev Veskuse (ärinimi Rande talu FIE) kaebus

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 2.

detsembri 2021. a otsuse nr 13-30.3/21/2335 ja 1.

veebruari 2022. a vaideotsuse nr 13-30.3/22/3-5

tühistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Rande talu FIE apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Rande talu FIE

esindaja v.adv Helmeri Indela ja Sven Lass

Kalev Veskus

Kaspar Veskus

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

esindaja Lisbet Sadam

RESOLUTSIOON

1. Jätta Kalev Veskuse apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.

oktoobri 2023. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi vastavalt

käesoleva otsuse põhjendustele.

2. Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27. märts 2025.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PRIA rahuldas 22. novembri 2019. a otsusega nr 13-30.3/19/1398 kaebaja (Rande talu)

toetustaotluse põllumajandusministri määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse

mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ (määrus nr

25) alusel toetuse saamiseks kokku 112 932,04 euro ulatuses. Kaebaja taotles toetust

päikeseelektrijaama ehitamiseks ja selle liitmiseks Elektrilevi võrku ning valvesüsteemi

paigaldamiseks.

2. 2. detsembri 2021. a otsusega nr 13-30.3/21/2335 otsustas PRIA jätta Rande talule välja

maksmata 8. septembri 2021. a maksetaotlusega nr 13-30.3/21/1908 taotletud toetuse 60 713 eurot

ning tunnistada kehtetuks kaebajale toetuse määramise otsuse. Sama otsusega nõutakse kaebajalt

tagasi alusetult makstud toetus 44 818 eurot 39 senti. Otsuse kohaselt on kaebaja rikkunud

määruses nr 25 sätestatud nõudeid, sest valitseva mõju kaudu seotud ettevõte on tulnud toetust

taotlema kahel korral ning sellega ületanud toetuse maksimaalset suurust ühe taotleja kohta (150

000 eurot). Rande Agro OÜ on sama meetme raames saanud toetust 148 906,32 eurot ning

kaebajale määratud toetussummaks on 112 932,04 eurot, kokku seega arengukava

programmperioodil 261 838,36 eurot. Rande Agro OÜ-l on valitsev mõju kaebaja üle. Samuti ei

teostanud päikeseelektrijaama töid sõltumatu isik ning omafinantseeringu nõue on täidetud

näilikult. Seega on kaebaja loonud ja täitnud toetuse saamise tingimused kunstlikult.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 21. jaanuari 2022. a määrusega kaebaja vaidemenetluse ajal

esitatud esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas PRIA 2. detsembri 2021. a otsuse nr 13-

30.3/21/2335 täitmise kuni sama otsuse tühistamisnõudega vaidlustamiseks halduskohtule kaebuse

esitamise tähtaja lõpuni. Kohus selgitas, et kui halduskohtule esitatakse tähtaegselt eelnimetatud

otsuse tühistamiseks kaebus, kehtib esialgne õiguskaitse kuni haldusasjas kohtuotsuse või muu

menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Pooled määrust ei vaidlustanud.

4. Pärast suuresti edutut vaidemenetlust esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles

taotles PRIA 2. detsembri 2021. a otsuse nr 13-30.3/21/2335 ja 1. veebruari 2022. a vaideotsuse nr

13-30.3/22/3-5 tühistamist.

Kaebuse kohaselt kaebaja ja Rande Agro OÜ ei ole Euroopa Komisjoni 18. detsembri 2013. a

määruse nr 1407/2013 (määrus nr 1407/2013) art 2 lg 2 mõttes üks ettevõtja. PRIA on

tõlgendanud Euroopa Liidu õigust lubamatult laiendavalt. Samuti ei ole täidetud

konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 lg-s 4 nimetatud kriteeriumid.

Kaebaja ja Rande Agro OÜ tegevuskoht ei ühti. Kaebaja ja Rande Agro OÜ projektid on

eraldiseisvad ja omavahel mitte kuidagi seotud. Nende elluviimise kohad asuvad erinevates

maakondades. Kaebaja kui füüsilisest isikust ettevõtja (Rande talu) üle ei saa ükski teine füüsiline

isik ega ettevõtja valitsevat mõju omada.

Kaebaja pole osalenud Rande Agro OÜ tegevuses, ei oma selles osalust ega strateegiliste otsuste

vastuvõtmisele mingit mõju, samuti ei ole Rande Agro OÜ juhatuse liige Kaspar Veskus (kaebaja

poeg) osalenud kaebaja äritegevuses.

PRIA-l ei ole valitseva mõju hindamiseks piisavat õiguslikku pädevust.

Päikeseelektrijaama töid tegi kaebajast sõltumatu isik (OÜ InserGrupp) ning kaebaja on täitnud

omafinantseeringu nõude õiguspäraselt. Laenuvahendite kasutamine on tavapärane. Pangad ei

olnud nõus kaebaja uut äritegevust (päikeseelektrijaama rajamine) finantseerima, mistõttu oli

kaebaja sunnitud kaasama laenuvahendid eraisikult (Kaspar Veskuselt) ja Rande Agro OÜ-lt.

Kaebaja ei ole varjanud, et OÜ InserGrupp üheks osanikuks ja juhatuse liikmeks on Kaspar

Veskus. Seejuures vastates Kaspar Veskuse järelepärimisele leidis vastustaja 2016. aastal, et

kirjeldatud juhtumit ning meetme määruse § 7 lg-t 9 arvestades ei lähe planeeritud tegevus

määruse tingimustega vastuollu.

Meelevaldne on vastustaja seisukoht, et kaebaja ja OÜ InserGrupp on tulumaksuseaduse § 8

mõttes seotud isikud.

5. Vastuses kaebusele PRIA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Vastustaja hinnangul lähtub kaebaja ebaõigesti üksnes määruse nr 1407/2013 art 2 lg-st 2.

Valitseva mõju sisustamisel lähtutakse toetuse piirmäära seisukohalt ka määruse nr 25 § 8 lg 3

alusel konkurentsiseadusest.

Kaebaja ja Rande Agro OÜ on tihedalt seotud, kaebaja ei saaks ilma Rande Agro OÜ rahalise

abita tegutseda. Kahte omavahel tihedalt seotud ettevõtjat kasutati eesmärgiga pääseda ligi

suuremale hulgale toetustele, saades seeläbi põhjendamatu konkuretsieelise teiste ettevõtjate ees.

Omafinantseeringu tasumise nõude täitmine on näilik. Kaebajal puudus näidatud ulatuses

majandustegevus ning kogu sissetulek põhines Rande Agro OÜ ja Kaspar Veskuse rahalistel

vahenditel.

Päikeseenergiajaama alune kinnistu on kaebaja esindaja Kalev Veskuse ja Rande Agro OÜ

kaasomandis.

Kaebaja ja Rande Agro OÜ otsustuspädevust omavate isikute vahel on tihe seos ning ettevõtjate

tegevuskoht on sama. Kaebaja kinnitas haldusmenetluses käibe puudumist ja vara üleandmist

Rande Agro OÜ-le. Viidatud asjaolud kinnitavad, et kaebaja tegutses Rande Agro OÜ abil

Rahandusministeerium ja Konkurentsiamet on selgitanud, et nende hinnang kaebaja ja Rande

Agro OÜ puhul valitseva mõju puudumise kohta tugineb ainult kaebaja antud infole. PRIA

tuvastatud asjaolud kinnitavad valitseva mõju esinemist.

Päikeseelektrijaama ehitajaks valiti Rande Agro OÜ-ga seotud OÜ InserGrupp. Rande Agro OÜ

ainuomanik ja juhatuse liige Kaspar Veskus on ka OÜ InserGrupp juhatuse liige ja osanik.

Tegemist ei olnud sõltumatu hinnapakkumisega, vaid seotud isiku poolt esitatud

hinnapakkumisega, millest tulenevalt on vaide esitaja rikkunud meetme määruse § 7 lg-s 9 ja § 6

lg-s 10 sätestatud tingimusi. Sisuliselt ringles raha samadele füüsilistele isikutele kuuluvate

äriühingute vahel. Kaebajale Rande Agro OÜ poolt laenatud raha jõudis OÜ-le InserGrupp.

Tingimuse kunstliku loomisega võib olla tegu ka siis, kui ettevõtja ostab vajaliku ja mõistliku

seadme endaga seotud äriühingult ning kulutuse kandmine on poolte tiheda seose tõttu vaid

formaalne. Toetuse saamise tingimuste rikkumise korral ei saa kaebaja tugineda usalduse kaitse

põhimõttele.

6. 31. oktoobri 2023. a otsusega Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata.

7. Halduskohus sedastas, et määruse nr 25 § 8 lg 2 esimese lause ja lg 3 kohaselt on toetuse

maksimaalne suurus ühe taotleja kohta 150 000 eurot arengukava programmiperioodil kokku,

kusjuures ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses

valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa taotleda toetust rohkem kui ühe taotleja

kohta sätestatud maksimaalse toetuse suuruse ulatuses programmiperioodil kokku. Määruse nr 25

§ 8 lg 6 kohaselt loetakse lisaks vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks

sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2

kohaselt.

8. Valitseva mõju tuvastamisel ei saa seetõttu lähtuda üksnes määruse nr 25 § 8 lg-s 6 viidatud

määruse nr 1407/2013 art 2 lg-s 2 nimetatud kriteeriumitest, vaid arvestada tuleb määruse nr 25 §

8 lg-s 3 viidatud konkurentsiseaduse normidega. KonkS § 2 lg 4 sisustamisel on asjakohane võtta

analoogia korras aluseks ka tulumaksuseaduse (TuMS) §-s 8 sätestatud seotud isikute

kriteeriumid. TuMS § 8 lg 1 kohaselt on isikud omavahel seotud, muu hulgas juhul, kui neil on

ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Igal juhul käsitatakse seotud

isikutena abikaasasid, elukaaslasi või otse- või külgjoones sugulasi (TuMS § 8 lg 1 p 1).

Füüsilisest isikust ettevõtja puhul tuleb silmas pidada, et erinevalt äriühingust ei ole tal juhatust

ega nõukogu, mille tegevuses teine isik üldse osaleda saaks. Isikute vaheline valitsev mõju võib

seisneda ka muudes otsestes või kaudsetes sidemetes ja mõjutusvahendite kasutamise võimaluses.

9. Juriidiliselt eraldiseisvad ettevõtted Rande talu ja Rande Agro OÜ on omavahel seotud nii

isikuliselt, asukohaliselt kui ka äriliselt ning tegutsevad ühisest majanduslikust huvist kantuna.

Rande Agro OÜ ja Kaspar Veskuse finantseeringuta ei oleks kaebaja majandustegevus

toetustaotluse esitamise ja päikeseelektrijaama rajamise ajal olnud võimalik. Arvelduskonto

väljavõtetest (tl-d 41-46, 141-153) ei nähtu, et kaebaja oleks saanud märkimisväärseid

sissetulekuid mitteseotud isikutele osutatud teenuste eest.

Kaebaja on märkinud, et tema tulu muudest allikatest oli väike ning finantsasutused keeldusid talle

laenu andmast, mistõttu pidi ta päikeseelektrijaama rajamise ja omafinantseeringu kohustuse

täitmiseks võtma laenu Kaspar Veskuselt (65 000 eurot) ja Rande Agro OÜ-lt (kokku 131 503

eurot).

Märkimisväärne on asjaolu, et kaebaja haldus- ja vaidemenetluse ajal PRIA-le laenulepinguid ei

esitanud, need on vormistatud alles kohtumenetluses tagantjärgi pärast seda, kui vastustaja tugines

laenulepingute puudumise argumendile. On äärmiselt ebatõenäoline, et mitteseotud isikud

sõlmiksid sellises ulatuses laenulepingud esmalt suuliselt ja vormistaks alles aastaid hiljem

laenulepingud tagantjärgi kirjalikult. Mitteseotud isikute vahel oleks selliste laenulepingute

sõlmimine ka äärmiselt vähetõenäoline. Esiteks on kokkulepitud intress väga madal (2,4% aastas)

ning teiseks ei ole laenumakse koos intressidega igakuist tasumist ette nähtud, vaid laenu

tagastamine toimub vastavalt võimalustele.

10. Kaebaja väitel on ta Kaspar Veskusega sõlmitud laenulepingut nr 1 täitnud. Samas ei nähtu, et

kaebaja oleks saanud olulises ulatuses sissetulekuid Kaspar Veskusega mitteseotud isikutelt. Seega

on tagasimaksed Kaspar Veskusele tehtud vähemalt osaliselt Rande Agro OÜ-lt saadud laenude

abil. Selline finantseerimine viitab ringmakse kasutamisele.

11. Rande Agro OÜ-ga sõlmitud kahe laenulepingu puhul kaebaja rahas tagasimakseid teinud ei

ole. Ka nendel laenulepingutel puudub sõlmimise kuupäev ning lepingu tingimused ei vasta

turutingimustele. Laenulepingutes määratud intress 2,4% on märkimisväärselt madalam

turutingimustel antavatest laenudest. Äriühingu poolt füüsilisele isikule antud laenude puhul

võimaldatakse kohustusi täita sõidukite (traktorite) omandiõiguse üleandmise teel olukorras, kus

laenu- ja sellega seotud lisakohustuste (intressikulu) täitmine toimub vastavalt tingimustele, aga

hiljemalt 31. detsember 2025. Laenulepingu tagasimakse võimalusena märgitud traktorite

MF6475 ja MF6615 omandiõiguse väärtust hinnata võimaldavaid dokumente ei ole menetluses

esitatud.

Vaidemenetluses väitis kaebaja, et Rande Agro OÜ-lt saadud laenu kasutati traktori MF6615

(registrimärgiga 2584TH) soetamiseks. Seega soetas kaebaja traktori selleks, et see siis laenu

tagasimaksena omakorda Rande Agro OÜ-le anda.

12. Kuigi PRIA-le kinnitati, et rajatav päikeseelektrijaam jääb Rande talu FIE nimele, on

päikeseelektrijaam rajatud kinnistule, millest enamus kuulub Rande Agro OÜ-le. Iseseisvalt ei

pruugi nimetatud asjaolu olla määrav, kuid koostoimes muude asjaoludega on Rande talu ja Rande

Agro OÜ omavaheline tihe seotus ilmne.

13. Läbi väidetavate laenulepingute ja finantseerimisviisi on Rande Agro OÜ-l kui ka selle

omanikul Kaspar Veskusel võimalik kaebaja tegevust mõjutada.

14. Kaspar Veskus pöördus 2016. aastal PRIA poole küsimusega, kas olukorras, kus taotleja on

FIE võib tema pereliikmega seotud äriühing teha hinnapakkumise, millele vastustaja vastas

jaatavalt (tl-d 39-40). Kaebaja jätab tähelepanuta selle, et PRIA-le esitatud küsimus oli üldsõnaline

ning seal ei olnud piisavalt selgitatud omavahelisi laenukohustusi ja muid finantssidemeid ega

asjaolu, et päikeseelektrijaam rajatakse kinnistule, mille üheks omanikuks on Kaspar Veskuse

omandis olev Rande Agro OÜ.

15. Toetus- ja väljamaksetaotluse lahendamine on PRIA pädevuses. Toetuse määramist

reguleerivatest õigusaktidest ei tulene, et PRIA-l puuduks selle raames pädevus isikute seotuse ja

valitseva mõju hindamiseks.

16. Vastustaja on seadnud kahtluse alla ka OÜ InserGrupp tegevuse asjakohasuse. OÜ InserGrupp

hinnapakkumuse ja päikeseelektrijaama ehitamisega seonduvalt on vastustaja kaebajale heitnud

määruse nr 25 § 7 lg 9 rikkumist.

Määruse nr 25 § 7 lg-s 9 sätestatud keelu toimeks on, et keelu rikkumise korral ei ole vaja enam

kontrollida äriühingute tegelikku seotust ja ühist tegutsemist. Hinnapakkumist ei saa pidada

sõltumatu ettevõtja hinnapakkumiseks ka juhul, kui tal küll puudub määruse nr § 7 lg-s 9

nimetatud seos toetuse taotleja või teiste pakkujatega, kuid esineb muu asjaolu, mis kinnitab

isikute omavahelist seotust. Määruse nr 25 § 7 lg 1 nõude täitmiseks on vajalik, et pakkumuse

esitaja koostab selle teiste pakkujate ja toetuse taotlejaga kooskõlastamata ega oma taotleja ja/või

teiste pakkujatega ühist huvi, eelkõige mitte seoses toetatava tegevusega. Muu hulgas ei tohi

pakkuja seega olla majanduslikult huvitatud toetusega ehitatavast investeeringuobjektist. See nõue

kehtib pakkujale ka hinnapakkumise alusel teenuse osutamise ajal ning määruse nr 25 seletuskirja

kohaselt laieneb ka alltöövõtjatele (Tartu Ringkonnakohtu 29. aprilli 2021. a otsus asjas nr 3-19-

1474, p-d 23-25).

Kuna ilmselgelt toimub kaebaja tegevus peaasjalikult Kaspar Veskuse ja temaga seotud

äriühingult (Rande Agro OÜ) saadud finantsvahendite arvelt ning toetusobjektiks olev

päikeseelektrijaam on rajatud maa-alale, millega on seotud ka Rande Agro OÜ, siis on

omavahelised sidemed ja Kaspar Veskuse huvi tegevuse finantseerimise vastu ilmne. OÜ

InserGrupp tuleb seetõttu samuti lugeda määruse nr 25 mõttes seotud isikuks, kelle

hinnapakkumist ei saa pidada sõltumatu ettevõtja hinnapakkumiseks.

Rande talu tegutseb suures osas Rande Agro OÜ-lt ja Kaspar Veskuselt saadud rahaliste vahendite

toel, kusjuures OÜ-le InserGrupp tasutud summad jõudsid omakorda erinevate tehingute

tulemustena osaliselt Rande Agro OÜ-sse ning Rande Agro OÜ omakorda finantseeris laenudega

Rande talu tegevust. Selline faktiline olukord viitab raharinglusele kolme omavahel seotud isiku

vahel. Sellist tegevust saab pidada tahtlikuks toetuse tingimuste kunstlikuks täitmiseks.

17. Kokkuvõtlikult on Rande Agro OÜ-l on valitsev mõju kaebaja üle. Rande Agro OÜ oli saanud

vastustajalt samast meetmest toetust juba 148 906,32 eurot, mistõttu ületas kaebaja taotletud toetus

maksimaalne toetussumma 150 000 eurot. Samuti tuleb kaebaja omafinantseeringu nõude täitmist

pidada kunstlikuks. OÜ InserGrupp ei ole alust omakorda pidada sõltumatuks hinnapakkujaks

ning ehitustööde teostajaks. Kuna kaebaja on rikkunud toetuskõblikkuse tingimusi, siis ei saa

kaebaja tugineda usalduse kaitse argumendile. Seega ei ole kaebajale 22. novembri 2019. a

otsusega nr 13-30.3/19/1398 toetuse määramine ja väljamaksmine põhjendatud, mistõttu on

vastustaja põhjendatult tunnistanud nimetatud otsuse kehtetuks, keeldunud väljamaksete

tegemisest ja nõudis juba välja makstud toetuse tagasi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

18. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja

uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Kaebaja leiab, et Rande Agro OÜ-l ei ole valitsevat mõju kaebaja üle. Kaebaja ja Rande Agro OÜ

ei ole „üks ettevõtja“ Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi määruse 1407/2013 mõistes.

Lisaks ei ole Rande talu ja Rande Agro OÜ ka seotud isikud konkurentsiseaduse mõttes. Valitsev

mõju samuti tuvastatakse mõlemal juhul õiguslikult, st sõltuvalt isiku õiguslikust staatusest

(osanik, aktsionär) ja õiguslikult siduvatest kokkulepetest (KonkS § 2 lg 4 p-d 1 ja 2). PRIA ei ole

oma otsuses tuginenud ühelegi eelmainitud kriteeriumile.

Vastupidist leides on halduskohus jätnud tähelepanuta, et:

-

kaebaja ei oma ega ole kunagi omanud õigust ametisse määrata või ametist vabastada

Rande Agro OÜ juht- või järelevalveorgani liikmeid;

-

kaebajal ei ole õigust rakendada Rande Agro OÜ suhtes, ja ka vice versa, valitsevat mõju

vastavalt nende vahel sõlmitud lepingule, asutamislepingule või põhikirjale;

-

kaebaja ja Rande Agro OÜ, ei ole teineteise osanikud, ega kontrolli ka vastavalt

kokkuleppele teiste osanikega üksi osanike häälteenamust;

-

kaebajal ei ole Rande Agro OÜ osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või

muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada Rande Agro OÜ-d, sh oluliselt mõjutada juhtorganite

koosseisu, hääletamist või otsuseid või kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist

osa sellest.

Kalev Veskuse kui füüsilise isiku enda üle ei saa ükski teine füüsiline isik ega ettevõtja valitsevat

mõju omada. Halduskohus on „seotud isikute“ kriteeriumit asunud meelevaldselt laiendama

tulumaksuseaduse §-s 8 sätestatud seotud isikute kriteeriumi kaudu.

Rande talu majandustegevuseks 2022. ja 2023. aastal on olnud taastuvenergia tootmine ning

puhastustegevus ning rahavood tulenevad vaid teistele mitteseotud isikutele osutatud teenustest.

Kaebaja ja OÜ InserGrupp vahel ei esine selliseid õiguslikke, majanduslikke ja isiklikke suhteid,

mis annaks aluse hinnata kaebaja tegevust määruse nr 25 rikkumisena. PRIA ei ole kordagi

heitnud kaebajale ette, et toetuse saamise aluseks olevad need arved, lepingud, teostatud tööde

vastuvõtu aktid oleksid fiktiivsed või võltsitud. Kaebaja on reaalselt panustanud projekti nõutava

omafinantseeringu. PRIA ei ole esitanud ühtegi õiguslikult pädevat argumenti selle kohta, nagu

oleks kaebaja ja OÜ InserGrupp majandussuhted

keelatud või oleks välistaks

investeeringutaotluse esitamise või rahuldamise.

Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et faktilist asjaolu, et kaebaja ja Kaspar Veskus on sugulased

on PRIA-le esitatud korduvalt ja kaebaja ei ole seda infot varjanud.

Halduskohus on nii sisuliselt kaaluta jätnud asjaolu, et Kaspar Veskus on ise pöördunud PRIA

poole juba 2016. aastal konkreetse küsimusega, kas olukorras, kus taotleja on FIE (ja ühtlasi tema

isa), siis kas Kaspar Veskus saab teha talle päikeseelektrijaama rajamiseks võrreldavat pakkumist

vastava majandustegevuse äriühingu poolt.

Olukorras kus kaeabajal sisuliselt puudus võimalus laenuvahendite kaasamiseks vabaturult, on

arusaamatud halduskohtu etteheited, et kaebaja poolt sõlmitud laenulepingud ei ole sõlmitud

turutingimustel ja vastavalt on omafinantseering näilik. Halduskohtu etteheited, et sellistel

laenulepingute sõlmimisel puudub majanduslik sisu, on paljasõnaline ja asjakohatu. Kaebaja on

vormistanud tagasiulatuvalt ka varasemalt suuliselt sõlmitud laenusuhteid fikseerivad

laenulepingute kirjalikud dokumendid.

Halduskohtu ei ole põhjendanud millised tõendid ja miks on veenvad ja millisel põhjusel osa

tõndeid ei ole veenvad. Halduskohus ei ole teostanud ka erinevate huvide kaalumist ega

arvestanud kaebaja usaldust toetuse määramise haldusakti kehtima jäämisesse.

19. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta

see rahuldamata.

Vastustaja selgitab, et määruse nr 25 § 8 lg-st 3 tulenevalt sisustatakse valitsevat mõju laiemalt,

kui seda vähese tähtsusega abi määrus ette näeb. KonkS § 2 lg 4 kohaselt on valitsev mõju

võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise

ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt

või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses oluliselt mõjutada teise ettevõtja

juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid (p 1) või kasutada või käsutada teise ettevõtja

kogu vara või olulist osa sellest (p 2). Halduskohus ongi otsuse punktis 17 märkinud, et isikute

vaheline valitsev mõju võib seisneda ka muudes otsestes või kaudsetes sidemetes ja

mõjutusvahendite kasutamise võimaluses. Asjaolu, et isikute vaheliste seoste sisustamisel

toetusõiguses on analoogia korras asjakohane võtta aluseks ka TuMS §-s 8 sätestatud seotud

isikute kriteeriumid, on kohtupraktikas ka varasemalt kinnitust leidnud.

Seejuures on kaebaja apellatsioonkaebuses täielikult jätnud kõrvale faktiliste asjaolude kogumi,

mille pinnalt on vastustaja järeldanud kaebaja ja Rande Agro OÜ tugevat seotust.

Meetme tingimuste täidetuks lugemisel tuleb arvesse sõtta ka asjakohaste sätete eesmärki. Sätted,

mis puudutavad maksimaalset toetuse suurust või piirangud, mis on seotud varasema toetuse

saamisega samast või mõnest muust meetmest täidavad eesmärki, et toetused ei koonduks ühtede

ja samade isikute või isikute ringi kätte, andes neile sellega põhjendamatu konkurentsieelise teiste

ettevõtjate ees (vt määruse eelnõu seletuskirja § 8 lg-te 2 ja 3 osas).

Valitsev mõju on kohtupraktika kohaselt mõju avaldamise võimalus. Seetõttu ei ole vaja tõestada,

kas valitsevat mõju tegelikult kasutatakse või hakatakse kasutama. Mõjutamise võimalus peab

olema tõeline. Vastustaja hinnangul on selline mõjutamise võimalus kinnitust leidnud ja

halduskohus on seda oma otsuses ka põhjalikult käsitlenud.

Asjaolu, et kaebaja jätkas ka hiljem majandustegevust ning väidetavalt ei sõltu enam ei Rande

Agro OÜ-st ja Kaspar Veskusest ei lükka ümber hinnangut, et toetuse taotlemisel püüti kõrvale

minna piirangust, mis on seotud maksimaalse toetuslaega.

Määruses on sätestatud, et üle 5000 euro suuruse maksumusega investeeringute puhul, peab

taotleja olema saanud vähemalt kolmelt teenust osutavalt isikult võrreldavad hinnapakkumused.

Antud nõudega tagatakse, et toetus jõuab majanduskäibesse ja selle positiivne mõju ei piirdu

üksnes taotlejaga. Seetõttu peavad hinnapakkumused esitama ettevõtjad, kes on sõltumatud

taotlejast ja ka üksteisest. Eraldi rõhutavad seda kohustust määruse § 7 lg-d 9 ja 10, mis näevad

ette nende osanikele, aktsionäridele, liikmetele ja juhtorgani liikmetele otsese keelu omada osalust

üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku. Samas ei saa sätteid koostoimes

mõista selliselt, et muud pakkujate omavahelised seosed või seosed toetuse taotlejaga on

lubatavad.

Nõustuda ei saa ka hinnanguga, et projekti omafinantseeringu nõue on täidetud õiguspäraselt.

Rande Agro OÜ väidetavalt laenanud apellandile raha, mille eest on apellant tasunud ka

investeeringute teostamise eest sama isiku poolt juhitavale ettevõtjale. Sisuliselt tähendab see

seda, et Rande Agro OÜ poolt laenatud raha jõuab OÜ Insergrupp kätte ehk raha ringleb samale

füüsilisele isikule kuuluvate äriühingute vahel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

20. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on põhjalikult

analüüsinud asjakohast siseriiklikku ja Euroopa Liidu õigust ning arusaadavalt ja

menetluses tuvastatud asjaoludele tuginedes selgitanud, miks kaebaja ja Rande Agro OÜ

tuleb lugeda valitseva mõju kaudu seotud isikuteks, miks OÜ InserGrupp ei ole sõltumatu

hinnapakkuja ning kaebaja poolt omafinantseeringu kohustuse täitmine ei olnud

nõuetekohane. Viimaks on halduskohus ammendavalt põhjendanud, miks kokkuvõttes on

kaebaja poolt toetuse tingimuste täitmine kunstlik ja seega toetuse määramise otsuse

kehtetuks tunnistamine põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu

otsuse põhjendustega, järgib neid ja HKMS § 201 lg 4 alusel jätab põhjendused kordamata.

Ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi osas, mis puudutab kaebaja ja

Rande Agro OÜ, kui valitseva mõju kaudu seotud ettevõtete, poolt kokku maksimaalse

lubatud toetuse suuruse ületamise õiguslikku mõju kaebajalt toetuse tagasinõudmisele.

21. Pooled vaidlevad ka ringkonnakohtus selle üle, kas põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a

määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise

ja kasutamise tingimused ning kord“ § 7 lõikes 9, § 8 lõigetes 2 ja 3 ning § 17 lõike 2 punktis 3

sätestatud tingimusi võib koosmõjus määruse (EL) nr 1306/2013 art-ga 60 mõista selliselt, et

päikeseelektrijaama ehitamiseks toetust taotledes ja maksetaotlusi esitades kaebaja täitis toetuse

saamise tingimused kunstlikult. Samuti on vaidluse all, kas asjas kogutud tõendite pinnal tuvastas

vastustaja õigesti, et täidetud on nii objektiivsed kui ka subjektiivsed kriteeriumid määruse (EL)

nr 1306/2013 art-s 60 ning ELÜPS § 79 lg 4 p-des 1 ja 3, § 80 lg 2 p-s 1 ning § 81 lg-tes 3 ja 4

sätestatud tagajärgede kohaldamiseks. Vastustest neile küsimustele sõltub, kas vaidlustatud

haldusakt on õiguspärane.

22. Tulenevalt HMS §-st 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele. Seetõttu pidi vastustaja rakendama Euroopa ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) ja määruse nr 25, samuti asjakohaste

Euroopa Liidu õigusaktide redaktsioone, mis kehtisid vaidlustatud otsuse tegemise ajal. Seetõttu,

kui teisti ei ole näidatud, viitab ringkonnakohus otsuses läbivalt õigusaktide 2021. aasta

detsembris kehtinud redaktsioonidele.

23. Vastustaja ja halduskohus leidsid, et kaebaja ja Rande Agro OÜ on seotud nii isikuliselt,

asukohaliselt kui ka äriliselt ning tegutsevad ühisest majanduslikust huvist kantuna. Selle

tulemusena on Rande Agro OÜ-l, kui ka äriühingu seaduslikul esindajal (kes on kaebaja poeg)

võimalik kaebaja tegevust mõjutada ning kaebaja ja Rande Agro OÜ tuleb lugeda valitseva mõju

kaudu üksteisega seotud ettevõtjateks. Kuna toetust taotles ka Rande Agro OÜ, siis ületati toetuse

lubatud maksimaalne suurus (150 000 eurot) määruse nr 25 § 8 lg 2 järgi. Kaebaja poolt

päikeseelektrijaama ehitama valitud pakkuja OÜ InserGrupp ei ole sõltumatu pakkuja, sest Rande

Agro OÜ seaduslik esindaja oli InserGrupp OÜ juhatuse liige ja osanik. Lisaks rikkus kaebaja

omafinantseeringu teostamise kohustust, kuna tasus omafinantseeringu osa InserGrupp OÜ-le

viimaselt, Rande Agro OÜ-lt ja Rande Agro seaduslikult esindajalt saadud vahendite arvel.

Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu järeldustega osaliselt.

24. Määruse nr 25 § 8 lg-te 2 ja 3 järgi on toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta 150 000

eurot arengukava programmiperioodil kokku. Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või

konkurentsiseaduse § 2 lg 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa

taotleda toetust rohkem kui ühe taotleja kohta sätestatud maksimaalse toetuse suuruse ulatuses

programmiperioodil kokku.

Toetuse maksimaalne lubatud suurus programmiperioodil on seega asjaolu, mida vastustaja pidi

kontrollima toetuse määramisel. Juhul, kui toetust taotles vastustaja hinnangul mõne teise

taotlejaga valitseva mõju kaudu seotud isik, pidi vastustaja arvesse võtma ka sellele teisele

taotlejale määratud toetuse summat.

25. Praegusel juhul määras vastustaja kaebajale toetuse 22. novembri 2019. a otsusega

nr 13-30.3/191398. Otsuse tegemise ajal ei olnud vastustaja määranud ja Rande Agro OÜ ei olnud

taotlenud toetust määruse nr 25 alusel. Vastustaja määras Rande Agro OÜ-le Eesti Maaelu

Arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitika kohase maaelu arengu meetme 6.4 toetuse

alles 28. mai 2021. a otsusega nr 13-30.3/21/1381. Juhul, kui kaebaja ja Rande Agro OÜ on

omavahel seotud valitseva mõju kaudu, ei takistanud määruse nr 25 § 8 lg-tes 2 ja 3 kehtestatud

toetuse maksimaalse lubatud suuruse toetuse määramist kaebajale 2019. aastal. Võimalik vastuolu

toetuse maksimaalse lubatud suurusega tekkis alles Rande Agro OÜ-le toetuse määramisega.

Seega on olukord, kus vastustaja heidab kaebajale ette toetuse saamist vastuolus määruse nr 25 § 8

lg-tega 2 ja 3, tekkinud vastustaja enda poolt hiljem antud haldusakti toimel.

Praeguses asjas vaidlustatud otsuse andmise ajal kehtinud redaktsioonis nägi ELÜPS § 80 lg 2 p 1

ette, et maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt

kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille puhul ei oleks taotlust rahuldatud. Seega on toetuse

rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks selline asjaolu, millest teadmine oleks

mõjutanud isikule toetuse määramist. Eelkõige, kui pärast toetuse määramist selgub, et taotleja ei

täida toetuse määramise eeldusi ja talle ei oleks saanud õiguspäraselt toetust määrata. Hilisem

toetuse määramine Rande Agro OÜ-le aga ei ole selline asjaolu, mis 2019. aastal välistanuks

toetuse määramise kaebajale. Juhul, kui kaebaja ja Rande Agro OÜ on seotud valitseva mõju

kaudu, siis tulnuks varasemat kaebajale toetuse määramist arvesse võtta Rande Agro OÜ-le

toetuse määramisel, mitte vastupidi. ELÜPS § 80 lg 2 p 4 järgi toob toetuse taotluse rahuldamise

otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise ka taotlejale kehtestatud kohustuste täitmata

jätmine. See alus ei ole aga toetuse maksimaalse määra ületamise korral asjakohane, sest toetuse

maksimaalne lubatav suurus piirab toetuse ulatust, mitte ei loo taotlejale toetuse saamisest

tulenevat kohustust.

26. Samale järeldusele viivad ka haldusakti andmist ja õiguspärasuse hindamist reguleerivad

üldnormid. Nii tuleneb haldusmenetluse seaduse §-st 54, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on

antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakti õiguspärasust hindab

kohus haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Seega ei saa pidada kaebajale toetuse

määramist õigusvastaseks hiljem toimunud sündmuse tõttu, millega vastustaja ei saanud ega

pidanudki kaebajale toetuse määramisel arvestama. Liiati oleks õiguskindluse põhimõttega

vastuolus olukord, kus vastustaja keeldub taotlejale toetuse maksmisest ja nõuab tagasi juba

maksutud toetuse osa põhjusel, et PRIA ise on hilisema otsusega määranud toetuse taotlejaga

seotud isikule. Samas saab Rande Agro OÜ-le toetuse määramise õiguspärasuse hindamisel

arvesse võtta Rande Agro OÜ seotust teise ettevõtjaga valitseva mõju kaudu, kui selline mõju oli

toetuse määramise ajal objektiivselt olemas ja seetõttu oleks toetuse määramine vastuolus

maksimaalse toetuse suurusega.

27. Üksnes Rande Agro OÜ-le toetuse määramise faktile tuginedes ei olnud vastustajal seega alust

keelduda toetuse maksmisest kaebajale ja nõuda tagasi juba makstud toetuse osa. Juhul, kui

vastustaja oli veendunud kaebaja ja Rande Agro OÜ seotuses valitseva mõju kaudu, saanuks PRIA

olukorra lahendamiseks juhtida mõlema taotleja tähelepanu toetuse maksimaalse summa

piirangule ja anda võimalusel taotlejatel otsustada, kas nad sellest tulenevalt soovivad muuta

toetuse taotlusi. Igal juhul ei olnud vastustaja õigustatud otsustama taotlejaid kaasamata, et toetuse

maksmisel tuleb kaebajale eelistada toetust hiljem taotlenud Rande Agro OÜ-d.

28. Vaidlustatud otsuses tugineb vastustaja veel sellele, et kaebaja ei ole kohaselt täitnud

investeeringu omafinantseeringu kohustust ning sõltumatu hinnapakkumise nõuet, kuna

investeeringuobjekti rajamiseks eduka pakkumuse teinud OÜ InserGrupp on viimase juhatuse

liikme ja osaniku kaudu kaebajaga seotud ettevõte.

29. Vastavalt ELÜPS § 111 lg-le 1, kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on

eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud

sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse

saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013

ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja

tähtaegadel. Sama seaduse § 79 lg 3 p-de 1 ja 3 järgi lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõikes 7 ja artiklis 60 ning sama määruse alusel kehtestatud

õigusaktides sätestatud alustele tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja, taotlus või

toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või

toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti või taotluses on esitatud

valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul

õigusvastasel viisil. ELÜPS 80 lg 2 p-de 1 ja 4 kohaselt maaelu arengu toetuse taotluse

rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille puhul

taotlust ei oleks rahuldatud või toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides või ELÜPS-s või

selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi.

30. Määruse (EL) 1306/2013 art 60 kohaselt, ilma et see piiraks erisätete kohaldamist, ei anta

põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele

isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud

tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Määrust (EL) nr

1306/2013 täiendati ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja

nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise

tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas Euroopa

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 640/2014. Määruse (EL) nr 640/2014 art 35 reguleerib

maaelu arengu toetuste meetmete toetuskõlblikkuse kriteeriumide (v.a pindala suurus või loomade

arv) ning sellekohaste või muude kohustuste täitmata jätmisel sanktsioonide rakendamise korda.

Sätte järgi taotletud toetust ei maksta või see tühistatakse täielikult, kui toetuskõlblikkuse

kriteeriume ei täideta (lg 1).

31. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et viidatud Euroopa Liidu õigus ja selle alusel

antud siseriiklikud normid näevad toetuse saamiseks kunstlikult tingimuste loomise kui ka

toetuskõlblikkuse tingimuste rikkumise korral tagajärjena ette toetuse väljamaksmisest keeldumise

ja toetuse määramise tühistamise. Toetuse saamiseks kunstlikult tingimuste loomise, samuti

toetuskõlblikkuse tingimuste rikkumise korral ei ole lubatud anda taotlejale Euroopa Liidu

vahendite arvel finantseeliseid. Nii omafinantseeringu tegemise kohustuse kui ka sõltumatu

hinnapakkumise nõude rikkumine võivad seega olla toetuse määramise otsuse tühistamise aluseks,

sest mõlemad on eelduseks toetuse määramisel ja/või väljamaksmisel, s.t on toetuskõlblikkuse

tingimused.

32. Ringkonnakohus selgitas 29. aprilli 2021. a otsuses asjas nr 3-19-1474 määruses nr 25

sätestatud reegleid võrreldavate hinnapakkumuste kohta: „Tulenevalt määruse nr 25 § 7 lg-st 1 kui

investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, peab taotleja olema saanud

vähemalt kolmelt teenust osutavalt isikult võrreldavad hinnapakkumused. Ringkonnakohus

mõistab toodud sätte otstarbena tagada toetusvahendite läbipaistev ja efektiivne kasutamine.

Ühtlasi tagatakse sellega, et toetus jõuab majanduskäibesse ja selle positiivne mõju ei piirdu

üksnes taotlejaga. Seetõttu peavad hinnapakkumused esitama ettevõtjad, kes on sõltumatud

taotlejast ja ka üksteisest. Eraldi rõhutavad seda kohustust määruse nr 25 § 7 lg-d 9 ja 10, mis

näevad ette nende osanikele, aktsionäridele, liikmetele ja juhtorgani liikmetele otsese keelu

omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku. Samas ei saa

määruse nr § 7 lg-t 1 koostoimes sama paragrahvi lõigetega 9 ja 10 mõista selliselt, et kõik

lõigetes ja 9 ja 10 nimetamata pakkujate omavahelised seosed või seosed toetuse taotlejaga on

lubatavad. Määruse nr 25 § 7 lg-tes 9 ja 10 sätestatud keelu toimeks on, et keelu rikkumise korral

ei ole vaja enam kontrollida äriühingute tegelikku seotust ja ühist tegutsemist. See ei välista aga,

et hinnapakkumist ei saa pidada sõltumatu ettevõtja hinnapakkumiseks ka juhul, kui tal puudub

määruse nr § 7 lg-tes 9 ja 10 nimetatud seos toetuse taotleja või teiste pakkujatega, kuid esineb

muu asjaolu, mis kinnitab ühingute seotust. Määruse nr 25 § 7 lg 1 nõude täitmiseks on vajalik, et

pakkumuse esitaja koostab selle teiste pakkujate ja toetuse taotlejaga kooskõlastamata ega oma

taotleja ja/või teiste pakkujatega ühist huvi, eelkõige mitte seoses toetatava tegevusega. Muu

hulgas ei tohi pakkuja seega olla majanduslikult huvitatud toetusega ehitatavast

investeeringuobjektist. See nõue kehtib pakkujale ka hinnapakkumise alusel teenuse osutamise

ajal ning määruse nr 25 seletuskirja kohaselt laieneb ka alltöövõtjatele.“

Ringkonnakohus on jätkuvalt neil seisukohtadel.

33. Määruses nr 25 ega ELÜPS-s ei ole täpsemalt reguleeritud, milliste tunnuste alusel hinnata

isikute seotust. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 lg 1 reguleerib seotud isikute mõistet

maksustamisega seonduvalt. Ringkonnakohus ei näe toetuse taotlemisel ja kasutamisel sedavõrd

olulist olemuslikku erinevust, et maksuseaduses sätestatud kriteeriumid ei oleks siinkohal

analoogia korras kohaldatavad. TuMS § 8 lg 1 järgi saab seotud isikuteks pidada isikuid, kui neil

on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Sellisteks isikuteks on

teiste hulgas ülenejad ja alanejad sugulased (TuMS § 8 lg 1 p 1).

34. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja alaneja sugulane (poeg) oli kaebaja investeerimisprojekti

elluviimise ajal Rande Agro OÜ seadusliku esindaja ja ainuosanik ning OÜ InserGrupp üks

juhatuse kahest liikmest ja osanikust. Kaebaja 20. detsembri 2024. a menetlusdokumendi lisana

esitatud Tartu Maakoht registriosakonnale adresseeritud kandeavaldusest nähtub, et alates 17.

jaanuarist 2023 on kaebaja poeg OÜ InserGrupp ainuosanik. Ringkonnakohus peab asja

lahendamisel oluliseks veel järgmisi asjaolusid:

-

kaebaja taotles toetust 2019. aastal toetust põllumajandustootjana, märkides, et kasvatab

põllumajanduskultuure rohkem kui 50 hektaril põllumaal (dtl 193) ja tema müügitulu oli

2018. majandusaastal 93 008 eurot, millest taimekasvatusest 70 924,67 eurot ja teenuste

osutamisest 22 083,33 eurot;

-

kaebaja andis 1. juuni 2020. a notariaalselt tõestatud lepinguga OÜ-le Rande Agro tasuta

üle füüsilisest isikust ettevõtja ärinimega Rande talu ettevõtte, sh põllumajanduslikuks

tegevuseks kasutatud kinnisasjad ja võlausaldajatega sõlmitud laenulepingutest tulenevad

õigused ja kohustused (dtl 215-244);

-

pärast toetusetaotluse esitamist 2019. aasta septembris puuduvad kaebaja arvelduskontol

laekumised põllumajanduslikust tegevusest (dtl 297-299, 301-309, 311-318);

-

Rande Agro OÜ asutati 19. augustil 2019 ja juba 2019. aasta majandusaasta aruandes

kinnitas Rande Agro OÜ kaebaja põllumajandusettevõtte ülevõtmist;

-

kaebaja sai Rande Agro OÜ-lt laenuna märgitud ülekannetena 2019. aastal 29 850 eurot

(dtl 268), 2020. aastal 38 948 eurot (dtl 270) ja 2021. aastal 63 205 eurot (dtl 272) ja oma

pojalt 2020. ja 2021. aastal kokku 65 000 eurot;

-

kirjalik laenudokumendid kaebaja ja laenukohustuse kohta vormistati kohtumenetluse ajal

halduskohtule esitamiseks (dtl 257-262, 253);

-

muudest allikatest, jättes arvestamata PRIA toetuse väljamaksed ja Maksu- ja Tolliametilt

saadud käibemaksu tagastuse, laekus kaebajale 2019. aasta septembrist kuni 2021. aasta

septembrini kokku 21 540,92 eurot, s.h Eesti Töötukassalt 1 240,92 eurot, kaebaja

abikaasalt 410 eurot, teadmata maksjalt 3400 eurot ja OÜ-lt Insergrupp 16 859 eurot;

-

vaatamata põllumajandusettevõtte Rande Agro OÜ-le üleandmisele jäi kaebaja omandisse

traktorid Massey Ferguson MF 6615 ja Massey Ferguson MF 6475. Kaebaja jätkas

traktorite eest liisingumaksete tasumist ja andis traktorid liisingukohustuste täitmise järel

üle Rande Agro OÜ-le.

35. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eelnevast, et PRIA-le toetusetaotluse esitamise ajaks oli

kaebaja oma majandustegevuse tegelikkuses juba andnud üle Rande Agro OÜ-le. Seega, kuigi

kaebaja tugines toetuse taotlemisel oma 2018. aasta majandusaasta tulemustele, teadis kaebaja, et

tal puudub majandustegevus, mille kaudu ja arvel viia iseseisvalt ellu toetusega kavandatud

investeerimisprojekt. Samuti pidi kaebaja mõistma, et põllumajandusliku ettevõtte üleandmisega

Rande Agro OÜ-le kaotas ta ka majandustegevusest saadava rahavoo. Raske on mõista, kuidas

olnuks seega võimalik veenda laenuandjad krediteerima kaebajat toetuse saamisega kaasnenud

omafinantseeringu kohustuse täitmiseks. Kaebaja väidab küll, et pangad keeldusid talle laenu

andmisest pandeemiaga kaasnenud majanduslanguse tingimustes, kuid asjaoludest ilmneb, et

tegelikult takistas laenus saamist pigem see, et kaebajal puudus majandustegevus.

36. Kaebaja väitel ta siiski jätkas majandustegevusega, kuna osutas tema omandis olnud

traktoritega lumelükkamise teenust. Väite kinnituseks esitas kaebaja apellatsioonimenetluses

andmed ja tõendid 2019. kuni 2023. aastal teenitud tulude kohta. Tõenditest ilmneb siiski, et

kaebaja tulud investeerimisprojekti elluviimise ajal sisuliselt puudusid. Nimelt on kaebaja saanud

2019. aastal osutatud teenuuste eest tulu kokku 2409 eurot märtsist maini, s.o mitu kuud enne

toetuse taotluse esitamist. Ilmselt on kaebaja varasema tegutsemisega põllumajandustootjana

seotud ka 2019. aasta augustis ja septembris AS-lt Baltic Agro laekunud 42 064,45 eurot. 2020.

aastal on kaebaja saanud lumelükkamise teenuse eest 231 eurot ning lisaks on Rande Agro OÜ-lt

laekunud kokku kolm ülekannet selgitusega „fie osutatud teenused“. 2021. aasta suvel on kaebaja

saanud 3400 eurot, mille kohta ei ole võimalik tuvastada, kas see on tasu teenuse eest, kuna konto

väljavõttest ei nähtu makse tegija ja makse selgitus on arusaamatu.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa nende andmete põhjal järeldada, et kaebaja oleks jätkanud

aktiivset majandustegevust pärast põllumajandusettevõtte üleandmis Rande Agro OÜ-le. Kaebaja

teenitud tulu ei olnud ligilähedaseltki piisav enda igapäevase ülalpidamise kulude kandmiseks.

Sellele lisaks oli kaebajal aga vaja tasuda liisingmakseid kaebaja omandisse jäänud traktorite eest,

kanda nende hooldamise ja kasutamisega seotud kulud ning tasuda omafinantseering 102 645

eurot (ilma käibemaksuta) päikeseelektrijaama rajamiseks. Selles olukorras viivad asjaolud

kogumis järeldusele, et kaebaja ei olnud võimeline finantseerima kavandatud omafinantseeringut

turutingimustel võetava laenuga ega kavatsenudki seda teha. Ettevõtte üleandmise notariaalselt

kinnitatud lepingu sõlmimisega 2020. aasta juunis viis kaebaja lõpule faktiliselt juba 2019. sügisel

toimunud põllumajandusliku tegevuse üleandmise Rande Agro OÜ-le. Seejuures andis kaebaja üle

ka omandiõiguse kinnisasjadele, mida oleks saanud kasutada võimaliku turutingimustel võetava

investeerimislaenu tagatisena. Kaebaja tegevus toetus Rande Agro OÜ-lt saadud rahalistele

vahenditele juba alates 2019. aasta novembrist. Seetõttu ei ole eluliselt usutav kaebaja väide, et

Rande Agro OÜ laenu toel tegutsemise otsus sündis pärast seda, kui selgus, et koroonapandeemia

tingimustes ei ole pankadelt võimalik saada turutingimustel laenu päikeseelektrijaama

omafinantseeringu tegemiseks.

37. Vastustaja ja halduskohus on asjaolusid põhjalikult analüüsinud ja leidnud, et Rande Agro

OÜ-l oli valitsev mõju kaebaja suhtes KonkS § 2 lg 4 mõttes. Täpsemalt oli Rande Agro OÜ-l

võimalus mõjutada kaebaja otsuseid, nad olid omavahel seotud nii isikuliselt, asukohaliselt kui ka

äriliselt ning tegutsesid ühisest majanduslikust huvist kantuna. Ringkonnakohus nõustub selle

järeldusega ega korda asjakohaseid vaidlustatud otsuses, vaideotsuse ja halduskohtu otsuse

punktides 17 kuni 21 toodu põhjendusi. Kokkuvõtlikult saab järeldada, et investeerimisprojekti

elluviimise ajal sõltus kaebaja tegevus Rande Agro OÜ-st ja tema ainuosaniku ja juhatuse

liikmest. Rande Agro OÜ ja tema juhatuse liige ei pidanud kaebajale raha andmisel vajalikuks

kirjaliku lepingudokumendi koostamist. Laenulepingud vormistati alles halduskohtumenetluse

ajal. See näitab, et Rande Agro OÜ juhatuse liikmel oli põhust arvata, et tal on piisav mõju

kaebaja üle selleks, et tagada raha hilisem tagastamine või pidas ta päikeseelektrijaama rajamist

enda huvides olevaks sõltumata sellest, et kas kaebaja raha tagastab. Mõlemal juhul oli Rande

Agro OÜ juhatuse liige isiklikult huvitatud sellest, et päikeseelektrijaam rajamine õnnestuks ja

elektri müügist tekiks rahavoog. Vastavalt oli Rande Agro OÜ juhatuse liikme huviks ka see, et

PRIA maksaks kaebajale välja päikeseelektrijaama rajamiseks määratud toetuse. Olukorras, kus

kaebajal sisuliselt ei olnud võimalik jätkata tegevust Rande Agro OÜ ja tema juhatuse liikme

abita, on eluliselt usutav, et viimasel oli tegelik võimalus oluliselt mõjutada kaebaja otsuseid

majandustegevuses nii investeerimisprojekti elluviimisel kui muus osas. Näiteks osutab kaebaja

poolt osutatud teenuste eest saadud tasu äärmiselt vähene maht investeerimisprojekti elluviimise

ajal, ühes asjaoluga, et kaebaja omandis oli kaks traktorit, mille eest ta tasus liisingumakseid

Rande Agro OÜ-lt saadud raha arvel ning hiljem andis traktorid üle Rande Agro OÜ-le, et kaebaja

tegelikkuses vähemalt ühte neist traktoritest ei vajanud. Kaebaja ei ole suutnud kohtumenetluses

arusaadavalt selgitada, milleks ta traktoreid kasutas. Asjas tuvastatud asjaoludel ei saa välistada, et

tegelikkuses kasutati traktoreid Rande Agro OÜ majandustegevuses või ka muul viisil Rande

Agro OÜ juhatuse liikme huvides.

38. Asjakohane ei ole kaebaja väide, nagu tuleks valitseva mõju hindamisel lähtuda komisjoni

määruse (EL) nr 1407/2013 art 2 lg-s 2 sätestatud kriteeriumitest, nagu näeb ette määruse nr 25 §

8 lg 6. Vastavalt määruse nr 25 § 8 lg-le 6 vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse

üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr

1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. Toodud norm koostoimes sama paragrahvi lõigetega neli ja

viis reguleerib erinevat liiki vähese tähtsusega abi maksimaalse lubatud suuruse, vähese tähtsusega

abi kumuleerimisreeglid ja sel juhul üheks ettevõtjaks loetavate isikute ringi.

Määruse nr 25 alusel antava maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise

investeeringutoetuse määramisel toetuse maksimaalne lubatud suurus, selle rakendumine ka

valitseva mõju kaudu seotud ettevõtetele, samuti nende ettevõtete määratlemise õiguslik alus on

ära toodu määruse nr 25 § 8 lg-tes 2 ja 3. Need normid on asjakohased kaebaja Rande Agro

seotuse ja nendevahelise valitseva mõju tuvastamisel. Kuna määruse nr 25 § 8 lg 6

kohaldamisalasse ei kuulu sama toetuse määramisel valitseva mõju kaudu seotud ettevõttetele

toetuse maksimaalse suuruse kehtestamine, siis ei saa sätet ega selles viidatud komisjoni määruse

(EL) nr 1407/2013 art 2 lg-t 2 kohaldada praeguse asja lahendamisel. Määruse (EL) nr 1407/2013

art 2 lg 2 kriteeriumide järgi ettevõtjate seotuse tuvastamine oleks asjakohane, kui vastustaja

heidaks ette vähese tähtsusega abi piirmäära ületamist olukorras, kus kaebajale ja Rande Agro

OÜ-le oleks määratud erinevat liiki vähese tähtsusega abi kokku rohkem kui 200 000 euro

väärtuses.

39. Rande Agro OÜ juhatuse liikmel huvi kaebaja investeerimisprojekti õnnestumise vastu ilmselt

säilis ka OÜ InserGrupp OÜ juhatuse liikmena tegutsedes. InserGrupp OÜ poolt kaebajale tehtud

maksed näitavad, et ka InserGrupp OÜ raha kasutati kaebaja kulude finantseerimiseks.

Tähelepanuväärne on seejuures, et kaebaja ei paku selgitust InserGrupp OÜ-lt raha saamise kohta.

InserGrupp OÜ on kandnud kaebajale 5000 eurot 15. juulil 2021 selgitusega „Arve nr 2000

tagasimakse (valekanne)“ ja 9 859 eurot 1. septembril 2021 selgitusega „Arve 1129 tagasimakse

(liigselt makstud)“. Kuid nagu vastustaja vaidlustatud otsuses tuvastas, siis ei nähtu kaebaja

esitatud dokumentidest, et ta oleks kummagi arve eest tasunud enne InserGrupp OÜ poolt raha

tagastamist. Mõlemal juhul kasutas kaebaja InserGrupp OÜ-t saadud raha samal päeval, et tasuda

InserGrupp OÜ-le tehtud tööde eest. InserGrupp OÜ-lt raha saamata polnuks kaebajal piisavalt

vahendeid InserGrupp OÜ-le tasumiseks. Edasi-tagasi maksed olukorras, kus puuduvad tõendid

selle kohta, et InserGrupp OÜ olnuks kohustatud kaebajale midagi tasuma, viitavad võimalusele,

et loodi üksnes näivus arvete tasumisest ja seega ka selles osas omafinantseeringu teostamisest.

40. Kokkuvõttes ei olnud InserGrupp OÜ sõltumatu hinnapakkuja kaebaja päikeseelektrijaama

rajamisel. Kuna kaebaja ja Rande Agro OÜ juhatuse liige on kaebaja alaneja sugulane, Rande

Agro OÜ tegutsesid ühise majandusliku huvi alusel ja järeldada saab sedagi, et Rande Agro

juhatuse liikmel oli tegelik võimalus oluliselt mõjutada kaebaja majanduslikke otsuseid, siis

vaatamata omanike ringi või juhtimisorganite liikmete kattuvuse puudumisele, olid ka kaebaja ja

InserGrupp OÜ seotud ühise majandusliku huvi kaudu ning ka seeläbi, et Rande Agro OÜ

juhatuse liikmel oli tegelik võimalus mõjutada mõlema tegutsemist ja otsuseid. Kaebaja alanejal

sugulasel oli võimalus mõjutada InserGrupp OÜ tegevust ning InserGrupp OÜ soodustaski oma

tegevusega kaebaja investeerimisprojekti elluviimist viisil, mis ei ole kooskõlas tavapärase

äritegevusega. Mööda ei saa vaadata sellestki, et kuna kaebaja pojal oli tegelik võimalus mõjutada

kaebaja majandustegevuse otsuseid, siis oli InserGrupp OÜ teiste hinnapakkujatega võrreldes

eelisolukorras, kuna tema juhatuse liikmel võis olla juurdepääs teistele pakkumustele ja seega

võimalus koostada oma pakkumus selliselt, et see oleks edukas. Seega on tegelik võimalus, et

sõltumatu hinnapakkuja nõude rikkumine viis konkurentsi kahjustamiseni ning jättis

konkureerivad hinnapakkujad ilma võimalusest osutada kaebajale päikeseelektrijaama ehitamise

teenust.

41. Samuti leidis halduskohus põhjendatult, et kaebaja täitis omafinantseeringu tegemise

kohustuse kunstlikult. Iseseisva ettevõtjana tegutsedes ei olnuks kaebaja suuteline

omafinantseeringut tegema. Päikeseelektrijaama rajamise kulude omafinantseeringu osa tasumine

sai võimalikuks Rande Agro OÜ ja kaebaja poja rahaliste vahendite arvel. Puuduvad andmed selle

kohta, et kaebajal olnuks endal vahendeid vajalikus suuruses omafinantseeringu tegemiseks või, et

ta tegelikult kavandanuks võõrvahendite kaasamist turutingimustel. Rande Agro OÜ ja kaebaja

poolt kaebajale raha andmine toimus tingimustel, mida ei saa pidada äritegevuses tavapäraseks ja

mis viisid kaebaja majanduslikku sõltuvusse Rande Agro OÜ-st ja tema juhatuse liikmest.

42. Ringkonnakohus osutab veel sellele, et päikeseelektrijaama rajamiseks toetuse määramisel

esmalt kaebajale ja kaks aastat hiljem ka Rande Agro OÜ-le, otsustas PRIA toetada sama

põllumajandusliku ettevõtte kaudu elluviidavaid projekte. Nimelt kaebaja poolt toetuse

taotlemisele eelneval ajal tegutses kaebajal ise läbi oma põllumajandusliku ettevõtte, kuid Rande

Agro OÜ toetuse taotlemise ajaks tegutses sama põllumajandusliku ettevõtte kaudu juba Rande

Agro OÜ.

43. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et kaebaja poeg oli varem pöördunud vastustaja

poole küsimusega, kas OÜ InserGrupp on sobiv kaebajale hinnapakkumise esitamiseks

investeeringutoetusega finantseeritava projekti elluviimisel. Päringu esitamise ajal ei olnud

kaebaja andnud oma põllumajanduslikku ettevõtet üle Rande Agro OÜ-le ega sõltunud viimaselt

ja oma pojalt saadavatest vahenditest nii igapäevase toimetuleku kui ka investeerimisprojekti

elluviimisel. Viimast asjaolu ei avaldanud kaebaja poeg sarnaste järelepärimiste esitamisel ka

Rahandusministeeriumile ega Konkurentsiametile. Vastavalt ei saanud kaebajal tekkida

õiguslikult kaitstavat ootust, et praeguses asjas tuvastatud asjaoludel siiski ei loeta kaebajat ja OÜ-

t InserGrupp seotud ettevõteteks ja seega OÜ InserGrupp pakkumust sõltumatu hinnapakkuja

nõude rikkumiseks.

Samuti ei ole asjas määravat tähendust sellel, et 2024. aasta sügisel viisid kaebaja ja Rande Agro

OÜ lõpule Alarande kinnisasjal uute katastriüksuste moodustamise selliselt, et vaidlusalune

päikeseelektrijaam asub eraldi katastriüksusel, mille kasutamise ainuõigus kuulub kaebajale.

Päikeseelektrijaama asumine kaebaja ja Rande Agro OÜ kaasomandisse kuuluval kinnisasjal oli

ainult üks asjaolu, millest vastustaja ja halduskohus järeldasid kaebaja ja Rande Agro OÜ seotust

valitseva mõju kaudu. Kinnisasja kasutusõiguse täpne määratlemine ei muuda hinnangut sellele, et

investeerimisprojekti elluviimise ajal oli kaebaja majanduslikult sõltuv Rande Agro OÜ-st ja

Kaspar Veskusest. Samal põhjusel ei ole asja lahendamisel määravat tähendust sellel, et kaebaja

on saanud tulu elektrienergia müügist pärast päikeseelektrijaama käivitamist. Vastustaja etteheide

kaebajale on toetuse tingimuste kunstlik täitmine investeerimisprojekti elluviimise ajal, mitte

pärast seda.

44. Eeltoodu alusel jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse

resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt

käesoleva otsuse põhjendustele.

45. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses.

Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei

mõisteta. Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/