2-23-141941/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2025. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-141941

Kohtuasi

Europark Estonia hagi Table AD OÜ vastu võla

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.12.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Table AD OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Osaühing EUROPARK ESTONIA

(registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari

Arjakas

Kostja

(apellant):

Table AD OÜ

(registrikood

11644640), seaduslik esindaja I.A

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Table AD OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 05.12.2024 otsuse peale

tsiviilasjas nr 2-23-141941 menetlusse võtmata ja tagastada kaebus selle esitajale

käesoleva määruse jõustumisel.

2. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Table AD OÜ

kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-23-141941

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 13.10.2023 Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Table AD OÜ (kostja) vastu.

Maksekäsuosakond tegi 16.10.2023 võlgnikule makseettepaneku. Seoses võlgniku

vastuväitega anti hageja nõue Harju Maakohtule üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 15.11.2023 Harju Maakohtule hagivalduse, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista võlgnevuse 55 eurot, millest 15 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 40

eurot on võla sissenõudmise kulud. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja viivise menetluskuludelt.

2.1. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik või vastutav

kasutaja. Sõiduk oli pargitud hageja opereeritaval parkimisalal Tallinnas Smuuli 9 parklas

11.04.2022 parkimistingimusi rikkudes. Kostja rikkus parkimistingimusi, sest ta ei alustanud

mobiilset parkimist ega fikseerinud parkimise algusaega. Parkimislepingu tingimustes oli

kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Kostjale koostati

11.04.2022 leppetrahvinõue leppetrahvinumbriga 0781104221630319 15 eurot, mille

maksetähtaeg oli 25.04.2022, mis paigutati koheselt, s.o pärast rikkumise tuvastamist, sõiduki

kojamehe vahele. 11.04.2022 leppetrahvinõue on tasumata. Kostja ei esitanud

leppetrahvinõudele vaiet. Hageja saatis 21.09.2023 kohtueelselt kostja äriregistrijärgse e-posti

aadressile meeldetuletuskirja võlgnevuse kohta.

2.2. Hageja selgitas, et iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud

infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab.

Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Hageja on avaldanud

tüüptingimustes selgesõnaliselt tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja sõiduauto

parklasse pargib. Sõiduauto parkimisega avaldas sõiduki kasutaja lepingu sõlmimiseks

nõustumuse.

2.3. Hagejal oli õigus eeldada, et ta sõlmis lepingu kostjaga kui sõiduki valdajaga.

2.4. Hageja palus kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulu 40 eurot, mille hulka on

hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrile saadetud päringud sõiduki omaniku

andmete saamiseks ning tähitud kirja saatmise kulu.

2.5. Menetluskuluna palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot ning lepingulise

esindaja kulu 110 eurot tunnis. Hagiavalduse koostamine võttis aega 2 tundi. Täiendava

seisukoha koostamisele kulus 1 tund. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot.

2.6. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hagiavalduses on hageja esitanud ühe

leppetrahvi osas nõuded, mistõttu ülejäänud hageja võimalikud nõuded ei puutu asjasse.

Hageja kordas, et leppetrahvi nõudel oli märgitud, et pretensioon tuli esitada 14 päeva

jooksul. Pretensiooni esitamiseks pidi olema alus ning selle puudumisel pretensiooni ei

rahuldata. Kostja ei ole õigeaegselt ega nõuetekohaselt pretensiooni esitanud. Õigeaegse

pretensiooni esitamiseks ei saa lugeda vastuväite esitamist maksekäsu kiirmenetluses.

2.7. Kostja püüab jätta muljet nagu oleks parkimiskorraldaja teinud fotod erinevatest

sõidukitest ning leppetrahvi ei jäetud sõidukile numbrimärgiga XXXXXX. Fotodel on selgelt

2-23-141941

kujutatud sõidukit numbrimärgiga XXXXXX. Kostja väide, et hageja on teinud fotosid

erinevatest sõidukitest, on meelevaldne.

2.8. Parkimise korraldajal ei ole seadusest tulenevat kohustust saata hilisemalt

meeldetuletuskirju, kuid hageja siiski saatis kostjale meeldetuletuskirja. Kostja äriregistris

avaldatud e-posti aadressile saadeti 21.09.2023 hagihoiatus.

2.9. Fotod parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ja liiklus- ja teavitusmärkidest koos

kuupäeva ja kellaajaga on tehtud leppetrahvi vormistamise kuupäeval. Hageja selgitas

täiendavalt, et kvaliteetsemad fotod parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ja liiklus- ja

teavitusmärkidest, millel pole kuupäeva ning kellaaega märgitud, olid leppetrahvi

väljastamise ajal kehtinud teavitusmärgid ning tingimused. Eeltoodud põhjusel olid

hagiavalduse lisa 2 lk 1 ilmastikutingimused erinevad kui hagiavalduse lisa 2 lk 2-7. Paremad

fotod näitavad samuti liiklusmärke koos parkimistingimustega. Tegemist on tüüptingimustel

sõlmitava lepinguga ning püsiva märgistusega.

3. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle läbi vaatamata või menetlus lõpetada, sest

hageja nõue ei ole selge ning hageja on esitanud kohtule vastuolulisi andmeid. Kostja palus

jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja nõue on tõendamata. Hagi hoiatuses on hageja

viidanud kahele tasumata leppetrahvile. Mingil põhjusel on hageja loobunud ühe leppetrahvi

nõudmisest.

3.1. Hageja esitas eksitava väite, et kostja ei ole leppetrahvi ettenähtud tähtaja jooksul

vaidlustanud ega vastanud nõudekirjadele. Hageja ise esitas kohtule kostja lepingulise

esindaja vastused nõudekirjadele.

3.2. Leppetrahv on genereeritud hageja esindaja poolt, sellel puuduvad viited sõidukile

XXXXXX, leppetrahvi numbrile, rikkumise toimumise kohale ja kellaajale. Ühel fotol on

pildistatud kostja sõidukit tagant, teistel fotodel on sarnane sama marki sõiduk, mis ei saanud

kuuluda kostjale, sest kostja sõiduk on teistsugune. Fotodel on küll kuupäev ja kellaeg, kuid

ühelgi fotol ei ole näha, et hageja väljastatud trahvi- või hoiatuskviitung oleks asetatud

sõiduki numbrimärgiga XXXXXX kojamehe vahele. See on vastuolus hageja väidetega.

3.3. Leppetrahvinõuet ei ole saadetud kostjale koju, juriidilisele ega e-posti aadressile.

3.4. Hageja väitis, et fotod parkimislepingu tingimustest, liiklus- ja teavitusmärkidest

parkimisalalt tegi parkimiskorraldaja leppetrahvi kuupäeval. Esimesel fotol on näha

sissesõidu tee J. Smuuli tänava poolt Maxima kaupluse juurde, ilm on pilvitu ja päike paistab.

Fotost, mis on tehtud samalt sissesõidu teelt J. Smuuli tänava poolt Maxima kaupluse juurde

nähtub, et ilm on pilvine ja päike ei paista. Kostja pidas ilmastikuolude muutumist

arusaamatuks. Seetõttu kostja ei nõustunud, et parkimiskorraldaja tegi fotod leppetrahvi

kuupäeval.

3.5. Parkimislepingu pooleks saab olla üksnes eraparklasse sõitnud sõiduki juht, mitte sõiduki

omanik ega vastutav kasutaja.

Maakohtu otsus

4. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 55 eurot, millest 15 eurot on

leppetrahv ja 40 eurot on võla sissenõudmise kulu. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda

2-23-141941

ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulu 330 eurot ning

seadusjärgses määras edasiulatuva viivise menetluskuludelt.

4.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei andnud kohus luba otsuse edasikaebamiseks.

4.2. Puudub vaidlus, et: kostja on sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik või vastutav

kasutaja; kostja parkis sõiduki 11.04.2022 Tallinnas hageja opereeritud parklas Smuuli 9 ning

rikkus parkimise nõudeid, mistõttu talle koostati leppetrahv ja kostja kohtueelselt leppetrahvi

ei tasunud.

4.3. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja koostas 11.04.2022 kostja sõidukile

registrimärgiga XXXXXX leppetrahvi summas 15 eurot, sest sõiduk oli pargitud Tallinnas

Smuuli 9 asuvasse Maxima parklasse parkimistasu maksmata. Ekslik on kostja väide, et

leppetrahvilt ei nähtunud selle koostamise kuupäeva ja kohta ega viidet sõidukile. Kostja

viited, et tegu oli hageja esindaja genereeritud tõendiga, on põhistamata. Hageja esitas samal

päeval tehtud fotod, kust oli näha pargitud sõiduk ja selle registrinumber. Kõikidelt fotodelt

nähtus, et need olid tehtud leppetrahvinõude koostamise päeval. Kostja ei põhistanud ega

tõendanud väidet, et nendel fotodel, kust sõiduki registrinumbrit näha ei ole, oleks pildistatud

mõnda teist sarnast sõidukit. Sõiduki esiklaasi alla on jäetud parkimiskell, millega on

parkimise algusajaks märgitud 13.30, kuid leppetrahvinõue on koostatud kell 16.30.

Leppetrahvinõue jäeti sõiduki kojamehe vahele. Ekslik oli kostja väide, et fotodel olevat näha

erinevad ilmastikuolud. Samuti sai fotodest kogumis järeldada (lähtuvalt sõiduki ja hoone

asukohast), et pildistatud oli ühte ning sama sõidukit.

4.4. Hageja esitas ka fotod parkla sissesõitude juurde asetatud liiklusmärkidest ja

infotahvlitest, millistest üks oli tehtud leppetrahvi koostamise päeval ning ülejäänud muul

ajal. Parkimistingimuste kohaselt oli parklas võimalik parkida kuni kaks tundi parkimiskella

kasutades. Õigusaktidest ei tulene, et kõik fotod liiklusmärkidest või infotahvlitest parkla

sissesõitude juures peaksid olema tehtud nimelt samal ajal, mil koostatakse leppetrahvi nõue.

4.5. Kostja on pargitud sõiduki omanik või vastutav kasutaja.

4.6. Hageja esitatud fotodelt nähtub, et hageja oli kostjale leppetrahvinõude mõistlikul viisil

kätte toimetanud. Õigusaktidest ei tulene parkimiskorraldajale kohustust toimetada leppetrahv

parkijale kätte mõnel muul viisil ega saata lepingu rikkujale enne kohtusse pöördumist

mistahes viisil nõudekirju. Samas saatis hageja kostjale e-kirja teel 21.09.2023 võlgnevuse

meeldetuletuse koos hagi hoiatusega. Kostja saatis 19.10.2023 e-kirja teel vastuse, milles

väitis, et on esitanud leppetrahvile vastuväited. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, millal

ja millised vastuväited ta leppetrahvi nõudele esitas. Hageja selgitas täiendavalt, et

vastuväide on esitatud maksekäsu kiirmenetluses. Seega on kokkuvõttes hageja tõendanud, et

ta teavitas kostjat soovist kohtusse pöörduda ning kostjal oleks olnud võimalik nõue tasuda

enne hagiavalduse esitamist.

4.7. Hageja leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks pärast selle asetamist kostja sõiduki

kojamehe vahele. Vaidlus puudub selle üle, et kostja jättis leppetrahvi tasumata.

4.8. Hageja tõendas, et parkla sissesõidu juures asusid parkimistingimusi selgitavad

infotahvlid. Kui kostja parkis oma sõiduki hageja opereeritud parkimisalale, nõustus ta

sõlmima hagejaga parkimislepingu viimase avaldatud tingimustel. Asjasse puutumatu oli

kostja väide, et kuna ta on juriidiline isik, siis ei ole ta hagejaga lepingut sõlminud. Hageja on

kohaselt selgitanud, et antud juhul saab eeldada, et sõidukit kasutanud isik parkis selle kostja

2-23-141941

kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Vastupidist ei ole kostja tõendanud

ning lepingu pooleks tuleb lugeda kostja. Kuna kostja rikkus parkimislepingut, tuli talt hageja

kasuks leppetrahvina välja mõista 15 eurot ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 järgi võla

sissenõudmiskulude hüvitis 40 eurot.

4.9. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jäid menetluskulud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Maakohus määras hageja menetluskulude

suuruse rahaliselt kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 100 eurot ja

õigusabikulu 330 eurot ning seadusjärgses määras edasiulatuva viivise menetluskuludelt.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada või

alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palub kõik menetluskulud

jätta hageja kanda.

5.1. Kostja väitel rikkus maakohus menetlusõigusnorme ning kostja ärakuulamise põhimõtet

oluliselt. Kohus jättis tähelepanuta kostja 29.01.2024 vastuväited hagivastusele ja hinnangud

avaldusele lisatud tõenditele. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust ning jättis otsuse

põhjendavas osas esitatud tõendid piisavalt analüüsimata. Maakohus rajas otsuse erapoolikult

põhiliselt hageja väidetele ja tõenditele, jättes oluliste asjaolude tuvastamisel lubamatult ja

õigusvastaselt arvestamata kostja taotlused ja tõenditele antud hinnangud, rääkimata nende

objektiivsest ja igakülgsest hindamisest.

5.2. Kostja ei saanud tõendeid esitada, sest need puudusid, osaliselt ka põhjusel, et hageja ei

esitanud sõiduki omanikule ega ka vastutavatele kasutajatele trahviteadet e-postile või

postisaadetisega mõistliku aja jooksul. Hagejal tulnuks nõude esitamisel arvestada sõiduki

omaniku või vastutava kasutaja huviga säilitada sõiduki tegeliku kasutamise andmeid piiratud

aja jooksul. Liiklusseadus (LS) § 72 lg 2 näeb ette andmete säilitamise kuue kuu pikkuse

tähtaja, mida tuleb ühtlasi pidada ka mõistlikuks ajaks VÕS § 159 lg 2 tähenduses.

5.3. Kostja ei rikkunud parkimiskorraldust. Kostjale ei väljastatud leppetrahvinõuet ei auto

esiklaasi ja klaasipuhasti vahele ega saadetud trahviteatist, seda ka tähitud kirjana. Hageja

suusõnalised väited jäid tõendamata. Hageja esitas kostjale alles 21.09.2023 hagihoiatuse ja

13.10.2023 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mida

ei saa lugeda mõistlikuks ajaks VÕS § 159 lg 2 tähenduses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohtu kolleegium leiab üksmeelselt, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ koosmõjus § 405 lg-ga 1 ning

TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale

tagastada. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-

s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti,

mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et

menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

7. Ringkonnakohus põhjendab esmalt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist

osas, mis puudutab hagi lahendamist ja menetluskulude jaotust (I), ning seejärel osas, mis

2-23-141941

puudutab maakohtu menetluskulude kindlaksmääramist (II). Lõpetuseks esitab

ringkonnakohtu kolleegium menetluslikud selgitused (III).

I

8. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas

palus hageja mõista kostjalt välja 55 eurot. Seega ei ületa hageja nõue ülal nimetatud

piirmääri, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Sellises

kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

9. Seejuures on Riigikohus leidnud, et ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 2¹ alusel

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama. Määrusest peab

olema arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel,

et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi

ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi

ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt

mõjutada maakohtu lahendit (vt nt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; RKTKm

10.04.2019, 2-17-13363, p 15).

10. Olles tutvunud maakohtu otsusega, kostja apellatsioonkaebusega ning asja materjalidega,

on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ei ole TsMS §

637 lg 2¹ järgi alust. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel materiaalõiguse normi

ebaõigesti kohaldanud ega selgelt menetlusõiguse normi rikkunud. Samuti ei ole maakohus

selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Otsuse edasikaebamiseks maakohus luba ei andnud.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium lühidalt järgmist.

10.1. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei vaidlusta kostja maakohtu tuvastatud faktilisi

asjaolusid, et kostja on sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik või vastutav kasutaja ning

kostja parkis sõiduki 11.04.2022 Tallinnas hageja opereeritud parklas Smuuli 9. Samuti

puudub vaidlus faktilise asjaolu üle, et kostja kohtueelselt 11.04.2022 kell 16.30 koostatud

leppetrahvinõuet leppetrahvinumbriga 0781104221630319 tasunud ei ole. Kostja vaidleb

apellatsioonkaebusest nähtuvalt jätkuvalt selle üle, millal kostja leppetrahvist teada sai.

10.2. Kolleegium on seisukohal, et maakohus asus tõendeid kogumis hinnates õigesti

seisukohale, et hageja esitatud fotodega sõidukist (dtl 38, 39 ja 40) on tõendatud, et hageja

teavitas 11.04.2022 kell 16.30 kostjat parkimistingimuste rikkumisest ja leppetrahvi

väljastamisest leppetrahvi paigaldamisega kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele.

Riigikohus on selgitanud, et vähemalt üldjuhul peaks leppetrahvinõude tõendamiseks piisama

sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja

märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et

vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (RKTKo 06.12.2017, 2-15-

3430/58, p 18).

2-23-141941

10.3. Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe

vahele võib pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 70 mõttes ning selle kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul,

kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui

esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt

mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (RKTKo 05.06.2019, 2-17-

117146, p 12). Praegusel juhul ei ole selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastatud,

mistõttu on hageja leppetrahvinõude kostjale 11.04.2022 mõistlikul viisil edastanud ja kostja

ei ole erandlikele asjaoludele tuginenud ega nende esinemist tõendanud. Kuna kostja sai

leppetrahvist teada selle väljastamise päeval, ei oma praegusel juhul ka tähtsust, kas hageja

teda täiendavalt sellest teavitas.

11. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et maakohus oleks rikkunud õigusliku ärakuulamise

põhimõtet. Maakohus on otsuse põhjendavas osas arvestanud haginõude põhjendatusele

hinnangut andes kostja vastuväidetega muu hulgas hageja esitatud tõenditele. Maakohus on

kõiki poolte väiteid vajalikus ulatuses käsitlenud ning hinnanud tõendeid TsMS § 232 lg 1

järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Lisaks ei ole kostja apellatsioonkaebuses esile

toonud, millise faktilise asjaolu tuvastamisel maakohus tõendeid valesti hindas. Samuti

selgitas maakohus kostjale tõendamiskoormist 09.08.2024 kohtukirjaga ning tagas kostjale

võimaluse esitada täiendavaid asjaolusid ja tõendeid. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et

kostja seda võimalust oleks kasutanud. Samuti oli kostja hagi vastusest nähtuvalt nõus

tsiviilasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Maakohtul oli TsMS § 405 lg 1 p 7 alusel

õigus vaadata tsiviilasi läbi kirjalikus menetluses.

12. Kostja vaidlustas ka menetluskulude jaotuse maakohtus. Maakohus jaotas menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi, kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, see tähendab rahuldas hagi.

Kuna ringkonnakohus ei muuda hagi rahuldamise ulatust, puudub ringkonnakohtul ka

seaduslik alus teha teistsugune otsustus maakohtu menetluskulude jaotuse osas. Muu hulgas ei

sisalda apellatsioonkaebus ka ühtki väidet, miks välja arvatud põhjusel, et kostja hinnangul

tuleks jätta hagi rahuldamata, tuleks maakohtu menetluskulude jaotuse osas teha teistsugune

otsustus.

Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmiseks õiguslik alus.

II

13. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse täies ulatuses, järelikult ka osas,

millega hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks määrati 430 eurot

ja mõisteti see summa kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja.

14. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud

maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib

ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust

menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja

menetluskulude jaotust). Kui aga apellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama

TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, st et ta peab menetlema apellatsioonkaebust osas, mis

puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on

vaidlustatud menetluskulude väljamõistmist rohkem kui 200 euro suuruses summas (alates

01.01.2022 on see summa 280 eurot) (RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547, p 13).

2-23-141941

15. Kolleegium leiab, et osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg

1 p 6 alusel.

15.1. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13,

p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse

väiteid.

15.2. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud ühtegi väidet hageja maakohtus kantud

menetluskulude põhjenda(ma)tuse kohta. Sealhulgas pole kostja väitnud, et mõni hageja

menetlustoiming oleks olnud ebavajalik või hageja lepingulisel esindajal selleks kulunud aeg

oleks olnud ebamõistlikult suur, samuti pole kostja vaidlustanud hageja lepingulise esindaja

tunnitasu põhjendatust. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende

kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul,

kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu

hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Eelnevast tulenevalt ei oleks

ringkonnakohtul võimalik kostja apellatsioonkaebuses toodud väidete põhjal

apellatsioonkaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Mingeid

olulisi menetlusõiguse normi rikkumisi, mis võiks anda alust tühistada maakohtu otsus

menetluskulude kindlaksmääramise osas TsMS § 656 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse

põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata, kolleegium ei tuvastanud. Samuti ei ole

maakohus eksinud menetluskulude kindlaksmääramisel materiaalõiguse kohaldamisel. Seega

on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.

III

16. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse

kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei

saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid

menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

17. Ringkonnakohus märgib, et apellant ei ole tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel

riigilõivu. Võttes arvesse, et apellatsioonkaebus jääb menetlusse võtmata ning apellandil on

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda sellelt tasutud

riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi, ei nõua ringkonnakohus praegusel juhul

menetlusökonoomia kaalutlustel apellandilt riigilõivu tasumist.

18. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

2-23-141941

19. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

Allkirjastatud digitaalselt