4-24-1467/9 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

4-24-1467

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2025, Rapla kohtumaja, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-24-1467 (940023000595)

Kohtunik

Endla Ülviste

Väärteoasi

Priimo Mets OÜ kaebus Keskkonnaameti 15.04.2024

üldmenetluse otsusele, millega Priimo Mets OÜ-d karistati

looduskaitseseaduse (LKS) § 743 lg 4 järgi.

Kohtumenetluse pooled

Menetlusalune isik: Priimo Mets OÜ

registrikood: 10359883; XXX; e-post: XXX

Kaitsja: vandeadvokaat S.V, Advokaadibüroo Ruus &

S.V; e-post: XXX

Kohtuväline menetleja: Keskkonnaamet,

esindaja XX; e-post: XXX

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132

p 3 kohus otsustas:

1. Tühistada Keskkonnaameti 15.04.2024 otsus väärteoasjas nr 940023000595 Priimo

Mets OÜ suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. Mõista Eesti Vabariigilt Priimo Mets OÜ kasuks välja 2876,15 eurot valitud kaitsjale

kohtuvälises menetluses ja maakohtus makstud tasu ning kulude katteks.

Kohtuotsuse ärakiri saata Priimo Mets OÜ-le, vandeadvokaat S.V-le ja kohtuvälisele

menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule.

Otsuse peale võivad

kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on

kohtukantseleis või e-toimiku vahendusel tutvumiseks kättesaadav.

1 (10)

4-24-1467

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtuväline menetlus

1. Väärteoasjas nr 940023000595 13.03.2024 koostatud protokolli kohaselt tuvastati, et 26.05.-

13.06.2023 tegid Priimo Mets OÜ töötajad XX ja XX ettevõtte seadusliku esindaja XX ja

ettevõtte varumisjuhi XX antud suuliste korralduste alusel Rapla maakonna Märjamaa valla

Varbola küla Remmelga kinnistul (katastriüksusega xxx) koordinaatidest 59.0398311 ja

24.4449465 200 meetri raadiuses raietöid lindude pesitsusperioodi ajal. XX teadis korraldust

andes, et eeltoodud koordinaatidel asub kindel väike-lehelinnu pesitsemine. Raietööd seisnesid

antud koordinaatidest 200 meetri raadiuses kraavi servade raies ning metsamaterjali kokkuveos

Varbola külas asuvale Jõeääre kinnistule.

14.06.-15.06.2023 vedas Priimo Mets OÜ töötaja XX ettevõtte varumisjuhi XX antud suulise

korralduse alusel Rapla maakonna Märjamaa valla Varbola küla Remmelga kinnistu

(katastriüksusega xxx) koordinaatidest 59.0398207 ja 24.4449251 200 meetri raadiuses

metsamaterjali kokku. Antud korralduse andmiseks sai XX sisendi XX käest, kes oli teadlik, et

eeltoodud koordinaatidel asub kindel hallrästa pesitsemine.

Korraldades metsaraiet ja häirides tahtlikult linde pesitsusajal ja pesitsuskohas rikkusid XX ja

XX LKS § 55 lg 61 p-s 2 sätestatut, mille kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude

tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.

XX ja XX panid neile etteheidetava teo toime otsese tahtlusega, nad olid töölistele korralduste

andmisel teadlikud lindude pesitsusperioodist ning kindlast väike-lehelinnu pesitsusest

koordinaatidel 59.0398311 ja 24.4449465 ja kindlast hallrästa pesitsusest koordinaatide

59.0398207 ja 24.4449251. 26.05.2023 andis Keskkonnaamet XX-le lindude pesitsusrahu

tagamiseks koordinaatidest 59.0398311 ja 24.4449465 200 meetri raadiuses suulise korralduse

mitte langetada puid ja põõsaid ning 13.06.2023 suulise korralduse peatada puude ja põõsaste

langetamine ning metsamaterjali kokku ja väljavedu koordinaatidest 59.0398207 ja

24.4449251.

XX, kes on Priimo Mets OÜ juhatuse liige ja XX, kes on Priimo Mets OÜ varumisjuht, panid

eelkirjeldatud teod toime Priimo Mets OÜ huvides. Andes töölistele korralduse teostada

Remmelga ja Jõeääre kinnistutele metsamaterjali kokkuveotee ning mööda seda metsamaterjali

kokku vedada ning XX, andes harvesteri juhile korralduse teostada kraavi servadel raie,

tegutsesid Priimo Mets OÜ igapäevase majandustegevuse raames, seega juriidilise isiku

huvides. Priimo Mets OÜ poolt toime pandud väärtegu on kvalifitseeritav LKS §734 lg 4 järgi,

so looduslikult esinevate linnuliikide isendite tahtliku häirimise, kui selle on toime pannud

juriidiline isik.

2. Keskkonnaameti 5.04.2024 otsusega tunnistati Priimo Mets OÜ süüdi LKS § 734 lg 4 järgi ja

määrati karistuseks 300 eurot. Priimo Mets OÜ pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teod

ning need on tõendatud. Priimo Mets OÜ teod on õigusvastased, tema karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud puuduvad.

LKS §-s 743 lg 4 sätestatud väärteo eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 640

eurot. Kohtuväline menetleja arvestas süüd vähendava asjaoluna seda, et Priimo Mets OÜ-l

puuduvad varasemad kehtivad karistused LKS ja selle alusel kehtestatud õigusaktides

sätestatud nõuete rikkumise eest, leides, et Priimo Mets OÜ teo iseloomu ja süü suurusega on

vastavuses karistus, mis jääb sanktsioonimäära keskmise piiridesse.

2 (10)

4-24-1467

Menetlusaluse isiku kaebus

3. OÜ Priimo Mets palub tühistada Keskkonnaameti 15.04.2024 otsus, lõpetada

väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja jätta menetluskulud Keskkonnaameti kanda.

Kaebuse põhjendused on lühidalt kokkuvõetuna järgmised.

Kaebaja väidab, et 26.05.2023 ega 13.06.2023 ei öeldud XX-le telefoni teel linnupesade

koordinaate ning kaebaja esindajaid ei kaasatud vaatluste teostamisele. 26.05.2023 öeldi XX-le

telefoni teel, et Remmelga kinnistu eraldistel nr 5-8 on raie keelatud, kirjalikku ettekirjutust

kaebajale ei saadetud. Kaebaja alustas raiega 29.05.2023, täites raietööde tegemise käigus

täpselt inspektor XXi poolt antud juhiseid. Keskkonnaamet ei ole tõendanud, et 26.05.2023

suulise korraldusega oleks keelatud raie eraldiste nr 5-8 väliselt, s.o väljaveo tee äärest.

Telefoni teel öeldi XX-le, et eraldistel nr 5-8 ei tohi kukkuda ükski puu, täpset väike-lehelinnu

pesa asukohta ei selgitatud. Kaebaja tegi raiet kokkuveoteega külgneva oja kraavi pervedelt, et

saaks raiutud metsamaterjali vahelattu viia, kuna kinnistu eraldiste väline pinnasetee oli

ääristatud puude ja põõsastega, mis takistasid metsatehnika liikumist.

Seoses leitud hallrästa pesaga keelati 13.06.2023 edasine raie Remmelga kinnistul ning

kokkuveomasina juht saadeti ajutiselt kinnistult minema. 13.06.2023 telefonikõnes ei

kohustatud XX-d selgelt ja arusaadavalt tervelt kinnistult kokku-ja väljavedu lõpetama. Kaebaja

rõhutab, et kinnistul oli raietegevus lõppenud juba 11.06.2023 ning 13.06.2023 oli ka

kokkuvedu peaaegu lõpetatud, vedada olid jäänud veel mõned notihunnikud kokkuveotee äärest.

Segaduste vältimiseks palus XX saata kirjaliku ettekirjutuse.

14.06.2023 kell 21:52 saatis inspektor XX e-maili teel esmase ettekirjutuse raietööde

peatamiseks ja metsamaterjali kokku-ja väljavoe peatamiseks kinnistul koordinaatidest

59.0398207 ja 24.4449251 200 meetri raadiuses lindude pesitsemise kaitseks kuni 19.06.2023.

Metsamaterjali kokkuvedu lõpetati koheselt peale ettekirjutuse saamist. Keskkonnaamet ei ole

tõsikindlat ja usaldusväärselt tõendanud, et 13.06.2023 oleks telefoni teel selgelt ja arusaadavalt

kohustatud kokku- ja väljavedu lõpetama tervelt kinnistult.

Kaebaja leiab, et väike-lehelinnu ja hallrästa pesitsusrahu kaitseks 200 meetri raadiusest raie ja

metsamaterjali kokku- ja väljaveo keelamine on ebaproportsionaalne ja õigusvastane piirang

laialt levinud lindude pesitusrahu kaitsmiseks. Väike-lehelind ja hallrästas ei ole ohustatud

liigid, kellede pesitust peaks kaitsma intensiivsemalt, kui LKS § 50 lg 2 p-des 1 ja 4 nimetatud I

kaitsekategooria liikide püsielupaiku.

Kaebaja viitab Riigikohtu 19.12.2023 määrusele haldusasjas nr 3-21-1266, millega taotletakse

Euroopa kohtult eelotsust linnudirektiivi artikli 5 p-de a, b ja d (LKS § 55 lg 61 p 1 ja 2)

tõlgendamise kohta. Määruse p 26 kohaselt ei ületa üks paar linde ühe hektari kohta tingimata

künnist, mille puhul peab metsa raiuja möönma lindude hukkumist või häirimist või nende

pesade või munade hävimist või kahjustamist. Riigikohus selgitas, et iga viimase kui linnu ja

pesa säilitamine ei ole linnudirektiivi eesmärk.

Keskkonnaamet tuvastas tervelt kinnistult vaid kahe linnu pesitsuse, kelle populatsioon ei ole

ohus ning kaebaja hinnangul on keskkonnaamet asunud õigusvastaselt ja ebaproportsionaalselt

keelama kinnistul raietegevust suures ulatuses vaid kahe linnu pesitsusrahu tagamiseks.

Eelviidatud määruse p 28 kohaselt on kaheldav, kas raiet saab lugeda tahtlikuks tapmiseks,

häirimiseks, hävitamiseks või kahjustamiseks linnudirektiivi artikli 5 mõttes, kui pole alust

eeldada ohustatud liikide pesitsemist raiealal ning tegevuse eesmärk ei ole lindude tapmine või

3 (10)

4-24-1467

häirimine või pesade hävitamine või kahjustamine. Kaebaja viitab ka Tallinna Halduskohtu

11.02.2022 määrusele haldusasjas nr 3-22-235, mis kinnitavat, et tavalinnud ei vaja nii

intensiivset kaitset, et inimtegevus nende pesitsusperioodil keelataks.

Eelnevast tulenevalt ei nõustu kaebaja Keskkonnaametiga ning leiab, et raiet ning

metsamaterjali kokku- ja väljavedu ei saa käsitleda laialt levinud linnuliikide pesitsusrahu

tahtliku häirimisena LKS § 55 lg 61 p 2 mõttes ning keskkonnaamet on ebaseaduslikult keelanud

laialt levinud lindude pesitsusrahu kaitseks metsamaterjali kokku- ja väljaveo.

Kaebaja rõhutab, et LKS § 55 lg 61 p 1 ja 2 kohaselt on otsene tahtlus vaid olukord, kus linnu

pesitsust minnakse teadlikult ja tahtlikult hävitama ja häirima vahetu füüsilise sekkumisega.

XX-le ja XXile ei olnud teada väike-lehelinnu ega hallrästa pesade asukohad ning kaebaja

töötajatest keegi ei käinud füüsiliselt pesade lähedal linde segamas. Keskkonnaameti väide, et

telefoni teel öeldi pesa koordinaadid, ei ole tõene ning tunnistajate XXi ja XXi ütlused ei ole

usaldusväärsed, kuna need on täpselt ühe sisuga ja lauseehitusega ning võivad olla mõjutatud

XXi poolt. Kaebaja poolt enne 14.06.2023 Keskkonnameti ettekirjutuse kättesaamist teostatud

metsamaterjali kokku- ja väljavedu ei ole tahtlik LKS § 55 lg 61 p-s 2 sätestatud keelu

rikkumine ega väärteona karistatav LKS § 743 lg 4 järgi.

Lisaks eeltoodule on Keskkonnaamet eksinud Priimo Mets OÜ poolt toimepandu

kvalifitseerimisel LKS § 743 lg 4 järgi, kuna LKS § 743 lg 1 näeb ette vastutuse looduslikult

esinevate lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise või pesade

kõrvaldamise eest. LKS § 743 lg 4 järgi karistatakse aga sama teo eest, kui selle on toime

pannud juriidiline isik. Väärteootsuses ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks tahtlikult lindude pesi

ja mune hävitanud või kahjustanud või kõrvaldanud pesi, seega ei ole väärteoprotokollis

etteheidetav tegu karistatav LKS § 743 järgi.

Kokkuvõttes leiab kaebuse esitaja, et Priimo Mets OÜ teos puudub väärteokoosseis. Kaebaja ei

ole tahtlikult lindude pesi ja mune hävitanud või kahjustanud ega kõrvaldanud lindude pesi ning

tema suhtes tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht

4. Keskkonnaamet taotleb VTMS § 132 p 1 juhindudes jätta 15.04.2024 üldmenetluse otsus

väärteoasjas 940023000595 jõusse ja muutmata ning OÜ Priimo Mets 29.04.2024 kaebus

rahuldamata.

Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et Keskkonnaameti poolt Priimo Mets OÜ-le antud info

ja korraldused on olnud piisavalt selged ja täpsed, kuid kaebaja tõlgendab saadud infot endale

sobivalt ja selliselt, et õigustada oma tegevusi.

Priimo Mets OÜ esindajatele selgitati nii kinnistul kohapeal kui telefoni teel, et kinnistul

tuvastati reaalne pesitsemine, sh et kinnistult leitud pesast 200 m raadiuses ei tohi raiuda,

laoplatsi teha ega materjali vedada kuni pesitsuse lõpuni ning täpsustati, et 26.05.2023 leitud

pesast 200 m raadiusesse jääv ala Remmelga kinnistul ulatub kuni eraldiseni nr 4, st alates

eraldisest nr 5 edasi lõunapoole jäävale alale töödega liikuda ei tohi. Kohtuvälise menetleja

hinnangul ei oleks leitud pesa täpsete koordinaatide nimetamine muutnud edastatud infot

selgemaks ega paremini mõistetavaks. Samuti selgitas Keskkonnaamet seoses Priimo Mets OÜ

algselt plaanitud laoplatsi asukohaga, et eraldise nr 8 servast on kokkuveo tee sisseraiumine

keelatud (mille eiramine tõi kaasa etteheite otsuses esimeses episoodis). Priimo Mets OÜ

esindajale XX-le oli 26.05.2023 antud korralduste osas kõik arusaadav ning ta ei soovinud

4 (10)

4-24-1467

kirjalikku ettekirjutust.

Tõendatud on, et 13.06.2023 peatas Keskkonnaameti inspektor suulise korraldusega Remmelga

kinnistul metsamaterjali kokkuveo kuni pesitsuse lõpuni. Kokkuveo teostaja sai kohapeal

korraldusest aru, parkis masina ja lahkus kinnistult. Asjaoludest teavitati kohe ka Priimo Mets

OÜ juhtivtöötajat ning vastav korraldus lubati vormistada esimesel võimalusel ka kirjalikult.

Ainuüksi fakt, et Remmelga kinnistul koheselt materjali kokkuveo tööd peatati, ei võimalda

tõlgendust, et antud korraldusest lihtsalt teavitati, kuid see hakkab kehtima alles siis, kui

korraldus esitatakse kirjalikult. (Nimetatud korralduse eiramine tõi kaasa etteheite teises

episoodiss).

Priimo Mets OÜ esindajatele XX-le ja XXile oli teada nii lindude reaalse pesitsuse fakt, kui ka

sellest tulenev raie või raiega seotud tegevuse keeld Remmelga kinnistul ning neile on õigesti

omistatud ka otsene tahtlus teo toimepanemisel.

Priimo Mets OÜ-le etteheidetavad teod, millega häiriti tahtlikult linde pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal, on LKS § 55 lg 6 1 p 2 kohaselt keelatud, need teod vastavad

väärteokoosseisule ja on kvalifitseeritavad LKS § 743 lg 4 järgi looduslikult esinevate

linnuliikide isendite tahtliku häirimisena.

Väärteomenetlus on läbi viidud õiguspäraselt ja oluliste menetlusvigadeta, Priimo Mets OÜ-le

etteheidetud teod vastavad väärteokoosseisule, need on tõendatud ning määratud karistus vastab

toimepandud teo iseloomule, mistõttu kaebuse rahuldamiseks puudub alus.

Kohtu seisukoht

5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133

loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite

analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel

tuginetud.

6. Kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja poolt väärteole antud õigusliku hinnanguga LKS §

743 lg 4 järgi ning on seisukohal, et LKS § 743 lg 4 näeb ette juriidilise isiku vastutuse LKS §

743 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest, s.o looduslikult esinevate lindude pesade

ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise eest. Väärteootsuses ei

ole aga tuvastatud, et kaebaja oleks tahtlikult lindude pesi ja mune hävitanud või kahjustanud

või kõrvaldanud pesi, mistõttu ei ole väärteoprotokollis etteheidetav tegu karistatav LKS § 743

kohaselt.

Kaebaja seisukoht on ilmselgelt ekslik ning kohus sellega ei nõustu. LKS § 743 lg 1 näeb ette

vastutuse looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise

eest ning LKS § 743 lg 2 sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik. LKS § 743 lg

3 näeb ette vastutuse looduslikult esinevate linnuliikide isendite tahtliku häirimise eest ning

LKS § 743 lg 4 sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik. Kuigi Keskkonnaamet

ei ole Priimo Mets OÜ teole õigusliku hinnangu andmisel viidanud LKS § 743 lg-le 3 on väärteo

etteheite tekstist üheselt ja selgelt arusaadav, et selle sisuks on looduslikult esinevate lindude

tahtlik häirimine, mis on juriidilisele isikule etteheidetav LKS § 743 lg 4 järgi. Juba vastuväites

väärteoprotokollile on kaebaja väljendanud eeltoodud ekslikku seisukohta (vt punkt 2.9

väärteoasja toimik tl 96-102) ning vaatamata sellele, et Keskkonnaamet on oma otsuses sellele

tähelepanu juhtinud ei ole kaebaja seaduse teksti lugenud ning on oma väärtõlgenduse

5 (10)

4-24-1467

kaebusesse üle kandnud. (vt kaebuse punkt 2.15 kohtutoimik tl 96-102)

7. Kohus, olles hinnanud Priimo Mets OÜ kaebuses ning kohtuvälise menetleja kirjalikus

seisukohas väljendatud seisukohti ning uurinud kõiki kirjalikke tõendeid, leiab, et

väärteoprotokollis kirjeldatud ja LKS § 743 lg 4 järgi ettenähtud väärteo toimepanemine Priimo

Mets OÜ poolt ei ole tõendamist leidnud.

8. Väärteoprotokollis kirjeldatu kohaselt teistasid Priimo Mets OÜ töötajad 26.05.-13.06.2023

XX, kes oli teadlik väike-lehelinnu kindlast pesitsemisest, ja XXi suuliste korralduste alusel

Remmelga kinnistul koordinaatidest 59.0398311 ja 24.4449465 200 meetri raadiuses lindude

pesitsusperioodi ajal raietöid, mis seisnesid kraavi servade raies ning metsamaterjali kokkuveos.

14.06.-15.06.2023 vedas Priimo Mets OÜ töötaja XXi antud suulise korralduse alusel

Remmelga kinnistu koordinaatidest 59.0398207 ja 24.4449251 200 meetri raadiuses

metsamaterjali kokku. XX sai korralduse andmiseks sisendi XX käest, kes teadis, et eeltoodud

koordinaatidel asub kindel hallrästa pesitsemine.

9. Priimo Mets OÜ juhatus liige XX võttis Keskkonnaametiga ühendust, et nad enne raiega

alustamist kontrolliksid eraldistel lindude pesitsemist. Inspektor ütles, et eraldistelt nr 5-8 ei tohi

ükski puu kukkuda ning laoplats tuleb teha mujale. Eraldised nr 5-8 jäeti raiumata ja laoplats

tehti naaberkinnistule, mis asub Remmelga kinnistust lõuna pool. XX ei tea 200 meetri

raadiusest midagi. Kraavide raieks andis loa, kas XX või XX, kellel on samuti õigus korraldusi

jagada, sest kraaviga paralleelselt kulgev pinnastee oli ainus võimalus kokku- ja väljaveo tee

tegemiseks ning seetõttu raiuti kraavi servad ära. Kraavi servad ei ole metsamaa ning on

eraldisest väljaspool. Alates 11.06.2023 Remmelga kinnistul puude langetamist ei toimunud.

(väärteoasja toimik tl 90-92)

10. Priimo Mets OÜ varumisjuhi XXi ütluste kohaselt kaasati Keskkonnaamet enne raiega

alustamist kontrollima, kuna oli lindude pesitsusaeg. Pärast Keskkonnaameti kontrolli helistas

harvesterijuht ja ütles, et laoplats tuleb mujale teha ning kolmel lõunapoolsel eraldisel ei tohi

raiuda, 200 meetri raadiusest ei rääkinud ta midagi. XX andis loa kraavi servade raieks.

(väärteoasja toimik tl 86-87)

11. Priimo Mets OÜ harvesteri operaator XX läks 26.05.2023 Remmelga kinnistule raiet

teostama. Ta ootas eraldise nr 8 juures Keskkonnameti töötajad, kes tulid lindude pesitsemist

kontrollima. Keskkonnaameti töötajad tuvastasid eraldise nr 8 nurgas linnupesa, XXle öeldi, et

laoplatsi ei tohi teha eraldise nr 8 juurde ning läbi eraldise ei tohi sissesõiduteed raiuda. XX

mäletab, et jutt oli ainult eraldistest, mida ei tohi raiuda. Kraavi servade kohta ütles Jaan, et need

jäävad väljaspoole eraldisi ning võib raiuda. (väärteoasja toimik tl 84-8)

12. XX, XXi ja XXi ütlustest selgub, et Keskkonnaameti poolt enne raie alustamist teostatud

kontrolli käigus leiti eraldisel nr 8 väike-lehelinnu pesitsemine ning keelati raie eraldistel nr 5-8,

samuti kästi laoplats mujale teha. Raie oli keelatud ainult eraldistel, kraavi servade kohta ei

öeldud midagi, samuti ei räägitud häirimistundlikust alast 200 meetri raadiuses.

13. XX ja XX kontrollisid 26.05.2023 hommikul Remmelga kinnistul lindude pesitsust,

nendega liitus inspektor XX. Eraldise nr 8 edelanurgas tuvastati kindel väike-lehelinnu pesitsus,

pesa asukoht fikseeriti ning eraldise nr 8 servas oodanud harvesteri juhile XXle anti teada, et

linnupesast 200 meetri raadiuses raiuda ja kokku vedada ei tohi, kuna on häirimistundlik ala,

kus ei tohi ükski puu kukkuda, mistõttu ei ole võimalik eraldise nr 8 servast kokkuveotee jaoks

raiuda ning laoplats tuleb teha mujale. XX helistas Priimo Mets OÜ juhatuse liikmele XX-le

6 (10)

4-24-1467

ning pannes kõne valjuhääldi peale, selgitas, et eraldise nr 8 edelapoolses nurgas on kindel

väike-lehelinnu pesitsus ning pesitsusaja lõpuni ei tohi pesast 200 meetri raadiuses raiuda,

laoplatsi teha ega metsamaterjali kokku vedada. XX lubas uurida muid võimalusi laoplatsi

tegemiseks ning oli nõus raie vabatahtliku peatamisega. Seejärel kordas XX harvesterijuhile üle,

et eraldisest nr 5 enam alla lõuna poole minna ei tohi, kuna see ala jääb juba pesast 200 meetri

raadiuse sisse, samuti tuleb laoplats tuleb teha mujale. (väärteoasja toimik tl 76-78)

14. XX kinnitab tunnistaja XXi ütlusi väike-lehelinnu pesa leidmise kohta eraldisel nr 8,

samuti kuulis tunnistaja XXi ja XX vahelist vestlust ning tema ütlused vestluse sisu kohta

langevad kokku tunnistaja XXa ütlustega. XX selgitas, et harvesterijuht sai aru, et raiuda tohib

ainult eraldistel nr 1-4 ja laoplats tuleb teha mujale ja läbi eraldise nr 8 ta liikuda ei tohi.

(väärteoasja toimik tl 79-81)

15. Tunnistajate XXi ja XX ütlustest nähtub, et XX selgitas XX-le telefoni teel, et eraldise nr 8

edelapoolses nurgas on kindel väike-lehelinnu pesitsus ning pesitsusaja lõpuni ei tohi pesast 200

meetri raadiuses raiuda, laoplatsi teha ega metsamaterjali kokku vedada. XX ja Priimo Mets OÜ

töötajate ütluste kohaselt keelati raie eraldistel nr 5-8 ning laoplats kästi mujale teha. Raie oli

keelatud ainult eraldistel, kraavi servade kohta ei öeldud midagi, samuti ei räägitud

häirimistundlikust alast 200 meetri raadiuses. Seega on tunnistajate XXi ja XX ning Priimo

Mets OÜ esindajate ja töötajate ütlused väärteo etteheite sisuks olevate asjaolude kohta

vastuolulised.

16. Objekti kontrollimise protokollist nr 1122220 selgub, et 26.05.2023 teostas Keskkonnaameti

inspektor XX koos XXi ja XXga lindude pesitsusajast tulenevat järelevalvet Varbola külas

asuval Remmelga kinnistul. Eraldise nr 8 koordinaatidel 59.0398311 ja 24.4449465 tuvastati

väike-lehelinnu kindel pesitsemine. Arvestades häirimistundlikku ala pesast 200 meetri

raadiuses ei saanud eraldistel nr 6, 7, 8 raiet teha. Priimo Mets OÜ oli vabatahtlikult nõus

eraldistel nr 6,7 ja 8 lindude pesitsusajast kinni pidama. Ettekirjutust ei koostatud. (väärteoasja

toimik tl 1-2)

17. Objekti kontrollimise protokollist nähtub, millistel eraldise nr 8 koordinaatidel väike-

lehelinnu pesa asus, samuti, et tulenevalt häirimistundlikust alast 200 meetri raadiuses ei

tohtinud eraldistel nr 6, 7, 8 raiet teha. Protokollist ei selgu, et raie oli keelatud eraldiste nr 6, 7,

8 väliselt, s.h laoplatsi tegemine või metsamaterjali välja vedamine. XX ja XXi ning tunnistajate

ütlustest ei nähtu, et XX-d oleks teavitatud eraldisel nr 8 asuva linnupesa koordinaatidest,

samuti ei näidatud harvesterijuhile linnupesa asukohta. Seega on alusetu väärteo etteheide

selles, et XX oli 26.05.-13.06.2023 tehtud raieks suulist korraldust andes teadlik kindlast väike-

lehelinnu pesitsusest eraldise nr 8 koordinaatidel 59.0398311 ja 24.4449465. Samuti ei olnud

protokolli kohaselt keelatud raietegevus eraldiste nr 6, 7, 8 väliselt.

18. Arvestades eeltoodud vastuolusid tõendites, ei saa tõsikindlalt väita, et XX ja XX, andes

suulise korralduse ajavahemikul 26.05.-13.06.2023 tehtud raieks, häirisid tahtlikult pesitsevat

väike-lehelindu, s.o rikkusid LKS § 55 lg 61 p-s 2 sätestatut, mille kohaselt on keelatud

looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise

ajal. Seega ei ole tõendatud, et XX ja XX panid ajavahemikul 26.05.-13.06.2023 tehtud raieks

korraldust andes Priimo Mets OÜ huvides toime väärteo LKS § 743 lg 3 järgi, s.o looduslikult

esinevate lindude tahtliku häirimise.

19. Väärteoprotokolli kohaselt vedas Priimo Mets OÜ töötaja XX 14.06.-15.06.2023 ettevõtte

varumisjuhi XXi antud suulise korralduse alusel Remmelga kinnistu koordinaatidest

7 (10)

4-24-1467

59.0398207 ja 24.4449251 200 meetri raadiuses metsamaterjali kokku. Antud korralduse

andmiseks sai XX sisendi XX käest, kes oli teadlik, et eeltoodud koordinaatidel asub kindel

hallrästa pesitsemine.

20. 13.06.2023 teostas XX Remmelga kinnistul järelkontrolli ning tuvastas, et Remmelga

kinnistu metsas toimub metsamaterjali väljavedu. Raie oli tehtud eraldistel nr 1, 2, 3 ja 4 ning

maaparanduskraavi servadel, mis jääb eraldistest nr 1, 2, 3, 4, 6 ja 7 ida poole ning eraldisest 8

lääne poole. Laoplats asus tuvastatud pesast 170 m kaugusel. Selgus, et Priimo Mets OÜ ei

olnud vabatahtlikust raietööde peatamisest, kaasarvatud kokku- ja väljavedu ning laoplats, kinni

pidanud ning raietöid oli teostatud pesast ca 5-10 m kaugusel. Tuvastati, et väike lehelinnu

pesitsus eraldise nr 8 edelapoolses nurgas oli ebaõnnestunud. Samuti tuvastati eraldise nr 8

edelapoolses nurgas koordinaatidel 59.0398207 ja 24.4449251 hallrästa kindel pesitsemine.

Telefoni teel selgitati XX-le tuvastatud asjaolusid ning anti suuline korraldus peatada puude ja

põõsaste langetamine ning metsamaterjali kokku- ja väljavedu koordinaatidest 59.0398207 ja

24.4449251 200 m raadiuses esialgu kuni 19.06.2023. XX-d teavitati raietööde peatamiseks

alustatud haldusmenetlusest ning sellekohasest kirjalikust ettekirjutusest lähipäevil.

(väärteoasja toimik tl 3-4 )

21. 13.06.2023 teostas inspektor XX Remmelga kinnistul sündmuskoha vaatluse, mille käigus

tuvastati eraldise nr 8 edelapoolses nurgas koordinaatidel 59.0398207 ja 24.4449251 hallrästa

kindel pesitsemine. Samuti selgus, et eraldiste nr 7 ja 8 vahelisel alal maaparandussüsteemi

kraavi servadel oli toimunud raie ning kokkuveotee asub eraldise nr 8 ja maaparanduskraavi

vahelisel alal, eraldiste nr 4, 5, 6, 7 ja maaparanduskraavi vahelisel alal ja läheb Jõeääre

kinnistuni, mida läbiva tee ääres asub laoplats, kus metsamaterjali kokkuveo masin tõstab

masina pealt maha metsamaterjali. Masina juhile, XXule, anti korraldus tööd peatada, kuna

kokkuveoteest ca 5-10 meetri kaugusel asub hallrästa pesa. (väärteoasja toimik tl 5-6,

asukohaskeem tl 7-10, fototabel tl 11-35)

22. XXkäis 13.06.2023 koos inspektor XXiga Remmelga kinnistul järelkontrolli teostamas.

Kokkuveoteest ca 5-10 meetri kaugusel tuvastati hallrästa kindel pesitsemise, XX peatas

metsamaterjali kokkuveo, kuni pesitsuse lõpuni. Kokkuvedaja parkis masina ära ja lahkus. XX

helistas firma ülemusele ning andis teada tuvastatud asjaoludest ja sellest, et kokkuvedu on

peatatud hallrästa kindla pesitsuse tõttu, mille kohta tuleb esimesel võimalusel ka dokument.

22.06.2023 käis tunnistaja Remmelga kinnistul korduvvaatlust tegemas ning selgus, et hallrästas

istus pesal ja haudus. (väärteoasja toimik tl 82-83)

23. 14.06.2023 koostas Keskkonnaamet Priimo Mets OÜ-le esmase ettekirjutuse nr 3099,

millega peatas puude ja põõsaste langetamise Remmelga kinnistu eraldistel nr 6, 7, 8 ning

metsamaterjali kokku- ja väljaveo kinnistu lõunapoolses osas koordinaatidest 59.0398207 ja

24.4449251 200 meetri raadiuses lindude pesitsemise kaitseks kuni 19.06.2023 ning edastas

selle 14.06.2023 õhtul kell 9:52 e-kirjaga Priimo Mets OÜ-le (kohtutoimik tl 12-14). 15.06.2023

hommikul kell 09:31 saatis XX XXule sõnumi tööde lõpetamiseks Remmelga kinnistul

( kohtutoimik tl 15 )

24. XX ütlustest selgub, et juuni alguses sai kokkuvedaja käsu metsamaterjal laoplatsile kokku

vedada. Kui inspektorid käisid kohal ning kokkuveo peatasid, helistas XX ja andis sellest teada,

öeldes, et tal kästi ajutiselt koju minna. XX teab, et 15.06.2023 hommikul vedas XX

metsamaterjali kokku. Kui tuli kirjalik ettekirjutus, siis saatis XX talle sõnumi ja helistas, et

kokkuvedu tuleb lõpetada. (väärteoasja toimik tl 90-92)

8 (10)

4-24-1467

25. XXu ütlustest nähtub, et käsu minna Remmelga kinnistule metsamaterjali kokku vedama

andis XX. Paari päeva pärast tulid inspektorid ja pani metsamaterjali kokkuveo seisma, nad

leidsid pesitseva linnu pesa. XX läks objektilt minema, helistas Jaanile, kes lubas tööd edasi

teha, sest kirjalikku korraldust ei ole. XX vedas metsamaterjali kuni XX helistas ning saatis

sõnumi, et kokkuvedu tuleb lõpetada. (väärteoasja toimik tl 88-89) Kui inspektorid peatasid

kokkuveo sai XX XX jutust aru, et kuni kirjalikku käsku ei ole võivad materjali välja vedada.

Kirjalik käsk tuli õhtul ja järgmisel hommikul andis XX käsu kokkuvedu lõpetada.

(väärteotoimik tl 86-87)

26. Väärteoprotokolli kohaselt sai XX Priimo Mets OÜ töötajale XXule suulise korralduse

andmiseks sisendi XX käest, mis oli aga kõnealuse sisendi sisu väärteoprotokollist ei selgu.

Asjaolu, et XXule anti korraldus töö peatada, ta parkis auto ning lahkus ei tõenda, et XX sai

inspektori poolt telefoni teel edastatust üheselt aru, et kokkuvedu on suulise korraldusega

peatatud. Samuti ei tõenda seda XXu ütlused, kes andis XX-le teada, et tal kästi ajutiselt koju

minna. Tunnistaja XXütluste kohaselt andis XX firma ülemusele teada tuvastatud asjaoludest ja

sellest, et kokkuvedu on peatatud hallrästa kindla pesitsuse tõttu, mille kohta tuleb esimesel

võimalusel ka dokument, kuid tema ütlustest ei selgu, kuidas XX kokkuveo peatamisest aru sai.

Kuna XX-le ja XXile heidetakse ette LKS § 55 lg 61 p-s 2 sätestatud keelu rikkumist, s.o seda,

et nad metsamaterjali kokkuvedu korraldades häirisid tahtlikult pesitsevat hallrästast, peab

väärteoprotokollist olema üheselt arusaadav, milles seisnes XX-le väärteona etteheidetav tahtlik

tegu, antud juhul XXile antud sisend ning alles sellest tulenevalt on omakorda võimalik anda

hinnang selle, kas tema ja XX panid toime LKS § 55 lg 61 p-s 2 sätestatud keelu rikkumise.

Seega ei ole ka käesolevas episoodis tõendatud, et XX ja XX, korraldades metsamaterjali

kokkuvedu, häirisid tahtlikult pesitsevat hallrästast, s.o rikkusid LKS § 55 lg 61 p-s 2 sätestatut,

millega panid toime Priimo Mets OÜ huvides toime väärteo LKS § 743 lg 3 järgi.

27. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus väärteomenetluse Priimo Mets OÜ suhtes LKS § 743 lg

4 järgi tervikuna VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kuna kohus lõpetab väärteo seoses tõendite

puudumisega ei anna kohus hinnangut kaebusele osas, milles viitega Riigikohtu 19.12.2023

määrusele haldusasjas nr 3-21-1266, on tõlgendatud linnudirektiivi artiklit 5 ja LKS § 55 lg 61 p

1 ja 2 sätteid.

28. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-

6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud

mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. VTMS §

38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel

kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1

p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu

suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud,

nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega.

Kaitsja on maakohtule esitanud taotluse mõista välja valitud kaitsja tasu, mis on kokku 3783,43

euro suuruses summas (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on advokaadi

ühe töötunni hind 205 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtuvälise menetleja otsusele

vastuväite ja väärteomenetluse lõpetamise taotluse esitamiseks, otsuse vaidlustamiseks

maakohtusse kaebuse esitamiseks ning õigusabi osutamiseks on kulutatud aega kokku 15,75

tundi, mis hõlmab nõupidamisi, kirjavahetust, materjalidega tutvumist, sh vastuväite koostamist

6,75 tundi ja kaebuse koostamist 5,25 tundi.

Kaitsja ühe töötunni hind ei ületa keskmist tavapärast kaitsjatasu määra. Nimekirjas märgitud

9 (10)

4-24-1467

toimingud on olnud vajalikud, kuid kohtuvälises menetluses koostatud vastuväite ja

maakohtusse esitatud kaebuse koostamiseks kulunud aega ei saa kohus pidada tervikuna

põhjendatuks. Kaitsja koostatud vastuväide väärteoprotokollile ja kaebuse tekst on oma sisult

valdavas osas kattuvad ning kaebuse tekst on tänu ebavajalikele kordustele raskesti jälgitav.

raskesti jälgitavad. Seetõttu tuleb kohtu hinnangul pidada kohtule esitatud kaebuse koostamisele

kulunud aega põhjendatuks ainult ühe tunni ulatuses ja kaebuse koostamisele kulunud aeg 4,25

tunni ulatuses on põhjendamatu.

Kohus rahuldab kaitsjatasu hüvitamise taotluse osaliselt, mis on seotud kohtuvälises menetluses

ja maakohtus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamisega 11,5 tunni osas, ning mõistab kohus

VTMS § 23 alusel välja Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku kasuks 2876,15 eurot valitud

kaitsjale makstud tasu katteks.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik

10 (10)