2-23-18252/36 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Määruse tegemise aeg ja koht

25.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-18252

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M. R. vastu võla

nõudes

Hagihind

14 300,46 eurot

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine ja tsiviilasjas menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479);

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: M. R. (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 18.02.2025

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Aktiva Finance Group OÜ ja M. R. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1 M. R. tasub Aktiva Finance Group OÜ-le põhivõla 9961,24 eurot, intressi 307,47 eurot,

viivised 2985,63 eurot, võla sissenõudmiskulud 50,00 eurot, lepingulise esindaja kulud 300,00

eurot ja riigilõivu 455,00 eurot, kokku kompromissisumma 14059,34 eurot, alljärgneva

maksegraafiku alusel:

20.11.2024 234,32 eurot

20.12.2024 234,33 eurot

20.01.2025 234,33 eurot

20.02.2025 234,33 eurot

20.03.2025 234,33 eurot

20.04.2025 234,33 eurot

20.05.2025 234,33 eurot

20.06.2025 234,33 eurot

20.07.2025 234,33 eurot

20.08.2025 234,33 eurot

20.09.2025 234,33 eurot

20.10.2025 234,33 eurot

20.11.2025 234,33 eurot

20.12.2025 234,33 eurot

20.01.2026 234,33 eurot

20.02.2026 234,33 eurot

20.03.2026 234,33 eurot

20.04.2026 234,33 eurot

20.05.2026 234,33 eurot

20.06.2026 234,33 eurot

20.07.2026 234,33 eurot

20.08.2026 234,33 eurot

20.09.2026 234,33 eurot

20.10.2026 234,33 eurot

20.11.2026 234,33 eurot

20.12.2026 234,33 eurot

20.01.2027 234,33 eurot

20.02.2027 234,33 eurot

20.03.2027 234,33 eurot

20.04.2027 234,33 eurot

20.05.2027 234,33 eurot

20.06.2027 234,33 eurot

20.07.2027 234,33 eurot

20.08.2027 234,33 eurot

20.09.2027 234,33 eurot

20.10.2027 234,33 eurot

20.11.2027 234,33 eurot

20.12.2027 234,33 eurot

20.01.2028 234,33 eurot

20.02.2028 234,33 eurot

20.03.2028 234,33 eurot

20.04.2028 234,33 eurot

20.05.2028 234,33 eurot

20.06.2028 234,33 eurot

20.07.2028 234,33 eurot

20.08.2028 234,33 eurot

20.09.2028 234,33 eurot

20.10.2028 234,33 eurot

20.11.2028 234,33 eurot

20.12.2028 234,33 eurot

20.01.2029 234,33 eurot

20.02.2029 234,33 eurot

20.03.2029 234,33 eurot

20.04.2029 234,33 eurot

20.05.2029 234,33 eurot

20.06.2029 234,33 eurot

20.07.2029 234,33 eurot

20.08.2029 234,33 eurot

20.09.2029 234,33 eurot

20.10.2029 233,88 eurot

1.2 M. R. tasub käesoleva määruse resolutsiooni p 1.1 märgitud võlgnevuse Julianus Inkasso

OÜ arveldusarvele xxxx viitenumbriga 713243387.

1.3 Kui M. R. tasub osaliselt või hilineb käesoleva määruse resolutsiooni p 1.1 fikseeritud

osamakse tasumisega, on Aktiva Finance Group OÜ-l õigus nõuda M. R.lt kompromissisumma

kohest tasumist koos viivitusintressiga 10% aastas (0,0274% päevas) põhivõla jäägist iga

viivitatud päeva eest kuni võlajäägi tegeliku tagastamise kuupäevani.

1.4 M. R. poolt kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on Aktiva Finance Group

OÜ-l õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja M. R. kohustub alluma kohesele

sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-18252.

3. Tagastada hagejale riigilõiv summas 455,00 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele xxxx,

selgitusega 2-23-18252.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD ja KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 28.12.2023 Harju Maakohtule hagi M. R. vastu S AS ja kostja

vahel 26.04.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 9961,24 eurot,

intressi 307,47 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 2985,63

eurot nõudes. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

mitte muutunud viivise alates 29.12.2023 viivise põhinõudelt kuni põhinõude summas 9961,24

eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 10% aastas. Hagilt on tasutud

riigilõivu 910 eurot. Kohus võttis hagi menetlusse 10.01.2024. Hagi on kostjale kätte toimetatud

10.01.2024.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus

lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega

või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Pooled esitasid 17.10.2024 kohtule kompromissi kinnitamiseks. Pooled esitasid 27.11.2024 uuesti

kohtule kompromissi kinnitamiseks. Kompromissisumma 14 059,34 eurot sisaldab põhivõlga

9961,24 eurot, intressi 307,47 eurot, viiviseid 2985,63 eurot, võla sissenõudmiskulu 50,00 eurot,

hageja esindajakulu 300,00 eurot ja pool hagilt tasutud riigilõivust, so 455,00 eurot.

Kompromissilepingu punktis 3 on pooled kokku leppinud, et kui kostja tasub osaliselt või hilineb

kompromissi punktis 1. fikseeritud osamakse tasumisega, on hagejal õigus nõuda kostjalt

kompromissisumma kohest tasumist koos viivitusintressiga (s.o 0,0657% päevas) põhivõla jäägist

iga viivitatud päeva eest kuni võlajäägi tegeliku tagastamise kuupäevani. Pooled kinnitavad, et nad

on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Kohus arutas pooltega kompromissi 18.02.2025 kohtuistungil.

3. Kohus arutas kohtuistungil läbi nõude eeldused. Kostja kinnitas, et sai laenu kätte ning et

lepingudokumendid olid talle kättesaadavad internetipangas. Kostja selgituste kohaselt oli tal nõude

aluseks oleva laenu saamise ajal kaks telefoni järelmaksu, 25 eurot kuus ja 72 eurot kuus. Elas ema

juures, kus üüri ega kommunaalmakseid ei tasunud. Tallinnas ööbimise eest maksis sõbrale

sularahas 100 eurot kuus. Kohus kontrollis, et krediidiandja on tuvastanud kostja sissetuleku

suuruse ja allika. Lisaks sellele kontole, mille väljavõtte hageja on esitanud, kasutas kostja enda

sõnul ka teisele eraisikule kuuluvat kontot, kust läksid maha mõned igakuised maksed (jõusaal,

Netflix). Laenumakseid sealt kontolt ei tasutud. Kotja sõnul võttis tema noorem vend tema ID-

kaarti kasutades 2008. a suvel kostja nimele mitmeid kiirlaene (esines krediidiandjate juures

kostjana, kuna on väliselt sarnane). Kuna vend oli siis ise alaealine, kostja venna vastu nõuet ei

esitanud. Kohtutäiturid aja jooksul täitsid need võlad ära. Kostja kinnitas, et nõude aluseks oleva

laenulepingu sõlmimise ajal enam võlgu ei olnud ning laenu võttis ta auto ostmiseks (ning ka

tegelikult ostis selle eest auto). Makseraskustesse jäi koroonaviiruse ajal, kui kaotas töö. Kostja

kinnitas, et praegu on tal töökoht ning tema palk on 111,20 eurot bruto päevas. Kuus töötab kas 14

või 17 päeva, töötab laeval. Eluasemekuludena maksab sõbrale 150 eurot kuus tema juures

ööbimise eest, kommunaalarveid ei tasu. Lapsi (st ülalpeetavaid) ei ole. Kostja kinnitas, et 234,22

euro tasumine kuus on talle jõukohane. Hageja ja kostja kinnitasid, et kostja on juba tasunud 4

kompromissijärgset tagasimakset.

Hinnates hageja poolt esitatud tõendeid ning kostja selgitusi, on kohus seisukohal, et krediidiandja

ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet laenu andmisel. Leping on kostja poolt

allkirjastatud, sisaldas nõutud andmeid ning lepingudokumendid olid kostjale püsival andmekandjal

kättesaadavad. Krediidi kulukuse määr jäi lubatu piiresse. Kostja kinnitas, et on laenu kätte saanud.

Samuti ei vaielnud kostja vastu sellele, et on lepingu üles ütlemise teate kätte saanud. Ka on

möödunud laenu tagastamise lõpptähtaeg. Kohus kontrollis, et kompromissi täitmine on kostjale

jõukohane ning et kostja sai aru kompromissi tingimustest. Kohus selgitas kostjale, et võrreldes

hagi nõuetega on kostjale ainus leevendus võla tasumine osade kaupa, mida kohus otsusega omal

algatusel määrata ei saaks. Riigilõivu vähenemise näeb ette seadus (kompromissi korral pool

hagimenetluses tasutud riigilõivust tagastatakse). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kompromissi

võib kinnitada.

Küll aga ei saa kohus kinnitada kompromissi punkti 3, milles on ette nähtud kompromissijärgsete

maksete tasumisega viivitusse sattumisel viivis määraga 23,98% aastas. Selline viivisemäär ei vasta

VÕS § 113 lg 1 tingimustele, mille kohaselt viivisemäär võib olla kas seadusjärgne või

intressimääraga võrde. Lepingujärgne intressimäär oli 10% aastas. Hagis on hageja nõudnud ka

viivist samas määras. KIOS § 3 lõikest 9 tulenevalt ei saa hageja sõlmida võlgnikuga kokkulepet,

mis halvendaks võlgniku olukorda. Ilmselgelt halvendaks võlgniku olukorda see, kui 10%

viivisemäära asemel arvestataks viivist 23,98% aastas. Seega sellist kokkulepet kohus ei kinnita.

Kohtuistungil selgitas kohus seda pooltele ning pooled kinnitasid, et on nõus, et kohus kinnitab

kompromissi selliselt, et viivisemääraks on 10% aastas.

4. Kohtule esitatud kompromiss vastab, arvestades käesoleva määruse punkti 3 põhjendusi, TsMS §

430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ning kompromissi

on võimalik täita.

5. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest kompromissi kinnitava

ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4.

6. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama

kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina

kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument

(täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1).

Menetlusosalised on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus

leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.

7. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab

tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise

menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt

õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi

saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks

tunnistada.

8. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud

ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud.

Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

sõlmivad kompromissi.

Hageja on hagilt vastavalt hagihinnale (14 300,46 eurot) tasunud riigilõivu 910 eurot. Hageja on

kohtule esitanud taotluse tsiviilasjas hagilt tasutud riigilõivust 910 eurot, poole, so 455 euro

tagastamiseks. Kohus tagastab riigilõivu taotletud suuruses määruse jõustumisel hageja poolt

nimetatud arvelduskontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik