2-24-100408/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-100408

Kohtuasi

Holm Bank AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus F.X-

i (pankrotis) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 14. veebruari 2024 määrus (maksekäsk)

Kaebuse esitaja ja liik

F.X-i (pankrotis) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Holm Bank AS (registrikood 14080830)

Puudutatud isik (võlgnik) F.X (pankrotis, isikukood

XXX), eestkostja Tallinna Linnavalitsus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Uuendada tsiviilasja 2-24-100408 menetlus.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 14. veebruari 2024 määrus (maksekäsk) ja lõpetada

maksekäsu kiirmenetlus.

3. F.X-i (pankrotis) määruskaebus rahuldada.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda.

5. Vabastada F.X (pankrotis) riigilõivu summas 65 eurot riigituludesse tasumise

kohustusest.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Holm Bank AS (avaldaja) esitas 08.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse F.X-i (puudutatud isik, võlgnik) vastu, milles palus võlgnikult avaldaja kasuks välja

mõista põhinõude 435 eurot, intressi 54,07 eurot perioodi 16.04.2023-12.10.2023 eest

määraga 14,9% aastas, viivise 2,36 eurot perioodi 16.06.2023-29.09.2023 eest määraga 14,9%

aastas, lepingutasu 2,36 eurot ja võlakokkuleppe sõlmimise tasu 30 eurot. Avaldaja märkis, et

nõude aluseks on 21.01.2021 avaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud laenuleping nr

00651101219, mille alusel väljastas avaldaja võlgnikule laenu 883,49 eurot OÜ-lt Studio

Moderna kauba ostmiseks. 24.10.2023 sõlmisid pooled kokkuleppe võlgnevuse

likvideerimiseks, mida võlgnik ei täitnud. 29.09.2023 saatis avaldaja võlgnikule kirjaliku

laenulepingu ülesütlemise avalduse, mille järgi ütles avaldaja laenulepingu üles alates

13.10.2023.

2. Pärnu Maakohus tegi 09.01.2024 määrusega makseettepaneku, mille saatis võlgniku e-posti

aadressile. Võlgnik vastas kirjale 09.01.2023, lubades võlgnevuse tasuda ning täiendavalt

23.01.2024, lisades kirjale enda poolt digitaalselt allkirjastatud maksettepaneku.

Makseettepanekule võlgnik vastuväidet ei esitanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus kohustas 14.02.2024 määrusega (maksekäsk) võlgnikku tasuma avaldajale

põhinõudeid summas 435 eurot ja kõrvalnõudeid summas 90,99 eurot ning hüvitama

riigilõivu 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot.

Määruskaebus

4. Võlgnik esitas maksekäsu määruse peale määruskaebuse ning menetlusabi taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Võlgnik märkis, et tal on psühhiaatriline diagnoos,

töövõimetus ning ta vajab kõrvalist abi IT-lahenduste kasutamisel ja dokumentide

koostamisel. Võlgnikul ei olnud juurdepääsu e-toimikule kuni 29.02.2024.

Menetluse edasine käik

5. Pärnu Maakohus rahuldas 04.03.2024 määrusega võlgniku menetlusabi taotluse osaliselt ja

vabastas ta 65 euro suuruse riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel ning jättis

rahuldamata menetlusabi taotluse muude kohtukulude kandmiseks.

6. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Võlgnik on saanud

varasemalt kõik dokumendid e-toimiku teel kätte (kaasa arvatud makseettepaneku) ja

suhelnud kohtuga ning avaldajaga korduvalt e-posti teel. Makseettepaneku kirjale on e-

toimikust nähtuvalt ka võlgniku poolt tulnud kohtule vastus 23.01.2024. Esitatud

määruskaebusega ei ole kaasa lisatud ühtegi tõendavat dokumenti, millest nähtuks, et võlgnik

ei saanud esitada makseettepanekule vastuväidet temast sõltumata mõjuva põhjuse tõttu.

7. Pärnu Maakohtu 20.03.2024 määrusega andis kohtunikuabi määruskaebuse lahendamiseks

üle kohtunikule TsMS § 663 lg 6 alusel.

8. Pärnu Maakohus jättis 30.04.2024 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

9. Võlgnik teatas ringkonnakohtule, et tema üle on Harju Maakohtu 29.05.2024 määrusega

tsiviilasjas nr 2-24-3821 seatud eestkoste kõigi asjade ajamiseks ning tema eestkostjaks on

määratud Tallinna Linnavalitsus, kelle ta palus menetlusse kaasata.

10. Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuameti kaudu) teatas 12.02.2025, et

toetab puudutatud isiku määruskaebust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt võeti Harju Maakohtu 18.03.2024 määrusega tsiviilasjas

nr 2-24-3752 menetlusse võlgniku maksejõuetusavaldus, nimetati võlgnikule usaldusisik ning

keelati võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada. Füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FiMS) § 43 lg 1 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui

käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 20 lg 3 kohaselt

käsutuskeelu kohaldamise korral peatub enne käsutuskeeldu alanud kohtumenetlus, milles

võlgnik osaleb hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti

väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Kohtumenetlus peatub kuni

pankrotiavalduse lahendamiseni. Vastavalt pankrotiseaduse § 35 lg 1 p 62 peatub pankroti

väljakuulutamisega võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur

otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni. TsMS

§ 361 lg 1 järgi uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal

algatusel pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohtu 02.07.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-

24-3752 välja kuulutatud võlgniku pankrot ja võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku

ülesannetes nimetati RP. Pankrotihaldur teatas 19.02.2025 ringkonnakohtule, et ta ei soovi

astuda menetlusse. Eeltoodule tuginedes on menetluse peatumise alus ära langenud, mistõttu

tuleb tsiviilasja menetlus uuendada.

12. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning maksekäsu kiirmenetlus lõpetada. Määruskaebus

kuulub rahuldamisele.

13. TsMS § 4891 lg 2 kohaselt võib võlgnik maksekäsu peale esitatud määruskaebuses

tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei

toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks

vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu

mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul

olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu

kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu.

14. Riigikohus on selgitanud, et määruskaebemenetluses tuleb kontrollida ka nõude

põhjendatust. Ainult nõude põhjendatust kontrollides saab selgitada, kas nõue võis olla selgelt

põhjendamatu TsMS § 4891 lg 2 p 3 tähenduses. Ringkonnakohtul tuleb kontrollida

maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõude õiguslikku põhjendatust, mille korral on võimalik

lähtuda sarnasest kontrollist, nagu seda tehakse hagi kontrollimisel tagaseljaotsuse korral

TsMS § 407 lg 1 esimese lause kohaselt. Ringkonnakohus ei peaks lähtuma määruskaebuse

lahendamisel mitte sellest, kas kaebaja sisulised vastuväited annaksid aluse nõude

rahuldamata jätmiseks, vaid otsustama üksnes seda, kas on võimalik maksekäsu tühistamine

võlgniku määruskaebuse alusel (RKTKm 09.03.2017, 3-2-1-165-16, p-d 14.3–14.6).

Õiguskirjanduses on selgitatud, et õigusliku põhjenduse kontroll tuleb läbi viia sõltumata

sellest, kas võlgnik määruskaebuses ise sellele tugineb (vt TsMS III Kommenteeritud

väljaanne (2018), § 4891 p 3.4.5 d). Ringkonnakohus märgib, et nõue on selgelt

põhjendamatu, kui maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusena avaldaja esitatud asjaolusid

arvestades ei ole nõuet õiguslikult võimalik rahuldada.

15. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt tuleneb avaldaja nõue avaldaja ja võlgniku

vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust. Avaldaja on viidanud, et nõude aluseks on 21.01.2021

avaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud laenuleping nr 00651101219, mille alusel väljastas

avaldaja võlgnikule laenu 883,49 eurot OÜ-lt Studio Moderna kauba ostmiseks.

16. Riigikohus on selgitanud, et kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja

seadnud võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine

muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe

(VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta

kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad

tarbijakrediidilepingu sõlmimisele.

Riigikohus on selgitanud, et mainitud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt

otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu

tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse

määra korral on leping tervikuna tühine (vt VÕS § 4062 lg 1), siis on selle kontrollimine

esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud

laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse

laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise. Eelnevast tulenevalt peab

krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile tooma,

milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud

andmed selle kontrollimiseks.

Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1). Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kuivõrd tehingu

tühisuse aluseid peab kohus asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele

sõnaselgelt tuginevad, ja intressikokkuleppe kehtivuse eelduseks on vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimine, siis peab krediidiandja oma nõude eeldusena vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist tõendama. See kohustus on krediidiandjal sõltumata

menetlusliigist, s.o nii hagimenetluses kui ka maksekäsu kiirmenetluses. See tähendab, et

kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata

sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma

kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem

seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma (vt

RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 13–15, 17, 24– 25).

17. Kuna praegusel juhul ei ole maksekäsu kiirmenetluse avalduses kirjeldatud kõiki

asjaolusid, mille alusel saaks kohus leida, et avaldaja nõue on kogu ulatuses õiguslikult

põhjendatud, kuid kohus peab omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu

krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

(vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 28), siis tuleb maksekäsu määrus TsMS § 4891 lg 2 p

3 kohaselt tühistada. TsMS § 489¹ lg 4 kohaselt kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab

ta määrusega maksekäsu. Maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus maksekäsu

kiirmenetluse või alustab hagimenetlust. Kuna Harju Maakohtu 02.07.2024 määrusega

tsiviilasjas nr 2-24-3752 on välja kuulutatud võlgniku pankrot, ei saada ringkonnakohus

tsiviilasja maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. PankrS § 44 lg-st 1 tulenevalt

võivad võlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu

ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub samuti

pankrotiseaduses sätestatud korras. PankrS § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti

väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole

veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt

leiab ringkonnakohus, et lähtudes FiMS § 43 lg-st 1, PankrS § 43 lg-st 2, PankrS § 44 lg-st 1

ja TsMS § 489¹ lg-st 4 tuleb maksekäsu kiirmenetlus lõpetada.

18. Kuna maksekäsu määrus kuulub eeltoodust tulenevalt tühistamisele, siis ei hinda

ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes, kas käesoleval juhul esineb

võlgniku poolt TsMS § 4891 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud aluseid maksekäsu tühistamiseks.

19. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise

korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui

seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta

sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse

kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 162 lg-st 4 tulenevalt võib kohus jätta kulud

täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle

kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Võttes arvesse, et

maksekäsu kiirmenetlus lõpetatakse avaldaja nõuet hagimenetlusse üle andmata võlgniku

pankroti väljakuulutamise tõttu, on kolleegiumi hinnangul praegusel juhul põhjendatud jätta

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Seega ei ole vajalik

menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

20. Pärnu Maakohus rahuldas 04.03.2024 määrusega võlgniku menetlusabi taotluse osaliselt

ja vabastas ta määruskaebuse esitamisel 65 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Juhul, kui

hagita menetluses anti menetlusosalisele menetlusabi, võib kohus TsMS § 190 lg 6 järgi

mõista TsMS § 172 lg-s 1 sätestatust juhindudes menetluskulud riigituludesse välja

menetlusosaliselt, kelle huvides lahend tehti, või muult menetlusosaliselt, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane. Samas võib kohus TsMS § 190 lg 7 järgi menetlusosalise

mõjuval põhjusel menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ka omal algatusel

vabastada (vt RKTKm 04.03.2015, 3-2-1-161-14, 19). Ringkonnakohus pidas praegusel

juhul põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Võttes arvesse

käesoleva vaidluse asjaolusid ja võlgniku maksejõuetust, on põhjendatud võlgnik riigilõivu

riigituludesse tasumise kohustusest vabastada.

21. Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 4891 lg 5).

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov