Legislator Case Law & Legislation
4-10-1323/12 AI generated

4-10-1323/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 4-10-1323/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

VTMS § 132 p 1 alusel jätta OÜ Astar Transport kaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku

Legislator headnote

AI generated

4-10-1323/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Menetlusaluse isiku

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-10-1323

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2011. a, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-10-1323

Kohtunik

Rutt Teeveer

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Väärteoasi

OÜ Astar Transport kaebus Tartu Linnavalitsuse

29.03.2010. a otsusele väärteoasjas nr 20102203

Väärteo kvalifikatsioon

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) § 662

lg 2 järgi

Taotluse sisu

Tartu Linnavalitsuse 29.03.2010. a otsuse tühistamiseks

väärteoasjas

nr

20102203

ja

väärteomenetluse

lõpetamiseks

Kohtumenetluse pooled

kaebuse esitaja/menetlusalune isik: OÜ Astar Transport

(registrikood 10063148; asukoht Sepa 26, Tartu), kaitsja

advokaat Marko Paabumets (OÜ Advokaadibüroo In

Jure, Riia 15b, Tartu; e-post: marko@injure.ee)

kohtuväline menetleja: Tartu Linnavalitsus (registrikood

75006546; asukoht Raekoda), esindaja Margus Oks

RESOLUTSIOON

1. VTMS § 132 p 1 alusel jätta OÜ Astar Transport kaebus rahuldamata ja Tartu

Linnavalitsuse 29.03.2010.a otsusega väärteoasjas nr 20102203 OÜ-le Astar

Transport kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 2 järgi karistuseks

mõistetud rahatrahv 1000 krooni (63.91 eurot) muutmata ().

Rahatrahv tasuda Tartu Linnakantselei arvelduskontole nr 221014740889 (AS

Swedbank).

2. Jätta OÜ Astar Transport kaitsekulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada

Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eelpool nimetatud

isikud soovivad kasutada kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu

Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates 20.10.2011. a kella 13.00-st. Kassatsioonkaebus

tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Olulised asjaolu

Tartu Linnavalitsuse väärteouurija V. Kurvits koostas 08.03.2010. a kell 14.18

väärteoprotokolli väärteoasjas nr 20102203. Protokolli kohaselt jättis Margus Metsma

menetlusaluse isiku OÜ Astar Transport juhatuse liikmena, tegutsedes OÜ Astar Transport

huvides, täitmata Tartu Linnavolikogu 19.09.2002. a määruse nr 120 "Koormise

kehtestamine heakorra eeskirja täitmiseks" punkti 2.3, mille kohaselt on koormise täitja või

tema arvel teine isik kohustatud koristama kõnniteel lahtise lume ja jää ning tõrjuma

libeduse. Nimetatud määruse punkti 3 kohaselt tuleb kohustuse täitmine tagada kella 7.00-ks.

Vajadusel tuleb puhastusala korrastada ka päeva jooksul, lumesaju korral 6 tundi pärast saju

lõppu. Kontrollimise ajal 22.02.2010. a kell 11.33-11.37 oli Sepa 26 kinnistuga piirneval

puhastusalal lumi koristamata.

Tartu Linnavalitsuse 29.03.2010. a otsusega karistati OÜ Astar Transport kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 662 lg 2 alusel väärteoprotokollis kajastatud

rikkumise toimepanemise eest 1000 krooni suuruse rahatrahviga.

Vastulause esitamise õigust OÜ Astar Transport ei kasutanud.

26.04.2010. a esitas OÜ Astar Transport kaitsja Tartu Linnavalitsuse otsuse peale kaebuse,

milles taotleb kohtuvälise menetleja 29.03.2010. a otsuse väärteoasjas nr 20102203

tühistamist ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetluse lõpetamist väärteotunnuste puudumise

tõttu menetlusaluse isiku teos.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et ta ei ole kirjeldatud rikkumist toime pannud. Kaebuse

kohaselt on liiklusseaduse (LS) § 4 lg 4 kohaselt kõnnitee jalakäija liiklemiseks ettenähtud

teeosa või sama otstarbega omaette tee. Tartu Linnavolikogu 19.06.2003. a määruse nr 39

„Tartu linna teeregistri pidamise põhimäärus“ punkt 1.1 kohaselt on Tartu linna teeregister

linna register, mille asutamise ja kasutusele võtmise eesmärgiks on usaldusväärse teabe

kogumine ja säilitamine Tartu linna territooriumil asuvate teede kohta, sõltumata nende

omandivormist. Määruse punkt 3.2 kohaselt kantakse registrisse Tartu linna territooriumil

asuvate

tänavate,

sõiduteede,

kõnniteede

ning

jalgrattateede

andmed

sõltumata

omandivormist. Tartu linna teeregistris puudub viide kinnistuga aadressil Sepa 26, Tartu

piirneva kõnnitee olemasolule. Nimetatud rajatis on ehitatud ilma ehitusloata ning selle

kasutamiseks kasutusluba Tartu Linnavalitsuse 01.03.2010. a teate kohaselt veel ei olnud. Ka

ei olnud 23.04.2010. a Tartu linna kodulehel asuvas dokumendiregistris dokumenti, mis

tõendaks kinnistuga Sepa 26, Tartu piirneva kõnnitee kasutusloa väljastamist. Sellises

situatsioonis ei ole teada, kas väidetav kõnnitee vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele

ning kas või kuidas võib erinevate talihooldusvahendite kasutamine mõjutada teekatet. Ei ole

selge, missugune hooldusmeede võib tekitada teekattesse kahjustusi.

OÜ Astar Transport hinnangul ei ole vaidlusaluse objekti puhul tegemist kõnniteega ning

seetõttu ei ole menetlusalusel isikul tekkinud ka kohustust koristada sellelt lumi ja jää ning

tõrjuda libedus. Kuna OÜ Astar Transport ei ole rikkunud heakorraeeskirja ega koormist

heakorra eeskirja täitmiseks, puuduvad teos väärteo (KOKS § 662 lg 2) tunnused.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaitsja esitatud kaebuse juurde, korrates üle kirjalikus

kaebuses toodud argumendid. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Tartu Linnavalitsus ei ole

esitanud tõendeid selle kohta, et kõnnitee õiguslik staatus oleks olnud fikseeritud. Kasutusloa

puudumine kuni käesoleva ajani tähendab seda, et puudub kõnnitee määratlus, et kohustatud

isikult võiks nõuda vastavalt linnavolikogu määrusele kohustuse täitmist. Väide, et

kasutusluba sellel konkreetsel rajatisel ei peakski olema, ei seisne mitte ühelgi õigusnormil.

Tegemist on rajatisega, mis eeldab kasutusluba ja linnavalitsus ei ole välja toonud ühtki

argumenti, mis välistaks või annaks õiguse kasutusluba sellisele objektile mitte taotleda.

II Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja leiab, et menetluse läbiviimisel on järgitud kõiki väärteomenetluse

läbiviimisele kehtestatud norme ning väärteo koosseis on täidetud.

30.12.2009. a pärast Turu tänava kergliiklustee valmimist saadeti linnavalitsuse poolt OÜ-le

Astar Transport kiri, milles juhiti Sepa 26 kinnistu omaniku tähelepanu Turu tänaval

valminud kõnnitee hoolduskohustusele vastavalt Tartu Linnavolikogu 19.09.2002. a

määrusele nr 120. 12.01.2010. a pärast eelmisel päeval üldise järelevalve käigus toimunud

kontrolli teavitas linnavalitsuse väärteo uurija Ülle Neeme OÜ Astar Transport juhatuse liiget

Margus Metsmad korduva teatisega „Koormise kehtestamisest heakorra eeskirja täitmiseks“,

teavitades selle rikkumisel võimalikust karistamisest. Vastuseks OÜ Astar Transport

lepingulise esindaja advokaat Marko Paabumetsa pöördumisele teavitas Tartu Linnavalitsuse

menetlusteenistus 21.01.2010. a ka teda Tartu Linnavolikogu 19.09.2002. a määruse nr 120

nõuetest, viidates LS § 4 lg 4 sätestatud kõnnitee otstarbele ning tuues välja Tartu

Linnavalitsuse hea tahte märgina lumekoristuse teostuse Turu tänava kergliiklusteel, et anda

külgnevate kinnistute omanikele aega korraldada edaspidi ise teehooldust. Ka sai OÜ Astar

Transport 01.03.2010. a Tartu Linnavalitsuselt Turu tänava kõnnitee lumekoristamise

probleemide kohta vajalikku teavet.

Lähtudes KOKS § 6 lg 1 sätestatud ülesandest korraldada linnatänavate korrashoidu ning

teeseaduse (TeeS) § 25 lg 3 toodut, mille kohaselt linnavalitsus on kohustatud teehoiu

korraldamisel looma teedel tingimused ohutuks liiklemiseks, leiab kohtuväline menetleja, et

Tartu Linnavalitsus on teinud kõik endast sõltuva jalakäijate tervise ja ohutuse tagamiseks.

III Kohtu seisukoht

Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei

kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja

lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS § 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus on seisukohal, et OÜ Astar Transport poolt on

22.02.2010.a. toime pandud KOKS § 662 lg 2 sätestatud väärtegu, mis on tõendamist leidnud

tunnistajate Ülle Neeme ja Tuuli Sääritsa ütlustega ja muude allpool käsitlevate

dokumentaalsete tõenditega.

KOKS § 36 lg 3 näeb ette, et koormise võib kehtestada isikutele nende omandis või valduses

oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva

üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. KOKS § 6 lg 1 tulenevat heakorra ning

linnatänavate korrashoiu korraldamise ülesannet, samuti TeeS § 25 lg 3 tulenevat kohalikel

teedel teehoiu korraldamise kohustust ei ole seadusega muus kui kõnniteel heakorratööde

korraldamise kohustuse osas (TeeS § 25 lg 7) kellelegi teisele pandud. Teehoiu korraldamise

kohustus ei tähenda, et kohalikul omavalitsusel tuleks töö endal teostada. Korraldamise

ülesanne hõlmab õigust otsustada täitmise viisi ja täitja üle. Kohaliku tee hoidu võib kohalik

omavalitsus korraldada ka KOKS § 36 alusel kinnistuga vahetult piirneva üldkasutatava

territooriumi heakorda tagava koormise kehtestamisega.

Kinnistuga vahetult piirnev kõnnitee, mille puhul on tegemist teemaal asuva ja tee koosseisus

oleva rajatisega, võib olla puhastusalaga hõlmatud muu ala koormist kehtestava määruse

tähenduses ja üldkasutatav territoorium KOKS § 36 lg 3 tähenduses. On õige, et KOKS ei

kuulu TeeS § 25 lõikes 1 nimetatud õigusaktide, mille kohaselt tee omanik teehoidu

korraldab, hulka. See aga ei tähenda keeldu lähtuda KOKS sätetest, kui TeeS § 25 lõikes 1

märgitud õigusaktid teehoiu korraldamise viisi osas ettekirjutusi ei sisalda.

Vastutuse heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise või koormise täitmata jätmise eest

näeb ette KOKS § 662.

Tartu Linnavolikogu 19.09.2002. a määruse nr 120 „Koormise kehtestamine heakorra

eeskirja täitmiseks“ p 1 kohaselt on füüsiline ja juriidiline isik (edaspidi: koormise täitja)

kohustatud tagama heakorra puhastusalal. Puhastusala on füüsilise või juriidilise isiku

omandis või valduses oleva kinnistu või muu territooriumiga külgneva sõidutee ja vastava

territooriumi vahel olev kõnnitee ja haljasala ja/või muu ala. Puhastusala piirneb kinnistu või

muu territooriumi piiri, kinnistu või muu territooriumi piiriga risti tõmmatavate mõtteliste

joonte ja sõidutee piiriga. Määruse p 2.3 kohaselt on koormise täitja või tema arvel teine

kohustatud isik kohustatud koristama kõnniteel lume ja lahtise jää kuni teekatteni (v.a

lumevalli alla jääv ala), tõrjuma libeduse.

Tartu Linnavalitsus on väärteoprotokollis ja otsuses lugenud menetlusaluse isiku poolt

väärteo toimepanemist kinnitavateks tõenditeks kahe tunnistaja ülekuulamise protokolli, kaks

fototabelit, väljavõtted Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehelt ja

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli. Kohtuväline menetleja viis läbi väärteo

toimepanemise tõendamiseks vajalikud menetlustoimingud. VTMS § 31 lg 1 sätestab, et

tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid

käesolevas peatükis sätestatud erisusi arvestades. KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on

kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi antud

ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu

protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis.

Kohtuväline menetleja koostas vaatlusprotokolli ja fototabeli aadressiga Sepa 26, Tartu

kinnistuga piirneval alal (kõnnitee jalakäijate liikumiseks) koristamata lumest. Kutsus

kutsega menetlusaluse isiku ütlusi andma, tutvustas menetlusalusele isikule VTMS § 19

menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi, kuulas üle menetlusaluse isiku. Kõiki asja- ja

tehiolusid arvesse võttes koostas väärteoprotokolli. Seejärel koostas kohtuväline menetleja

väärteoasjas otsuse. Kohtuväline menetleja arvestas karistuse määramisel väärteo

toimepanemise asjaolusid ja kaebuse esitaja süüd. Sanktsiooni kohaldamata jätmiseks ja

väärteoasja lõpetamiseks puudus alus, sest kaebuse esitaja käitumises realiseerus

süüteokoosseis ning see oli õigusvastane. Kaebuse esitaja on lume koristamata jätmisega

kinnistuga piirnevalt kõnniteelt pannud toime väärteo.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteoasja menetlemise korda,

menetlustoimingud on teostatud seadusega vastavuses ning menetlusdokumendid on

vormistatud korrektselt. Nimetatut tõendavad väärteoasjas olevad materjalid.

Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja väited, nagu Sepa tänava kergliiklustee ehk

Ropka tee Sepa tänavani, mis külgneb Sepa 26 kinnistuga ei ole kantud Tartu linna

teederegistrisse, ei ole põhjendatud, kuna see väide on paljasõnaline ja tõendamata. Tartu

Linnavalitsuse 12.05.2010. a vastusest järelepärimisele nähtub, et 2009. aastal ehitatud Turu

tn kergliiklustee lõigul Ropka tee kuni Sepa tn, mis külgneb osaliselt kinnistuga Sepa 26,

Tartu, kanti Tartu linna teeregistrisse 19.01.2010. a OÜ WeW koostatud teostusmõõdistuse

alusel (töö nr GEO-113-09, registreeritud Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja

maakorralduse osakonna arhiivis 09.09.2009. a).

Kaebuse esitaja väide, et Tartu linna kodulehel asuvas dokumendiregistris puudus ka

23.04.2010. a dokument, mis tõendaks Sepa 26, Tartu piirnevale kõnniteele kasutusloa

väljastamist, mistõttu ei olnud teada, kas väidetav kõnnitee vastab õigusaktidega ettenähtud

nõue ning kas või kuidas võib erinevate talihooldusvahendite kasutamise mõjutada teekatet,

on vastukäiv kohtuvälises menetluses esitatu, kaebuses kirjeldatu ning kohtuistungil

tuvastatuga.

Kohtuvälise menetleja ametniku poolt 12.01.2010. a kirjas on juhitud kaebuse esitaja

tähelepanu asjaolule, et kuna OÜ-le Astar Transport kuuluva kinnistu Sepa 26 külgnevale

maa-alale Turu tänava poole ehitati jalakäijate kergliiklustee, siis vastavalt Tartu

Linnavolikogu 19.09.2001. a määruse nr 120 p 2.3 on kinnistu omaniku OÜ Astar Transport

kohustus koristada kõnniteel lahtine lumi ja jää ning tõrjuda libedus. Samuti on 21.01.2010. a

ja 26.02.2010. a Tartu Linnavalitsuse poolt kaebuse esitaja kaitsjale saadetud vastuses

selgitatud, et Turu tänava äärde Teguri 53 kuni Ringtee tänavani ehitati kergliiklustee 2009

aasta suvel ning tegemist on jalakäijate liiklemiseks ettenähtud teega, mis LS § 4 lg 4 kohaselt

on kõnnitee. Antud kõnnitee on ehitatud koos sõidutee ülekatte teostamisega ning rajatis on

ehitatud kirjaliku nõusoleku taotluse alusel. Kõnnitee on ehitatud kinnipressitud

asfaltfreespurust, talihoolduse käigus võib kasutada tehnikat ning lume koristuseks sahka.

Poolte väitlus selle üle, kas antud kergliiklustee lõigule on väljastatud kasutusluba või mitte,

ei ole kohtu arvates antud juhul määrava tähtsusega. Kuna kõnnitee on vabalt kasutatav

kõigile kodanikele, tuleb see jääst ja lumest linna heakorra tagamiseks puhastada. Heakorra

tagamine peab muuhulgas teenima ka ohutu liiklemise tagamise eesmärki.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 12 lg 2 kohaselt on

süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja

seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalune isik

vastutab tegevusetuse eest, sest ta oli õiguslikult kohustatud seaduses kirjeldatud tagajärge ära

hoidma. KarS § 12 lg 3 sätestab, et süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus ja

ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu

tegu. Kohtu arvates pani menetlusalune isik väärteo toime kaudse tahtlusega, sest ta pidas

võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. KOKS § 662 lg 2

(redaktsioon kuni 31.12.2010. a) näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 20 000 krooni.

Menetlusalusele isikule on kohtuvälise menetleja poolt KOKS § 662 lg 2 alusel määratud

rahatrahv 1000 krooni, st praktiliselt miinimummääras. Vaatamata kaebuse esitaja mitmetele

etteheidetele, nagu oleks kohtuväline menetleja rikkunud väärteomenetluse õigust, on kohus

seisukohal, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt rikkumist ei ole.

Menetlusalustele isikutele on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja ning karistuse

määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1, 133, 134, 135 jätab kohus OÜ Astar

Transport kaebuse Tartu Linnavalitsuse 29.03.2010. a otsustele väärteoasjas nr 20102203

rahuldamata ning otsuses KOKS § 662 lg 2 järgi karistuseks mõistetud rahatrahvi 1000 krooni

muutmata.

IV Kohtu seisukoht kaitsja tasu hüvitamise osas

Tulenevalt kohtu otsusest jäävad kaebuse esitaja kaitsekulud tema enda kanda.

Kohtunik