3-25-389/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-389

Määruse kuupäev

22. veebruar 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

K.Z-i (K.Z) kaebus Tartu Vangla kodukorra punkti 12.13

tühistamiseks, Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada helistada

perekonnale piiramatult ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks seoses

telefoni kasutamise piiranguga

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus asjas nr 3-25-389.

2. Jätta K.Z-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Jätta K.Z-i taotlus riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav K.Z esitas 17. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse

Tartu Vangla vastu seoses vanglas kehtestatud helistamise piirangutega. Kaebuse kohaselt on

kaebajale Tartu Vangla õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralist kahju. Kaebaja

põhjendab, et vanglas kehtiv helistamise korraldus (1 tund päevas) on õigusvastane. Tema

era- ja perekonnaellu sekkutakse ebaproportsionaalselt. Kaebaja taotleb Tartu Vanglalt

hüvitist summas 1500 eurot, lisaks 10 eurot iga järgneva päeva eest ning Tartu Vangla

kohustamist tühistada helistamise limiit ja võimaldada perekonnale helistada piiramatult.

Kaebaja palub tunnistada vangla sisekorraeeskiri põhiseadusega vastuolus olevaks osas, mis

imperatiivselt sätestab vangla kohustuse võimaldada kinnipeetavale helistamist maksimaalselt

1 tund päevas. Vangla kodukorras sätestatu ei ole tänasele ajastule enam kohane, sest 1 tund

päevas on ebapiisav normaalsete era- ja peresuhete säilitamiseks. Samuti palub kaebaja

algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse vangla sisekorraeeskirja ja

vangistusseaduse imperatiivsete sätete diskretsioonipiiride puudumise ja vanglale

võimaldatud lõputu kaalutlusõiguse osas. Kaebaja märgib, et esitas 14. jaanuaril 2025

vanglale

kahjunõude

nr 2-25/2-2/652. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused riigilõivust vabastamiseks ja riigi

õigusabi saamiseks.

3-25-389

2. Vastuseks kohtunõudele esitas Tartu Vangla 20. veebruaril 2025 kohtule kaebaja 14.

jaanuari 2025. a kahjunõude nr 2-25/2-2/652 ning kaebaja pöördumised seoses

helistamispiirangutega ja vangla vastused neile. Tartu Vangla teatas, et kaebaja kahjunõue on

menetluses ning sellele ei ole vastust koostatud. Ühtlasi teatas vangla, et kaebaja ei ole

vaidlustanud Tartu Vangla kodukorra punkti 12.13.

KOHTU SEISUKOHT

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Vastavalt HKMS § 2 lõikele 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja on kaebuses küll sõnastanud oma nõuded

hüvitamis- ja kohustamisnõuetena, aga kuna kaebaja ei nõustu Tartu Vanglas kehtestatud

telefoni kasutamise 60-minutilise piiranguga päevas ning soovib selle piirangu lõpetamist, siis

tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kaebaja on esitanud Tartu Vangla direktori 16. septembri

2024. a käskkirjaga nr 1-1/24/47 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punkti 12.13 tühistamise

nõude (HKMS § 37 lõike 2 punkt 1). Saavutamaks eesmärki, et vanglas ei piirataks ajaliselt

kaebaja helistamisõigust, tuleb kaebajal vaidlustada Tartu Vangla kodukorra punkti 12.13,

kuna see säte ei võimalda helistada üle 60 minuti päevas ilma põhjendatud vajaduseta ja

vanglaametniku loata. Lisaks on kaebaja esitanud kaebuses kahju hüvitamise nõude seoses

kõnealuse telefoni kasutamise piiranguga ning kohustamisnõude võimaldada helistada

perekonnale piiramatult (HKMS § 37 lõike 2 punktid 4 ja 2).

4. Kohus leiab, et kaebus tuleb kaebajale tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel, mille

kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni

nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

5. HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. Kaebaja tühistamis-, kohustamis- ja hüvitamisnõude lahendamiseks on

kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduses (VangS § 11 lõiked 5 ja 8).

VangS § 1¹ lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla

haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt

esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või

Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt

lahendamata jätnud. Sama sätte lõike 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks

kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et

kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud

korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata

või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

6. Kohus hindab kaebuse lubatavust selle esitamise seisuga. Käesoleval juhul nähtub nii

kaebaja enda kaebusest kui Tartu Vangla 20. veebruari 2025. a vastusest, et kaebaja 14.

3-25-389

jaanuari 2025. a kahjunõue, milles kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses

vanglas kehtiva helistamise piiranguga, on hetkel Tartu Vangla menetluses. Kaebaja vanglale

esitatud kahjunõude pinnalt võib küll asuda seisukohale, et kohtueelse menetluse võib lugeda

alanuks, kuid kahju hüvitamise taotluse läbivaatamise tähtpäev ei ole veel saabunud.

Riigivastutuse seaduse § 18 lõike 1 kohaselt peab vangla lahendama kaebaja kahju hüvitamise

taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Kaebaja esitas kahju

hüvitamise taotluse 14. jaanuaril 2025. Seega ei olnud kahjunõude lahendamise tähtaeg

kaebuse esitamise seisuga veel saabunud ning see tähtaeg ei ole ka praeguse määruse

tegemise ajal saabunud. Kaebaja on oma hüvitamiskaebuse esitanud kohtule ennatlikult ehk

enne kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist.

Ka esitatud tühistamis- ja kohustamisnõude osas on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus

läbimata. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne kohtule tühistamis- ja

kohustamiskaebuse esitamist pöördunud kohaste vaietega vangla poole. Tartu Vangla 20.

veebruari 2025. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole taotlenud vaidega Tartu

Vangla kodukorra punkti 12.13 kehtetuks tunnistamist ega perekonnale piiramatult

helistamise võimaldamist kuni vangistuse kandmise lõpuni. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses

välja toonud erinevalt vanglale esitatud kahjunõudest, et ta oleks esmalt vaietega Tartu

Vangla poole pöördunud. Seega on kaebajal ka tühistamis- ja kohustamisnõuete puhul

täitmata VangS § 11 lõikest 5 tulenev kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimise nõue.

7. Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamis-, tühistamis- ja

kohustamisnõude esitamiseks praegusel juhul läbimata, ei ole kaebus tulenevalt HKMS § 47

lõikest 1 kohtus lubatav ning kohus tagastab kaebuse tervikuna HKMS § 121 lõike 1 punkti 4

alusel. Vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8. Kuigi kohus tagastab kaebuse, siis peab kohus siiski vajalikuks siinkohal märkida, et ei

nõustu kaebaja seisukohaga, et Tartu Vanglas kehtiv helistamise kord, mis kehtestab telefoni

kasutamisel 60-minutilise piirangu päevas, on põhiseadusega vastuolus. Tartu Vangla

kodukorra punkt 12.13 võimaldab vanglal kinnipeetavale ettenähtud kõneaega pereliikmetega

suhtlemiseks vajaduse korral pikendada, mistõttu on tegemist paindliku korraga, mis tagab

kinnipeetavale pereelu kaitse. Kaebajal on kõneaja pikendamist õigustavate asjaolude

ilmnemisel võimalik ka peale 60 minuti täitumist jätkata helistamist, kuid ajalise limiidi

pikendamise vajadusest tuleb ametnikele teada anda. Kinnipeetavate võrdse kohtlemise

tagamiseks tuleb vanglal hoiduda kinnipeetavatele põhjendamatute soodustuste tegemisest.

9. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse

sisuliseks lahendamiseks ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

10. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mida kohus mõistab selliselt, et kaebaja

soovib saada riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses vastavalt riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punktile 5. Kaebaja märgib, et tal puudub sissetulek ja ta ei suuda

advokaati palgata.

11. RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda

pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

3-25-389

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõikes 1 on sätestatud alused, mil

riigi õigusabi ei anta, vaatamata taotleja kehvale majanduslikule olukorrale.

12. RÕS § 7 lõike 1 punkti 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on

taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Samuti ei anta riigi õigusabi olukorras,

kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lõike 1 punkt 1). Kuna kohus on

eelpool asunud seisukohale, et kaebus tuleb tagastada kohustusliku kohtueelse menetluse

läbimata jätmise tõttu, siis on kaebaja võimalus praeguses asjas oma õigusi kaitsta ilmselt

vähene. Lisaks ei saa kaebaja poolt kohtule esitatud kaebuse pinnalt asuda seisukohale, et ta ei

oleks võimeline oma õigusi iseseisvalt halduskohtus kaitsma. Käesolevas asjas on kaebaja

esitanud iseseisvalt halduskohtule kaebuse ja vanglale kahjunõude. Kaebaja koostatud kaebus

on kohtule arusaadav, sellest nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Kaebaja on suutnud end

piisavalt arusaadavalt väljendada. Kohtul puudub põhjus arvata, et kaebaja ei suudaks

vajadusel esitada samasisulise kaebuse uuesti kohtule pärast kohustusliku kohtueelse

menetluse läbimist. Kohus selgitab, et halduskohtul on tulenevalt uurimisprintsiibist

haldusasjades kohustus isikut suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kohtule

esitatud kaebuse või muu avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus rõhutab, et kohus selgitab kaebuse menetlemiseks

vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil.

13. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine esindamiseks

halduskohtumenetluses ei ole vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse

RÕS § 7 lõike 1 punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)