3-23-2219/57 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ene Andresen

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2025, Tartu

Haldusasja number

3-23-2219

Haldusasi

Limousini OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 3. augusti 2023. a otsuse nr

13-30.1/23/510 ja 8. septembri 2023. a vaideotsuse nr

13-30.1/23/570-1 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks

maksta määratud toetus välja

Uraa OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti 3. augusti 2023. a otsuse nr 13-30.1/23/511 ja 8.

septembri 2023. a vaideotsuse nr 13-30.1/23/542-1

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks maksta määratud

toetus välja

Menetlusosalised

Kaebaja Limousini OÜ, esindaja Taavi Tenson

Kaebaja Uraa OÜ, esindaja Inna Roosmann

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet,

esindajad Lisbet Sadam ja Jaanika Täpsi

Asja läbivaatamine

Istungimenetlus, istung 9. jaanuaril 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Limousini OÜ kaebus. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 3. augusti 2023. a otsus nr 13-30.1/23/510 ja 8. septembri 2023.

a vaideotsus nr 13-30.1/23/570-1 ning kohustada Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ametit Limousini OÜ 11. detsembri 2022. a maksetaotlust uuesti

lahendama.

2. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Limousini OÜ kasuks

välja menetluskulu 20 eurot.

3. Rahuldada Uraa OÜ kaebus. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti 3. augusti 2023. a otsus nr 13-30.1/23/511 ja 8. septembri 2023. a vaideotsus nr

13-30.1/23/542-1 ning kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit

Uraa OÜ 29. juuli 2022. a maksetaotlust uuesti lahendama.

4. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Uraa OÜ kasuks välja

menetluskulu 20 eurot.

3-23-2219

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24. märtsil 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 ja § 67 lg 4).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Limousini OÜ

1. Limousini OÜ esitas 31. augustil 2021 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ametile (PRIA) põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluse. Ta

taotles toetust loomaveokäru ning heina ja silo rullimise pressi ostmiseks ning muude

põllumajanduslike toodete tootmise alustamise alaste tegevuste jaoks kogusummas 40 000

eurot.

2. PRIA rahuldas 20. oktoobri 2021. a otsusega nr 13-30.1/21/753 Limousini OÜ

toetustaotluse (taotlustoimiku nr 61002100043) ning talle maksti välja 30 000 eurot. Pärast

toetuse määramist aktsepteeris PRIA Limousini OÜ muudatustaotluse, soetamaks ka niiduki

ja sõnnikulaoturi.

3. PRIA tegi 3. augustil 2023 otsuse nr 13-30.1/23/510, millega tunnistas 20. oktoobri 2021. a

otsuse nr 13-30.1/21/753 kehtetuks, jättis välja maksmata toetuse summas 10 000 eurot ja

nõudis Limousini OÜ-lt tagasi toetuse summas 30 000 eurot.

Otsuse kohaselt on Limousini OÜ, Uraa OÜ ja Raigrod OÜ omavahel seotud ettevõtted.

Maaeluministri 9. septembri 2016. a määruse nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava

noore ettevõtja toetus“ (määrus nr 53) § 3 lg 6 sätestab, et toetust ei saa taotleda ettevõtja, kes

kuulub kontserni või omab konkurentsiseaduse § 2 lg 4 tähenduses valitsevat mõju teise

põllumajandustootmisega tegeleva ettevõtja üle. Toetuse saajate sihtgruppi ei kuulu ühiselt

tegutsevad ettevõtjad, kelle teatud majanduslikud huvid langevad kokku ja kes tegutsevad

ühise majandustegevuse arendamise ja kulude optimeerimise nimel, saamaks toetus

lubamatus määras. Limousini OÜ lõi kunstlikult tingimused, et saada toetust

investeeringuteks, mida saab kasutada majandustegevuseks koos Raigrod OÜ-ga ja Uraa OÜ-

ga. Raigrod OÜ kasutas Limousini OÜ-le määratud toetuse eest soetatud loomaveokäru ning

Limousini OÜ ostis temalt loomad. Seotusele Uraa OÜ-ga osutavad laenutehingud, loomade

karjatamine samal katastriüksusel ja Limousini OÜ juhatuse liikmele kuuluva

loomakasvatushoone rentimine Uraa OÜ-le.

4. Limousini OÜ esitas 21. augustil 2023 vaide, mille PRIA jättis 8. septembri 2023. a

vaideotsusega nr 13-30.1/23/570-1 rahuldamata.

2(19)

3-23-2219

5. Limousini OÜ esitas 5. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 3. augusti

2023. a otsuse nr 13-30.1/23/510 ja 8. septembri 2023. a vaideotsuse nr 13-30.1/23/570-1

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks maksta määratud toetus 10 000 eurot välja

(haldusasi nr 3-23-2291).

6. Tartu Halduskohus võttis 25. oktoobri 2023. a määrusega Limousini OÜ kaebuse

menetlusse.

7. Vastustaja esitas 22. novembril 2023 vastuse kaebusele.

Uraa OÜ

8. Uraa OÜ esitas 31. augustil 2021 PRIA-le põllumajandusliku tegevusega alustava noore

ettevõtja toetuse taotluse. Toetust taotleti frontaallaaduri ja ratastraktori ostmiseks ning muude

põllumajanduslike toodete tootmise alustamise alaste tegevuste jaoks kogusummas 40 000

eurot.

9. PRIA rahuldas 22. oktoobri 2021. a otsusega nr 13-30.1/21/777 Uraa OÜ toetustaotluse

(taotlustoimiku nr 61002100038) ning talle maksti välja 30 000 eurot.

10. PRIA tegi 3. augustil 2023 otsuse nr 13-30.1/23/511 (parandatud 7. augusti 2023. a

õiendiga), millega tunnistas 22. oktoobri 2021. a otsuse nr 13-30.1/21/777 kehtetuks, jättis

välja maksmata toetuse summas 10 000 eurot ja nõudis Uraa OÜ-lt tagasi toetuse summas 30

000 eurot.

Otsuse kohaselt on Uraa OÜ, Limousini OÜ ja Raigrod OÜ omavahel seotud ettevõtted. Uraa

OÜ loodi selleks, et taotleda toetust investeeringutele, mida saab kasutada ühiselt koos

Raigrod OÜ-ga ja Limousini OÜ-ga. Raigrod OÜ kasutas Uraa OÜ-le määratud toetuse eest

soetatud traktorit ning Uraa OÜ ostis temalt loomad. Seotusele Limousini OÜ-ga osutavad

laenutehingud, loomade karjatamine samal katastriüksusel ja loomakasvatushoone rentimine

Limousini OÜ juhatuse liikmelt. Samuti ei täitnud Uraa OÜ määruse nr 53 § 14 lg 2 p-s 5

sätestatud kohustust tagada, et tema omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oleks

taotluse esitamisele järgneva teise majandusaasta lõpuks üle 4000 euro.

11. Uraa OÜ esitas 16. augustil 2023 vaide, mille PRIA jättis 8. septembri 2023. a

vaideotsusega nr 13-30.1/23/542-1 rahuldamata.

12. Uraa OÜ esitas 1. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 3. augusti 2023. a

otsuse nr 13-30.1/23/511 ja 8. septembri 2023. a vaideotsuse nr 13-30.1/23/542-1

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks maksta määratud toetus 10 000 eurot välja

(haldusasi nr 3-23-2170).

13. Tartu Halduskohus võttis 6. oktoobri 2023. a määrusega Uraa OÜ kaebuse menetlusse.

14. Vastustaja esitas 24. novembril 2023 vastuse kaebusele.

Asjade liitmine

15. Kohus liitis 22. detsembri 2023. a määrusega haldusasjad nr 3-23-2219 ja nr 3-23-2170

ühte menetlusse ning otsustas liidetud haldusasja menetleda haldusasjana nr 3-23-2219.

3(19)

3-23-2219

16. Kohus kohustas 5. novembri 2024. a määrusega vastustajat esitama täiendavad

dokumendid ja seisukoha. Vastustaja esitas dokumendid ja seisukoha 2. detsembril 2024.

17. Uraa OÜ ja Limousini OÜ esitasid täiendavad seisukohad vastavalt 10. detsembril 2024 ja

12. detsembril 2024.

18. Asjas toimus 9. jaanuaril 2025 kohtuistung.

19. Uraa OÜ esitas täiendavad seisukohad 11. jaanuaril 2025, 18. jaanuaril 2025 ja 14.

veebruaril 2025 ning Limousini OÜ 18. jaanuaril 2025. Vastustaja esitas täiendava seisukoha

22. jaanuaril 2025.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

20. Limousini OÜ põhjendab kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.

20.1. Toetuse tagasinõudmise otsus ei järgi Eesti maaelu arengukava 2014–2020 eesmärke

soodustada ettevõtjatevahelist koostööd ja äärealadel tegutsemise jätkumist – kõik

ettevõtjatevahelise koostöö indikatsioonid ja ääremaal tegutsemise spetsiifilised eripärad

tõlgendati kaebaja kahjuks. Vastustaja etteheited on alusetud ja kunstlikud ning need

põhinevad eelarvamustel, oletustel ja ebaõigetel tõlgendustel, mitte tõenditel.

20.2. PRIA otsuse kohaselt ei ole toetuse saajate sihtgrupiks ühiselt tegutsevad ettevõtjad,

kelle teatud majanduslikud huvid langevad kokku ja kes tegutsevad ühise majandustegevuse

arendamise ja kulude optimeerimise nimel, saamaks toetust lubamatus määras. See mõttekäik

tuleks jätta tähelepanuta, sest ei tulene õigusaktist, vaid moonutatud kujul määruse nr 53

seletuskirjast. PRIA väitel osutavad Limouisini OÜ ja Uraa OÜ seotusele

loomakasvatushoone rent, loomade paiknemine samal katastriüksusel ja omavahelised

laenutehingud. Isegi kui need väited oleksid täielikult tõesed, ei viita need kontsernile, ühisele

majandustegevusele ega valitseva mõju olemasolule. Niisugune käitumine on piirkonna

eripära ning vastab maaelu arengukava eesmärkidele. Kaebaja esitas toetuse taotlemisel

rendilepingu, mille alusel rendib Uraa OÜ kaebajalt maid ja lauta. Hooajatöödel aitavad

väikeses kogukonnas üksteist kõik teravilja- ja loomakasvatajad. Ka intressita laenu andmist

ei peeta seal normivastaseks. Kaebajale ei ole arusaadav, milline ettevõte on PRIA väitel

emaettevõtja ning milles seisneb oluline mõjutamine. Selline karm ja sisustamata jäetud

etteheide viib kaebaja laostumiseni. PRIA järeldas asjaolust, et Raigrod OÜ juhatuse liige oli

märgitud kaebaja loomaveokäru kasutajaks, et Raigrod OÜ oli tegelik kasusaaja, kuid ei

selgitanud, millist kasu Raigrod OÜ sai. Raigrod OÜ kasutas kaebaja loomaveokäru kaebaja

abistamiseks, kui kaebaja juhatuse liige ei saanud õpingute tõttu loomade eest hoolitseda.

20.3. Vastustaja ei andnud kaebajale ühtegi soovitust, mis oleks võinud kaebajal võimalikke

minetusi ennetada või kahtlusi juba eos kummutada, kuigi vastustajal on PRIA põhimääruse §

8 kohaselt kohustus korraldada oma tegevusvaldkonnas koolitusi ja nõustamist.

21. Uraa OÜ põhjendab kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.

21.1. Toetuse tagasinõudmise otsus ei järgi Eesti maaelu arengukava 2014–2020 eesmärke

soodustada ettevõtjatevahelist koostööd ja äärealadel tegutsemise jätkumist – kõik

ettevõtjatevahelise koostöö indikatsioonid ja ääremaal tegutsemise spetsiifilised eripärad

tõlgendati kaebaja kahjuks.

4(19)

3-23-2219

21.2. Kaebaja ei moodusta Limousini OÜ-ga ja Raigrod OÜ-ga kontserni. Kaebajale ei ole

arusaadav, milline ettevõte on PRIA väitel emaettevõtja ning milles seisneb oluline

mõjutamine. Selline karm ja sisustamata jäetud etteheide viib kaebaja laostumiseni. Väikeses

kogukonnas ei ole naabrite appikutsumises midagi keelatut ega loomuvastast. Samuti ei peeta

seal normivastaseks laenu andmist intressita või ka pikaks ajaks, isegi põlvkondadeüleselt.

21.3. Otsuses ei ole põhjendatud, milles seisneb määruse nr 53 § 14 lg 2 p-de 1, 2, 5 ja 7

rikkumine. Kaebaja täitis 2022. a detsembriks määruse nr 53 § 14 lg 2 p-s 5 sätestatud

kohustuse. Määruse nr 53 § 14 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustus ei puutu kaebajasse, sest ta ei ole

piimakarjakasvatusega tegelenud.

21.4. Kaebaja ei ole Raigrod OÜ-ga ja Limousini OÜ-ga lubamatult seotud. Kaebaja juhatuse

liige ei eita, et ta töötas Raigrod OÜ-s – Räpina vallas ei ole palju lihaveiste kasvatajaid, kes

oleksid nõus õpetama varasema valdkondliku töökogemuseta inimest. Kaebaja vormistas

Raigrod OÜ ühe traktori kasutajaks põhjusel, et Raigrod OÜ aitas teda loomadele vee

vedamisel, kui kaebaja pidi töö- ja elukorralduse tõttu eemal viibima. Samuti ei eita kaebaja,

et ta ostis loomad Raigrod OÜ-lt – kelleltki tuli need ju osta. Eelnevast ei järeldu, et ühel

ettevõttel oleks teise üle oluline mõju. Vastustaja on kaebajale ette heitnud, et ta võttis

Limousini OÜ-lt laenu, venitas rendimaksetega, kasutas Limousini OÜ-ga sama

katastriüksust ja koostas Limousini OÜ vaide oma arvutist. Selline käitumine on piirkonna

eripära ning see vastab maaelu arengukava eesmärkidele. Kaebaja ja Limousini OÜ ei tegutse

samal aadressil. Rendileping sõlmiti 2020. aastal, sest maa olemasolu oli toetuse saamiseks

vajalik ning PRIA-le oli see info juba taotluse esitamise ajal teada. Kaebajal, Raigrod OÜ-l ja

Limousini OÜ-l ei ole üksteist täiendavaid tegevusalasid ega samu töötajaid. Samuti pole nad

lähikondsed.

21.5. Vastustaja ei andnud kaebajale ühtegi soovitust, mis oleks võinud kaebajal võimalikke

minetusi ennetada või kahtlusi juba eos kummutada, kuigi vastustajal on PRIA põhimääruse §

8 kohaselt kohustus korraldada oma tegevusvaldkonnas koolitusi ja nõustamist.

22. Vastustaja taotleb kaebuste rahuldamata jätmist. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt

järgmised.

22.1. Otsustes toodud järeldused põhinevad faktilistel asjaoludel, mille üle sisulist vaidlust ei

ole. Kaebajad ei ole nõus tuvastatud asjaolude pinnalt tehtud järeldustega – seega on vaidlus

tõendite piisavuse üle. Kaebustes ei ole esitatud asjaolusid ega täiendavaid tõendeid, mis

otsuses esitatud järeldused ümber lükkaksid.

22.2. Maaelu arengu teatud meetmete raames (ühisprojektid, koostöö) toetatakse ettevõtjate

vahelise koostöö tegemist, kuid vaidlusaluse meetme osas ei ole arengukavas ega määruse nr

53 eelnõu seletuskirjas sellist eesmärki märgitud.

22.3. Toetust saab taotleda ainult noore põllumajandustootja mõistele vastav isik. Määruse nr

53 kohaselt ei või taotleja olla tihedalt majanduslikult seotud teiste ettevõtjatega. Praeguses

asjas on ettevõtjatevaheline ühine majanduslik huvi tuvastatud. Määruse nr 53 § 6 lg-s 1 on

sätestatud toetuse piirmäär taotleja kohta. Kui ettevõtjad moodustavad ühise majandusüksuse,

tuleb neid toetuse saamise tingimuste täidetuse korral käsitada ühe taotlejana.

22.4. Toetuse saamise tingimused olid täidetud kunstlikult – toetusest saavad kasu ühte

majandusüksusesse kuuluvad ettevõtjad, sealhulgas ettevõtja, kes ei oleks kvalifitseerunud

5(19)

3-23-2219

toetuse taotlejaks. Sellise tegevusega üritati tahtlikult mööda minna toetuse maksimaalsest

piirmäärast taotleja kohta.

22.5. PRIA ei pea konkreetse toetustaotluse kontrollitoimingute tegemisel andma võimalike

minetuste ennetamiseks soovitusi – vastasel juhul puuduks kontrolli teostamisel igasugune

mõte.

22.6. Uraa OÜ otsuses on ebaõigesti tuginetud määruse nr 53 § 14 lg 2 p-le 2 – Uraa OÜ

investeering oli kavandatud lihaveisekasvatuse valdkonnas.

22.7. Uraa OÜ suhtes tuleb määruse nr 53 § 14 lg 2 p-s 5 sätestatud müügitulu tähtaega

arvestada taotluse esitamise aastast arvates, mitte taotluse esitamise ajal kestnud

majandusaasta lõpust, ning müügitulu nõue tuleb saavutada hiljemalt taotluse esitamisele

vahetult järgnenud 24 kuu möödudes ehk taotluse esitamisele järgneva teise majandusaasta

lõpuks. Uraa OÜ esitas toetustaotluse 31. augustil 2021 ja tema majandusaasta algas 1.

augustil. Uraa OÜ taotluse esitamisele järgnev vahetu 12 kuu pikkune majandusaasta oli

perioodil 1. august 2021 kuni 31. juuli 2022 ning järgnev teine majandusaasta kehtis 1.

augustist 2022 kuni 31. juuli 2023. Seega pidi Uraa OÜ täitma müügitulu kohustuse 31.

juuliks 2023.

22.8. Limousini OÜ esitas küll kulutuste aruande hilinenult (20. novembri 2022 asemel 11.

detsembril 2022), kuid nimetatud asjaolu ei olnud toetuse tagasinõudmise aluseks. Limousini

OÜ-le määratud toetus nõuti tagasi üksnes põhjusel, et toetuse saamise tingimused loodi

kunstlikult.

23. Kohtuistungil jäid menetlusosalised varasemate seisukohtade juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

24. Kohus analüüsib esmalt PRIA 3. augusti 2023. a otsuste õiguslikke aluseid (I), võtab

seejärel seisukoha määruse nr 53 § 3 lg 6 kohaldamise (II), kunstlike tingimuste loomise (III)

ja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu teenimise kohustuse täitmise (IV) osas

ning lahendab kaebustes esitatud nõuded (V) ja menetluslikud küsimused (VI).

I

25. Vaidlus puudutab kaebajatele määratud põllumajandusliku tegevusega alustava noore

ettevõtja toetust. Tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist antava maaelu

arengu toetusega, täpsemalt ettevõtlusega alustamise toetusega noortele

põllumajandustootjatele EL määruse nr 1305/2013 art 19 lg 1 p a alapunkti i tähenduses.

26. Kaebajatele määrati toetus 2021. aastal, mil kehtis 19. novembril 2014 Riigikogus vastu

võetud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS2015). Toetuse

maksmisest keeldumise ja toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamise otsused tehti

2023. aastal, mil kehtis 1. jaanuaril 2023 jõustunud Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS2023). ELÜPS2023 § 138 lg 1 kohaselt

nõutakse ELÜPS2015 alusel antud toetus tagasi ELÜPS2023-s sätestatud alustel ja korras. Seega

kuuluvad praeguses asjas kohaldamisele ELÜPS2023 sätted.

27. ELÜPS2023 § 132 lg 1 kohaselt kehtivad ELÜPS2015 alusel antud õigusaktid kuni nende

kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui 2035. aasta 31. detsembrini. Määrus nr 53 on

6(19)

3-23-2219

kehtestatud küll ELÜPS2015 alusel, kuid seda pole kehtetuks tunnistatud. Seega kuulub määrus

nr 53 praeguses asjas kohaldamisele.

28. Kuna põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse tingimusi reguleeris

ka EL määruse nr 1305/2013, tuleb toetuse saamisega seotud kohustuste täitmise hindamisel

kohaldada lisaks määruses nr 53 sätestatule ka EL määruse nr 1305/2013 sätteid. Seevastu

toetuse tagasinõudmist reguleerivad EL määruse nr 2021/2116 sätted, sest toetus nõuti tagasi

pärast programmperioodi 2014–2020 lõppu.

29. PRIA vaidlustatud otsused on õiguslike aluste osas tõsiste põhjendamisvigadega. Nagu

kohus 5. novembri 2024. a määruses märkis, tuleb haldusaktis esitada arusaadav põhjendus

haldusakti õigusliku aluse täidetuse kohta. Selleks tuleb haldusmenetluses tuvastatud

faktilised asjaolud siduda õigusnormi koosseisuga. Kui koosseise on mitu, tuleb iga koosseisu

täidetust eraldi põhjendada. Vaidlustatud otsustes on küll esitatud nii faktilised asjaolud kui

ka õigusnormid, kuid osa õigusnormidest on jäetud kohaldamata.

29.1. PRIA 3. augusti 2023. a otsuses, millega tunnistati Limousini OÜ taotluse rahuldamise

otsus kehtetuks, on viidatud järgmistele õiguslikele alustele: EL määruse 2021/2116 art 62,

ELÜPS2023 § 64 lg 4 p 1, § 65 lg 4 p-d 1 ja 4, § 66 lg-d 3 ja 4 ning § 123 lg 1, samuti määruse

nr 53 § 3 lg 6, § 14 lg 2 p-d 1, 2 ja 5 ning § 15 lg 1.

PRIA 3. augusti 2023. a otsuses, millega tunnistati Uraa OÜ taotluse rahuldamise otsus

kehtetuks, on viidatud suures osas samadele normidele. Viidatud ei ole üksnes määruse nr 53

§ 15 lg-le 1 ning täiendavalt on viidatud sama määruse § 14 lg 2 p-le 7.

29.2. Kummagi otsuse põhjendavas osas ei ole faktilisi asjaolusid seostatud määruse nr 53 §

14 lg 2 p-dega 1, 2 ja 7 ning § 15 lg-ga 1. Kuna PRIA ei kohaldanud neid norme, ei saanud

vaidlustatud otsuseid nimetatud normide alusel teha. PRIA on kohtumenetluses ka

täpsustanud, et ta tugines Uraa OÜ otsuses ebaõigesti määruse nr 53 § 14 lg 2 p-le 2 ning et ta

ei tunnistanud Limousini OÜ toetuse määramise otsust kehtetuks määruse nr 53 § 14 lg 1 p 2

ja § 15 lg 1 alusel (PRIA 2. detsembri 2024. a avaldus, p-d 21 ja 26).

29.3. Mõlema otsuse põhjendavast osast nähtuvalt asus PRIA seisukohale, et kaebajad ei ole

iseseisvalt tegutsevad ettevõtted ning nad lõid toetuse saamise tingimused kunstlikult.

Nimetatud põhjendused seostuvad määruse nr 53 § 3 lg-ga 6 ja EL määruse 2021/2116 art-ga

62. Uraa OÜ osas on vastustaja asunud täiendavalt ka seisukohale, et Uraa OÜ-l puudus määruse

nr 53 § 14 lg 2 p 5 kohaselt nõutav omatoodetud müügitulu. Kuigi samale normile on viidatud

ka Limousini OÜ otsuse sissejuhatuses, ei ole otsuse põhjendavas osas nimetatud kohustuse

rikkumist talle ette heidetud. Seega puudus vastustajal Limousini OÜ osas määruse nr 53 § 14

lg 2 p 5 kohaldamiseks alus.

29.4. Mõlema otsuse osas on asjakohased normid ELÜPS2023 § 65 lg 4 p-d 1 ja 4, § 66 lg-d 3

ja 4 ning § 123 lg 1, mis reguleerivad toetustaotluse rahuldamise otsuse kehtetuks

tunnistamist, toetuse väljamaksmata jätmist ja väljamakstud toetuse tagasinõudmist.

29.5. PRIA otsuste eespool nimetatud põhjendamisvead ei pruugi siiski anda alust otsuste

tühistamiseks, kui vähemalt üks õiguslik alus kuulus kohaldamisele ning seda kohaldati

õigesti (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-15-1022/29, p 22). Võttes arvesse, et

asjakohatule õiguslikule alusele viitamine tekitab haldusakti adressaadis segadust, peab kohus

7(19)

3-23-2219

olema ka veendunud, et haldusorgani vead pole takistanud isikul oma õigusi tõhusalt kaitsta.

Praeguses asjas puudub kohtul kaebustes esitatud väidete põhjal kahtlus, et kaebajad on

mõistnud otsuste tegemise põhjuseid ning seega on neil olnud võimalik otsuseid tõhusalt

vaidlustada.

II

30. Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse peamine eesmärk on aidata

noori põllumajandustootjaid tegevuse alustamisel. Vaidlusalust toetust võis taotleda noor

põllumajandustootja EL määruse nr 1305/2013 art 2 lg 1 p n tähenduses. Nimetatud säte seab

toetuse saamise üheks tingimuseks, et isik asub esmakordselt tegutsema põllumajandusliku

majapidamise juhina. Euroopa Kohus on asunud sarnase sisuga varasema määruse

tõlgendamisel seisukohale, et liikmesriigid võivad täpsustada tingimusi, mille alusel saab

järeldada, et toetuse taotleja on põllumajandusettevõtte juht. Täpsustavad normid peavad

tagama, et isikul oleks tegelik ja püsiv kontroll nii põllumajandusettevõtte kui ka selle

juhtimise üle (vt nt C-592/11: Ketelä, p 55).

31. Eesti õiguses on selliseks normiks määruse nr 53 § 3 lg 6. Nimetatud normi kohaselt ei

saa toetust taotleda ettevõtja, kes kuulub kontserni või omab konkurentsiseaduse (KonkS) § 2

lg 4 tähenduses valitsevat mõju teise põllumajandustootmisega tegeleva ettevõtja üle. Sarnane

kohustus kehtib ka toetuse saajale (määruse nr 53 § 14 lg 6; oluline erisus puudutab valitsevat

mõju omava isiku määratlust).

„Kontsern“ ja „valitsev mõju KonkS § 2 lg 4 tähenduses“ on õigusmõisted. Kontserni all

mõistetakse emaettevõtjat koos tütarettevõtjatega (äriseadustiku (ÄS) § 6 lg 3). Emaettevõtja

on ühing juhul, kui ta on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust,

või kui ta omab teise ühingu üle valitsevat mõju (ÄS § 6 lg-d 1 ja 2). Valitsev mõju KonkS §

2 lg 4 tähenduses on võimalus mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda kas õiguses

oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid, või õiguses

kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.

Vastustaja asus 3. augusti 2023. a otsustes seisukohale, et kaebajad ja Raigrod OÜ on

omavahel seotud ja ühiselt tegutsevad ettevõtjad ning ettevõtete tükeldamisega sooviti saada

ettenähtust rohkem toetust (Limousini OÜ otsuse p 2.9 ja Uraa OÜ otsuse p 2.13).

Kohtu hinnangul ei piisa nimetatud järeldusest määruse nr 53 § 3 lg 6 kohaldamiseks.

Vastustaja ei väitnud vaidlustatud otsustes, et kaebajad ja Raigrod OÜ moodustaksid

kontserni või et keegi neist omaks teise üle valitsevat mõju KonkS § 2 lg 4 tähenduses.

Ühtlasi ei ole vastustaja kindlaks teinud, kes kolmest äriühingust omas ülejäänud kahe

äriühingu üle valitsevat mõju. Isegi kui tõlgendada vastustaja otsustes esitatud põhjendusi nii,

et selleks võis olla Raigrod OÜ, ei selgu otsustest, milles valitsev mõju seisnes. Vastustaja ei

ole väitnud ega tõendanud, et Raigrod OÜ-l oli võimalus mõjutada kaebajate juhtorganite

koosseisu, hääletamist või otsuseid, või et tal oli võimalus kasutada või käsutada olulist osa

kaebajate varast. Teisisõnu, vastustaja ei ole vaidlustatud otsustes ära näidanud, et kaebajatel

puuduks tegelik ja püsiv kontroll oma ettevõtte ja selle juhtimise üle.

Vastustaja märkis nii vaideotsuses kui ka istungil, et kohtupraktikas on määruse nr 53 § 3 lg 6

kohaldamisel tuginetud ka tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 lg-le 1 (vaideotsuse p 2.1.9 – dtl

108; istungi protokoll, 00:57:56). Kohus ei pea seda praeguses asjas võimalikuks. TuMS § 8

lg 1 sisustab seotud isikute mõiste: isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik

huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Määruse nr 53 § 3 lg 6 kohaldamiseks ei

8(19)

3-23-2219

piisa ühise majandusliku huvi sisustamisest, sest normi koosseis on tunduvalt kitsam ja

täpsem. TuMS § 8 lg 1 kui maksuõiguse normi kohaldamiseks puudub ka vajadus, sest

määruse nr 53 § 3 lg 6 näol on valdkondlik norm olemas. Haldusasjas, milles Tartu

Ringkonnakohus kohaldas TuMS § 8 lg-t 1 analoogia korras, ei olnud toetuse andmise

tingimusi reguleerivas määruses normi, mille sisu sarnaneks määruse nr 53 § 3 lg-le 6 (vt

Tartu Ringkonnakohtu 29. aprilli 2021. a otsus haldusasjas nr 3-19-1474, p 24).

32. Seega kohaldas vastustaja 3. augusti 2023. a otsustes määruse nr 53 § 3 lg-t 6 ebaõigesti

ning ei võinud nimetatud alusele tuginedes kaebajate toetuste määramise otsuseid kehtetuks

tunnistada.

III

33. PRIA 3. augusti 2023. a otsuste kohaselt lõid kaebajad toetuse saamise tingimused

kunstlikult.

34. EL määrus nr 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist,

haldamist ja seiret, sätestab liikmesriikidele kohustuse tagada liidu finantshuvide tõhus kaitse

(määruse IV jaotis „Kontrollisüsteemid ja karistused“). Muu hulgas tuleb liikmesriikidel

kehtestada õigusnormid, mille eesmärk on kõrvaldada õigusnormide rikkumised, tagada

kelmuste ja pettuste vastu tõhus kaitse ning nõuda alusetud maksed koos intressiga tagasi (art

59 lg 1 p-d b, c ja e).

Määruse samas jaotises paiknev art 62 sätestab liikmesriikidele kohustuse tagada, et

põllumajandusalastes õigusaktides ette nähtud eeliseid ei anta füüsilistele ega juriidilistele

isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud

tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele.

Sarnast kõrvalehoidumisklauslit on sisaldanud ka EL varasemad õigusaktid (sealhulgas EL

määruse nr 1306/2013 art 60). Klausli sisuks on keeld kasutada EL õigusnorme pettuse või

kuritarvituse eesmärgil (vt nt Euroopa Kohtu 4. juuli 2024. a otsus asjas nr C-708/22:

Asoprovac, p 39). Euroopa Kohus on ühise põllumajanduspoliitika asjades korduvalt

selgitanud, et kui liidu õigusnormidest tuleneva soodustuse saamiseks vajalikud tingimused

olid loodud kunstlikult, osutub saadud soodustus igal juhul alusetuks ja selle tagastamise

kohustus on seetõttu põhjendatud (vt nt Euroopa Kohtu 4. oktoobri 2024. a otsus asjas C-

721/22 P: komisjon vs. PB, p 46 ning 29. veebruari 2024. a otsus asjas C-437/22: Eesti

Vabariik (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, p 57). Seega nähtub Euroopa

Kohtu praktikast, et toetuse saamiseks vajalike tingimuste kunstliku loomise korral tuleb

toetusesaajale määratud toetus tagasi nõuda.

35. Kohus kontrollib järgnevalt, kas PRIA 3. augusti 2023. a otsustes tehtud järeldus kunstlike

tingimuste loomise kohta on õige.

36. Euroopa Kohus on selgitanud, et võimaliku toetusesaaja kuritarvituse tõendamiseks on

nõutav nii objektiivne kui ka subjektiivne koosseis. Objektiivne koosseis on täidetud juhul,

kui vaatamata õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsele täitmisele, ei ole

õigusnormidega taotletud eesmärki saavutatud. Subjektiivne koosseis väljendub tahtes saada

liidu õigusnormidest tulenev eelis, luues kunstlikult selle saamiseks vajalikud tingimused (vt

nt Euroopa Kohtu 4. juuli 2024. a otsus asjas nr C-708/22: Asoprovac, p 41). Sama on

selgitatud ka Eesti kohtupraktikas (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-16-567/18, p

10). Kunstlikult tekitatud eelise tuvastamiseks tuleb PRIA-l igas konkreetses asjas analüüsida

9(19)

3-23-2219

nii asjassepuutuvate EL õiguse normide tähendust ja eesmärki kui ka taotleja tegevusviisi (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 8. novembri 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-38-07, p 19).

37. Äriühingute vahelised isikulised, varalised ja tehingulised seosed võivad osutada sellele,

et toetuse saamiseks vajalikud tingimused on loodud kunstlikult ning seetõttu tuleb neid

hinnangu andmisel arvesse võtta (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 7. mai 2019. a otsus

haldusasjas nr 3-16-567, p 25). Siiski on oluline silmas pidada, et ainuüksi asjaolust, et

äriühingud moodustavad ühtse põllumajandusliku majapidamise, ei saa automaatselt

järeldada, et äriühingutel oli eesmärk täita toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult

(Tartu Ringkonnakohtu 28. mai 2024. a otsus haldusasjas nr 3-22-859, p-d 16 ja 18).

38. Vastustaja on asunud vaidlustatud otsustes seisukohale, et toetuse saamiseks vajalikud

tingimused loodi kunstlikult. Otsuste kohaselt seisneb kunstlike tingimuste loomine selles, et

kaebajad loodi eesmärgiga taotleda meetmest toetust, sest Raigrod OÜ-l ei olnud selleks

juhatuse liikmele seatud vanusepiirangu tõttu võimalust (Limousini OÜ kohta tehtud otsuse p

2.8.1 ja Uraa OÜ kohta tehtud otsuse p 2.14). Samas on märgitud järgmist: „Asjaolude

kogumis tulenevalt ei ole eluliselt usutav, et toetuse saaja on eraldiseisvalt iseseisev ettevõte.

Võttes eelnevalt nimetatud asjaolusid arvesse, on alust arvata, et toetuse saaja on loonud

kunstlikud tingimused eesmärgiga kvalifitseeruda määruses toodud nõuetele ja kasutada

toetussummad endaga seotud isikutega, mis on […] taotluse rahuldamata jätmise aluseks.

Toetuse saaja on toetuse taotlemisel varjanud tegelikke majanduslikke suhteid [vastavalt kas

Uraa OÜ-ga või Limousini OÜ-ga]. Tegelikkuses on tuvastatud mitmeid asjaolusid, mis

viitavad, et ettevõtted Uraa OÜ, Limousini OÜ ja Raigrod OÜ on omavahel seotud ettevõtted

ja toimetavad ühiselt“ (Limousini OÜ kohta tehtud otsuse p 2.9 ja Uraa OÜ kohta tehtud

otsuse p 2.13).

Otsuste põhjal ei ole arusaadav, keda on vaidlustatud otsustes peetud kunstlike tingimuste

loojaks. Eespool esitatud tekst võimaldab teha nii järelduse, et kunstlikud tingimused lõi

Raigrod OÜ, kui ka järelduse, et selleks oli toetuse saaja (s.o vastavalt Limousini OÜ või

Uraa OÜ). Otsustes ei ole väidetud, et kolm äriühingut lõid kunstlikud tingimused ühiselt.

Vaideotsustes on märgitud, et kumbagi kaebajat kasutati eesmärgiga taotleda toetust

meetmest, milleks Raigrod OÜ-l puudus võimalus (vaideotsuste p-d 2.1.12; dtl 13 ja 108).

Selline seisukoht võimaldab järeldust, et vastustaja hinnangul oli kunstlike tingimuste loojaks

Raigrod OÜ. Nii PRIA 3. augusti 2023. a otsuste kui ka vaideotsuste põhjal jääb aga

arusaamatuks, miks tuleks kunstlike tingimuste loojaks pidada Raigrod OÜ-d. Pelgalt asjaolu,

et Raigrod OÜ ei kvalifitseerunud põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja

toetuse taotlejaks, ei võimalda teha järeldust, et Raigrod OÜ tahe oli nimetatud toetust

kuritarvituse teel saada. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Raigrod

OÜ mõjutas või juhtis kaebajate tegevust või et tema tahe oli muul moel suunatud toetusraha

saamisele. Kohtu hinnangul on jäänud vastustaja seisukoht, et kunstlikud tingimused lõi

Raigrod OÜ, oletuslikuks.

39. Kohus peab siiski vajalikuks kontrollida, kas kaebajad olid Raigrod OÜ-ga seotud sellisel

määral, mis võimaldaks järeldada, et neile määratud toetuste eesmärk jäi saavutamata.

Limousini OÜ seotus Raigrod OÜ-ga

40. PRIA aktsepteeritud muudatustaotluse kohaselt kavatses Limousini OÜ teha järgmised

investeeringud: osta loomaveokäru (abikõlblik summa 6000 eurot), pressi heina ja silo

rullimiseks (abikõlblik summa 8000 eurot), niiduki (abikõlblik summa 3000 eurot) ja

10(19)

3-23-2219

sõnnikulaoturi (abikõlblik summa 3000 eurot). Muude abikõlblike tegevuste tarbeks – seitsme

ammlehma, kütuse, varuosade, väetise ja heinaseemne ostuks – oli kavandatud teha kulutusi

20 000 euro ulatuses (dtl 197–202).

41. PRIA määras Limousini OÜ-le toetuse 20. oktoobril 2021 ning maksis Limousini OÜ-le

välja 30 000 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt ostis Limousini OÜ 18. novembril 2021

Sadala Piim OÜ-lt loomaveohaagise (6000 eurot; dtl 408–410), 25. novembril 2021 Raigrod

OÜ-lt seitse veist (10 000 eurot; dtl 485), 14. jaanuaril 2022 Söödavabrik OÜ-lt rullpressi

(8000 eurot; dtl 411–413), 4. detsembril 2022 Rain Vareselt sõnnikulaotaja (3700 eurot, sh

käibemaks; dtl 414–415), 5. detsembril 2022 Kaupo Piirsalult E niiduki (3600 eurot, sh

käibemaks; dtl 416–417). Nimetatud investeeringute kogusumma on 30 083,33 eurot (ilma

käibemaksuta).

42. PRIA on Limousini OÜ ja Raigrod OÜ seotuse osas osutanud järgmistele asjaoludele:

1) Limousini OÜ loomaveokäru registreerimistunnistusele oli kantud kasutajana Raigrod OÜ

ning Limousini OÜ pangakonto väljavõtetel ei kajastu teenuse eest tasumist;

2) Limousini OÜ juhatuse liige Taavi Tenson töötas Raigrod OÜ-s alates 14. augustist 2018

kuni 14. novembrini 2019 ning alates 1. jaanuarist 2021;

3) Limousini OÜ soetas Raigrod OÜ-lt seitse veist;

4) Limousini OÜ soetas Raigrod OÜ juhatuse liikmelt Rain Vareselt toetuse investeeringuna

sõnnikulaotaja.

43. Asudes seisukohale, et Limousini OÜ ja Raigrod OÜ on omavahel seotud ja ühiselt

tegutsevad ettevõtted, tugines PRIA osadele eespool nimetatud asjaoludele: Raigrod OÜ

märkimine loomaveohaagise kasutajaks osutab soetatud investeeringu ühisele kasutamisele

(varaline seotus) ning loomade ostu tõttu on nad tehinguliselt seotud (otsuse p-d 1.24 ja 1.34).

Kohtumenetluses on vastustaja osutanud täiendavalt järgmistele asjaoludele: mõlemad

ettevõtted tegutsevad Räpina vallas, neil on sama tegevusala (muu veislaste ja pühvlikasvatus)

ning Raigrod OÜ loomad asuvad Limousini OÜ-le väga lähedal (vastustaja 2. detsembri

2024. a avalduse p 14).

44. Limousini OÜ ei vaidle faktilistele asjaoludele vastu. Ta on nii haldus- kui ka

kohtumenetluses selgitanud, et Raigrod OÜ juhatuse liige kasutas loomaveokäru tema

loomade transportimiseks ühelt karjamaalt teisele ajal, mil Limousini OÜ juhatuse liige viibis

õpingute tõttu eemal; piiriäärses piirkonnas kontrollib politsei sageli dokumente ning iga kord

volikirja tegemine oleks tülikas olnud. Ta on Raigrod OÜ-s mõningate vahedega aastaid

töötanud – piirkonnas ei ole loomakasvatuse valdkonnas teisi võimalusi. Loomad ostis ta

Raigrod OÜ-lt põhjusel, et ta teadis neid loomi ja võis alustava ettevõtjana kindel olla, et need

loomad on piirkonna oludega kohanenud.

45. PRIA on 3. augusti 2023. a otsuses märkinud, et Limousini OÜ selgitustes on vastuolu:

Limousini OÜ oli varem selgitanud, et loomad viibivad lauda juures ja neid viiakse teise

kohta suviti; hiljem aga selgitas, et teine isik transportis loomi korduvalt. Kohtu hinnangul ei

nähtu kaebaja ütlustest vastuolu („Karjatamisperioodil on kavas loomad viia eraldi

karjamaale, loomad on hetkel sellel maa-alal, sest seal on ka minu loomade laut“ – dtl 421;

„Raigrod OÜ on kasutajaks määratud, kuna kasutas seda [loomaveokäru] minu loomade

transportimiseks, kui olin õpingutel“ – dtl 529). Vastustaja ei esitanud Limousini OÜ-le

küsimust loomade transportimise kohta, vaid tegemist on muudele küsimustele antud

vastustega. Limousini OÜ vastusest ei ilmne, et ta oleks soovinud vastustaja eest tegelikult

toimunut varjata või moonutada.

11(19)

3-23-2219

46. Kohtu hinnangul ei osuta PRIA 3. augusti 2023. a otsuses kirjeldatud asjaolud kogumis

Limousini OÜ ja Raigrod OÜ sellisele seotusele sellisel määral, mis võimaldaks järeldada, et

Limousini OÜ-le määratud toetuse eesmärk jäi saavutamata.

47. Kirjeldatud asjaolud ei kinnita, et Limousini OÜ-l puudus iseseisev majandus- või

tootmistegevus või et tema juhtimine oli Raigrod OÜ kontrolli all. Vastustaja pole väitnud, et

Limousini OÜ-le määratud toetus oleks koondunud Raigrod OÜ kätte. See ei nähtu ka asja

materjalidest. Raigrod OÜ-lt soetatud loomade ostuhind (10 000 eurot) moodustas 1/3

väljamakstud toetussummast. Sõnnikulaotajat ei ostnud Limousini OÜ Raigrod OÜ-lt (nagu

on vastustaja väitnud 2. detsembri 2024. avalduse p-s 15), vaid Raigrod OÜ juhatuse liikmelt

kui eraisikult. Vastustaja pole vaidlustatud otsuses sõnnikulaotaja ostule järelduste tegemisel

ka tuginenud.

48. Pelgalt asjaolud, et Raigrod OÜ oli kantud Limousini OÜ loomaveokäru kasutajaks ning

et ta transportis Limousini OÜ loomi tasuta, ei võimalda teha järeldust, et loomaveokäru

ostmine ei aidanud kaasa Limousini OÜ majandustegevuse arendamisele. Vastustaja pole

tuvastanud, et Limousini OÜ-l puudus oma majandustegevuses vajadus loomaveokäru järele.

Samuti pole vastustaja tuvastanud, et loomaveokäru poleks asunud Limousini OÜ

tegevuskohas ja et Raigrod OÜ oleks seda oma majandustegevuses vajanud või kasutanud.

Ka asjaolu, et Limousini OÜ soetas Raigrod OÜ-lt seitse veist, ei osuta toetuse saamiseks

vajalike tingimuste kunstlikule loomisele. Limousini OÜ põhjendus tehingupartneri valiku

kohta ei ole ebaratsionaalne. Vastustaja ei ole väitnud, et tehing ei vastanud turutingimustele.

Võttes arvesse, et Limousini OÜ tegevuse asukohaks olev kinnistu ja sellel asuv

loomapidamishoone kuulub tema juhatuse liikmele (3. augusti 2023. a otsuse p 1.4),

Limousini OÜ juhatuse liige oli omandanud veisekasvatustootja kutsetaseme 5 (dtl 168) ning

Limousini OÜ kasutuses oli üle 29 ha põllumajandusmaad, ei ole alust kahelda Limousini OÜ

väites, et tema juhatuse liige tegeles loomade hooldamisega. Vastustaja tõi kohtumenetluses

uue väitena esile, et Raigrod OÜ müüs oma loomad ära, kuid jätkas kaebajate juures samade

loomade eest hoolitsemist (2. detsembri 2024. a avalduse p 15). Kuna vastustaja ei ole oma

väite kohta tõendeid esitanud, ei loe kohus nimetatud asjaolusid tuvastatuks ega tugine neile

otsuse tegemisel (HKMS § 59 lg 4).

49. Vastustaja 3. augusti 2023. a otsuste põhjenduste kohaselt seisneb kunstlike tingimuste

loomine selles, et Limousini OÜ loodi eesmärgiga taotleda meetmest toetust, sest Raigrod

OÜ-l ei olnud selleks juhatuse liikmele seatud vanusepiirangu tõttu võimalust (p 2.8.1). Selle

põhjal võib mõista, et vastustaja hinnangul oli Limousini OÜ asutajaks Raigrod OÜ. Ka selle

väite või kahtluse kohta ei ole vastustaja ühtegi tõendit esitanud. Ainuüksi asjaolud, et nii

Limousini OÜ kui ka Uraa OÜ asutati mõnepäevaste vahedega ning nende äriühingute

juhatuse liikmed olid Raigrod OÜ-s töötanud, ei anna alust järelduseks, et kaebajad asutas

Raigrod OÜ. Samuti puuduvad andmed, et Raigrod OÜ või tema juhatuse liige oleks olnud

Limousini OÜ osanikuks. Võttes arvesse, et kaebajate juhatuse liikmed olid Olustvere

Teenindus- ja Maamajanduskoolis õpingukaaslased ja nad on selgitanud, et tegid erinevate

dokumentide koostamisel koostööd, saab pidada vähemalt sama tõenäoliseks, et nad tegid

koostööd ka osaühingute asutamise käigus.

Uraa OÜ seotus Raigrod OÜ-ga

12(19)

3-23-2219

50. PRIA aktsepteeritud muudatustaotluse kohaselt kavatses Uraa OÜ teha järgmised

investeeringud: osta MTZ frontaallaaduri (abikõlblik summa 4600 eurot) ja ratastraktori

(abikõlblik summa 26 000 eurot). Muude abikõlblike tegevuste tarbeks – 20 mullika, lehma ja

pulli ostuks – oli kavandatud teha kulutusi 10 000 euro ulatuses (dtl 287–290).

51. PRIA määras Uraa OÜ-le toetuse 22. oktoobril 2021 ning maksis Uraa OÜ-le välja 30 000

eurot. Asja materjalidest nähtuvalt ostis Uraa OÜ 4. jaanuaril 2022 Dotnuva Baltic AS-lt

traktori koos esilaaduriga (29 166,67 eurot; dtl 644–646) ja 30. mail 2022 Raigrod OÜ-lt viis

looma (4500 eurot; dtl 632 ja 641). Nimetatud investeeringute kogusumma on 33 666,67

eurot (ilma käibemaksuta).

52. PRIA on Uraa OÜ ja Raigrod OÜ seotuse osas osutanud järgmistele asjaoludele:

1) Uraa OÜ traktori registreerimistunnistusele oli kantud kasutajana Raigrod OÜ ning Uraa

OÜ pangakonto väljavõtetel ei kajastu teenuse eest tasumist;

2) Uraa OÜ juhatuse liige Inna Roosmann töötas Raigrod OÜ-s vabatahtlikuna alates 1.

augustist 2000 kuni 27. veebruarini 2023;

3) Uraa OÜ soetas Raigrod OÜ-lt viis looma;

4) Uraa OÜ rentis Raigrod OÜ-lt põllumajanduslikuks tootmiseks vajalikku tehnikat.

53. Asudes seisukohale, et Uraa OÜ ja Raigrod OÜ on omavahel seotud ja ühiselt tegutsevad

ettevõtted, tugines PRIA osadele eespool nimetatud asjaoludele: varaline seotus seisneb

traktori ühises kasutamises ning tehinguline seotus loomade ostmises ja Raigrod OÜ-s

töötamises (otsuse p 2.3). Kohtumenetluses on vastustaja osutanud täiendavalt järgmistele

asjaoludele: mõlemad ettevõtted tegutsevad Räpina vallas, neil on sama tegevusala (muu

veislaste ja pühvlikasvatus), Raigrod OÜ loomad asuvad Uraa OÜ-le väga lähedal ning Uraa

OÜ sõlmis Raigrod OÜ-ga tehnika kasutuslepingu (vastustaja 2. detsembri 2024. a avalduse

p-d 14 ja 15).

54. Uraa OÜ selgitas nii haldus- kui ka kohtumenetluses, et Raigrod OÜ juhatuse liige kasutas

traktorit tema loomadele sööda ja vee lisamiseks ajal, mil ta viibis eemal ning

registreerimistunnistusele tehti kanne politseiga lahkhelide vältimiseks (dtl 609).

55. Kohtu hinnangul ei osuta PRIA 3. augusti 2023. a otsuses kirjeldatud asjaolud kogumis

Uraa OÜ ja Raigrod OÜ sellisele seotusele sellisel määral, mis võimaldaks järeldada, et Uraa

OÜ-le määratud toetuse eesmärk jäi saavutamata.

56. Vastustaja pole väitnud, et Uraa OÜ-le määratud toetus oleks koondunud Raigrod OÜ

kätte. See ei nähtu ka asja materjalidest. Raigrod OÜ-lt soetatud loomade ostuhind (4500

eurot) moodustas 15% väljamakstud toetussummast.

57. Nii nagu Limousini OÜ puhul, ei võimalda ka Uraa OÜ osas pelgalt asjaolud, et Raigrod

OÜ oli kantud Uraa OÜ traktori kasutajaks ning abistas Uraa OÜ-d loomade hooldamisel

tasuta, teha järeldust, et traktori ostmine ei aidanud kaasa Uraa OÜ majandustegevuse

arendamisele. Vastustaja pole tuvastanud, et Uraa OÜ-l puudus oma majandustegevuses

vajadus traktori järele. Samuti pole vastustaja tuvastanud, et traktor poleks asunud Uraa OÜ

tegevuskohas ja et Raigrod OÜ oleks seda oma majandustegevuses vajanud või kasutanud.

58. Ka asjaolu, et Uraa OÜ soetas Raigrod OÜ-lt viis looma, ei osuta toetuse saamiseks

vajalike tingimuste kunstlikule loomisele. Vastustaja ei ole väitnud, et tehing ei vastanud

turutingimustele.

13(19)

3-23-2219

59. Võttes arvesse, et Uraa OÜ juhatuse liige oli varem Raigrod OÜ-s töötanud ning

äriühingute tegevuskohad on lähestikku, saab pidada Raigrod OÜ-lt põllumajanduslikuks

tegevuseks vajaliku tehnika rentimist ratsionaalseks otsuseks. Rendilepingus ei ole küll

märgitud tehnika täpsemat koosseisu ning Uraa OÜ pole tõendanud, et ta tasus Raigrod OÜ-le

rendilepingus ettenähtud renti (dtl 40). Siiski ei ole need asjaolud kohtu hinnangul piisavalt

kaalukad, et pidada rendilepingut näiliseks tehinguks. Leping on sõlmitud 1. augustil 2021,

mil Uraa OÜ-le polnud veel toetust määratud. Saab pidada tõenäoliseks, et leping sõlmiti

selleks, et tõendada Uraa OÜ taotluses esitatud äriplaani elluviimise võimekust ning

lepingupooltel puudus toona üksikasjalikumate kokkulepete järele vajadus. Vastustaja ei ole

vaidlustatud otsuses väitnud, et Uraa OÜ-l polnud tegelikkuses toetuse saamisega seotud

kohustuste täitmiseks vajalikku tehnikat.

60. Vaidlustatud otsustes esile toodud asjaolud ei jäta kahtlust, et Limousini OÜ ja Uraa OÜ

olid Raigrod OÜ-ga majanduslikult ja isiklikult seotud. Siiski on vastustaja jätnud kunstlike

tingimuste loomise objektiivset koosseisu veenvalt sisustamata.

Limousini OÜ ja Uraa OÜ omavaheline seotus

61. Vaatamata vaidlustatud otsuste põhjenduste puudulikkusele, võivad otsused osutuda

põhjendatuks, kui kunstlikud tingimused lõid kaebajad või üks kaebajatest. Seepärast peab

kohus vajalikuks kontrollida, kas vastustaja on tuvastanud toetuse saamise õiguse

kuritarvituse kaebajate omavahelises tegevuses.

62. Vastustaja osutas vaidlustatud otsustes Limousini OÜ ja Uraa OÜ seotuse osas järgmistele

asjaoludele:

1) mõlema kaebaja kavandatava tegevuse asukohaks oli üks ja sama kinnistu;

2) Limousini OÜ juhatuse liige rentis Uraa OÜ-le loomakasvatushoonet;

3) loomad paiknesid samal katastriüksusel (loomi karjatati samal karjamaal ja hoiti samas

loomakasvatushoones);

4) Limousini OÜ andis Uraa OÜ-le laenu;

5) kaebajate vastused PRIA järelepärimistele on sarnase sisuga ning failide metaandmete

kohaselt on dokumendid koostanud üks ja sama isik.

63. Vaidlust pole selles, et mõlemad kaebajad märkisid toetuse taotluses kavandatava

tegevuse asukohaks ühe ja sama kinnistu (Liiva kinnistu; katastritunnus 45401:003:0215)

ning et see kinnistu kuulub Taavi Tensonile, Limousini OÜ juhatuse liikmele. Nimetatud

asjaolud olid vastustajale taotluste esitamise ajal teada. Uraa OÜ esitas toetustaotluse

menetlemise käigus PRIA-le 1. augustil 2020 sõlmitud rendilepingu, mille kohaselt andis

Taavi Tenson Uraa OÜ-le kasutamiseks loomakasvatushoone (dtl 41).

Loomakasvatushoone kasutamislepingus on märgitud loomakasvatushoone asukohaks

katastriüksus 45401:003:0053. Samas selgitas Uraa OÜ enne toetuse määramist, s.o 15.

oktoobri 2021. a vastuses PRIA 11. oktoobri 2021. a järelepärimisele, et ta paigutab loomad

talveperioodil Liiva kinnistul asuvasse loomakasvatushoonesse, mida ta kasutab rendilepingu

alusel; Liiva kinnistul asub mitu loomakasvatushoonet ning loomad hakkavad asuma

erinevates ja selgelt eraldatud hoonetes (dtl 536). Seega pole poolte vahel vaidlust ka selles, et

Uraa OÜ loomad asusid Liiva kinnistul ning Uraa OÜ kasutas seal asuvat

loomakasvatushoonet (sõltumata sellest, kas ta oli selleks sõlminud kirjaliku lepingu).

14(19)

3-23-2219

64. PRIA 3. augusti 2023. a otsustest nähtuvalt lähtus PRIA asjaolust, et kaebajate loomad

asusid samal katastriüksusel (Limousini OÜ otsuse p 1.34) ja samal karjamaal (Uraa OÜ

otsuse p 1.38). Kohtu hinnangul on vastustaja jätnud arvestamata kaebajate väidetega, mille

kohaselt olid karjamaad eraldatud karjustega, need ei asunud samal massiivil ning olid

varustatud äriühingute nime kandvate siltidega (Limousini OÜ otsuse p-d 1.14 ja 1.15 ning

Uraa OÜ otsuse p-d 1.37 ja 1.38). Vastustaja on Limousini OÜ otsuses märkinud, et ta palus

esitada kaebajate karjatamise ala kohta ortofoto, kuid see jäeti esitamata (Limousini OÜ

otsuse p 1.28). Limousini OÜ väitis aga vaides, et ta esitas 23. aprillil 2023 vastusena PRIA

19. aprilli 2023. a järelepärimisele (dtl 528) küsitud ortofoto nii PRIA iseteeninduse

keskkonna kui ka e-posti kaudu (dtl 223) ning esitas oma väite kinnituseks ka tõendi,

ekraanipildi 23. aprilli 2023. a e-kirjast PRIA ametnikule (dtl 226). Ortofotol on markeeritud

Limousini OÜ laut ja loomade karjatamise ala ning Uraa OÜ loomade karjatamise ala (dtl

229). Samuti esitasid mõlemad kaebajad vaidemenetluses fotod karjamaadel asuvatest

siltidest (dtl 243 ja 331). Vaideotsustes ei ole nimetatud selgitusele ja tõenditele tähelepanu

pööratud (dtl 11 ja 106). Kohtumenetluses on vastustaja märkinud, et kaebajate

tegevuskohtade läheduse tõttu „ei ole välistatud, et loomade pidamine ei ole eraldatud ja

mõlema ettevõtte loomi peetakse tegelikkuses ühiselt“ (vastustaja 2. detsembri 2024. a

avalduse p 14).

Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et vastustaja ei selgitanud haldus- ega vaidemenetluses

välja, kas kaebajate loomad olid eraldatud või mitte. Ebaselgust, mis on tingitud nii kaebajate

esitatud ortofoto ja siltide tähelepanuta jätmisest kui ka kohapealse kontrolli läbi viimata

jätmisest, ei saa tõlgendada kaebajate kahjuks. Seepärast ei loe kohus tõendatuks vastustaja

väidet, et kaebajad pidasid loomi ühiselt. Eeltoodust tulenevalt ei saa omistada kaalukat

tähendust ka asjaolule, et kaebajad tegutsesid samal kinnistul.

65. Asjas pole vaidlust ka selle üle, et Limousini OÜ andis Uraa OÜ-le laenu. Asja

materjalide hulgas on kaebajate vahel 1. detsembril 2021 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt

andis Limousini OÜ Uraa OÜ-le laenu 7207 eurot; laenu tagastamise tähtaeg oli 31.

detsember 2023 ning tagastamisega viivitamise korral tuli laenusaajal tasuda viivist (0,2%

päevas sissenõutavaks muutunud summalt) (dtl 237). Limousini OÜ selgitas vastuseks PRIA

järelepärimisele, et laenu tagasimaksed toimusid sularahas, kuid tõendeid selle kohta ei

esitatud (Limousini OÜ otsuse p 1.29). Vastustaja asus Uraa OÜ otsuses seisukohale, et

laenude võtmine ei ole keelatud tegevus, kuid tegemist on Limousini OÜ ja Uraa OÜ vahelise

tehingulise seosega (p 1.34).

Kohus nõustub vastustaja eeltoodud järeldusega. Siiski ei piisa nimetatud seisukohast, et

järeldada sellest toetuse saamiseks kunstlike tingimuste loomist. Vastustaja on vaidlustatud

otsustes lähtunud ekslikult arusaamast, et kunstlike tingimuste loomise tuvastamiseks piisab

kaebajate ühise tegutsemise tuvastamisest. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsustes välja

selgitanud ega põhjendanud, kas ja kuidas mõjutas laenutehing toetuse tingimustele vastamist

ja kaebajatele määratud toetuse eesmärgi saavutamist. Asja materjalidest ei nähtu, et

laenutehing oleks takistanud kaebajatel äriplaanis kavandatud investeeringute tegemist või et

Uraa OÜ-l oli vaja raha toetuse muude tingimuste täitmiseks, mida ta oleks pidanud suutma

saavutada omavahendite arvel. Sama hinnang kehtib ka lepingutes ettenähtud renditasude

maksmata jätmise ja intressi tasumise kohustuse puudumise kohta.

66. Kohus ei pea probleemseks asjaolu, et kaebajate vastused PRIA järelepärimistele, vaided

ja kaebused on sarnase sisuga. Vastustaja on Limousini OÜ otsuses märkinud, et teise inimese

poolt vastuste koostamine ja nende esitamine ei ole lubatud (p 1.33). Asja materjalidest ei

15(19)

3-23-2219

nähtu, et kaebajate asemel oleks dokumente esitanud muu isik. Vastustaja ei ole osutanud

normidele või toetuse saamise reeglitele, mis keelaksid esitada enda nimel dokumenti, mille

on koostanud muu isik. Vastustaja möönis istungil, et tegemist polnud etteheitega, samas

võeti seda kaebajate vahelise seotuse tuvastamisel arvesse (kohtuistungi protokoll, 01:16:04 –

01:20:27). Kohus nõustub, et dokumentide koostamisel ja esitamisel abistamine osutab

isikutevahelisele seotusele. Siiski puudub sellel asjaolul praeguses asjas äratuntav seos toetuse

saamiseks kunstlike tingimuste loomisega.

67. Vaidlustatud otsuste kohaselt varjasid kaebajad toetuse taotlemisel omavahelisi tegelikke

majanduslikke suhteid (Limousini OÜ kohta tehtud otsuse p 2.9 ja Uraa OÜ kohta tehtud

otsuse p 2.13). Kuna otsustes ei ole täpsustatud, milliseid majanduslikke suhteid on silmas

peetud, ei pea kohus nimetatud asjaolu tõendatuks.

68. Kokkuvõtlikult nõustub kohus vastustaja hinnanguga, et kaebajate äriplaan ja

investeeringud lõid soodsa võimaluse ühiseks majandustegevuseks ning kaebajad olid nii

geograafiliselt, tehinguliselt kui isiklikult tihedalt omavahel seotud. Samas ei tekkinud kohtul

asja materjalide põhjal veendumust, et kumbki kaebaja ei olnud võimeline iseseisvalt

vaidlusalust toetust saama või toetuse saamise tingimusi täitma. Mõlema kaebaja juhatuse

liikmed olid omandanud loomakasvatuseks vajaliku kutsetaseme, mistõttu pole alust

kahtluseks, et tegemist oli variisikutega. Nende käsutuses või kasutuses olid nii loomade

pidamiseks vajalik hoone kui ka karjamaa ning nad tegid äriplaanis kavandatud

investeeringud. Võttes arvesse, et vaidlusalune toetus on mõeldud põllumajandusliku

tegevusega alustavale noorele ettevõtjale, ei saa kaebajatelt eeldada kogemusi ja oskusi, mis

peavad olema kogenud põllumajandustootjal.

69. Kaebajate väidet, et nende käitumist õigustavad piirkonna eripärad, ei pea kohus

tõsiseltvõetavaks – õigust kohaldatakse kõigile ühetaoliselt. Vaidlustatud otsustes esile toodud

etteheited kaebajate tegevusele on asjakohased ja tõsised. Vastustaja ei ole aga suutnud

üksnes dokumentaalse teabe põhjal põhjendada ja tõendada, et toetuse määramise eesmärk jäi

kaebajate ühise tegutsemise tõttu saavutamata. Seepärast puudub alus hinnanguks, et kaebajad

lõid toetuse saamise tingimused kunstlikult. Seega ei olnud PRIA-l alust tunnistada kaebajate

toetuste määramise otsuseid EL määruse 2021/2116 art 62 alusel kehtetuks.

IV

70. PRIA tunnistas 3. augusti 2023. a otsusega nr 13-30.1/23/511 Uraa OÜ-le toetuse

määramise otsuse kehtetuks ka põhjusel, et Uraa OÜ-l puudus nõutav omatoodetud

müügitulu.

71. Määruse nr 53 § 14 lg 2 p 5 kohaselt võtab toetuse saaja kohustuse tagada, et tema

omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu on taotluse esitamisele järgneva teise

majandusaasta lõpuks üle 4000 euro.

PRIA 3. augusti 2023. a otsuse kohaselt peab tootja läbima omatoodetud põllumajanduslike

toodete müügitulu saamiseks tervikliku tootmistsükli. Uraa OÜ oli 16. oktoobri 2022. a

vastuses PRIA-le teatanud, et tal ei olnud omatoodetud põllumajanduslike toodete

müügitehinguid toimunud. PRIA asus seisukohale, et toetuse saaja ei ole suutnud põhjendada,

mil moel või mil viisil ta panustas oma vara või tööga toodangu kasvatamisse (otsuse p 2.7.3).

Otsuses on ka kirjeldatud, et Uraa OÜ oli esitanud vastusena PRIA 24. jaanuari 2023. a

järelepärimisele 28. jaanuaril 2023 PRIA-le kassa sissetuleku orderi, mille kohaselt oli 7.

detsembril 2022 laekunud eraisikult 4808,70 eurot ning arvel kajastub 13 tonni odra müük.

16(19)

3-23-2219

PRIA asus järelepärimiste käigus kaebaja esitatud teabe põhjal seisukohale, et Uraa OÜ ei

tõendanud vilja kasvatamist ja saagi müümist ning arve omatoodetud põllumajanduslike

toodete müügi kohta koostati näilikult (3. augusti 2023. a otsuse p-d 1.12–1.21).

72. Kohus palus 5. novembri 2024. a määruses vastustajal täpsustada määruse nr 53 § 14 lg 2

p 5 koosseisu täidetust: millal saabus omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu

kohustuse täitmise tähtaeg. Vastustaja selgitas 2. detsembri 2024. a vastuses, et Uraa OÜ

müügitulu pidi olema üle 4000 euro hiljemalt perioodi 1. august 2021 kuni 31. juuli 2022

lõpuks, sest Uraa OÜ esitas toetustaotluse 31. augustil 2021, s.o majandusaastal, mis kestis

24. augustist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 (vastuse p 24). Kohtuistungil muutis vastustaja

esindaja seisukohta, märkides, et nõutav müügitulu tuli saavutada perioodi 1. august 2022

kuni 31. juuli 2023 lõpuks (istungi protokoll, 03:09:43). Samale seisukohale jäi vastustaja 22.

jaanuari 2025. a avalduses (dtl 708). Vastustaja märkis, et määruse nr 53 § 14 lg 2 p 5 alates

14. märtsist 2021 kehtiva redaktsiooni aluseks oleva seletuskirja kohaselt peab toetuse saaja

muudatuse tulemusena tagama, et nõutav müügitulu saavutatakse hiljemalt taotluse

esitamisele järgneva teise majandusaasta lõpuks. „See tähendab, et muudatuse tulemusena ei

nõuta noortelt põllumajandustootjatelt toetust täielikult tagasi, kui ühel majandusaastal

kavandatavat müügitulu ei saavutatud. Edaspidi võimaldatakse neil kaks majandusaastat

tegutseda ja alles teise majandusaasta (üldjuhul äriplaanis kajastatud viimane majandusaasta)

lõpuks tuleb nimetatud müügitulu nõue täita, sest teatud põllumajandustootmise valdkondades

võib võtta 4000 euro suuruse müügituluni jõudmine aega rohkem kui üks aasta, seda eriti

keerulises majanduslikus olukorras.“ (PRIA vastuses esitatud tsitaat pärineb eelnõu

seletuskirjast; dtl 713). Vastustaja asus 22. jaanuari 2025. a avalduses seisukohale, et määruse

kujunemisloost nähtuvalt tuleb müügitulu tähtaega hakata arvestama taotluse esitamise aastast

arvates, mitte aga taotluse esitamise ajal kestnud majandusaasta lõpust; müügitulu nõue tuleb

saavutada hiljemalt taotluse esitamisele vahetult järgnenud 24 kuu möödumisel ehk taotluse

esitamisele järgneva teise majandusaasta lõpuks.

73. Kohus PRIA seisukohaga ei nõustu. Eespool tsiteeritud seletuskirjast nähtub selgelt

määrusandja tahe anda taotlejale müügitulu nõude täitmiseks kaks majandusaastat, mitte kaks

aastat. Uraa OÜ esitas toetustaotluse 31. augustil 2021. Kui tal oleks tulnud täita müügitulu

nõue hiljemalt 31. juuliks 2023, ei oleks talle jäänud nõude täitmiseks kahte aastat ega ka

kahte majandusaastat. Kohtu hinnangul on määrusandja kasutanud määruse nr 53 § 14 lg 2 p

5 sisustamisel taotluslikult sõnu „taotluse esitamisele järgneva teise majandusaasta lõpuks“

ning pole silmas pidanud „taotluse esitamisele järgneva majandusaasta lõppu“. Lisaks

seletuskirjas märgitule osutavad sellele ka määruse muud sätted. Määruse nr 53 § 4 lg 1 p 15

kohaselt peab taotleja esitama äriplaanis „taotluse esitamise aasta ja sellele järgneva kahe

majandusaasta omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu prognoosi“. Seega on

asjakohased kolm majandusaastat. Määruse § 14 lg 2 p-ga 5 haakub ka määruse § 4 lg 3, mille

kohaselt peab taotleja äriplaanis kavandama „taotluse esitamisele järgneva teise

majandusaasta lõpuks“ omatoodetud põllumajanduslike toodete müügituluks üle 4000 euro.

Samuti ei ole määruses mõisteid „aasta“ ja „majandusaasta“ samastatud, sest muudes sätetes,

kus pole silmas peetud majandusaastat, on kasutatud sõna „aasta“ (nt § 14 lg 1). Taotluse

esitamise majandusaastat ei saa lugeda „taotluse esitamisele järgnevaks majandusaastaks“.

74. Nagu vastustaja on 22. jaanuari 2025. a avalduses märkinud, algab Uraa OÜ

majandusaasta 1. augustil ja lõpeb 31. juulil. Uraa OÜ esitas toetustaotluse majandusaastal

2021–2022. Sellele järgnev majandusaasta oli 2022–2023 ning järgnev teine majandusaasta

oli 2023–2024. Seega tuli Uraa OÜ-l tagada 4000 eurot ületav omatoodetud

põllumajanduslike toodete müügitulu hiljemalt 31. juuliks 2024.

17(19)

3-23-2219

75. Kuna 3. augusti 2023. a otsuse tegemise ajaks ei olnud Uraa OÜ-le määruse nr 53 § 14 lg

2 p-s 5 sätestatud kohustuse täitmise tähtaeg saabunud, puudus PRIA-l nimetatud normi alusel

toetuse tagasinõudmiseks alus.

V

76. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et PRIA 3. augusti 2023. a otsused nr 13-30.1/23/510 ja

nr 13-30.1/23/511 tuleb tühistada. Kuna nimetatud otsused on õigusvastased, tühistab kohus

ka PRIA 8. septembri 2023. a vaideotsused nr 13-30.1/23/570-1 ja nr 13-30.1/23/542-1.

77. Kumbki kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude, et vastustaja maksaks neile määratud

toetuse välja.

HKMS § 158 lg 2 esimese lause kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise

aja seisuga. Nimetatud sättest tulenevalt saab kohus kohustamiskaebuse rahuldada juhul, kui

vastustajal nii faktiliselt kui ka õiguslikult võimalik kohustust täita. Kohustamiskaebuse

rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma kui ka haldusakti andmist

uuesti otsustama – mõlemal juhul on tegemist kaebuse rahuldamisega.

Määruse nr 53 § 16 lg 3 kohaselt teeb PRIA toetuse teise osa maksmise otsuse ja kannab

toetusraha teise osa toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul äriplaanis kavandatud

kõigi § 14 lg-s 1 ja lg 3 p-s 1 sätestatud tegevuste elluviimisest ning nõuetekohaste

dokumentide saamisest arvates. Limousini OÜ ja Uraa OÜ esitasid toetusraha teise osa (s.o

10 000 euro) väljamaksmise taotlused vastavalt 11. detsembril 2022 ja 29. juulil 2022 (dtl 402

ja 539). Kuna kohus tühistas PRIA 3. augusti 2023. a otsused, millega otsustati muu hulgas

jätta kummalegi kaebajale toetussumma 10 000 eurot välja maksmata, tuleb vastustajal

otsustada nimetatud toetussummade väljamaksmise üle uuesti. Kohus ei saa kohustada

vastustajat kaebajatele toetuse teist osa välja maksma, sest määruse nr 53 § 16 lg-s 3

sätestatud tingimuste täidetust tuleb hinnata vastustajal (riigivastutuse seaduse § 6 lg-d 4 ja 5).

Vastustaja ei ole väitnud, et taotlusi poleks faktiliste või õiguslike takistuste tõttu võimalik

uuesti lahendada. Kohus rahuldab kohustamiskaebused ning kohustab PRIA-t Limousini OÜ

11. detsembri 2022. a ja Uraa OÜ 29. juuli 2022. a maksetaotlust uuesti lahendama.

78. Seega rahuldab kohus Limousini OÜ ja Uraa OÜ kaebused täies ulatuses.

79. Uraa OÜ esindaja märkis kohtuistungil, et PRIA on asunud 3. augusti 2023. a otsust nr

13-30.1/23/511 sundtäitma. Kohus selgitab Uraa OÜ-le, et tal on vajaduse korral õigus esitada

3. augusti 2023. a otsuse sundtäitmise takistamiseks kohtule esialgse õiguskaitse taotlus.

Esialgse õiguskaitse taotlust on võimalik esitada kohtumenetluse ajal (s.o praeguses asjas

enne kohtuotsuse jõustumist). Enne apellatsioonimenetlust tuleb taotlus esitada halduskohtule

ning pärast edasikaebuse esitamist kõrgema astme kohtule (HKMS § 172). Taotluses tuleb

esitada HKMS § 250 lg-s 1 nimetatud andmed, sealhulgas esialgse õiguskaitse aluseks olevad

asjaolud ja soovitav esialgse õiguskaitse abinõu. Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb ka

põhistada (vt HKMS § 250 lg 2 ja § 63).

VI

80. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamata jätmise korral menetluskulusid välja

ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Menetlusosalised ei ole kohtule menetluskulude

väljamõistmise taotlusi esitanud. Siiski ei takista menetluskulude nimekirja esitamata jätmine

18(19)

3-23-2219

tasutud riigilõivu arvestamist menetluskuluna (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-

12-201/117, p 26). Kumbki kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot ning kohus

mõistab nimetatud menetluskulu vastustajalt kaebajate kasuks välja (HKMS § 108 lg 1).

81. Kohus selgitab kaebajatele, et jõustunud kohtuotsus avaldatakse elektroonilises Riigi

Teatajas (HKMS § 175 lg 1). Kaebajal on õigus esitada kohtule taotlus avaldatavas

kohtuotsuses teda üheselt identifitseerida võimaldavate isikuandmete avaldamata jätmiseks

(HKMS § 175 lg 3). Vastav taotlus tuleks esitada Tartu Halduskohtule enne kohtuotsuse

jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen

Märkus: Tartu Halduskohtu 21. veebruari 2025. a otsus jõustus 13. märtsil 2026. a. Tartu

Ringkonnakohus jättis 10. veebruari 2026. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 21. veebruari 2025. a otsuse resolutsiooni muutmata, muutes ja täiendades

osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi.

19(19)