2-22-113224/23 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-113224

Tsiviilasi

Osaühingu Termopilt hagi OÜ ProWeb vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1319,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Termopilt (registrikood 11216921),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Põbo

Kostja: OÜ ProWeb (registrikood 11793110), esindaja

juhatuse liige A.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu Termopilt hagi.

2. Mõista kostjalt OÜ ProWeb (registrikood 11793110) hageja Osaühing Termopilt

(registrikood 11216921) kasuks välja põhivõlgnevus 1200 eurot ja viivis (perioodi

24.02.2022-21.02.2025 eest) 384,42 eurot, kokku 1584,42 eurot.

3. Mõista kostjalt OÜ ProWeb hageja Osaühing Termopilt kasuks välja viivis

põhinõudelt (1200 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

22.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista kostjalt OÜ ProWeb hageja Osaühing Termopilt kasuks välja menetluskulud

980 eurot.

6. Mõista kostjalt OÜ ProWeb hageja Osaühing Termopilt kasuks välja hüvitatavatelt

menetluskuludelt (980 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

2-22-113224

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Osaühing Termopilt (hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagi OÜ ProWeb (kostja) vastu.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 1200 eurot, viivis hagiavalduse esitamise seisuga

23,67 eurot ja viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31.05.2021 töövõtulepingu, millega kostja

tellis hagejalt projekteerimistööde teostamise. Kostja esitas hagejale 18.05.2021 päringu ning

hageja esitas 21.05.2021 omapoolse pakkumise, mille kostja 31.05.2021 aktsepteeris ja

kinnitas, et pakkumine on sobiv. Hageja ja kostja suhtlesid omavahel e-kirja teel ning kostja

edastas hagejale tööde teostamiseks vajalike dokumente ja kooskõlastusi. Hageja teavitas

kostjat 23.09.2021, et alustab tööde teostamisega ning esitas ajakava. Kostja kinnitas

23.09.2021, et temale hageja poolt väljapakutu sobib. Kostja tundis 06.11.2021 huvi tööde

edenemise kohta. Hageja koostas ja edastas 23.11.2021 kostjale kooskõlastamiseks

projektijoonised ning märkis, et vajalik oleks veel kostja poolt üle täpsustada tee ja kaevuse

kõrgused. Kostja võttis 30.11.2021 töö vastu ja kiitis lahendused sobivaks. Hageja üllatuseks

teavitas kostja 11.02.2022, et ta ei soovi selle projektiga edasi minna ja loobub edasisest

tellimusest ning ütles poolte vahelise lepingu üles. Hageja selgitas kostjale 15.02.2022, et

loobumise korral tuleb tasuda juba tehtud tööde eest. Kostja asus väitma, et ta ei ole hagejaga

kunagi lepingut sõlminudki. Hageja esitas kostjale 16.02.2022 arve, mille peale asus kostja

väitma, et ta ei ole hagejalt mitte midagi tellinud ning hageja ei ole temale töid teostanud.

Hageja esitas kostjale 16.02.2022 e-kirja teel arve nr 2202033 summas 1200 eurot

maksetähtajaga 23.02.2022. Kostja ei tasunud arvet nr 2202033 tähtaegselt. Hageja on

saatnud kostjale tasumata arve kohta korduvad meeldetuletused. Hoolimata hageja

korduvatest meeldetuletustest ei ole kostja töövõtulepinguga võetud kohustusi täitnud ning

arvet nr 2202033 tasunud.

3. 25.10.2022 toimunud istungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja leiab, et poolte vahel on

31.05.2021 sõlmitud töövõtuleping.

4. Hageja koostas ja esitas 23.11.2021 kostjale kooskõlastamiseks projektijoonised ning

märkis, et vajalik oleks veel kostja poolt üle täpsustada tee ja kaevude kõrgused. Esitatud

projektijoonisega on valmis saanud suurusjärgus 48% kogu tööde mahust.

Projekteerimistööde eesmärgiks oli leida tehniline lahendus kliendi kinnistute ühendamiseks

veevarustuse ja kanalisatsiooni asulavõrkudega. Selline lahendus peab olema tehniliselt

toimiv, vastama kliendi vajadustele ja asulavõrkude valdaja poolt ette antud nõuetele.

Torustikud tuleb kavandada nii, et need ei ohustaks teisi maa-aluseid kommunikatsioone, ega

oleks ohustatud teiste (olemasolevate ja kavandatavate) maa-aluste kommunikatsioonide

poolt. Projekteerimisega alustas hageja 2021 oktoobri lõpus. Projekteerimistööde käigus tehti

esmalt valik kuidas on võimalk tänavatel ja kinnistutel torujoontega kulgeda, seejärel arvutati

2-22-113224

torustike vajalikud läbimõõdud, rajamissügavused, kontrolliti võimalikud ristumised teiste

kommunikatsioonidega. Eelpool nimetatud lahenduste sobivuse kontrollimiseks joonistati läbi

torustike pikiprofiilid e. kõrguslik paiknemine maa sees nii maapinna kui ka teiste torustike ja

kaablite suhtes. Iga sammuga täpsustub torustike võimalik ruumiline paiknemine ja kui

selgub, et mingi eeldus ei pea paika või nõue ei ole täidetud, tuleb muuta torustiku kulgemise

joont ning lahendus uuesti läbi joonistada. Kui kogu see töö oli tehtud, siis esitati tööst

asendiplaaniline osa kostjale läbivaatamiseks ja tema seisukohast sobivuse hindamiseks.

Asendiplaaniline paiknemine ei ole lihtsalt kulgemisjoon, vaid selle taga on terve hulk

taustatööd, millega projekteerija on kontrollinud, et väljapakutud lahendus vastab kliendi

vajadustele ning just sellele joonele on võimalik kavandatud torustikud paigutada. Luige tee

objektide edastati kostjale põhimõtteline lahendus kooskõlastamiseks 23.11.2021, koos

mõnede täpsustavate küsimustega. Kostja võttis 30.11.2021 töö vastu ja kiitis lahendused

sobivaks.

Kostja vastuväited

5. Kostja oma vastuses vaidleb hageja hagile vastu. Kostja leiab, et kostja ei ole osapooleks,

kellega hagejal puudub õiguslikult siduv leping, mille alusel saaks üldse kostja vastu hagi või

nõuet esitada. Kostja ei ole hagejaga ühtegi suulist ega kirjalikku töövõtulepingut

projekteerimistööde teostamiseks sõlminud. Kostja on kirja teel hagejalt küsinud vaid

hinnapakkuist ja suhelnud projektist üldiselt ning hageja on saatnud vastava hinnapakkumise.

Kostja on nõustunud hinnapakkumisega, sest pakutud hind oli sobiv, kuid hinnapakkumisega

nõustumine ei ole võrdsustatav töövõtulepingu sõlmimisega. Hageja on suhelnud meili teel

üksnes info kogujaga (kostjaga), mitte aga tegeliku lepingu poolega, kes oleks olnud tööde

tellijaks. Info koguja ja tööde tellija on erinevad juriidilised isikud. Lepingus tuleb kokku

leppida lepingu osapooled, kes on tööde tellijaks, kes on tööde teostajaks, mis on tööde

teostamise summad ja tähtajad. Sellist lepingut kostja ja hageja vahel ei ole sõlmitud. Isegi

kui oleks sõlmitud korrektne leping kostja ja hageja vahel, ka siis ei saaks esitada nõuet tööde

eest, millega ei ole üldse alustatud. Hageja on kirjutanud 23.09.2021, et projekteerimisega

saab alustada 4 nädala pärast, seega 23.10.2021. Kostja esitas vastupäringu 06.11.2021, et mis

seis on projektiga, mille peale hageja on saatnud vastuse 22.11.2022, et oli haige ja ei saanud

projektiga alustada. 30.11.2021 saatis kostja asendiplaani joonise, mis ei sobinud hagejale.

See tähendab, et selleks ajaks ei oldud alustatud veel mingite töödega, sest puudusid vajalikud

failid ja joonised. Kuni 2022 aasta alguseni käis kostja ja hageja vahel vaid informatiivne

kirjavahetus teemal, kust leida uus teede projekteerija, kes saaks valmistada vajalikud

joonised, mida hagejal oli vaja projektiga alustamiseks. 27.01.2022 saatis hageja päringu

kostjalt oodatud jooniste kohta, et nad saaksid töödega alustada. See tähendab, et 27.01.2022

ei olnud hageja veel mingite töödega alustanud vajalike dokumentide ja jooniste puudumise

tõttu. Juba 11.02.2022 andis kostja teada, et loobub projektist. Seega hageja ei olnud

alustanud ühtegi tööd selleks ajaks ja hageja nõue on täies ulatuses põhjendamata. Kostjale

pole ka saadetud ühtegi nn tehtud tööd.

6. 25.10.2022 toimunud istungil jäi kostja oma vastuväidete juurde. Pooled ei ole mitte

milleski kokku leppinud. Pakkumises oli märgitud, et tööde teostamise aeg 4 nädalat,

järelikult oleks pidanud siis nelja nädala möödumisel leping kehtetuks muutuma.

7. Kogu vestlus hageja ja kostja vahel toimus läbi kostja e-posti XXX ainult seetõttu, et sellelt

liiguvad meilid kõige paremini ja ei satu rämpsposti, kuid tööde tellijaks ei olnud mitte kostja,

vaid nimetatud kruntide omanik. Kostjale ei kuulu krundid, mille kohta hinnapakkumist

küsiti. Hageja poolt tehtud hinnapakkumise kehtivuseks oli märgitud 60 päeva. Seega aegus

hageja hinnapakkumine 21.juulil 2021. Selleks ajaks, kui hageja väidetavalt oma tööga

alustas, oli hageja poolt algselt tehtud hinnapakkumine aegunud. Vastavalt hageja

hinnapakkumisele pidi töö algama septembris 2021 ja kogu töö pidi valmima 4 nädalaga ehk

oktoobriks 2021, kuid hageja ei olnud mitte ühegi töö etapiga veel isegi alustanud novembriks

2-22-113224

2021, nagu kirjavahetus hagejaga seda ka tõendab. Kuna hageja alustas oma tööd alles

23.11.2021 (sealjuures ilma kostjat viivitusest teavitamata), siis tuleb seda pidada oluliseks

hagejapoolseks lepingu rikkumiseks. Isegi, kui eeldada, et kostja poolt antud nõusolek hageja

hinnapakkumisele oli väidetava töövõtulepingu aluseks, siis vastavalt tehtud

hinnapakkumisele kehtis kostja poolt antud nõusolek üksnes kuni eeldatava tööde lõpuni,

mille tähtaeg saabus juba enne hageja tööde algust (oktoobris 2021). Kostja oli oma

nõusoleku andnud üksnes hinnapakkumisele, mille tööde lõpptähtaeg oli oktoober 2021.

Kostja ei ole andnud ühtegi nõusolekut tööde valmimistähtaja edasi lükkamiseks.

8. Vastavalt hageja hinnapakkumise lehel 2 toodud töö etappide jaotuse järgi liigitub kostjale

saadetud töö esimese punkti ehk eskiisi alla. Selle jaotuse põhjal saaks öelda, et kostja on

kätte saanud kogu projektist maksimaalselt 25% (1 punkt 4-st = 25%), kuid sedagi vaid juhul,

kui kostjale oleks saadetud kõik eskiisi joonised õiges dwg formaadis. Hageja on oma

hinnapakkumises jaotanud oma tööd 4-ks etapiks. Kõik need etapid on tööde valmimisel

kirjalikus vormis edastatavad. Hageja on kostjale edastanud vaid esimese etapi osaliselt.

9. Töövõtja rikkus lepingut seoses tähtajast mitte kinnipidamisega ja kostja ütles lepingu üles.

Asjaolu, et hageja ja kostja vahelises kirjavahetuses ei nähtu kostjapoolset etteheidet tööde

tähtaja rikkumise kohta, ei tähenda, et sellist rikkumist ei olnud.

10. Kostja palub kohtul kohaldada nõude osas aegumist. Kuna kostja ei ole tunnistanud hagi

esitamisest alates hageja alusetut nõuet ja hageja väidetav nõue on aegunud TsÜS § 146 lg 1

tähenduses või aegub vahetult enne kohtuotsuse väljakuulutamise kuupäeva, siis on kostjal

õigus taotleda aegumise kohaldamist ja keelduda aegunud nõude täitmisest.

Kohtuotsuse põhjendused

11. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus

kuulub rahuldamisele. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405

lg 1 esimese 3 lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides

üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid

(lihtmenetlus).

12. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte

faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning

lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS §

436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1

kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas

kohaldada.

13. Hagi kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu projekteerimistööde teostamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja tööd teostanud osaliselt, mistõttu palub hageja kostjalt välja

mõista teostatud tööde eest võlgnevus 1200 eurot ja viivise. Kostja vaidleb hageja nõudele

vastu põhjusel, et kostja hinnangul ei ole pooled lepingut sõlminud, isegi kui leping on

sõlmitud, siis pole hageja töid hageja poolt märgitud mahus teostanud ning kostjale üle

andnud, samuti on hageja nõue kostja vastu aegunud.

14. Antud juhul on poolte vahel vaidlus järgmistes küsimustes: 1) kas poolte vahel on

sõlmitud vaidlusalune töövõtuleping projekteerimistööde teostamiseks; 2) millises mahus on

2-22-113224

hageja töid teostanud ja kas kostja on hageja poolt teostatud tööd vastu võtnud; 3) kas hageja

nõue on aegunud.

15. Kohus tuvastab esitatud tõendite alusel järgmised asjaolud:

-

18.05.2021 pöördus kostja e-kirjaga hageja poole päringuga: „Saime teie kohta info

Pärnu KOV-st seoses taristu (vesi ja kanal) ehitusprojekti koostamise vajadusega

KOV jaoks. Kas koostate vastavaid projekte?“ (dtl 24);

-

21.05.2021 edastas hageja kostjale hinnapakkumise projekti koostamiseks (dtl 25-26,

28);

-

31.05.2021 e-kirjaga teatas kostja, et hageja pakkumise sobib (dtl 27);

-

23.11.2021 saatis hageja kostjale esialgse joonise (dtl 78-79);

-

Kostja vastas hageja poolt saadetud esialgsetele joonistele: „Tere, Lahendus on sobiv.

…“ (dtl 32);

-

11.02.2022 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatas „Hetkel loobume, kuna asi

lükkab petturi Aatom Projekti tõttu edasi määramata ajaks, kes meilt raha võttis aga

töid ei teostanud“ (dtl 57);

-

16.02.2022 edastas hageja kostjale tehtud tööde eest arve nr 2202033 summas 1200

eurot (dtl 40-41).

16. Vastavalt VÕS 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 8 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. Vastavalt VÕS § 11 lg 1 võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes

muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud kohustusliku vormi. Seega on lepingu

jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud

siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Töövõtulepingu sõlmimiseks võib teha

tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega TsÜS § 68 lg-st 1 tulenevalt mis

tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui

ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud.

Seega on töövõtulepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised

tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud kokkuleppe.

17. Hageja esitas kostja vastu lepingulise tasu nõude. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus

tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Eeltoodust tuleneb, et lepingulise nõude

esitamisel tuleb poolel välja tuua, millise lepingu nad sõlmisid ja milles kokku leppisid. VÕS

§ 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis

eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.

Eeltoodust tuleneb, et kui võlausaldaja ei ole talle täitmisena pakutut vastu võtnud, ei saa

eeldada, et täitmine oli täielik ning nõuetekohane. Seega juhul, kui tellija ei ole töövõtjalt töid

vastu võtnud, ei saa eeldada tehtud tööde nõuetele vastavust, vaid seda tuleb töövõtjal

tõendada.

18. Hageja on välja toonud, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping projekteerimistööde

teostamiseks. Kostja on leidnud, et poolte vahel lepingut sõlmitud ei ole ning kostja üksnes

küsis hagejalt hinnapakkumist. Kohus kostjaga ei nõustu ning leiab, et poolte vahel oli

sõlmitud töövõtuleping projekteerimistööde teostamiseks. Kohtule esitatud pooltevahelisest e-

kirjavahetusest nähtub, et kostja pöördus 18.05.2021 e-kirjaga hageja poole: „Tere, Saime teie

2-22-113224

kohta info Pärnu KOV-st seoses taristu (vesi ja kanal) ehitusprojekti koostamise vajadusega

KOV jaoks. Kas koostate vastavaid projekte?“, millisele kirjale hageja 18.04.2021 vastas:

„Tere. Koostame veevarustuse ja kanalisatsiooni projekte. Hetkel tööde järjekord kolm kuud.“

(dtl 24). 21.05.2021 saatis hageja kostjale hinnapakkumise, mille kohaselt ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni projekti koostamise maksumus on 2900 eurot, millele lisandub käibemaks 580

eurot, kogumaksumus 3480 eurot (dtl 25-26, 28). Peale täpsustavaid küsimusi vastas kostja

31.05.2021 e-kirjaga hagejale „Tere, Väga hea, sel juhul teie pakkumine sobib“ (dtl 27).

Kohus leiab, et käesoleval juhul on tõendatud, et poolte vahel on 31.05.2021 sõlmitud

töövõtuleping projekteerimistööde teostamiseks, kuivõrd täidetud on VÕS § 9 lg-s 1

sätestatud lepingu sõlmimise eeldused (pakkumus ja nõustumus). Hageja on teinud kostjale

kirjaliku hinnapakkumise ning kostja on andnud sellele omapoolse selgesõnalise nõustumise,

mistõttu on kohtu hinnangul piisavalt selge, et pooled saavutasid kokkuleppe ning sõlmisid

töövõtulepingu.

19. Kostja on ühe vastuväitena märkinud, et kostja ei ole lepingu sõlmimise pooleks, vaid oli

üksnes hinnapakkumise küsija. Kohus nimetatud kostja vastuväitega ei nõustu. Kostja on e-

kirjavahetust hagejaga pidanud kostja e-posti aadressil XXX ning kõikidel kostja poolt

saadetud e-kirjad on allkirjastatud kostja andmetega. Samuti oli hageja poolt koostatud

hinnapakkumise saajaks märgitud kostja. Kostja ei teavitanud kordagi, sh ka hinnapakkumise

saamisel, hagejat, et kostja ei soovi olla lepingu pooleks ning lepingu pooleks on keegi teine.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on tõendatud, et vaidlusalune töövõtuleping oli sõlmitud

justnimelt hageja ja kostja vahel.

20. Kostja on oma vastuväidetes leidnud, et kuivõrd hageja hinnapakkumises oli märgitud, et

tööde alustamise tähtaeg on hetkel september 2021 ja tööde teostamiseks kulub 4 nädalat (dtl

25), siis oli hageja poolt algselt tehtud hinnapakkumine aegunud ning leping lõppenud.

Samuti on kostja leidnud, et hageja on rikkunud ühepoolselt lepingut (töö ei ole valminud

tähtajaks, kostjat ei teavitatud tööde edasilükkamisest, kostjaga ei ole sõlmitud uut lepingut

ega muudetud olemasolevat lepingut). Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. Poolte

kirjavahetusest nähtub, et ka peale hinnapakkumises nimetatud tähtaegu on pooled aktiivselt

suhelnud lepingu täitmise teemal ning kostjal ei olnud hagejale etteheiteid lepingu täitmise aja

kohta, mistõttu oli poolte vahel sõlmitud leping kehtiv ka peale hinnapakkumises märgitud

aega. Ka kostja poolt 11.02.2022 hagejale edastatud e-kirjas: „Hetkel loobume, kuna asi

lükkub petturi Aatom Projekt tõttu edasi määramata ajaks, kes meilt raha ette võttis aga töid

ei teostanud.“ (dtl 34), ei ole kostja viidanud sellele, et ütleb lepingu üles seoses hageja poolse

lepingu rikkumisega.

21. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga

kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue

sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks

lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on

kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt

vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka RKTKo

tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).

22. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja poolt on tööd osaliselt valminud ning kostjale

üle antud. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja 23.11.2021 saatnud kostjale

esialgsed joonised (dtl 78-79), millele kostja on 30.11.2021 vastanud: „Tere, Lahendus on

sobiv. Vaja on projekteeritud tee kõrgusi, et määrata kaevude kõrguseid. --lisatud teede

asendiplaan. Vaja on teada, milline asfalt on XXXl. -- peaks olema asendiplaanis, minu teada

pole XXX teel kõbakatet“ (dtl 32). Kohus on seisukohal, et nimetatud e-kirjavahetusest

nähtuvalt on hageja osaliselt valminud tööd kostjale üle andnud ning kostja on valminud tööd

heaks kiitnud.

2-22-113224

23. VÕS § 655 lg 1 kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on

töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha

arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu

teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.

24. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on 11.02.2022 töövõtulepingu üles öelnud. Kohus on

eelnevalt tuvastanud, et lepingu ülesütlemise hetkeks olid tööd osaliselt valminud ning ka

kostjale üle antud. Poolte vahel on vaidlus, millises ulatuses olid tööd lepingu ülesütlemise

hetkeks valminud ning kui suures ulatuses on hagejal õigus tasu küsida. Hageja on selgitanud,

et kostjale edastatud projektijoonisega oli valmis saanud suurusjärgus 48% kogu tööde

mahust. Hageja on nimetatud asjaolu tõendamiseks esitanud tabeli, millest on näha tööde

teostamise etappide kirjeldused ja hinnanguline iga etapi osakaal terviklikust töö mahust.

Samuti on hageja esitanud tõendina projektijuht B. kirjalikud seletused projektijoonisel

kujutatu ja tööde mahu kohta (dtl 75-76, 81-82). Kohus leiab, et kostja vastuväited, et kostjale

edastatud jooniste koostamine võtab aega mitte rohkem kui 3-4 tundi ning moodustab 10%

kogu tööde mahust, on paljasõnalised ning tõendamata. Eeltoodust tulenevalt on kohus

seisukohal, et tõendatud on, et tööd olid valmis hageja poolt märgitud mahus, s.o vähemalt

48% ulatuses.

25. Hageja on kostjale teostatud tööde eest esitanud tasumiseks arve nr 2202033 summas

1200 eurot (koos käibemaksuga) (dtl 41). Arve kohaselt sisaldab nimetatud arve

„Projekteerimistööd. Töö nr 850. XXX“. Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostja vastu

summas 1200 eurot on õiguslikult põhjendatud.

26. Kostja on leidnud, et hageja nõue kostja vastu on aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on

tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et

aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele

vastava kohustuse täitmist. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle

aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve

esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik

võib arve esitada (TsÜS § 147 lg 3). TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud

isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või nõude tunnustamiseks. Hageja on

esitanud kostjale 16.02.2022 arve, mille maksetähtaeg on 23.02.2022. Hageja on esitanud

maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 18.04.2022. Kuivõrd hageja maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisega hagejanõude aegumine peatus, siis ei ole hageja nõue

kostja vastu aegunud.

27. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1200 eurot.

28. Lisaks põhinõudele palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise päevaks

sissenõutavaks muutunud viivise ning lisanduva viivise TsMS § 367 alusel. VÕS § 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse

täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles,

alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

29. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole

2-22-113224

ette nähtud teisiti. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et

viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus

maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.

30. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kostjalt kuulub väljamõistmisele lisaks põhinõudele ka viivis hagis esitatud põhinõudelt

alates 24.02.2022 kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses määras. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud

viivis 384,42 eurot (viivisekalkulaaror.ee).

31. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb

rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1200 eurot, kohtuotsuse

päevaga sissenõutavaks muutunud viivis ja sealt edasi viivis kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

32. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulud

33. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

34. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

35. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub kostjalt enda kasuks välja

mõista menetluskulud summas 1380 eurot, millest riigilõiv on 280 eurot ja lepingulise

esindaja tasu 1100 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 150-151). Kostja ei ole hageja

menetluskulude suurusele vastu vaielnud.

36. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku

kuluga, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu

seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv

280 eurot.

37. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on

menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja.

38. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 11 tunni

ulatuses tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta), kokku 1100 eurot. Kohus leiab, et hageja

lepingulise esindaja tunnitasu suurus on mõistlik.

39. Ajakulu osas leiab kohus, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu, peab kohus

lepingulise esindaja tasu põhjendatuks järgnevalt:

40. Nõupidamised klindiga, materjalidega tutvumine ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamine, hagiavalduse koostamine, kokku on esindajal kulunud nimetatud toimingute

tegemiseks 3,5 tundi – arvestades hageja hagi sisu ja mahtu, tuleb põhjendatud ajakuluks

nimetatud toimingute puhul lugeda mitte rohkem kui 2,5 tundi;

2-22-113224

41. Kohtuistungiks ettevalmistus, istung, täiendavate tõendite kogumine, esindajal on kulunud

nimetatud toimingute tegemiseks 5,5 tundi – arvestades, et kohtuistungi kestus

istungiprotokolli järgi oli 1 tund ja 5 minutit, siis leiab kohus, et märgitud ajakulu on osaliselt

ülepaisutatud. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks nimetatud toimingute puhul kokku 2,5

tundi;

42. Kostja seisukohtadega tutvumine ja kokkuvõtvate seisukohtade koostamine, esindajal on

kulunud nimetatud toimingute tegemiseks 2 tundi – kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja

vajaliku ajakuluga, millise kohus loeb põhjendatuks;

43. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja esindaja kulude hüvitamist 7 tunni

ulatuses.

44. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 980 eurot, sh

riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud 700 eurot (7 x 100).

45. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Mälberg

Kohtunik

Otsus jõustus 12-05-2025 Riigikohtu määrusega. Tln Rkk 27.03.2025 määruse

RESOLUTSIOON:

1. Keelduda menetlusse võtmast OÜ ProWeb 21.03.2025 apellatsioonkaebust Pärnu

Maakohtu 21.02.2025 otsuse peale.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud OÜ ProWeb kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.