2-19-9380/50 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-9380

Tsiviilasi

T.C kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamata jätmine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik/usaldusisik T.C (isikukood XXX; elukoht

XXX-i , xxxxxxxxxxxxxx; e-post XXX)

võlausaldajad:

1. Kohtutäitur I.A (e-post: XXX)

2. B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046, e-post

XXX)

3. Aktiva Finance Group OÜ

(rg-kood

10746479; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

12. veebruar 2025

RESOLUTSIOON

1. Keelduda T.C-d (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

2. Lõpetada T.C kohustustest vabastamise menetlus.

3. Jätta menetluskulud T.C kanda.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade T.C pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 02.08.2019 määrusega välja T.C pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Küllike Miti. Tartu Maakohtu 10.06.2020 määrusega (jõustus

26.06.2020) lõpetati T.C pankrotimenetlus raugemisega ning algatati võlgniku suhtes

kohustustest vabastamise menetlus. T.C kohustustest vabastamise menetluses jäeti

usaldusisik nimetamata ja kohustati T.C-d ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

Usaldusisikul tuli esitada aruanne kaks korda aastas, 1. jaanuariks ja 1. juuliks.

Väljamaksed tuli teha iga aasta 15. juunil. Pankrotimenetluses jäi rahuldamata nõudeid

kogusummas 12 023,16 eurot.

2. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.01.2021. Võlgnik esitas kohtule aruande

04.01.2021. Aruande kohaselt oli võlgnik alates 01.06.2020 töötuna Töötukassas

registreeritud, läbides erinevaid koolitusi. Võlausaldajatele on eraldatud 32,85 eurot.

3. Teise aruande esitamise tähtaeg oli 01.07.2021. Võlgnik esitas kohtule aruande

01.07.2021. Aruande kohaselt töötas võlgnik alates 11.03.2021 ehitustöölisena ettevõttes

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnik oli teinud 21.06.2022 võlausaldajatele väljamakse

114,35 eurot.

4. Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.01.2022. Võlgnik esitas kohtule aruande

03.01.2022. Aruande kohaselt töötas võlgnik kuni 2021. a novembrini ehitustöölisena

ettevõttes xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja alates detsembrist töötas autojuhina

xxxxxxxxxxxxxxx. Võlausaldajatele on eraldatud 273,65 eurot.

5. Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.07.2022. Võlgnik esitas aruande 01.07.2022.

Aruande kohaselt töötas võlgnik endiselt ettevõttes xxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnik oli teinud

21.06.2022 võlausaldajatele väljamakse 325,05 eurot.

6. Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 01.01.2023. Võlgnik esitas aruande 03.01.2023.

Alates 2022 septembrist töötab võlgnik osalise koormusega autojuhina xxxxxxxx-s ning

lisaks töötab veel ka xxx taksojuhina. Võlausaldajatele on eraldatud 307,18 eurot.

7. Kuuenda aruande esitamise tähtaeg oli 01.07.2023. Võlgnik esitas aruande 02.07.2023.

Võlgnik töötas teetöölisena ettevõttes xxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnik oli teinud 15.06.2023

võlausaldajatele väljamakse 306,31 eurot.

8. Seitsmenda aruande esitamise tähtaeg oli 01.01.2024. Võlgnik esitas aruande 12.01.2024

ja parandustega 20.01.2024. Võlgnik töötas alates 2023 juulist veoautojuhina ettevõttes

xxxxxxxxx. Võlausaldajatele oli eraldatud 1182,92 eurot.

9. Kaheksanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.07.2024. Võlgnik esitas aruande 08.08.2024

pärast kohtu poolset meeldetuletust. Võlgnik töötas endiselt xxxxxxxxx. Võlgnik oli

teinud 08.08.2024 võlausaldajatele väljamakse 1177,62 eurot.

10. Üheksanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.01.2025. Võlgnik esitas aruande 24.01.2025

pärast kohtu poolset meeldetuletust. Võlgnik töötas operaatorina ettevõttes xxxxxxxxxxx.

Võlausaldajatele on eraldatud 1137 eurot.

11. Kohus määras võlgniku ärakuulamise kohtuistungil 12.02.2025 seoses võlgniku

pangakontole laekunud Primero Finance OÜ, Esto AS ja IPF Digital AS laenudega

summas 20 650 eurot. Võlgnik tunnistas, et on võtnud uued laenud kuna sai aru, et

pankrot lõppes suvel. Laenude eest ostis võlgnik sõiduki ning tasus tuttavatelt saadud

laenusid. Kohus selgitas, et kohustustest vabastamise menetlus ei ole lõppenud ning

võlgnikul tuleb täita oma kohustusi käesoleva menetluse võlausaldajate ees. Kohus

selgitas võlgnikule, et asjaolusid arvestades tuleb menetlus lõpetada ja võlausaldajate

nõuded on vähenenud seni menetluse jooksul tasutu võrra.

KOHTU SEISUKOHT

12. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta

30. juunini.

13. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või

usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada

kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva

paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu

jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

14. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:

1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

15. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes

nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu

20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14).

Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest

vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse

teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku

kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016

määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).

16. PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. T.C ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.

17. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

18. PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, andma kohtu

ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, sissetulekute ja vara kohta.

Tartu Maakohtu 10.06.2020 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise

menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule

perioodiliselt aruandeid ja teavet oma sissetulekute ning võlausaldajatele väljamaksete

tegemise kohta. Võlgnik on kohtule esitanud kõik aruanded, kuid viimastel kordadel

pärast korduvaid kohtu poolseid meeldetuletusi.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud

kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta

ning oma tegevuse ja selle otsimise kohta.

19. PankrS § 173 lõiked 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgnik on teinud kogu menetluse jooksul regulaarselt väljamakseid võlausaldajatele

summas 1923,33 eurot. Viimane väljamakse (08.08.2024) ei vastanud kohtumääruses

kinnitatud jaotistele. Võlgniku sissetulekuteks on olnud peamiselt töötasu, ent viimasel

poolaastal on võlgniku kontole laekunud Primero Finance OÜ, Esto AS ja IPF Digital AS

ja eraisiku laenud summas 26 650 eurot, mida võlgnik on kasutanud enda tarbeks. Võlgnik

on viimasest saadud laenust eraldanud võlausaldajatele 1137 eurot, mis ei vasta seaduses

sätestatud määrale.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõigetes 3–5

toodud võlausaldajatele raha eraldamiskohustust.

20. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte

kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS §

104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus

ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena

ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja

tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

21. Kohus leiab, et võlgnik on olnud raskelt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lõigetes 2–5

sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik on olnud

teadlik 10.06.2020 määruse järgi oma pankrotiseaduse järgsetest kohustustest, kuid on

võtnud juurde uusi kohustusi, mistõttu on saanud kahjustada võlausaldajate huvid.

21.01.2025 on tasutud kohtutäituri sissenõudmisel Politsei- ja Piirivalveamet rahatrahv

685,05 eurot.

Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti

raske, võimaluse vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada

nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks

sotsiaalseks eluks (Riigikohtu 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14;

Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15).

Võlgnik ei ole käitunud seaduskuulekalt ega hoidunud uute kohustuste juurde tekitamisest

ning kahjustanud seeläbi võlausaldajate huve, sest ta ei ole täitnud pankrotimenetluses

tunnustatud võlausaldajate nõudeid; teisalt on uued nõuded pööratud sundtäitmisele.

Pankrotimenetluses tunnustatud nõudega võlausaldajatel puudub võimalus esitada oma

nõue sundtäitmisele kohtutäituri kaudu ning nõude täitmine toimub võlgniku eralduste

tegemise kaudu. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik sellises olukorras andnud endast parimat

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning ei ole isikuks, kellele pankrotiseadus näeb ette

võimaluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabanemiseks.

22. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et T.C kohustustest vabastamise menetluses on enne

viie aasta möödumist ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest

vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud raskelt hooletult oma PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

23. Kohus ei pea vajalikuks küsida menetluses võlausaldajate seisukohta, kuna võlgniku

kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

24. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub T.C-d pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka T.C pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

25. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud T.C kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik