2-23-125214/17 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-125214

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi D.J vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

7956 eurot 63 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: D.J (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

6. veebruar 2025

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-125214 seoses hagist loobumisega põhinõudes

65 eurot 76 senti, intressinõudes (431 eurot 71 senti), haldustasu nõudes (22 eurot 50

senti), sissenõudmiskulude nõudes (50 eurot), sissenõutavaks muutunud viivise nõudes

(542 eurot 78 senti) ning viivise nõudes alates 1. augustist 2023 kuni 30. oktoobrini 2023.

2. Rahuldada hagi.

3. Mõista D.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 5597 eurot 88 senti.

4. Mõista D.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt (5597 eurolt 88

sendilt) alates 1. novembrist 2023 kuni põhivõla tasumiseni määras 22% aastas.

5. Jätta menetluskuludest 16% Aktiva Finance Group OÜ ja 84% D.J kanda.

6. Mõista D.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 877 eurot 80 senti.

7. Mõista D.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (877 eurolt 80 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

8. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 19. juulil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse D.J-ilt (kostjalt) 6567 euro 53 sendi saamiseks. Kuivõrd kostja esitas

vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja nõude üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 31. juulil 2023 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt

enda kasuks välja põhivõlgnevuse 5663 eurot 64 senti, intressi 431 eurot 71 senti, haldustasu 22

eurot 50 senti, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 542 eurot 78

senti, ning viivise põhivõlalt alates 1. augustist 2023 kuni põhivõla tasumiseni määras 22%

aastas.

30. jaanuari 2025 menetlusdokumendis palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõlgnevuse 5597 eurot 88 senti ja viivise põhinõudelt alates 1. novembrist 2023 kuni

põhivõla tasumiseni määras 22% aastas. 6. veebruari 2025 kohtuistungil täpsustas hageja, et ta

on osaliselt nõudest loobunud.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 24. juunil 2022 In

Pay makselahenduse lepingu nr C85009006871, mille alusel võimaldati kostjale 5700 euro

suurust krediiti. Kostja võttis kasutusse krediidi summas 5663 eurot 64 senti. Kostja ei täitnud

kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 2. veebruaril 2023 kostjale lepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd

kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja

22. veebruaril 2023 lepingu üles.

Esialgne võlausaldaja on oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale.

3. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja

kostja vahel 24. juunil 2022 sõlmitud In Pay makselahenduse lepingust C85009006871 (dtl 29 –

34; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 35 – 36; üldtingimused dtl 37 – 43).

Lepingu alusel sai kostja krediiti 5663 eurot 64 senti.

5. Esmalt käsitleb kohus hagist loobumist.

TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust

tegemata, kui hageja loobub hagist. TsMS § 431 lg 1 esimese lause järgi lõpetab kohus

menetluse määrusega.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu

või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed

nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Hageja kinnitas kohtuistungil, et on hagist osalist loobunud ning palub mõista kostjalt välja

30. jaanuari 2025 menetlusdokumendis toodud summad. Hagist loobumise tõttu tuleb menetlus

lõpetada põhinõudes 65 eurot 76 senti (5663,64 – 5597,88), intressis (431 eurot 71 senti),

haldustasu nõudes (22 eurot 50 senti), sissenõudmiskulude nõudes (50 eurot), sissenõutavaks

muutunud viivise nõudes (542 eurot 78 senti) ning viivise nõudes alates 1. augustist 2023 kuni

30. oktoobrini 2023.

6. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS

§ 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud

tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul

kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu

ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui

kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa

tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral

öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

7. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 26,03% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (oli Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määr 16,30%. Seega ei ületa lepingu ja selle muutmise kokkuleppe

järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda.

8. Tarbijakrediidilepingu puhul peab kohus kontrollima ka seda, kas esialgne võlausaldaja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS §

4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise

kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Samas on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine,

vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest

(vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei

saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest

tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise

tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-

134930, p 10).

9. Praegusel juhul palub hageja 30. jaanuari 2025 menetlusdokumendis mõista kostjalt välja

põhivõlgnevuse 5597 eurot 88 senti ja viivise põhinõudelt alates 1. novembrist 2023 kuni

põhivõla tasumiseni määras 22% aastas. Ka olukorras, kus kohus peaks asuma seisukohale, et

esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, peaks kostja

tagastama lepingu alusel saadud põhiosa. Kostja ei vabaneks viivise maksmise kohustusest.

Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks analüüsida seda, kas esialgne võlausaldaja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka siis, kui kohus asuks seisukohale, et

esialgne võlausaldaja on seda kohustust rikkunud, tuleks kostjalt välja mõista hageja 30.

jaanuari 2025 menetlusdokumendis toodud summad.

10. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja lepingu alusel saadud 5597 eurot 88 senti ja

viivise põhinõudelt (5597 eurolt 88 sendilt) alates 1. novembrist 2023 kuni põhivõla tasumiseni

määras 22% aastas. Vastavad arvutused on toodud hageja 30. jaanuari 2025

menetlusdokumendis. Kostja ei ole lepingu alusel saadud summade ega hageja arvutuste osas

vastuväiteid esitanud.

11. Järgmisena käsitleb kohus menetluskulusid.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või

kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Hageja on loobunud kokku nõudest summas 1112 eurot 75 senti. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja 5597 eurot 88 senti. Nõue, millest hageja loobus, moodustas hageja algsest nõudest

ca 16%. Seega tuleb menetluskuludest jätta 16% hageja ja 84% kostja kanda.

12. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 1192 eurot (riigilõiv

665 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 507 eurot).

Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga. TsMS

§ 4842 järgi on maksekäsu kiirmenetluse põhjendatud kuluks 20 eurot.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 507 eurot (3 h x

169 eurot/h). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks

vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja

ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda

mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks

tunnitasuks 120 eurot. Hageja lepingulise esindaja ajakulu (3 h) on kohtu hinnangul

põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja kulu on seega 360 eurot (3 x 120).

13. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 1045 eurot (665 + 20 + 360). Kostjalt tuleb

mõista hageja kasuks välja menetluskulud 877 eurot 80 senti (1045 x 0,84). Vastavalt hageja

taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (877 eurolt 80

sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

selle täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik