2-23-101194/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 21. veebruaril 2025

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-23-101194

Kohtuasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi V. T. vastu

leppetrahvi väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

40 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus

Estonia pst 9, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja E. A.

Kostja: V. T. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi V.

T. vastu võla väljamõistmiseks

2. Välja mõista V. T.lt võlgnevus 40 eurot Osaühingu

EUROPARK ESTONIA kasuks

Menetluskulude jaotus

1. Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses V. T. kanda

2. Määrata Osaühingu EUROPARK ESTONIA

menetluskulude suuruseks kokku 312,50 eurot

3. Välja mõista V. T.lt hagimenetluse kulud 312,50 eurot

ja

viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras Osaühingu EUROPARK

ESTONIA kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista V. T.lt

(edaspidi kostja) hageja kasuks võlgnevus kokku 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja

10 eurot sissenõudmiskulu ning menetluskulud ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt I. K.ilt võlgnevuse sissenõudmist, sest Transpordiametist

saadud andmete järgi on sõiduki numbrimärgiga XXX (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja

leppetrahvide tegemise ajal I.K., kes parkis sõiduki EP opereeritavale parkimisalale 09.09.2020 KÜ

Retke tee X Tallinnas parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Parkides ei olnud

sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti/luba. Järelikult parkis kostja

parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastati

kostjale koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõue number 1200909201102102,

maksetähtaeg 14.09.2020, võlgnevuse summa 30 eurot, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. EP

tegi kõik endast oleneva asja lahendamiseks kohtueelselt teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust.

Hageja nõuab kostjalt kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 1 sissenõudmiskulude 10 euro hüvitamist.

Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud

päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Kohtueelselt saatis EP e-posti teel

nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele e-posti aadressile xxx.

I. K. teatas, et sõiduk on müüdud. Invest in OÜ edastas kinnituse sõiduki XXX omandiõiguse

üleminekust I. K.ilt Invest in OÜ-le. 27.03.2020 on sõiduki omand üle läinud Invest in OÜ-lt uuele

omanikule K. V.ile. K. V. müüs omakorda sõiduki 10.06.2020 V. T.le. 03.12.2024 kohtumääruses on

kostja K. V. asendatud V. T. .

Kostja vastuväidete kokkuvõte

Kostja kinnitas, et ostis sõiduki K. V.ilt 10.06.2020 ja müüs auto maha 30.09.2020. Kostja sõitis trahvi

väljastamise kuupäeval 09.09.2020 lastehaiglasse. Kostja väitel ei näinud ta mitte midagi sõidukis või

selle lähedal. Fotosid trahviga nägi ta esimest korda 03.12.2024. Hagejalt pole mingeid kõnesid, kirju

või teateid.

Kohtuotsuse põhjendused

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping

on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või

lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste

vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1

kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole

sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu

sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla

ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi

on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida

leping. Hageja esitatud fotodega kogumis parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja

teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritav parkla sissesõidu juurde on paigaldatud

liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega

alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused

sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud

selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale.

Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja

teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud

nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas

infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu

sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-

1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu

sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud

seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks.

Sõiduki parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks

nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1

sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või

notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist

parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning

lepingut ei oleks sõlmitud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste

rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.

VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi

on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse

rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse

nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et

leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool

õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele

lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

21.11.2024 esitatud 10.06.2020 ostu-müügilepinguga on tõendatud, et sõiduki XXX omanik on kostja.

Sõiduki ostmist kinnitab ka kostja oma vastuses. Hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist kogumis ja

sõiduki klaasipuhastaja vahele pandud parkimistrahviga on tõendatud, et kostja oli oma sõiduki

parkinud 09.09.2020 KÜ Retke tee X Tallinnas hageja opereeritavale parkimisalale ning, et sõiduki

armatuurlaual ei ole vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti/luba. Kohus tuvastas eelpool,

et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on

kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Fotodega sõidukist

kogumis, millest nähtub mh sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteade ning

väljatrükiga leppetrahvist nõue number 1200 9092 0110 2102, maksetähtajaga 23.09.2020, võlgnevuse

summaga 30 eurot, on tõendatud, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist

leppetrahvinõude. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine

sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes

(Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus

06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest,

kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile

parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal

kõnealuses parklas pargitud. Kostja vastuväide, et ta ei ole sõidukile paigutatud leppetrahvi teateid

kätte saanud, on tõendamata, mistõttu ei ole alust jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole väitnud ega

tõendanud, et hagiavalduses esile toodud kuupäeval oleks luba parkimisalal parkimiseks, sõiduki

parkimise eest hageja parklates tasutud või oleks tasutud hageja nõutav leppetrahv. Järelikult tuleb

kostjal tasuda täies ulatuses lepingust tulenev leppetrahv. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas ja

millal saatis hageja kostjale nõudekirja, sest hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust sõiduki

omanikku/vastutavat kasutajat teavitada leppetrahvist. Kui sõiduki kojamehe alla asetatakse

leppetrahv, siis tulenevalt leppetrahvi sisust on kostjal võimalik esitada neljateistkümne päeva jooksul

vaie või tasuda leppetrahv. Pärast seda muutub leppetrahv sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7 esimese

lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

Hageja on sõidukit juhtinud isikut teavitanud leppetrahvi olemasolust siis, kui on selle vormistanud ja

asetanud kojamehe alla. Arvestades, et leppetrahvi sõiduki klaasipuhastaja alla asetamisega on

mõistlikul viisil teavitatud sõiduki juhti vormistatud leppetrahvist, siis on ka mõistlik järeldada, et

sõidukijuht on tehtud leppetrahvist teada saanud ning kostjal tuleb tasuda täies ulatuses lepingust

tulenev ja sissenõutavaks muutunud leppetrahv.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot,

seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning

kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Väljavõtetega

Transpordiametile, rahvastikuregistrisse saadetud päringutest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja

andmete saamiseks on tõendatud, et sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja

rahvastikuregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ning

võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja saatmiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks

oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu

hüvitamiseks kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja vastu kokku

40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 10 eurot sissenõudmiskulu, täies ulatuses

rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 138 lg 2

kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud

maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul

avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta

sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud

hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole. Hageja

menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja

lepingulise esindaja õigusabikulud 302,50 eurot. Lepingulise esindaja töötasu on 110 eurot/tund.

Hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada,

mistõttu on kulud õigusabile esitatud ilma käibemaksuta. Kostja ei ole hageja menetluskuludele

vastuväiteid esitanud.

Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324 muutnud varasemaid seisukohti ja

leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt

väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige

kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste

kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1

tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava

kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele. Kohus on seisukohal, et riigilõiv hagi esitamisel summas 100 eurot on hagejale vältimatult

põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 alusel, kuivõrd riigilõivu

mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Seega kuulub riigilõiv hagi rahuldamise tõttu

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses. Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses,

summas 20 eurot TsMS § 172 lg 9 alusel kuulub rahuldamisele, kuna kostja oleks saanud leppetrahvi

õigeaegse tasumisega vältida kohtukulusid ning maksekäsu asjast nähtuvalt on hageja teinud

menetlustoiminguid avalduse esitamiseks ja tõendite kogumiseks.

Kohus võttes arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse pärast maksekäsu kiirmenetlust, milleks

nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid olid juba välja selgitatud, kogutud ja komplekteeritud, hageja

esindaja tunnihinda 110 eurot/tund, mis vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määradele, esitatud

hagiavalduse ning kogutud ja komplekteeritud tõendite mahtu, taotluse esitamist leiab, et hageja

esindaja kulud hagiavalduse koostamiseks, tõendite kogumiseks ja komplekteerimiseks, riigilõivu

tasumisega seotud toimingute tegemiseks ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamiseks on

põhjendatud osaliselt ja kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele osaliselt alljärgnevalt:

hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 1 tund, kostja asendamise taotluse koostamine –

0,5 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamine – 0,25 tund, kokku 1,75 tundi (192,50 eurot).

Järelikult tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 312,50 eurot (100+20+192,50). TsMS

§ 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise

kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/