3-24-696/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-696

Haldusasi

FINSTREAM OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo

01.03.2024 otsuse nr 6-1/18-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – FINSTREAM OÜ, volitatud esindajad vande-

advokaadid Helena Noot ja Dmitri Zdobnõh

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja

Karin Kook

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada FINSTREAM OÜ kaebus ja tühistada Rahapesu Andmebüroo

01.03.2024 otsus nr 6-1/18-1.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.03.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-24-696

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. FINSTREAM OÜ-le (Finstream OÜ) on 23.09.2020 majandustegevuse registris (MTR)

väljastatud tegevusluba nr FVT000153 virtuaalvääringu teenuse osutamiseks. Finstream OÜ

osanikuks oli alates äriühingu asutamisest Venemaa Föderatsiooni (VF) kodanik S. S.

2. Euroopa Liidu (EL) Nõukogu võttis 31.07.2014 vastu määruse nr 833/2014 (määrus

833/2014), mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib

olukorda Ukrainas. Määruse 833/2014 art 5b lg 2 kohaselt „Keelatud on osutada krüptovara

rahakoti, konto- või deponeerimisteenuseid Venemaa kodanikele ja Venemaal elavatele

füüsilistele isikutele või Venemaal asutatud juriidilistele isikutele, üksustele ja asutustele.“ EL

Nõukogu 18.12.2023 määrusega nr 2023/2878 (määrus 2023/2878) muudeti eelviidatud

määruse art-t 5b selliselt, et lisati lõige 2a, mille kohaselt „Alates 18. jaanuarist 2024 on

Venemaa kodanikel või Venemaal elavatel füüsilistel isikutel keelatud otse või kaudselt omada

või kontrollida liikmesriigi õiguse alusel asutatud või moodustatud juriidilist isikut, üksust või

asutust, mis osutab lõikes 2 osutatud teenuseid, või tegutseda sellise juriidilise isiku, üksuse

või asutuse juhtorgani liikmena“. Sama määrusega täiendati ka art 5b lg-t 3 järgmiselt:

„Lõikeid 1, 2 ja 2a ei kohaldata liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva riigi või

Šveitsi kodanike ega selliste füüsiliste isikute suhtes, kellel on ajutine või alaline elamisluba

liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvas riigis või Šveitsis.“ Nendest muudatusest

teavitas RAB avalikkust oma veebilehel 04.01.2024.

3. Finstream OÜ märkis 17.01.2024 MTR keskkonda ettevõtte uueks osanikuks ja tegelikuks

kasusaajaks Horvaatia kodaniku A.-P. B. RAB saatis 18.01.2024 Finstream OÜ-le e-kirja,

milles palus esitada ettevõtte müügiga seonduvad dokumendid (nt müügileping) hiljemalt

19.01.2024. Finstream OÜ vastas RAB-ile 19.01.2024, et müügileping vormistati 17.01.2023

(eelduslikult on silmas peetud 2024) notaribüroos, ent notar vormistab kandeavalduse ja

väljastab lepingu ärakirja kohe kui temani jõuab S. S. abikaasa notariaalne nõusolek. RAB

vastas 19.01.2024 Finstream OÜ-le, et jääb ootama infot dokumendi saabumise osas. RAB

edastas 05.02.2024 Finstream OÜ-le tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse projekti ning

määras selle kohta arvamuse ja vastuväidete esitamise tähtpäevaks 12.02.2024. Finstream OÜ

edastas RAB-ile vastuväited 12.02.2024.

4. RAB tegi 01.03.2024 otsuse nr 6-1/18-1, millega tunnistas rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 75 lg 1 p 9 alusel kehtetuks Finstream OÜ

tegevusloa nr FVT000153 ning nimetatud loaga seotud MTR-i andmed. Samuti märkis RAB,

et tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsusega lõpeb Finstream OÜ poolt 15.06.2022 esitatud

tegevusloa nr FVT000153 muutmise taotluse menetlus.

1)Finstream OÜ on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni sellega, et ettevõtte osanik on VF

kodanik S. S. Määruse 833/2014 järgi ei tohi alates 18.01.2024 virtuaalvääringu teenuse

pakkuja tegevusloaga ettevõtet omada, kontrollida või juhtida Venemaa kodanik või

Venemaal elav füüsiline isik.

2)Ettevõtte enda poolt avaldatud informatsiooni kohaselt kuulusid ettevõtte osad abikaasade

ühisvarasse. Otsuse projekti edastamise hetkel oli äriregistri andmete kohaselt Finstream OÜ

osanik S. S. ning alates 06.02.2024 on uueks osanikuks märgitud A.-P. B. Osaühingu

võõrandamise ajal osaniku abikaasa nõuetekohast nõusolekut ei olnud. Ettevõtte küll väidab,

et abikaasa nõusolek olevat vormistatud 23.01.2024. Samas ei esitatud nõusolekut ega

heakskiitu ka enam kui kaks nädalat hiljem pärast tehingut, st 05.02.2024. Seega on väidetav

17.01.2024 toimunud tehing tühine. Seejuures pidi S. S. abikaasa nõusolek olema antud

hiljemalt 17.01.2024, sest vastavalt määrusele 833/2014 ei olnud alates 18.01.2024 lubatud

virtuaalvääringu teenuse pakkujas tegutseda Venemaa kodanikul. Lisaks on äriregistrile

2(9)

3-24-696

esitatud kandeavaldus alles 02.02.2024, kuid see pidanuks olema esitatud enne 18.01.2024,

mis tähendab, et ettevõte on rikkunud määrusest 833/2014 tulenevaid nõudeid. Äriseadustiku

(ÄS) § 149 lg-test 4 ja 41 tuleneb, et osa võõrandamine loetakse toimunuks alates kande

tegemisest äriregistrisse osanike nimekirja. See tähendab, et osa omand läheb üle

registrikandega sarnaselt kinnisasja omandi üleminekule kinnistusraamatus.

3)Finstream OÜ ja ettevõtte endine osanik ja tegelik kasusaaja S. S. on EL Nõukogu

kaheteistkümnenda sanktsioonipaketi otsekohalduva määrusega sätestatud piiranguid

rikkunud. Nimetatud piirangute rikkumine on kriminaalkorras karistatav karistusseadustiku

(KarS) § 931 alusel. Seega on Finstream OÜ tegevusloa kehtetuks tunnistamine RahaPTS § 75

lg 1 p 9 alusel põhjendatud, sest RAB on tuvastanud rahvusvahelise finantssanktsiooni

rikkumise.

4)RahaPTS § 75 lg 1 p 9 on imperatiivne norm, mis ei anna RAB-ile diskretsiooniõigust,

millest tulenevalt on RAB kohustatud tunnistama tegevusloa kehtetuks. Kuna kaalumise

normi kehtestamisel on juba seadusandja teinud, ei ole RAB-il õigust ega vajadust täiendavat

kaalutlust läbi viia ja sellekohaseid põhjendusi otsuses välja tuua.

5)Otsuse tegemisel on faktiliseks olukorraks asjaolu, et rikkumine on 18.01.2024 seisuga

toime pandud, sest pärast 18.01.2024 oli ettevõtte osanik ja tegelik kasusaaja endiselt Vene

kodanik S. S. Kuigi hiljem on ettevõte justkui viidud vastavusse osa võõrandamisega uuele

omanikule, siis see ei muuda rikkumise toimumise fakti olematuks. Lisaks RahaPTS § 75 lg 1

p-s 9 ei sätestata, et rikkumine peab olema kestev, vaid oluline on fakt, et rikkumine on

toimunud, mistõttu on RAB-il kohustus ettevõtte tegevusluba kehtetuks tunnistada.

6)RAB möönab, et juriidiline isik kui fiktsioon ei saa valida, kes on tema omanikud või

tegelikud kasusaajad. Samas, kui füüsilised isikud, kes tegutsevad ettevõtte nimel ja huvides

on toime pannud finantssanktsiooni rikkumise, siis vastutab selle eest ka juriidiline isik.

Nõuetele vastavuse tagamine on ettevõtte enda kohustus. RAB-il ei ole õigust öelda

juriidilisele isikule, et tal on kohustus oma osanikud ja tegelikud kasusaajad välja vahetada,

kuid kuna EL Nõukogu määrus on otsekohalduv, on RAB-il kohustus tegevusloa kehtetuks

tunnistamisega tõkestada selliste virtuaalvääringu teenuse tegevusloaga ettevõtete tegevust,

kelle juhtorgani liikmed, osanikud ja tegelikud kasusaajad ei ole vastavuses EL Nõukogu

kehtestatud sanktsiooni nõuetega. RAB ei saa jätta reageerimata olukorrale, kus ettevõte ei ole

või ei ole olnud nõuetega vastavuses ning on rikkunud sanktsiooni.

7)Sõltumata sellest, et vahemikus 18.01.2024 kuni 06.02.2024 ettevõte ühtegi tehingut ei

teinud, on ettevõte jätkuvalt tegutsev virtuaalvääringu teenusepakkujana. RahaPTS § 75 lg 1 p

9 järgi ei seisne finantssanktsiooni rikkumine selles, kas nimetatud ajavahemikus tehti

tehinguid või mitte, vaid selles, et ettevõtte osanik ja tegelik kasusaaja oli Vene kodanik.

8) RAB ei nõustu ettevõtte seisukohaga, et kuna S. S. ei ela ega viibi EL-is, siis ta ei ole ka

finantssanktsiooni subjekt. Finstream OÜ on EL-i õiguse alusel ja EL-i liikmesriigis asutatud

virtuaalvääringu teenuse pakkuja, mille osanik ja tegelik kasusaaja oli Vene kodanik S. S.

9)Sõltumata keelelistest erinevustest määruse 833/2014 tõlgetes, on Finstream OÜ õigesti

märkinud, et lähtuma peab sätte eesmärgist ja mõttest. Määruse 833/2014 artikli 5b lg 2a mõte

ja eesmärk on takistada Vene kodanikel tegutseda EL õiguse alusel asutatud virtuaalvääringu

teenuse pakkuja juhtorgani liikmena või omada või kontrollida sellist ettevõtet. Finstream OÜ

on asutatud Eesti Vabariigis, mis on EL-i liikmesriik ja seetõttu on võimalik EL Nõukogu

määrust kohaldada. RAB jääb oma seisukoha juurde, et nimetatud sanktsiooni subjektiks on

ettevõtte Finstream OÜ endine tegelik kasusaaja ja osanik S. S., kes pärast 18.01.2024

3(9)

3-24-696

tegutses endiselt selles rollis, mistõttu rikkus isik ja seeläbi ka ettevõte kehtestatud

finantssanktsiooni ja seetõttu tunnistab RAB ettevõtte tegevusloa kehtetuks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Finstream OÜ esitas 07.03.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB-i 01.03.2024

otsuse tühistamiseks.

1)

Kaebaja juriidilise isikuna ei saa kontrollida seda, kes on kaebaja osanikuks, mistõttu ei

saa kaebaja olla rahvusvahelise sanktsiooni rikkujaks. RAB-i tõlgendus, et kaebaja endise

osaniku tegevus(etus)e eest vastutab kaebaja on vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega.

Ühinguõiguse põhiprintsiipidest tulenevalt ei saa äriühingu osanike tegevust või tegevusetust

omistada äriühingule, mistõttu on põhjendamatu otsuse järeldus, et kaebaja on rikkunud

rahvusvahelist sanktsiooni.

2)

Vaidlustatud otsuse tegemise ajal oli kaebaja ainuosanikuks uus isik, Horvaatia kodanik,

mistõttu, isegi kui leida, et kaebaja endine osanik oli rahvusvahelist sanktsiooni rikkunud

(millega kaebaja ei nõustu), siis otsuse tegemise ajal ei saanud igal juhul kaebaja osanikuks

või tegelikuks kasusaajaks olla rahvusvahelist sanktsiooni rikkunud isik, mistõttu ei saanud

RAB RahaPTS § 75 lg 1 p-le 9 tuginedes tegevusluba kehtetuks tunnistada.

3)

Kui tõlgendada RahaPTS § 75 lg 1 p 9 nii, et selle alusel võis tegevusloa kehtetuks

tunnistada ka juhul, kui sanktsiooni on rikkunud isik, kellega puudub otsuse tegemise ajal

tegevusloa omajal mistahes seos, on säte vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS), kuna

sel juhul pole abinõu eesmärgi täitmiseks sobiv, vajalik ega mõõdukas.

4) Kaebaja endine osanik ei ole määruse 833/2014 subjektiks, samuti ei pane vaidlusalune säte

kohustust osanikule, mistõttu ei saanud ka kaebaja endine osanik olla rahvusvahelise

sanktsiooni rikkujaks. Määruse 833/2014 art 5b lg 2a ingliskeelses ja ka teistes keeltes olevas

versioonis on aru saada, et füüsilistele isikutele ei ole pandud keeldu omada osalust sättes

toodud äriühingutes, vaid on keelatud lubada isikutel osalust omada sellistes äriühingutes.

Võõrkeelsetes määruse versioonides toodud tõlgendus on kooskõlas ka määruse

kohaldamisala ja eesmärgiga ning määruse tõlgendamine selle eestikeelse versiooni kohaselt

muudaks sätte sisutühjaks, kuna paneks kohustuse isikutele, kes pole määruse subjektiks.

2. Rahapesu Andmebüroo palub 12.04.2024 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1)

Tulenevalt VF ebaseaduslikust sõjategevusest Ukrainas on EL kehtestanud ja täiendanud

ulatuslikke sanktsioone Venemaa suhtes. 06.10.2022 vastu võetud kaheksanda sanktsiooni-

paketi kohaselt pidid virtuaalvääringu teenuse pakkujad teenuse osutamisel arvestama

määruse 833/2014 art 5b lg-st 2 tuleneva piiranguga, millega on keelatud osutada krüptovara

rahakoti, konto- või deponeerimisteenuseid Venemaa kodanikele ja Venemaal elavatele

füüsilistele isikutele või Venemaal asutatud juriidilistele isikutele, üksustele ja asutustele.

18.12.2023 võttis EL vastu kaheteistkümnenda sanktsioonipaketi, mis laiendas

virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seotud piiranguid.

2)

Kaebaja ei esitanud ette nähtud tähtajaks (s.o hiljemalt 17.01.2024) nõutud dokumente

ettevõtte osaniku ja tegeliku kasusaaja S. S. kohta, mistõttu ei olnud kaebaja vastavuses EL

määruse nõuetega, sest ettevõttega seotud isik vastas määruse 833/2014 art 5b lg-s 2a toodud

keelatud tingimustele. Kaebaja on äriühing, mis on asutatud EL liikmesriigi, ehk Eesti ÄS-i

alusel ja kuulus ka peale 18.01.2024 Venemaa kodanikule, seega oli rikutud määruse

833/2014 art 5b lg-s 2a keeldu ja seda kaebaja kui ka osaniku poolt. Kaebaja tõlgenduse

kohaselt ei oleks võimalik määrust 2023/2878 üldse rakendada, sest kõik juriidilised isikud,

4(9)

3-24-696

kelle omanikeks, juhtorgani liikmeteks jne oleksid VF-is elavad Venemaa kodanikud, nende

omanike suhtes piirav nõue ei rakenduks, sest nad ei ole EL liikmesriigi kodanikud ja ei ela

üheski EL liikmesriigis. Kuna osaühing tõepoolest ei saa kontrollida/määratleda oma osanike

ringi ja ka RAB ei saa nõuda osanikult juriidilise isiku võõrandamist, siis seadusandja ongi

pannud RAB-ile kohustuse RahaPTS § 75 lg 1 p 9 alusel tunnistada tegevusloa omal

algatusel kehtetuks, kui tuvastatakse rikkumine, sh kui pärast 18.01.2024 oli jätkuvalt

juriidilise isiku osanik Venemaa kodanik.

3)

ÄS § 149 lg 4 ja lg 41 kohaselt osa võõrandamine loetakse toimunuks alates kande

tegemisest äriregistrisse osanike nimekirja. Äriregistrile esitati kandeavaldus alles 02.02.2024

ning äriregistri andmete kohaselt märgiti alles 06.02.2024 kaebaja uueks osanikuks ja

tegelikuks kasusaajaks A.-P. B. Seega rikkus kaebaja EL määrusega kehtestatud

rahvusvahelist sanktsiooni alates 18.01.2024 ning RahaPTS § 75 lg 1 p 9 alusel tuli RAB-il

kaebaja tegevusluba tunnistada kehtetuks. Seejuures RahaPTS § 75 lg 1 p 9 alusel tegevusloa

kehtetuks tunnistamine ei nõua, et rikkumine peab olema kestev, sh otsuse tegemise ajal, vaid

RAB-il on kohustus tegevusluba tunnistada kehtetuks, kui ta tuvastab, sh minevikus, et

ettevõte on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni.

4)

RahaPTS § 75 lg 1 p 9 on eraldi tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks ning ei ole

seotud RahaPTS § 75 lg 1 p-dega 2 või 4. Käesolevas asjas ei ole RAB tuvastanud, et kaebaja

ei vasta tegevusloa väljaandmise eelduseks olevatele kohustuslikele kontrollieseme

asjaoludele (RahaPTS § 72). Lisaks ei ole rikkumise toimepanemise fakti võimalik

ettekirjutuse alusel kõrvaldada. Sõltumata sellest, kas isik hilisemalt vahetatakse välja või

mitte, jääb kehtima RAB-i tuvastatud fakt, et 18.01.2024 oli kaebaja omanikuks ja tegelikuks

kasusaajaks Venemaa kodanik, mis on otseses vastuolus määruse 833/2014 art 5b lg 2a

sätestatud keeluga. RahaPTS § 75 lg 1 p 9 on erialus kaebaja poolt viidatud aluste suhtes

tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. Rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine on

rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 6 kohaselt RSanS §-s 9 nimetatud

rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või

keelu rikkumine. RAB tuvastas, et kaebaja on rikkunud määruse 833/2014 art 5b lg 2a

sätestatud keeldu, mistõttu oli RAB kohustatud tunnistama RahaPTS § 75 lg 1 p 9 alusel tema

tegevusloa kehtetuks. RahaPTS § 75 lg 1 p 9 ei näe ette kaalutlusotsust, selle on RAB-i eest

ära teinud juba seadusandja ning ei ole selles osas kaalutlusõigust RAB-ile jätnud.

5)

Äriregistri kanne osaniku vahetamise osas on ühtlasi eeldatavasti ebaõige, sest see on

tehtud suurema tõenäosusega tühise lepingu alusel. S. S. abikaasa ei ole 17.01.2024 tehingu

tegemiseks nõusolekut andnud ega seda heaks kiitnud, mistõttu on tehing perekonnaseaduse §

31 lg 1 alusel tühine. 17.01.2024 sõlmitud osa võõrandamise lepingus esinevad näiliku

tehingu tunnused/eeldused. Analüüsides kõiki lepingu tingimusi ja lepingu esemega seotud

asjaolusid, ei ole usutav, et S. S. tegelik tahe on olnud lepingu ese võõrandada lõplikult. Seega

saab järeldada, et üsnagi tõenäoliselt on S. S. jätkuvalt Finstream OÜ omanik ja tegelik

kasusaaja ning suurema tõenäosusega ka kõrgeimaks juhtimisorganiks.

6)

Kaebaja väidab, et määruse 833/2014 art 5b lg 2a eestikeelne versioon erineb teistest

määruse keeleversioonidest. Jääb arusaamtuks, millist sisulist erinevust kaebaja kehtestatud

keelu osas erinevates keeleversioonides näeb. Mõlema keeleversiooni puhul on sätte sisuliseks

eesmärgiks mitte lubada isikuid, kes on Venemaa kodanikud olla EL liikmesriikide õiguse

alusel asutatud juriidiliste isikute juhtideks, sh omanikeks.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et Finstream OÜ kaebus kuulub rahuldamisele.

5(9)

3-24-696

4. RAB on tunnistanud vaidlusaluse 01.03.2024 otsusega kaebaja virtuaalvääringu teenuse

pakkuja tegevusloa RahaPTS § 75 lg 1 p 9 alusel kehtetuks määruse 833/2014 art 5b lg 2a

rikkumise tõttu.

RahaPTS § 75 lg 1 p 9 sätestab, et lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse

(MSÜS) § 37 lg-s 1 sätestatule tunnistab RAB RahaPTS § 70 lg-s 1 nimetatud tegevusloa

kehtetuks, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja, tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik

kasusaaja või omanik on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni või rikub rahvusvahelist

sanktsiooni kehtestavate õigusaktidega kehtestatud korda.

Seega tuleb kohtul kontrollida, kas eeldused RahaPTS § 75 lg 1 p 9 rakendamiseks RAB-i

poolt olid täidetud.

5. EL institutsioonide määrused on EL toimimise lepingu art-st 288 tulenevalt tervikuna

siduvad ja EL-i liikmesriikides vahetult kohaldatavad.

RSanS § 6 sätestab, et rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine on sama seaduse §-s 9 nimetatud

rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või

keelu rikkumine. RSanS § 9 lg 1 kohaselt on rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt

sama seaduse tähenduses rahvusvaheline leping, EL Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi

seadus, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud

kohustusi ja keelde.

Määrus 833/2014 on sisustatav rahvusvahelist sanktsiooni rakendava õigusaktina RSanS ja

RahaPTS 75 lg 1 p 9 tähenduses.

6. Kaebaja (Finstream OÜ) vastab määruse 833/2014 art 5b lg 2a tunnustele (liikmesriigi

õiguse alusel asutatud või moodustatud juriidiline isik, mis osutab sama artikli lõikes 2

osutatud teenuseid), s.o kaebaja omandi ja kontrolli osas kehtivad alates 18.01.2024 EL-i

määrusega kehtestatud piirangud.

Äriregistrist nähtuvalt oli Finstream OÜ osanikuks 31.07.2019-06.02.2024 S. S. (ning alates

06.02.2024 on osanikuks Horvaatia kodanik A.-P. B.). Puudub vaidlus, et S. S. on

VF kodanik. Kohtule ei ole esitatud teavet, mis viitaks, et S. S. vastab määruse 833/2014 art

5b lg-s 3 toodud erandile. S. S. osalus Finstream OÜ-s on seega hõlmatud määruse 833/2014

art 5b lg 2a reguleerimise esemega.

Määruse 833/2014 art 13 p-st e tulenevalt kohaldatakse määrust kõikide juriidiliste isikute,

üksuste ja asutuste äritegevuse suhtes, mis tervikuna või osaliselt toimub liidu territooriumil.

Seetõttu ei oma tähtsust, et S. S. ei ole EL-i liikmesriigi kodanik ning ta ei ela ega viibi EL-i

territooriumil. Samuti ei ole oluline see, et juriidilisel isikul ei ole endal võimalik valida, kes

on tema osanikud või tegelikud kasusaajad, sest juriidiline isik on õiguslik abstraktsioon, mis

saab tegutseda vaid füüsiliste isikute kaudu. Määruse 2023/2878 põhjendusest 19 ja määruse

833/2014 art 5b lg-st 2a nähtub, et alates 18.01.2024 ei tohi Venemaa kodanik või Venemaal

elav isik otse või kaudselt omada või kontrollida ega ka juhtida liikmesriigi õiguse alusel

asutatud juriidilist isikut, mis osutab virtuaalvääringu teenust. Rahvusvahelist sanktsiooni on

rikutud muu hulgas siis, kui Venemaa kodanik omab 18.01.2024 või ka hiljem jätkuvalt

osalust Eesti õiguse alusel asutatud ja virtuaalvääringu teenust osutavas äriühingus.

5. ÄS § 149 lg 41 kohaselt loetakse osa võõrandamine toimunuks alates kande tegemisest

äriregistrisse osanike nimekirja. Äriregistri seaduse seletuskirjas (Riigikogu XIV koosseisu

493 SE) on selgitatud, et „osa omand läheb üle registrikandega sarnaselt kinnisasja omandi

üleminekule kinnistusraamatus. Kuna osanike nimekirja pidamise muudatuste eesmärgiks on

6(9)

3-24-696

õiguskindla osanike nimekirja loomine ja osa heauskse omandamise võimaldamine, on selleks

kõige sobivam viis osa omandi üleminek mitte tehinguga, vaid äriregistri kandega“.

Finstream OÜ äriregistri kanne osanike muutuse kohta on tehtud 06.02.2024, st kuni

06.02.2024 oli kaebaja osanikuks VF kodanik S. S. Finstream OÜ osaluse võõrandamise

leping on küll koostatud ja notariaalselt tõestatud 17.01.2024 (dtl 50-56), kuid vastava

lepinguga (p 2.3) on pooled muu hulgas kokku leppinud, et osa võõrandamine loetakse

toimunuks ja osa omand läheb üle alates äriregistrisse osanike nimekirja kande tegemisest.

Seeläbi on rikutud määruse 833/2014 art 5b lg-st 2a tulenevat rahvusvahelist sanktsiooni, mis

keelas alates 18.01.2024 VF kodanikel omada sellist juriidilist isikut nagu kaebaja.

6. RahaPTS § 75 lg 1 p 9 näeb ette RahaPTS § 70 lg-s 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks

tunnistamise järgmistes olukordades (kaks alternatiivi): „on rikkunud rahvusvahelist

sanktsiooni või rikub rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavate õigusaktidega kehtestatud

korda“.

RahaPTS § 75 lg 1 p-s 9 toodud esimest alternatiivi, s.o mõistet „on rikkunud rahvusvahelist

sanktsiooni“ tuleb koostoimes RSanS §-ga 9 sisustada „on jätnud rahvusvahelist sanktsiooni

rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata või rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni

rakendavas õigusaktis sätestatud keeldu“.

RahaPTS § 75 lg 1 p 9 jõustus 15.03.2022 ja asjaomase seaduseelnõu (Riigikogu XIV

koosseisu 507 SE) seletuskirjast ei nähtu sättesse hõlmatud kahe alternatiivi analüüsi.

Seletuskirjast (lk 26) selgub vaid see, et RahaPTS § 75 lg-sse 1 lisatud „Punktid 8 ja 9

sätestavad tegevusloa kehtetuks tunnistamise olukordades, kus virtuaalvääringu teenuse

pakkuja või tema juhtorgani liige on toime pannud süüteo“. Samas, nagu on toonud välja ka

ringkonnakohus käesolevas asjas 26.04.2024 tehtud määruses (kaebaja määruskaebuse

rahuldamine esialgse õiguskaitse küsimuses), on eelnõu seletuskiri selles küsimuses eksitav.

RahaPTS § 75 lg 1 p 9 sõnastusest lähtudes ei eelda sätte kohaldamine siiski, et isik oleks

vastava süüteo (KarS § 931) toimepanemises süüdi mõistetud. Seda järeldust toetab RahaPTS

§ 75 lg 1 p 8 sõnastus, milles viidatakse selgelt kehtivale karistatusele süüteo toimepanemise

eest. Kui sama oleks soovitud näha ette RahaPTS § 75 lg 1 p-s 9, siis oleks nimetatud norm

sõnastatud analoogselt p-ga 8. Eeltoodust lähtudes saab hinnangu, et tegevusloa omaja on

rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni (vt RSanS § 6) või rikub rahvusvahelist sanktsiooni

kehtestavate õigusaktidega kehtestatud korda, anda RAB kui tegevusloa kehtetuks

tunnistamiseks pädev haldusorgan. Uurimispõhimõttest (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6)

tulenevalt peab haldusorgan selgitama haldusakti andmisel välja kõik asja otsustamisel

tähtsust omavad asjaolud. Haldusakti põhjendustes hinnangu andmine, et tegevusloa omaja on

rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni, ei tähenda, et asjaomast isikut saaks pidada KarS §-s 931

sätestatud kuriteo toimepanemises süüdi olevaks.

KarS § 931 näeb ette karistuse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse

sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise

eest. KarS §-s 931 sisalduv kuriteokoosseis on sõnastuselt lähedane RahaPTS § 75 lg 1 p 9

eelviidatud esimese alternatiiviga (koostoimes RSanS §-ga 9).

7. Kohtu hinnangul on RahaPTS § 75 lg 1 p-s 9 sisalduvate alternatiivide (on rikkunud või

rikub) eesmärgiks eristada ühekordseid/lõppenud ja kestvaid rikkumisi ning seejuures peab

isiku tegevus ja tahe olema (olnud) suunatud kohustuse täitmata jätmisele või keelu

rikkumisele. Tuleb küll möönda, et RahaPTS § 75 lg 1 p 9 ei näe RAB-ile ette

kaalutlusvabadust tegevusloa kehtetuks tunnistamisel rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise

korral. Küll aga saab asuda seisukohale, et RAB-il on hindamisruum selles, kuidas sisustada

7(9)

3-24-696

mõistet „on rikkunud“. Seda on märkinud ka ringkonnakohus eelnevalt juba viidatud

26.04.2024 määruses käesolevas asjas.

8. Praeguse vaidluse esemeks oleva juhtumi puhul saab olla tegemist määruse 833/2014 art

5b lg-st 2a tuleneva keelu (s.o keeld alates 18.01.2024 omada VF kodaniku poolt kaebaja

osalust) rikkumisega. Asjaoludest nähtub seejuures, et kaebaja on algatanud enne 18.01.2024

tegevusi, mis on suunatud keelu rikkumise vältimisele (sh sõlminud 17.01.2024 osaluse

müügilepingu) ning alates 06.02.2024 keelu rikkumist äriregistri järgi ei esine.

Kohtu hinnangul ei saa olemasolevast teabest järeldada, et RahaPTS § 75 lg 1 p 9 eesmärk on

olnud sellises olukorras tegevusloa imperatiivne kehtetuks tunnistamine pärast rikkumise

lõppemist. Olemuselt ei olnud kõnealusel juhul tegemist kestvale rikkumisele (18.01.-

06.02.2024) suunatud tegevusega, vaid ebapiisavast hoolsusest tingitud viivitusega rikkumise

vältimisel. Kohtu hinnangul ei kohusta RahaPTS § 75 lg 1 p 9 sellises spetsiifilises olukorras

kaebaja virtuaalvääringu teenuse osutaja tegevusluba vältimatult kehtetuks tunnistama, s.o ajal

kui kaebaja osanikeks ei ole enam määruse 833/2014 art 5b lg-s 2a nimetatud isikuid.

Ka määrusest 833/2014 ei tulene nõuet, et juriidilise isiku edasine tegevus tuleb igal juhul

tõkestada muu hulgas juhul, kui art 5b lg 2a rikkumine esines, kuid see on kõrvaldatud. Teiste

sõnadega ei näe otsekohalduv EL määrus liikmesriikidele ette sellist kohustust nagu tuletab

RAB RahaPTS § 75 lg 1 p-st 9. Tegevusloa tühistamine ajal, kui VF-i kodaniku osalus on

lõppenud, ei taga enam otseselt rahvusvahelist sanktsiooni, vaid piirab olemuslikult sellise

juriidilise isiku ja sellega seotud füüsiliste isikute majandustegevust, kes ei kuulu määruse

833/2014 art 5b lg 2a reguleerimise esemesse.

Kohtu hinnangul tuleb seega asuda seisukohale, et RahaPTS § 75 lg 1 p 9 ei kohusta RAB-i

kõnealuses olukorras kaebaja tegevusluba kehtetuks tunnistama. Alternatiivselt tuleks asuda

seisukohale, et küsitav on RahaPTS § 75 lg 1 p 9 kooskõla PS-iga (eelkõige PS §-ga 31).

Samas on kohtu hinnangul võimalik praegusel juhul tõlgendada RahaPTS § 75 lg 1 p-i 9 siiski

ka põhiseaduskonformselt.

Seejuures näeb RahaPTS § 54 lg 1 p 11 ette kohustuse juhinduda tegevusloa kehtetuks

tunnistamisel MSÜS-is sätestatud korrast, arvestades RahaPTS-i erisusi. MSÜS § 42 näeb ette

kohustuse teha rikkumise korral enne majandustegevuse keelamist või tegevusloa kehtetuks

tunnistamist ettevõtjale ettekirjutus tegevuse kooskõlla viimiseks nõuetega (mida RAB on

praegusel juhul formaalselt ka teinud 18.01.-19.01.2024 kirjadega Finstream OÜ-le).

Nimetatu toetab järeldust, et kuigi rikkumine on tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks, ei

ole kehtetuks tunnistamine siiski rikkumise vältimatu tagajärg. Kohtule ei nähtu, et RahaPTS

§ 75 lg 1 p 9 kehtestamisega oleks seadusandja soovinud kehtestada sellest põhimõttest

erandit eelkirjeldatud olukorra tarbeks, s.o kui Eesti äriühingu puhul esineb 18 päeva määruse

833/2014 art 5b lg-st 2a tuleneva keelu rikkumine, pärast mida vastab äriühingu tegevus

nõuetele.

9. RAB on lähtunud vaidlusaluse 01.03.2024 otsuse tegemisel eeldusest, et RahaPTS § 75 lg

1 p 9 ei näe RAB-ile ette hindamisruumi selles, kas on toimunud selline rikkumine, mis tingib

RahaPTS § 75 lg 1 p 9 rakendamise, s.o tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohustuslikkuse.

Kohus asus eelnevalt erinevale seisukohale. Seega on RAB jätnud kaalumata olulise asjaolu,

mis võis mõjutada asja õiget otsustamist (HMS § 56) ning see on RAB-i 01.03.2024 otsuse

tühistamise aluseks.

10. Lisaks märgib kohus, et vaidlustatud otsuse põhjendusena on esitanud RAB muu hulgas

seisukoha, et kaebaja osaluse võõrandamise 17.01.2024 leping on tühine. Nimetatust võiks

ühelt poolt järeldada, et RAB-i hinnangul on kaebaja poolt määruse 833/2014 art 5b lg 2a

8(9)

3-24-696

rikkumine kestev. Samas ei nähtu siiski, et RAB oleks vaidlustatud otsuses selgelt viimati

nimetatud järelduse teinud. Ka ringkonnakohus on käesolevas asjas tehtud 26.04.2024

määruses tuvastanud, et „RAB ei ole vaidlustatud otsuses tuginenud väitele, et Finstream OÜ

rikkumine on jätkuv“. RAB-i 01.03.2024 otsus on selles osas siiski ebaselge, seda enam, et

RAB on käesolevas kohtuasjas asunud täiendavalt põhjendama enda seisukohta, et 17.01.2024

sõlmitud Finstream OÜ osa võõrandamise lepingus esinevad näiliku tehingu

tunnused/eeldused ning tõenäoliselt on S. S. jätkuvalt Finstream OÜ omanik ja tegelik

kasusaaja ning ka kõrgeim juhtimisorgan. Sellist ebaselgust vaidlustatud otsuses tuleb pidada

põhjendamispuuduseks (HMS § 56).

Kui RAB soovib tunnistada kaebaja virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa RahaPTS §

75 lg 1 p 9 alusel kehtetuks põhjusel, et kaebaja rikub kestvalt/jätkuvalt määruse 833/2014 art

5b lg-t 2a, siis tuleb seda selgesõnaliselt vastavas otsuses väljendada ja põhjendada. Seejuures

tuleb selgitada, millisel õiguslikul alusel saab RAB lugeda kaebaja osaluse võõrandamise

notariaalse tehingu ja äriregistri kande tühiseks või jätta need muul alusel arvestamata. RAB

on praegusel juhul tuginenud otsuses sellele, et ÄS § 149 lg-test 4 ja 41 tulenevalt läheb osa

omand üle registrikandega sarnaselt kinnisasja omandi üleminekule kinnistusraamatus.

11. Kokkuvõtvalt ja eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Finstream OÜ kaebuse ja tühistab

RAB-i 01.03.2024 otsuse.

12. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 108 lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 12 247,32 eurot (dtl 139-146), sh riigilõiv

40 eurot ja õigusabi/esindaja kulu 12 207,32 eurot (koos käibemaksuga).

Kohus leiab, et vaatamata kaebuse rahuldamisele ei ole põhjendatud kaebaja menetluskulude

väljamõistmine vastustajalt. Vaidluse taustaks on asjaolu, et kaebaja rikkus perioodil 18.01.-

06.02.2024 rahvusvahelist sanktsiooni, kuivõrd kaebaja osanikuks oli määruse 833/2014 art

5b lg-ga 2a keelatud isik. Kõnealune rahvusvaheline sanktsioon on kehtestatud vastukaaluna

VF-i sõjalisele agressioonile Ukrainas, mis tagab kokkuvõttes ka Eesti Vabariigi julgeolekut.

Kohus leidis, et rikkumise asjaolusid arvestades ei saa asuda seisukohale, et rahvusvahelise

sanktsiooni rikkumise vältimatu tagajärg peab olema kaebaja edasise majandustegevuse

tõkestamine tegevusluba nõudvas valdkonnas. Samas ei nähtu kohtule kaebajast sõltumatuid

asjaolusid ja/või RAB-ile või Eesti riigile etteheidetavaid asjaolusid, mis tingisid Finstream

OÜ osaluse võõrandamise kande tegemise äriregistrisse pärast määruse 833/2014 art 5b lg-s

2a nimetatud tähtpäeva (18.01.2024). Sellises olukorras on kohtu hinnangul ebamõistlik jätta

kaebaja menetluskulud RAB-i ja kaudselt Eesti riigi kanda.

Kohus jätab seega kaebaja menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata. Menetlusosaliste

menetluskulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

9(9)