Legislator Case Law & Legislation
2-24-383/24 AI generated

2-24-383/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-383/24
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kutsuda tagasi likvideerijate seast (juhatuse liikme õigusega) likvideerijad L. K., Valida HÜ Kuramaa likvideerijateks (juhatuse liikme õigusega) D. R., A. A., L.

Legislator headnote

AI generated

2-24-383/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K., Valida HÜ Kuramaa likvideerijateks (juhatuse liikme õigusega) D. R., A. A., L.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

21. veebruaril 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-24-383

Tsiviilasi

I. Š. hagi Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) vastu

tuvastada Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) 03.01.2024

otsuste tühisus päevakorra punktide osas, millega otsustati

kutsuda likvidaatori ametist tagasi L. K., V. L. ja V. D. ja

valida likvidaatoriteks D. R., A. A., L. S., I. L., J. M., J. T., V.

P. Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: I. Š. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Hageja lepinguline esindaja Aleksei Smelov (Companion

Õigusbüroo

OÜ,

Ahtri

8,

Tallinn;

e-post

aleksei.smelov@companion.ee)

Kostja: Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel, registrikood

80075555, asukoht Vikerlase tn 11, Tallinn)

Kohtuistungi toimumise aeg

12.02.2025.a, Tallinn

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja Aleksei Smelov

Resolutsioon

1. Rahuldada I. Š.’i poolt esitatud hagi.

2. Tuvastada Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) 03.01.2024 korduval

üldkoosolekul vastuvõetud järgmiste otsuste tühisus:

2.1.

Kutsuda tagasi likvideerijate seast (juhatuse liikme õigusega) likvideerijad L. K.,

V. L. ja V. D..

2.2.

Valida HÜ Kuramaa likvideerijateks (juhatuse liikme õigusega) D. R., A. A., L.

S., I. L., J. M., J. T., V. P..

3. Jätta menetluskulud Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) kanda.

4. Välja mõista Hooneühistult Kuramaa (likvideerimisel) I. Š.’i kasuks menetluskulu

summas 895 eurot.

5. Välja mõista Hooneühistult Kuramaa (likvideerimisel) I. Š.’i kasuks viivis

protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (895 eurot) menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. I. Š. esitas Harju Maakohtule hagi Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) vastu tuvastada

Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) 03.01.2024 otsuste tühisus päevakorra punktide

osas, millega otsustati kutsuda likvidaatori ametist tagasi L. K., V. L. ja V. D. ja valida

likvidaatoriteks D. R., A. A., L. S., I. L., J. M., J. T., V. P..

1.1.

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja kostja liige.

1.2.

Hageja sai teada, et kostja esitas 03.01.2024 Tartu maakohtu registriosakonnale

kandeavalduse, mille aluseks on 03.01.2024 Hooneühistu Kuramaa korduva üldkoosoleku

otsused.

1.3.

03.01.2024 korduva üldkoosoleku protokollist nähtub, et sellel koosolekul osales 33 liiget

ja olid vastu võetud järgmised otsused: 1) kutsuda likvidaatori ametist tagasi L. K., V. L.

ja V. D.; 2) valida likvidaatoriteks D. R., A. A., L. S., I. L., J. M., J. T., V. P..

1.4.

Hageja leiab, et kõik 03.01.2024 Hooneühistu Kuramaa üldkoosolekul vastu võetud

otsused on tühised, sest üldkoosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel rikuti oluliselt

seaduse ja põhikirja nõudeid.

1.5.

14.12.2023 korraldasid teadmatud isikud koosoleku, kus osales 20 isikut (kaks volituse

alusel, kuid volikirjad ei ole protokollile lisatud). 15.11.2023 allkirjastasid nimetatud

koosoleku juhataja L. S. ja protokollija J. P. koosoleku protokolli, mille kohaselt lükati

üldkoosolek kvoorumi puudumise tõttu edasi 03.01.2024 algusega kell 18:00. Protokollist

ei ole samuti võimalik aru saada, kelle poolt oli nimetatud koosolek kokku kutsutud (kes

kuulub koosoleku kokkukutsumise nõude väidetavalt esitanud 1/10 liikmete hulka).

14.12.2023 koosolekul osalenud isikute arvust tulenevalt ei olnud nimetatud isikud

õigustatud üldkoosoleku kokkukutsumise nõuet esitama.

1.6.

Võttes arvesse, et HÜ-s on rohkem kui 50 liiget, siis TÜS § 41 lg 12 kohaselt kui ühistul

on üle 50 liikme, ei pea liikmetele üldkoosoleku toimumise teateid käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud aadressil saatma, kuid teade tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigilise

levikuga päevalehes ning ühistu kodulehe olemasolul ka sellel. Teade tuleb avaldada

vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist.

1.7.

Nii seaduse (TÜS § 41 lg 2) kui ka põhikirja (p 6.5.) järgi tuleb teates näidata

üldkoosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord. 14.12.2023 ja 03.01.2024 koosoleku

kokkukutsumisel rikuti oluliselt eeltoodud nõudeid. Üldkoosoleku toimumise teadet ei ole

kõigile HÜ liikmetele saadetud, üleriigilise levikuga päevalehes ja garaažibokside

sissepääsude juures pole teadet avaldatud.

1.8.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja oma vastuses (dtl 449) kinnitab, et hagiavalduses kirjeldatud faktilised asjaolud on

õiged ja seega on kõik 03.01.2024 üldkoosolekul vastu võetud otsused tühised.

Samas juhib kostja kohtu tähelepanu, et 03.01.2025.a toimus Hooneühistu Kuramaa

(likvideerimisel) üldkoosolek ja sellel koosolekul otsustati valida likvideerijateks V. L., V.

D., L. K., V. K. ja K. Z.. Vastav kandeavaldus koos 03.01.2025 üldkoosoleku otsusega oli

esitatud Tartu Maakohtu registriosakonnale ja mille alusel on juba tehtud vastav kanne.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid

kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.

5. Kohus tuvastab poolte vaidlustamata asjaoludena järgmise:

5.1.

Kostjal on üle 50 liikme.

5.2.

Äriregistris peetava hooneühistu liikmete nimekirja kohaselt oli hageja kuni 24.01.2024

(ehk vaidlustatud koosoleku toimumise ajal) Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel)

liige.

5.3.

14.12.2023 toimus Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) üldkoosolek, millisel hageja ei

osalenud (dtl 59).

5.4.

03.01.2024 toimus Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) korduv üldkoosolek, millel

hageja ei osalenud.

5.5.

03.01.2024 toimunud Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) korduval üldkoosolekul

võeti vastu järgmised otsused (dtl 61):

1)

Päevakorra punkt 1 ja 2. kutsuda likvidaatori ametist tagasi L. K., V. L. ja V. D..

Hääletamine: L.K. – 26 häält, V.L. ja V.D. – 25 häält

2)

Päevakorra punkt 2. valida likvidaatoriteks D. R., A. A., L. S., I. L., J. M., J. T., V. P.

Hääletamine:

D. R. poolt 27 häält

A. A. poolt 26 häält

L. S. poolt 25 häält

I. L. poolt 24 häält

J. M. poolt 21 häält

J. T. poolt 25 häält

V. P. poolt 26 häält

5.5.1.

Kokkuvõtvalt seega otsustati vaidlustatud 03.01.2024 koosolekul päevakorra punkti 1

ja 2 raames kutsuda tagasi likvideerijate seast (juhatuse liikme õigusega) kõik

likvideerijad ning päevakorra punkti 3 raames valida HÜ Kuramaa likvideerijateks D.

R., A. A., L. S., I. L., J. M., J. T., V. P..

5.6.

Kohus peab vaidluse lahendamiseks tuvastama, kas on rikutud 03.01.2024 üldkoosoleku

kokkukutsumise korda või mõnda muud nõuet, mis tooks kaasa sellel vastu võetud otsuste

tühisuse. Hageja on esitanud 03.01.2024 koosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõuded,

otsuste kehtetuse alustele ei ole tuginetud.

6. Kostja on hooneühistu. Hooneühistuseaduse (HÜS) § 1 lg 2 kohaselt hooneühistu suhtes

kohaldatakse tulundusühistuseaduses sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

Tulundusühistuseaduse (TÜS) § 42 kohaselt kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt

rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma,

välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Sellisel

üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda

rikuti, otsust heaks ei kiida. TÜS § 521 lg 1 punkt 3 kohaselt ühistu üldkoosoleku otsus on

tühine, kui oluliselt oli rikutud otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

Kohus analüüsib esmalt koosolekute kokkukutsumise korra järgimist.

6.1.

Riigikohus on 03.03.2021 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-17-13391 punktis 37 selgitanud,

et üldkoosoleku kokkukutsumise kord hõlmab üldjuhul neid toiminguid, mis tehakse enne

koosolekut ja mis peavad tagama liikmele võimaluse koosolekul osaleda ja seal

informeeritult hääletada. Näiteks on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine

see, kui liikmele ei saadeta koosoleku teadet või see saadetakse hilinenult (vt nt

Riigikohtu 29. jaanuari 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03, p 13), aga ka see, kui

päevkord on puudlik või ebaselge (vt Riigikohtu 8. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-22-08, p 11). Kuigi Riigikohus analüüsis viidatud lahendis korteriühistu üldkoosoleku

otsuste tühisusega seonduvat, kohalduvad kohtu hinnangul samad põhimõtted ka

hooneühistu (tulundusühistu) üldkoosoleku otsuste kehtivuse ja tühisuse hindamisel.

6.2.

Hageja on kohtule esitatud avalduses tuginenud asjaolule, et kostja 03.01.2024

üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirja ja seaduse nõudeid. Kostja nimetatud

asjaolule vastuväiteid esitanud ei ole. 03.01.2024 toimus 14.12.2023 üldkoosoleku

korduskoosolek, seega tuleb kohtul vastava väite esitamisel kontrollida ka seda, kas

14.12.2023 koosolek oli kokku kutsutud seaduse ja põhikirja nõudeid järgides.

6.2.1.

Hageja on kohtule esitanud HÜ Kuramaa 1/10 osanike nõude likvidaatoritele, millise

kohaselt hiljemalt 27.11.2023 kutsuda kokku 14.12.2023 (teised ajad ei ole mõistlikud)

erakorralist üldkoosolekut järgmise päevakorraga: 1. Kutsuda tagasi likvidaator

(juhatuse liikme õigustega) L. K.. 2. Kutsuda tagasi likvidaatorid (juhatuse liikmete

õigusega) V. L. ja V. D. EV registrisse vale informatsiooni esitamise eest, EV seaduste

süstemaatiliste rikkumiste eest, HÜ Kuramaa põhikirja oluliste rikkumiste eest, HÜ

Kuramaa üldkoosoleku otsuste jäime rikkumise eest. 3. Hääletada likvidaatoriteks

(juhatuse liikme õigustega) valimise eest kandidaadid – D. T., A. A., L. S., I. L., J. M., J.

T., V. P.. 4 Üldkoosoleku lõpp (dtl 11-15).

Kohtule esitatust ei ole võimalik üheselt järeldada, kes olid need konkreetsed liikmed,

kes taotlesid HÜ Kuramaa (likvideerimisel) likvideerijatel kutsuda kokku üldkoosolekut.

14.12.2023 üldkoosoleku protokollist nähtuvad liikmed, kes koosolekul osalesid ning

neid oli 20 (dtl 59-60). Samas ei ole käesoleval asja lahendamiseks vajalik täpsemalt

tuvastada, kas 1/10 liikmete kriteerium oli täidetud, kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele

igal juhul seetõttu, et oluliselt on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda.

6.2.2.

TÜS § 40 lg 3 p 2 sätestab, et juhatus peab erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma,

kui seda nõuab vähemalt 1/10 liikmetest või vähemalt kaks liiget, kui ühistus on alla 20

liikme. Vaidlus puudub selle üle, et kostjal on üle 50 liikme. TÜS § 40 lg 4 sätestab, et

kui juhatus ei täida üldkoosoleku kokkukutsumise nõuet mõistliku aja jooksul, võivad

nõude esitanud liikmed, nõukogu, audiitor või revident koosoleku ise kokku kutsuda.

Nõude esitanud liikmed peavad koosoleku kokkukutsumisel järgima seaduse ja põhikirja

nõudeid, s.t. et kehtivad samad reeglid, mis juhatuse poolt koosoleku kokkukutsumisel.

6.2.3.

Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) põhikirja punkti 6.4 kohaselt avaldab juhatus

teate üldkoosoleku toimumise kohta vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist

garaažibokside sissepääsude juures olevatel teadetetahvlitel (dtl 79).

Lisaks sätestab TÜS § 41 lg 12, et kui ühistul on üle 50 liikme, ei pea liikmetele

üldkoosoleku toimumise teateid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aadressil

saatma, kuid teade tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning

ühistu kodulehe olemasolul ka sellel. Teade tuleb avaldada vähemalt üks nädal enne

üldkoosoleku toimumist.

6.2.4.

Vaidlus puudub selle üle, et kostjal on üle 50 liikme. Seega ei kohaldunud kostja

üldkoosolekute kokkukutsumisel nõue saata teade igale liikmele (TÜS § 41 lg 1 ja 11),

vaid selle asemel tuli avaldada vastav teade vähemalt ühes üleriigilise levikuga

päevalehes (TÜS § 41 lg 12). Kuna kostja põhikiri kehtestas üldkoosolekust

etteteatamise ajaks kaks nädalat (vt kostja põhikiri p 6.4, dtl 79), tuleb kahenädalast

etteteatamise aega kohaldada ka päevalehes teate avaldamisele.

6.2.5.

Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, kus ja millal on avaldatud 14.12.2023

üldkoosoleku kokkukutsumise teade. Kuna kostja põhikirjas ja tulundusühistuseaduses

on sätestatud kaks viisi koosoleku kokkukutsumise teate edastamiseks (teadetetahvel ja

ajaleht), peavad need mõlemad olema toimunud korrektselt, sh. vastavalt minimaalselt

nõutud etteteatamistähtajale. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et koosoleku

kokkukutsumise teade oleks teadetetahvlil ja üleriigilise levikuga ajalehes avaldatud, siis

on kokkukutsumise korda oluliselt rikutud. Seega oli nimetatud kostja üldkoosoleku

kokkukutsumisel rikutud kostja põhikirja punktis 6.4 sätestatud koosolekust

etteteatamise aega ning üldkoosolekut ei saanud pidada 14.12.2023. Tulenevalt TÜS §

42 ja TÜS § 521 lg 1 punkt 3 oleks olnud tegemist tühise koosolekuga ning kohus leiab,

et sellise rikkumise korral ei saaks korralda korduskoosolekut TÜS § 46 lg 2 mõttes.

Vastasel juhul võiks üldkoosoleku kokkukutsumisest etteteatamise nõuded muutuda

väheoluliseks, kui esimese TÜS § 46 lg 1 nimetatud kvooruminõudeid mittetäitva, kuid

„tühise“ koosoleku kokkukutsumisel võiks kokku kutsuda teise koosoleku, millel

kvooruminõuded enam ei kehtiks. Seega on 03.01.2024 koosolekul vastu võetud otsused

tühised juba sel põhjusel.

6.2.6.

TÜS § 46 lg 2 sätestab, et kui üldkoosolekul ei ole kohal või esindatud käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud arv liikmeid, kutsub juhatus kolme nädala jooksul, kuid

mitte varem kui seitsme päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus

üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul viibivate või

esindatud liikmete arvust. Samuti sätestab kostja põhikirja punkt 6.9, et „Kui

üldkoosolekul ei ole kohal või esindatud nõutud arv liikmeid, kutsud juhatus kolme

nädala jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva pärast, kokku uue koosoleku saame

päevakorraga.“ (dtl 79, kirjapilt muutmata).

6.2.6.1.

Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-22-08 p-s 15 analoogselt sõnastatud osaühinguid

puudutava korduskoosoleku kokkukutsumise sätet (ÄS § 171 lg 6) selgitanud

järgmiselt: „ÄS § 171 lg 6 esimese lause kohaselt, kui osanike koosolekul ei ole

esindatud ÄS § 170 lg-s 2 nimetatud hääled, kutsub juhatus ühe nädala jooksul, kuid

mitte varem kui kahe päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga.

Nimetatud ühenädalane tähtaeg ei ole uue koosoleku toimumise hiliseim tähtaeg,

vaid tähtaeg juhatusele uue koosoleku kokkukutsumiseks. Koosolek ise võib toimuda

ajaliselt hiljem. Sätte osa "kuid mitte varem kui kahe päeva pärast" tuleb aga

koostoimes ÄS § 172 lg-ga 2 (koosolekust tuleb osanikele teatada ette vähemalt üks

nädal) mõista nii, et uus koosolek ei saa toimuda enne ühe nädala ja kahe päeva

möödumist esimesest koosolekust.“ Kuivõrd TÜS § 3 lg 1 alusel kohaldatakse

tulundusühistule äriseadustikus osaühingu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest

ei tulene teisiti, siis saab kohtu arvates seda Riigikohtu selgitust rakendada ka TÜS §

46 lg 2 kohaldamisel.

6.2.6.2.

Eeltoodut arvestades sai kostja või kokkukutsumise nõude esitanud liikmed edastada

korduskoosoleku kokkukutsumiseks teate pärast 14.12.2023 kvooruminõuet

mittetäitvat üldkoosolekut mitte varem kui seitsme päeva ning mitte hiljem kui kolme

nädala pärast. Samuti pidi uue koosoleku kokku kutsumise kohta teate edastamise

(avaldamise) ja selle toimumise vahele jääma vähemalt kaks nädalat. Seega kõige

varasem kuupäev korduskoosoleku kokkukutsumiseks oleks olnud 22.12.2023 (7

päeva pärast kvooruminõuet mittetäitvat 14.12.2023 üldkoosolekut). Kui teade oleks

korrektselt avaldatud 22.12.2023, siis oleks korduskoosolekut olnud võimalik pidada

kõige varasemalt 06.01.2024, arvestades kahenädalast etteteatamise nõuet. Kuivõrd

vaidlustatud korduskoosolek toimus 03.01.2024, on sellega oluliselt rikutud

korduskoosoleku kokkukutsumise korda, mille tõttu on koosolekul vastu võetud

otsused tühised (TÜS § 42).

6.2.6.3.

Kuid hagi rahuldamisel on peamine, et 03.01.2024 korduskoosoleku

kokkukutsumisega seoses ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, millal ja

kus on avaldatud kordusüldkoosoleku kokkukutsumise teade. Seega on tõendatud, et

koosoleku kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud ja selle tõttu on koosolekul

vastu võetud otsused tühised (TÜS § 42).

7. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et esitatud hagiavaldus on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastab, et 03.01.2024 HÜ Kuramaa (likvideerimisel)

vastuvõetud otsused, millisega otsustati kutsuda tagasi likvidaatori ametist L. K., V. L. ja

V. D. ja valida likvidaatoriteks D. R., A. A., L. S., I. L., J. M., J. T., V. P., on tühised.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

8. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 132 lg 4 p 8 on tsiviilasja hagihinnaks 3500 eurot.

Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

9. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.

10. Hageja kostjalt välja mõista riigilõivu summas 420 eurot ja esindajakulu summas 475 eurot

(dtl 187-188, 452). Kostja sisulisi vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud ei ole.

10.1.

Hageja tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 420 eurot. Kooskõlas TsMS §

138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõiv kostja poolt hagejale hüvitamisele.

10.2.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot koos käibemaksuga (dtl 188).

Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr

100 eurot koos käibemaksuga on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu

11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a

kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).

10.2.1. Hageja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas on 4,75 tundi. Kohus leiab, et hageja

esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu 4,75 tundi vastab

esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahule ning asja keerukusele. Kohus arvestab

seejuures kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu ning antud vaidluse keerukust.

Samuti arvestab kohus sellega, et on toimunud kohtuistung.

10.3.

Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku

summas 895 eurot, millest riigilõiv 420 eurot ja esindajakulu summas 475 eurot.

10.4.

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik