2-24-17866/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-17866

Tsiviilasi

E.J maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: E.J (isikukood XXX viibimiskoht S.U.J).

Kohtuistungi toimumise aeg

19.veebruar 2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta E.J-i maksejõuetusavaldus menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte avaldajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus jättis maksejõuetusavalduse menetlusse võtmata, võib võlgnik või

maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (FIMS § 14 lg 3, TsMS §

660 lg 2).

ASJAOLUD

1. E.J (avaldaja) esitas Tartu Maakohtule 26.11.2024 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Kohus jättis 17.12.2025 määrusega rahuldamata E.J-i taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks

ning jättis võlgniku maksejõuetusavalduse käiguta ja määras avaldajale tähtaja 10 päeva alates

kohtumääruse kättesaamisest riigilõivu 10 eurot tasumiseks.

3. Riigilõiv 10 eurot tasuti 23.12.2024.

4. Kohus kuulas avaldaja ära enne avalduse menetlusse võtmist 19.02.2025. Avaldaja selgitas, et

viibib vangistuses alates 2015, vabaneb 2033. Ennetähtaegne vabanemine ei ole seni õnnestunud. Ei

tööta vanglas, esineb oluline terviserike, väidab, et ei leia vanglas tööd. Võlgade summat ei tea, samuti

ei tea millistel asjaoludel on võlad tekkinud. Enne vangistust oli vabaduses ca 10 kuud, töötas sellel

perioodil mitteametlikult või teenuseid osutades, tasumine toimus sularahas. Käesoleva avalduse

esitamise eesmärgiks on võlgnevustest vabanemine, kuidas see toimub, et oska selgitada.

KOHTU SEISUKOHT

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavalduse

esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise

menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut,

kui FIMS-st ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse

sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. FIMS § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei

võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud alused.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta avalduse

menetlusse võtmata, kui see on esitatud isiku huvide kaitseks, milleks riik ei pea anda õiguskaitset.

7. Antud juhul on enamus avaldaja rahalisi kohustusi tekkinud kuritegeliku käitumise tagajärjel ning

tulenevad tema poolt toime pandud kuritegudest. Tegemist on menetluskuludega, tsiviilhagidega või

kahjunõuetega. Muus osas on avaldaja kohustuste puhul tegemist ilmselt aegunud laenudega, mille

tegelik täitmine ei ole võimalik. Avaldajal on võimalus enda õigusi selles osas kaitsta muul viisil kui

maksejõuetusavaldust esitades. Kohus märgib lisaks, et avaldaja puhul ei ole võimalik täita

kohustustest vabastamise menetluse nõuded mõistlikult tulutoova tegevuse osas, st isikul puudub

võimalus töötada või muul viisil sissetulekut saada. Sissetuleku puudumisel ei ole võimalik katta

esmaseid menetluskulusid ega rahuldada võlausaldajate nõudeid isegi osaliselt. Arvestades seni

kandmata vanglakaristuse pikkust on ilmne, et avaldaja eesmärk jääks käesoleva menetluse raames

saavutamata. Puudub mõistlik põhjendus menetluse alustamiseks ning avaldajale täiendavata rahaliste

kohustuste tekitamiseks menetluskulude näol.

8. Kohus selgitab, et pikaajalise vangistuse lõppedes ja vabaduses viibides on avaldajal õigus esitada

maksejõuetusavaldus uuesti, kuna tal tekib siis tegelik võimalus saada legaalne sissetulek, mille arvelt

on võimalik menetlust läbi viia. Lisaks märgib kohus, et suure tõenäosusega on avaldaja rahalised

kohustused selleks ajaks aegunud, kas kõik või enamus. Aegumise täpsete asjaolude väljaselgitamine

jääb väljaspoole käesolevat menetlust.

9. Samuti kohus märgib, et maksejõuetusmenetluse käesolevat alustamata jätmine ei too avaldajale

sisuliselt kaasa negatiivseid tagajärgi, kuna vara puudumisel ei ole tähendust nõuete lõplikul suurusel.

Tulevikus kohustuste vabastamise menetluse edukal käivitamisel ei ole samuti oluline võlausaldajate

nimekirjas kajastatud nõuete suurused, kuna kohustustest vabastamine otsustatakse võlgniku

reeglitekohase käitumise alusel, mitte nõuete suuruse või rahuldamismäära põhjal.

10. TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel on avaldajal õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik

2(2)