3-25-356/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

21.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-356

Haldusasi

P.R-i (P.R) kaebus Kaitseväe 09.07.2024 otsuse nr KV-

11.5-1/24/6499-3 tühistamiseks

Menetlustoiming

Kaebetähtaja ennistamata jätmine, menetluse lõpetamine,

riigilõivu tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta P.R-i kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.

2. Lõpetada P.R-i kaebuse menetlus.

3. Tagastada pärast käesoleva määruse jõustumist P.R-ile riigilõiv 20 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 6, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1).

Määruse resolutsiooni p 3 ei ole edasi kaevatav (HKMS § 203 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 12.02.2025 P.R-i kaebus Kaitseväe 09.07.2024 otsuse nr

KV-11.5-1/24/6499-3 tühistamiseks. Kaebaja poolt otsuse peale 07.08.2024 esitatud vaide on

Kaitsevägi jätnud 16.08.2024 vaideotsusega nr KV-11.5-1/24/15536-2 rahuldamata. Kaebaja

esitas kohtule koos kaebusega taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, põhjendades seda

asjaoludega, et vaideotsuses puudus kaebetähtaeg, kaebajal puuduvad õigusalased teadmised

ning ta ei kasutanud vaidemenetluses esindaja abi.

2. Kohus leiab, et kaebaja tühistamisnõue on esitatud hilinenult.

HKMS § 46 lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale

haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kohtueelse menetluse läbimisel, võib kaebuse esitada

30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav

lahend (HKMS § 47 lg 2).

3-25-356

Kaebaja kaebusesse ega ka sellele lisatud kaebetähtaja ennistamise taotlusesse ei ole

märgitud, kuidas ja millal tehti kaebajale 16.08.2024 vaideotsus teatavaks, kuid võttes

arvesse, et õigusalaseid teadmisi omav kaebaja esindaja ei ole kaebetähtaja ennistamise

taotlust põhjendanud asjaoluga, et vaideotsus oleks kätte toimetatud selle tegemisest hilisemal

kuupäeval, on alust eeldada, et kaebajale tehti otsus teatavaks kas selle tegemisega samal

päeval või vähemalt mitte oluliselt hiljem. Kaebus halduskohtule tulnuks esitada vaideotsuse

teatavaks tegemisest 30 päeva jooksul, kuid praegusel juhul on kaebaja kaebuse esitanud ligi

6 kuu möödumisel vaideotsuse tegemisest.

3. Kohus jätab kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

3.1. HKMS § 71 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

Seaduses sätestatud tähtaja ennistamine on lubatav erandina üksikjuhtumil õiglase tulemuse

saavutamiseks. Ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad

takistused kaebeõiguse kasutamiseks või muu menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud

ajavahemiku jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusel rajaneva

teiste isikute õigused ja huvid. Samuti tuleb arvesse võtta avalikku huvi juba kehtiva

haldusotsuse säilimiseks. Seetõttu otsustab kohus ennistamise kaalutlusõiguse alusel.1

Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused (nt ootamatu raske

haigus, lähedase surm vms). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist

isik ise vahetult mõjutada ei saa. Erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise

subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida.2

3.2. Kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotluses viidanud objektiivsetele takistustele.

Kaebetähtaja puudumine vaideotsuses, õigusalaste teadmiste puudumine ning esindaja mitte

kasutamine vaidemenetluses ei ole praegusel juhul kõiki asjaolusid arvesse võttes piisavalt

mõjuvad põhjendused kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja välja toodud subjektiivsete

asjaolude mõjutamine (teadmatuse kõrvaldamine) on ka kaebaja enese mõjusfääris.

3.3. Riigikohus on leidnud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud

piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka

õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras

ja määramatult pika aja jooksul. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes

teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik

koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist.3

Kaebusest nähtuvalt on kaebaja alates 09.07.2024 Kaitseväe otsuse saamisest pidanud seda

õigusvastaseks. Kaebaja on kaebetähtaega järginud kõnealusele otsusele vaide esitamisel.

Seega puudub alus arvata, et kaebaja arusaamine haldusaktist (Kaitseväe otsus) ja selle

vaidlustamise võimalikkusest oleks olnud selgelt puudulik.

3.4. Kohtule nähtub 16.08.2024 vaideotsusest, et vaidlustamise tähtaeg seal küll puudub, kuid

lisatud on järgmine teave: „Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses

rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras

kaebusega halduskohtusse.“ Seega oli kaebajale vaideotsuses selgelt viidatud halduskohtusse

1 Merusk, K., Pilving, I. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura, 2013, lk 274-275

2 Samas, lk 277

3 Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002 määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19; Riigikohtu halduskolleegiumi

16.01.2009 määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17

2(3)

3-25-356

pöördumise võimalusele ning allikale (HKMS), millest leiab kohtusse pöördumise tingimused

ja korra. Kaebaja pidi seega olema teadlik, et halduskohtusse pöördumisel kehtivad seaduses

sätestatud tingimused ja kord. Kuigi vaideotsuses puudus kaebetähtaeg, siis oli selles antud

teabega kaebajale tagatud reaalne võimalus välja selgitada vaidluse algatamise kord ja

tähtajad, mida saab piisavalt hoolikalt kaebajalt oodata kaebetähtaja jooksul või vähemalt

mitte oluliselt hiljem. Olgugi, et kaebajat saab lugeda õiguslikult kogenematuks isikuks, ei saa

ka õiguslikult kogenematu isiku puhul pidada mõistlikuks seda, et haldusakti vaidlustamise

soovi korral ei uurita mitmete kuude vältel, millised on tingimused ja kord kaebuse

esitamiseks, millele on vaideotsuses viidatud.

Seejuures oli Kaitseväe 09.07.2024 otsuses viidatud võimalusele pöörduda kaebusega

halduskohtusse otsuse teatavaks tegemisest arvates 30 päeva jooksul. Ka see pidi kaebajale

andma aimdust võimalikust kaebetähtajast ning sellest, et kaebust kohtule ei saa esitada

määramatult pika aja jooksul.

3.5. Kokkuvõtlikult on kaebajale antud kaebeõiguse teostamiseks teavet määral, mis

võimaldas piisava hoolikuse järgimisel pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse õigeaegselt

või vähemalt mitte oluliselt hilinenult. Kaebajal oli võimalik ka mõistliku aja jooksul otsida

professionaalset abi. Antud juhul ei ole kaebaja ligi poole aasta jooksul võtnud midagi ette,

misläbi on kaebaja mõistliku aja ületanud ning kaebetähtaja ulatuslikult mööda lasknud.

Kohus möönab siinjuures, et isiku õiguste vaates on tegemist olulise asjaga, kuid kohtu

hinnangul, mida sügavamalt tunnetab isik ise oma õiguste riivet, seda enam peaks ta ka

tunnetama vajadust kaitsta oma õigusi, mis peaks motiveerima kiiremini tegutsema ja otsima

vajadusel õigeaegselt abi. Arvesse tuleb võtta, et avalik huvi haldusakti kehtimajäämise suhtes

on seda kaalukam, mida enam on tähtaega ületatud.4

4. Kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus

määrusega asja menetluse (HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2). Menetluse lõpetamise korral

ei saa kaebaja sama nõudega samal alusel uuesti kohtusse pöörduda (HKMS § 43 lg 1 p 2).

5. Menetluse lõpetamisel kaebetähtaja ületamise korral ja kui tähtaeg ei kuulu ennistamisele

tagastatakse tasutud riigilõiv (HKMS § 104 lg 5 p 4). Kohus võib tagastamisele kuuluva

riigilõivu tagastada omal algatusel (HKMS § 104 lg 8 ls 4). Kaebaja tasutud riigilõiv 20 eurot

kuulub tagastamisele peale käesoleva määruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

4 Merusk, K., Pilving, I. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura, 2013, lk 278

3(3)