2-20-17016/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-17016

Kohtuasi

N.G hagi E.I vastu andmete eemaldamiseks ja

mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.12.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

N.G apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

7280 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja N.G, lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Katrin Paulus

Kostja E.I , riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaadi abi Dmitri Santašev

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 04.12.2023 otsus osas, millega maakohus jättis

menetluskulud hageja kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, kuid

osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi.

2. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Rahuldada N.G hagi osaliselt.

2.2. Kohustada E.I-d eemaldama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast

kohtuotsuse jõustumist sotsiaalvõrgustikust Facebook 06.08.2020 postituse

(URL-aadress:

https://www.facebook.com/groups/404868276359750/permalink/149662507051

7393/) järgmine osa: „Kак работает больничный - не знает /…/, а теперь

ещё и не может нажать кнопку, чтобы подтвердить больничный, ведь

так работнику перейдут деньги компенсации хайгекассы.“

2.3. Jätta rahuldamata N.G hagi osas, milles palutakse kohustada E.I-d

eemaldama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist

sotsiaalvõrgustikust Facebook 01.10.2019 ja 06.08.2020 postituste (URL-

aadressid:

2-20-17016

https://www.facebook.com/groups/404868276359750/permalink/122703105747

1227/

ja

https://www.facebook.com/groups/404868276359750/permalink/149662507051

7393/) järgmised osad:

„На работу принимают в основном молодых людей, студентов,

школьников, потому как пользоваться их неподкованностью в

законодательных вопросах бывает очень и очень легко“;

„Работодатель решает, платить вам зарплату или нет. Если вы

отработали мало часов в один из месяцев, а ему удобнее включить это в

зарплату следующего месяца, то он так и сделает, никого не уведомив. В

свою очередь работодатель царь - если вы не можете говорить из-за

больного горла – это ваша проблема, он хочет, чтобы ему звонили и в

положение входить не собирается, любое движение и реакция, которая не

соответствует его идеалу (например, кивок головой, вместо ответа "Да")

будет сопровождаться криком и возмущениями с его стороны“;

„Работодатель вечно вызывает чувство вины у молодых сотрудников,

внушая им, что они нарушают обязанности и не справляются“;

„Давка, давка, давка. Работодатель ведет себя неадекватно, не следит за

собственными словами, может спокойно накричать, заявив, что ты не

думаешь головой, не реагируешь так, как ему хочется (Если он

показывает, как делать пиццу, то ты должен как-то реагировать, если же

ты молча наблюдаешь, подождав, пока он договорит - начинается ор, о

том, зачем он вообще что-то рассказывает и показывает человеку с

нулевой реакцией, понимаешь ты вообще хоть что-то или нет), может

позволить себе обвинить во лжи и агрессивно комментировать твою

работу, в то время, как приезжает "помочь" в часы большой

загруженности, на деле встав за прилавок и включив себе на телефоне

футбол, нервно указывая, где ты пропустила пятнышко, в сотый раз

протирая дверь холодильника“;

„Собственно тот самый работодатель New York Pizza

https://www.facebook.com/N. G Зарплаты сам решает, когда хочет

платить, /…/ требует выходить на работу во время него, /…/, общается

соответственно на уровне, что по телефону, что по переписке, зато очень

не любит, когда в той же манере начинают обращаться к нему.

Не первый уже разговор, кстати прошлое решение рабочей комиссии

было не в его пользу, хотя они аж накатали ответ в эту же группу.

Номер его, кстати, указан на многих сайтах, так что не замазываю“.

2.4. Välja mõista E.I-lt N.G kasuks mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot. Välja

mõista E.I-lt viivis põhinõudelt (100 eurot) alates 18.11.2020 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2.5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. N.G apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-20-17016

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. N.G (hageja) esitas 18.11.2020 Harju Maakohtule hagi E.I (kostja) vastu andmete

eemaldamiseks ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on hageja CP GROUP OÜ juhatuse liige. Mainitud äriühing käitab

söögikohtade ketti New York Pizza. Kostja töötas septembris 2019 ühes ketti kuuluvas

pizzerias pitsameister-klienditeenindajana. Hageja tegi 01.10.2019 ja 06.08.2020 postitused

Facebooki grupis „Черный список работодателей, работников и мошенников (Эстония)“

(„Tööandjate, töötajate ja petturite must nimekiri (Eesti)“), kus avaldas hageja kohta

ebakohaseid väärtushinnanguid ja ebaõigeid faktiväiteid.

1.1.1. 01.10.2019 postituses sisaldusid järgmised ebakohased väärtushinnangud hageja kohta:



„На работу принимают в основном молодых людей, студентов, школьников,

потому как пользоваться их неподкованностью в законодательных вопросах бывает

очень и очень легко“ (eesti keeles: Tööle võetakse enamasti noori inimesi, tudengeid,

õpilasi, sest nende seadustest teadmatust on väga-väga lihtne ära kasutada);



„Работодатель решает, платить вам зарплату или нет. Если вы отработали мало

часов в один из месяцев, а ему удобнее включить это в зарплату следующего

месяца, то он так и сделает, никого не уведомив. В свою очередь работодатель царь

- если вы не можете говорить из-за больного горла - это ваша проблема, он хочет,

чтобы ему звонили и в положение входить не собирается, любое движение и

реакция, которая не соответствует его идеалу (например, кивок головой, вместо

ответа "Да") будет сопровождаться криком и возмущениями с его стороны“ (eesti

keeles: Tööandja ise otsustab, kas maksta teile töötasu või mitte. Juhul kui ühel kuul on

töötatud tundide arv väike ning tal on mugavam lisada see järgmise kuu töötasule, siis ta

teeb seda ilma etteteavitamata. Tööandja on omakorda kuningas – kui te ei saa rääkida

kurguvalu tõttu, siis see on teie probleem. Tema tahab, et talle helistataks, ning ei suhtu

mõistvalt. Igale liigutusele ja reaktsioonile, mis ei ole tema nõudmistega kooskõlas

(näiteks noogutus „jah“ vastuse asemel) kaasneb sõim ja meelepaha);



„работодатель вечно вызывает чувство вины у молодых сотрудников, внушая им,

что они нарушают обязанности и не справляются„ (eesti keeles: tööandja paneb noori

töötajaid alati süüd tundma, sisendades neile, et nad ei täida oma kohustusi ja ei suuda

hakkama saada);



„Давка, давка, давка. Работодатель ведет себя неадекватно, не следит за

собственными словами, может спокойно накричать, заявив, что ты не думаешь

головой, не реагируешь так, как ему хочется (Если он показывает, как делать

пиццу, то ты должен как-то реагировать, если же ты молча наблюдаешь, подождав,

пока он договорит - начинается ор, о том, зачем он вообще что-то рассказывает и

2-20-17016

показывает человеку с нулевой реакцией, понимаешь ты вообще хоть что-то или

нет), может позволить себе обвинить во лжи и агрессивно комментировать твою

работу, в то время, как приезжает "помочь" в часы большой загруженности, на деле

встав за прилавок и включив себе на телефоне футбол, нервно указывая, где ты

пропустила пятнышко, в сотый раз протирая дверь холодильника“ (eesti keeles:

Survestamine, survestamine, survestamine. Tööandja käitub ebaadekvaatselt, ei kontrolli

oma sõnu, võib vabalt karjuda su peale teatades, et sa ei mõtle peaga, ei reageeri talle

ootuspäraselt (Kui ta näitab kuidas tuleb pitsat teha, siis sa pead kuidagi reageerima. Kui

sa vaikides jälgid, oodates kuni ta räägib lõpuni – hakkab kisa, et milleks ta nüüd siis

üldse midagi räägib, ja näitab nullreaktsiooniga inimesele, kas saad üldse millestki aru

või mitte), lubab endale valetamises süüdistamist, sinu töö kommenteerimist ja seda

tipptundidel, millal ta tuleb „appi“. Tegelikult seisab ta leti taga ja vaatab telefonist

jalgpalli, osutades sulle närviliselt, et sa jätsid külmkapi ukse sajandat korda pühkides

ikka mustaks).

1.1.2. 06.08.2020 postituses sisaldusid järgmised ebakohased väärtushinnangud hageja kohta:



„Собственно тот самый работодатель New York Pizza https://www.facebook.com/N.

G Зарплаты сам решает, когда хочет платить, как работает больничный - не знает и

требует выходить на работу во время него, а теперь ещё и не может нажать

кнопку, чтобы подтвердить больничный, ведь так работнику перейдут деньги

компенсации хайгекассы, общается соответственно на уровне, что по телефону, что

по переписке, зато очень не любит, когда в той же манере начинают обращаться к

нему. Не первый уже разговор, кстати прошлое решение рабочей комиссии было не

в его пользу, хотя они аж накатали ответ в эту же группу. Номер его, кстати, указан

на многих сайтах, так что не замазываю“ (eesti keeles: Siin siis seesama New York

Pizza tööandja https://www.facebook.com/N. G. Ta ise otsustab, millal töötasu maksta, ei

tea kuidas haigusleht töötab ning nõuab tööle minekut haiguslehe ajal, nüüd aga ei saa ta

nuppu vajutada selleks, et haiguslehte kinnitada, sest sel juhul töötaja saab haigekassalt

raha. Suhtlus on „tasemel“ nii telefoni teel kui ka kirjavahetuses, samas aga talle väga ei

meeldi, kui temaga hakatakse samal viisil suhtlema. Kusjuures see pole esimene jutt,

muidu töövaidluskomisjoni eelmine otsus ei olnud tema kasuks, kuigi nad isegi kirjutasid

oma vastuse samasse gruppi. Tema telefoninumber on paljudel veebilehtedel üleval,

seega ei kata seda).

1.2. Esimeses postituses puudub hageja nimi ja selles kritiseeritakse tööandja tegevust. Samas

saab mõistlik lugeja aru, et postituses mõeldakse tööandja all hagejat. 06.08.2020 postitus

sisaldab veebilinki hageja Facebooki lehele, mis võimaldab lugejal avaldatud teabe hagejale

omistada. Postitused on tehtud erineval ajal, kuid kostja viitas teise postituse kommentaarides

esimesele postitusele. Lugeja, kes leidis teise postituse, saab lihtsasti leida ka esimese

postituse.

1.3. Kostja avaldatud andmed kahjustavad hageja mainet. Kostja tekitas oma käitumisega

hagejale ulatusliku moraalse kahju. Kostja tegevus on õigusvastane, sest ta avaldas teadvalt

hageja mainet kahjustavad andmed. Alternatiivselt muutus kostja tegevus õigusvastaseks

alates hetkest, kui hageja oli palunud kostjal andmed eemaldada, kuid kostja keeldus. Kostja

avaldatud andmed on endiselt avalikkusele kättesaadavad ja seega tekitatakse hagejale

kestvalt kahju. Hageja palus kohustada kostjat andmed eemaldama.

1.4. Seoses maine kahjustamisega palus hageja mõista kostjalt välja õiglane mittevaralise

kahju hüvitis kohtu äranägemisel ning viivis seaduses sätestatud määras kahjuhüvitiselt alates

2-20-17016

hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Au teotamisest tuleneva mittevaralise kahju puhul

ei pea hageja kahju tekkimist tõendama.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

2.1. Postituste tegemine ei ole hagejale kahju tekitanud. Kostja on avaldanud andmed oma

tööandja kohta. Kostja tööandja oli juriidiline isik. Kostja ei ole hagejat nimeliselt maininud.

Tuleb arvestada ka seda, et postitused on tehtud suure ajalise vahega. Teine postitus oli

avaldatud ca 10 kuud pärast esimest. Kuigi hilisemas postituses on veebilink hageja

Facebooki lehele, ei saanud lugejad lingi abil seostada teist postitust esimese postitusega,

kuna need olid avaldatud oluliselt erineval ajal. Lisaks on 06.08.2020 postituses hageja nimi

välja toodud seoses mõistega „tööandja“.

2.2. Andmete avaldamine ei olnud õigusvastane. Kostja tegi postitused Facebooki kinnises

grupis, kus inimesed jagavad enda kogemust tööandjate kohta. Töötades hageja ettevõttes,

koges kostja negatiivset suhtumist endasse. Tööandja käitumine kostja suhtes oli

inimväärikust alandav ja seetõttu otsustas kostja jagada enda kogemust Facebooki grupis.

Kostja avaldas teabe juhtumite kohta, mida ta ise töösuhtes läbi elas. Kostja ei avaldanud

ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid. Andmete avaldamine oli

põhjendatud, sest kolmandatel isikutel on õigus saada teavet tööandja kohta enne hageja poolt

juhitavasse ettevõttese tööle asumist. Kostjal oli õigus avaldada enda arvamust.

2.3. Hagejal ei ole õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitist. Internetis on palju teavet hageja ja

tema juhitava ettevõtte kohta. Hageja ei ole avaldanud andmeid, mis ei olnuks juba varem

teatavaks tehtud. Tõendamata on hageja väited kahju tekkimise kohta.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas 04.12.2023 otsusega hagi osaliselt, kohustades kostjat eemaldama

hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist sotsiaalvõrgustikust Facebook

06.08.2020 postituse osa: „Kак работает больничный - не знает /…/, а теперь ещё и не

может нажать кнопку, чтобы подтвердить больничный, ведь так работнику перейдут

деньги компенсации хайгекассы“ ja mõistes kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju

hüvitise 100 eurot ja viivise. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

3.1. Pooltel puudus vaidlus selles, et kostja avaldas hagis viidatud kaks postitust, mis

sisaldavad andmeid kostja tööandja kohta. Maakohus leidis, et kuigi kostja esitatud andmed

on suunatud tööandja vastu, on avaldatud teave omistatav väga suurel määral hagejale ja

seega on postitustes sisalduv teave avaldatud hageja kohta. Lisaks leidis maakohus, et kuigi

kahe postituse avaldamise vahel on pikk ajavahe ja teises postituses puudub hüperlink

esimesele postitusele, saab neid lugeda üheks teabeallikaks.

3.2. Hinnates 01.10.2019 postituses sisalduvaid andmeid ja konteksti, leidis maakohus

järgmist.

3.2.1. Põhjendatud on kostja hinnang, et hageja võtab tööle enamasti noori inimesi, kuna neil

puuduvad teadmised töösuhteid reguleerivatest seadustest ja nende teadmatust on võimalik

ära kasutada (väide nr 1). Kuivõrd kostja on põhjendanud hinnangut, ei ole see ebakohane

VÕS § 1046 lg 1 mõttes. Arvestades AS kirjalikku selgitust ja hageja seletust vande all,

tugineb hinnang tegelikkusele vastavatele andmetele, mis võivad küll hageja au kahjustada,

2-20-17016

kuid selline kahjustamine ei ole VÕS § 1046 lg 1 mõtte kohaselt õigusvastane. Hinnangut

sisaldav postitus oli avaldatud Facebooki kinnises grupis. Seega esines hageja isikliku õiguse

rikkumise õigusvastasust välistav eeldus ka VÕS § 1046 lg 2 esimese lause alusel.

3.2.2. Õige on kostja faktiväide, et hageja ise otsustab, kas ja millal maksta teile töötasu või

mitte (väide nr 2). Maakohus analüüsis kostjale augusti eest töötasu maksmise asjaolusid.

Hageja ei tõendanud väidet, et poolte vahel oli kokkulepe, et tööandja maksab kostjale töötasu

augusti eest koos palgaga septembri eest alles oktoobris. Tööandja ja kostja vahel puudus

kokkulepe töötasu maksmisest töölepingus sätestatust erinevalt. Otsustades maksta kostjale

töötasu augusti eest mitte septembris, vaid alles oktoobris, rikkus tööandja töölepingu p-i 4.5

ja TLS § 28 lg 2 p-i 2. Seega on hageja asunud ise otsustama, millal maksta töötajale töötasu.

Hageja ei tõendanud ka väidet, et kostja sai septembris töötasu augusti eest. Kohtu hinnangul

ei nähtu postitusest, et kostja oleks 01.10.2019 seisuga teadnud tööandja kavatsusest maksta

augusti töötasu välja koos palgaga septembri eest. Hageja väide, et kostjale töötasu maksmine

augusti eest hiljemalt 10. septembril ei olnud põhjendatud palga väikse suuruse (10 eurot)

tõttu, ei tee kostja avaldatud teavet vääraks. Kostjale ei saa ette heita ebatäieliku või eksitava

informatsiooni avaldamist. Ka AS selgitused kinnitavad, et käsitatav faktiväide vastab tõele.

Tõese väite avaldamine ei ole õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 alusel.

3.2.3. Põhjendatud on kostja hinnang, et hageja nõudmised on ebamõistlikud ja

põhjendamatud ning ta käitub ebaadekvaatselt, sest ta hakkab karjuma ja avaldama pahameelt,

kui tema nõudmisi ei täideta (väide nr 3). Maakohus hindas hageja ja kostja seletusi ja leidis,

et kostja seletust tuleb eelistada hageja ütlustele, kuna kostja seletused ei sisalda olulisi

vasturääkivusi. Kostja seletuste usaldusväärsust tõstab ka Y nimelise isiku selgitus. Asjaolu,

et hageja nõudis kostjalt tööle tulemist ajal, kui kostja viibis haiguslehel, kinnitab

pooltevaheline kirjavahetus. Kuivõrd kostja on põhjendanud hinnangut, ei ole see ebakohane

VÕS § 1046 lg 1 mõttes ning hageja isikliku õiguse rikkumine käsitletava hinnangu

avaldamisega ei ole õigusvastane ka VÕS § 1046 lg 2 esimese lause alusel.

3.2.4. Põhjendatud on kostja hinnang, et hageja paneb töötajaid süüd tundma (väide nr 4).

Andmete avaldamise kontekstist nähtub, et hinnang on antud kokkuvõttena järgmistele

asjaoludele: kui keegi töötajatest haigestub, hakkab hageja nõudma teistelt inimestelt nende

puhkusepäeval tööle tulemist, arvestamata sellega, et neil võivad sel päeval toimuda õpingud;

hageja võib asuda survestama haigestunud töötajat tööle tulema, väites, et haigestumine ei ole

aluseks mitte täita kohustusi; hageja ütleb töötajatele, et nad rikuvad oma kohustusi, et nad ei

suuda tööga hakkama saada. Kostja seletused tõendasid, et hageja on esitanud kostjale

etteheiteid seoses kostja haigestumisega, hageja nõudis kostjalt tööle tulemist vaatamata

kostja haigestumisele. Kostja seletuste usaldusväärsust tõstab Y nimelise isiku seletus.

Asjaolu, et hageja nõudis kostjalt tööle tulemist ajal, kui kostja viibis haiguslehel, kinnitab

pooltevaheline kirjavahetus. Kuivõrd kostja on põhjendanud hinnangut, ei ole see ebakohane

VÕS § 1046 lg 1 mõttes ning hageja isikliku õiguse rikkumine käsitletava hinnangu

avaldamisega ei ole õigusvastane ka VÕS § 1046 lg 2 esimese lause alusel.

3.2.5. Põhjendatud on kostja hinnang, et hageja käitub survestavalt, ebaadekvaatselt,

agressiivselt (väide nr 5). Kostja selgitas, et asjaolud, mille alusel tema hinnang kujunes, olid

seotud hageja ja kostja vahel toimunud telefonivestlusega ja olukorraga, kus hageja õpetas

kostjat pitsat tegema. Kostja seletused tõendasid, et hageja võib asuda töötaja peale karjuma,

kui töötaja ei tee midagi piisavalt kiiresti; et hageja võib hakata töötajat survestama, nõudes

tööle tulemist ajal, kui töötaja viibib haiguslehel; et hageja võib käituda töötaja suhtes

ähvardavalt ja agressiivselt. Kostja ütluste usaldusväärsust kinnitavad Y nimelise isiku

seletused, kus viimane avaldas, et ähvardamine on tavaline asi hageja jaoks. Kuivõrd kostja

2-20-17016

on põhjendanud hinnangut, ei ole see ebakohane VÕS § 1046 lg 1 mõttes ning hageja isikliku

õiguse rikkumine käsitletava hinnangu avaldamisega ei ole õigusvastane ka VÕS § 1046 lg 2

esimese lause alusel.

3.3. Hinnates 06.08.2020 postituses sisalduvaid andmeid ja konteksti, leidis maakohus

järgmist.

3.3.1. Väidele, et hageja ise otsustab, millal töötasu maksta, andis maakohus hinnangu

01.10.2019 postitusega seonduvalt (käesoleva otsuse p 3.2.2).

3.3.2. Põhjendatud on kostja hinnang, et hageja suhtleb ebaviisakalt (väide nr 6). Kostja

selgitas, et ta on kogenud hageja ebaviisakat suhtlemist. Maakohus leidis, et kostja seletust

tuleb eelistada hageja ütlustele. Maakohus arvestas käsitatava hinnangu juures kostja muude

episoodide kohta antud selgitusi. Asjas esitatud tõendid kogumis näitavad, et hageja võib

töötajaga ebaviisakalt suhelda. Kuivõrd kostja on põhjendanud hinnangut, ei ole see

ebakohane VÕS § 1046 lg 1 mõttes.

3.3.3. Õige on kostja faktiväide, et TVK otsus tuli hageja kahjuks (väide nr 7). Asjaoludest

nähtuvalt mõeldakse postituses TVK 20.11.2019 otsust ja postitusest saab järeldada, et TVK

rahuldas kostja avalduse. Kohtule esitatud TVK 20.11.2019 otsusest nähtub, et komisjon

rahuldas kostja avalduse tööandja vastu. Tõese väite avaldamine ei ole õigusvastane VÕS §

1047 lg 2 alusel.

3.3.4. Ebaõige on kostja avaldatud väide, nagu hageja oleks jätnud kinnitamata kostja

haiguslehe (väide nr 8). Maakohus tuvastas, et hagejal puudus kohustus haigusleht kinnitada.

Kostja pidi olema andmete avaldamisel teadlik, et tööleping oli lõppenud üks päev enne

töötaja haiguslehele jäämist, mistõttu ei saanud tööandjalt oodata töövõimetuslehele kannete

tegemist. Seega avaldas kostja tõele mittevastava faktiväite tahtlikult (VÕS § 1047 lg 1).

Kostja ei tõendanud, et väide vastab tõele, mistõttu puudub õigusvastasust välistav asjaolu

VÕS § 1047 lg 2 järgi. Kostja ei tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi VÕS § 1050

mõttes. Süü vormi poolest oli kostja hooletu (VÕS § 104 lg 3). Kohtule ei esitatud andmed,

mis välistaksid kostja süüd VÕS § 1052 alusel. Eeltoodud väite osas rahuldas maakohus hagi.

3.4. Maakohus pidas põhjendatuks mõista kostjalt mõista hageja kasuks välja mittevaralise

kahju hüvitis 100 eurot, arvestades hüvitise suuruse määramisel järgmiseid asjaolusid:



kostja avaldas 06.08.2020 ühe hageja mainet kahjustava faktiväite;



andmed on küll ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad, kuid tegemist ei ole vulgaarse,

inimväärikust alandava või hagejat mõnitava väitega;



faktiväide võis põhjustada hagejale ebameeldivaid üleelamisi, kuid nende mõju ei olnud

pikaajaline;



kostja tekitas hagejale kahju hooletusest;



andmed olid avaldatud Facebooki kinnises grupis, jõudes seega piiratud hulga inimesteni;



kostja avaldas andmed selleks, et juhtida grupi liikmete tähelepanu tööandja käitumisele

töötajate suhtes ja hoiatada teisi töötajaid;



kostja ei ole andmeid kustutanud vaatamata hageja 03.09.2020 nõudekirjale. Andmed on

kättesaadavad ka praegu;



kohus arvestab kostja majanduslikku seisundit. Kostja selgitas 28.09.2023 kohtuistungil,

et ta on täielikult töövõimetu, tema ainukene sissetulek on töövõimetustoetus 580 eurot. Suur

osa tema sissetulekust kulub ravimitele. Kostja elab koos vanematega. Kostja ema on osaliselt

töövõimetu, isal on ka tervise probleemid. Kostja ei tööta, ta õpib ülikoolis IT erialal.

2-20-17016

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

hagi jäeti rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, ning teha uue otsuse, millega

rahuldada hagi täielikult või saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

4.1. Maakohus hindas tõendeid vääralt, mistõttu eksis materiaalõiguse kohaldamisel ja jättis

otsuse piisavalt põhjendamata.

4.2. Väite nr 2 osas selgitab hageja, et ta põhjendas nii kirjalikult menetlusdokumentides kui

ka vande all, et kostja oli nõus, et tööandja maksab tasu augusti ühe tööpäeva eest koos

septembri töötasuga oktoobris. Maakohus eelistas põhjendamatult kostja seletust hageja

omale, tuginedes kostja ütlustele teise väidetava töötaja (kelle nime pole isegi kostjale teada)

kohta, kes kostja väitel pole saanud töötasu. Need kostja väited põhinevad vaid kuulujuttudel

(või on kostja poolt välja mõeldud) ning ei ole mitte mingil määral tõendatud.

4.3. Väidet nr 7 uuris ja tõlgendas maakohus kontekstiväliselt, leides, et TVK otsus tuli hageja

kahjuks. TVK otsus oli hageja kasuks (kostja nõue rahuldati 0,68% ulatuses).

4.4. Väite nr 1 osas on maakohtu järeldus ekslik, sest asjas kogutud materjalidest ei nähtu, et

hageja oleks võtnud tööle enamasti noori inimesi, kuna neil puuduvad teadmised töösuhteid

reguleerivatest seadustest ja nende teadmatust on võimalik ära kasutada. Kostja tekitas

postitustes mulje, et tegemist on hageja korduva ja järjepideva tegevusega, kus hageja rikub

töötajate õigusi. Tegemist on kostja põhjendamatu oletusega, mille avaldamiseks puudus

kostjal alus ja kostja ei suutnud seda ka kohtumenetluses põhjendada. Ainuüksi asjaolu, et

ettevõttes töötas palju noori inimesi, ei võimalda teha järeldust, et töötajate teadmatust

soovitakse ära kasutada. Maakohus tugines üksnes AS subjektiivsele hinnangule.

4.5. Väidete nr 3, 4, 5 ja 6 osas eelistas maakohus kostja seletust hageja seletusele. Kostja ei

suutnud oma väiteid tõendada, kuigi tõendamiskoormus lasus kostjal. Kostja piirdus

tõendamisel vaid enda ütlustega, mis on hageja hinnangul ebausaldusväärsed. Lisaks tugines

maakohus põhjendamatult sellele, et kostja esitas Y nimelise isikuga kirjavahetuse. Tegemist

on ilmselgelt ebausaldusväärse tõendiga – pole tõendatud, kes on Y, kas ta töötas ettevõttes,

kus hageja oli juhatajaks. Esitatud tõendi näol on tegu vaid kirjavahetusest välja lõigatud

osadega, millest ei saa järeldada, et vastav isik üldse eksisteerib.

4.6. Hageja hinnangul tuleb hagi rahuldada tervikuna ja seega menetluskulud jätta kostja

kanda. Isegi, kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, on maakohus jaotanud

menetluskulud ebaõigesti. Hagi osalise rahuldamise korral ei saa menetluskulusid TsMS §

163 lg 1 järgi jaotada selliselt, et kulud jäävad tervikuna hageja kanda. Hageja esitas kostja

vastu kahju tekitava käitumise lõpetamise nõude ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude,

millest esimene rahuldati osaliselt ning teine tervikuna. Seega tuleb hageja hinnangul enamus

menetluskuludest jätta kostja kanda.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

2-20-17016

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas,

milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega

jätab menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda. Muus osas jätab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid muudab TsMS 657 lg 1 p 21 alusel maakohtu otsuse

põhjendusi osas, milles maakohus tugines Y nimelise isiku selgitustele. Ülejäänud osas

nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Apellatsioonkaebuse põhiliseks etteheiteks maakohtule on kostja vande all antud seletuse

eelistamine hageja vande all antud seletusele. TsMS § 232 lg 1 sätestab, et kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte,

arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole

ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud

teisiti. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus kostja vande all antud seletustele

hageja seletusest põhjendamatult suuremat kaalu.

7.1. Kohtunik on tõendeid hinnates vaba oma siseveendumuse kohaselt tõenditele kaalu

omistama (TsMS I komm (2016), § 232, p 3.6.22). Maakohus hindas muu hulgas kostja vande

all antud seletust ja leidis, et kostja antud väärtushinnangud (väide 1 ja väited 3–6) ei ole

ebakohased, samuti ei ole vaidlustatud osas ebaõiged hageja avaldatud väited (väited 2 ja 7),

mida maakohus on pidanud faktiväideteks. Maakohus kõrvutas asjas esitatud tõendeid (sh

poolte seletusi) teiste tõenditega ning pidas kostja seletust kogumis kaalukamaks kui hageja

seletust. Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et maakohus ei ole tuvastanud, et hageja ütlused

oleksid vasturääkivad või ebatäpsed. Selleks, et omistada kostja vande all antud seletusele

suuremat kaalu kui hageja vande all antud seletusele, ei pea hageja seletuses tingimata

tuvastama vasturääkivusi ega ebatäpsusi. Tõendeid kogumis hinnates tuleb kohtul järeldada,

kumma poole väited on tema siseveendumuse kohaselt tõendatud. Siinses asjas pidas

maakohus kaalukamaks kostja selgitusi, kuna need riimusid asjas esitatud teiste tõenditega

ning olid kohtu siseveendumuse kohaselt usutavad ja hageja esitatud tõenditest kaalukamad.

Konkreetsete väidete hindamisel on kohus andnud hinnangu nii poolte esitatud tõenditele (sh

nende kaalule) ning vastuolude korral hageja seletuse ja teiste tõendite vahel kõrvaldanud

vastuolud tõendite hindamise käigus. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et väärtushinnangu

ebakohasuse osas otsuse tegemisel peab maakohus andma hinnangu sellele, kas kostjal oli

põhjust arvata, et tema antud väärtushinnang on kohane. Kostja on seda vande all

põhjendanud ning kohus on lahendamisel kõrvutanud kostja seletust muude asjas esinevate

tõenditega. Hageja seletused ei lükka ümber seda, et kostja kujundatud arvamus ning selle

pinnalt avaldatud väärtushinnangud oleks olnud põhjendamatud.

7.2. Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette, et kuigi maakohus tuvastas, et

kostja avaldatud andmed haiguslehe kohta ei olnud tõesed, siis jättis maakohus selle asjaoluga

arvestamata teiste väidete osas. Hageja arvates illustreerib ebaõige faktiväite avaldamine

kostja soovi hagejat kahjustada, mis on ilmne ka teiste avaldatud väidete osas.

Ringkonnakohtu hinnangul ei too ühe ebaõige faktiväite avaldamine automaatselt kaasa teiste

faktiväidete väärust ega avaldatud väärtushinnangute ebakohasust. Maakohus on põhjendatult

andnud põhjaliku hinnangu igale väitele eraldi.

2-20-17016

7.3. Lisaks leiab hageja, et kostja avaldatud väited on liialdatud, mis kahandab kostja ütluste

usaldusväärsust, kuid kohus on jätnud selle ebaõigesti arvestamata. Maakohus leidis

vaidlustatud väidete osas õigesti, et kostja avaldatud faktiväited on õiged ja väärtushinnangud

põhjendatud. Maakohus ei tuvastanud väidete liialdatust ning ka ringkonnakohtule seda ei

nähtu.

8. Alljärgnevas vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele, milles hageja käsitleb

väiteid, mida maakohus ning menetlusosalised on varasemalt kvalifitseerinud faktiväidetena.

8.1. Maakohus leidis (otsuse punkt 15 ja selle alapunktid), et tõene on kostja faktiväide selle

kohta, et hageja ise otsustab, kas maksta töötajale töötasu olukorras, kus ühel kuul on töötatud

tundide arv väike ja tal on see mugavam lisada järgmise kuu töötasule (väide 2).

Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist on väärtushinnanguga. Kõnealuse väitega annab

kostja hinnangu, et hageja on töötasu väljamaksmisega viivitanud varasemalt ning teeb seda

ka edaspidi. Seetõttu on tegemist väärtushinnanguga. Pooled ei vaidle selle üle, et augustis

töötatud ühe päeva palga sai kostja oktoobris koos palgaga septembri eest. Seda, et augusti

töötasu maksti koos septembri palgaga 07.10.2019, on tööandja tunnistanud ka TVK

menetluses (II kd, tl 33–36). Hageja väidab, et kostja ja hageja olid selle osas sõlminud

kokkuleppe. Maakohus leidis õigesti, et kokkuleppe sõlmimine ei ole tõendatud. Seega

olenemata sellest, et hageja kinnitas oma vande all antud seletuses kokkuleppe olemasolu, ei

saa lugeda hageja väidet tõendatuks. See on vastuolus asjas esitatud muude tõenditega. Kostja

selgituse sellise kokkuleppe puudumise kohta muudab usutavaks asjas esitatud TVK otsus

ning asjaolu, et töötasu maksmata jätmist ilma kokkuleppeta kinnitab ka AS selgitus (tema

töötasu osas). Kuigi maakohus on ebaõigesti järeldanud, et tegemist on faktiväitega, ei ole see

kaasa toonud ebaõige lahendi tegemist. Eelkäsitletud tõenditest järeldub, et kostja antud

hinnang oli põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et avaldatud väitest

ei ole võimalik järeldada, nagu oleks kostjale jäetud välja maksmata töötasu terve augustikuu

eest. Kostja on selgitanud, et hageja otsustab, millal töötasu välja maksta, olukorras, kus ühel

kuul on töötatud tundide arv väike. Seetõttu ei mõista lugeja, hinnatuna mõistliku isiku

seisukohalt, postituses esitatud väidet selliselt, nagu oleks hageja jätnud välja maksmata kogu

eelneva töötatud kuu eest.

8.2. Maakohus leidis põhjendatult (otsuse punkt 23 ja selle alapunktid), et kostja avaldatud

faktiväide, et töövaidluskomisjoni 20.11.2019 otsus oli tööandja kahjuks (väide 7), on tõene.

Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette otsuse kontekstivälist hindamist.

Nimetatud otsuse resolutsioon on sõnastatud järgmiselt: „1. Rahuldada E.I avaldus CP

GROUP OÜ vastu. 2. Mõista CP GROUP OÜ-lt E.I kasuks välja hüvitis summas 4,50 eurot.

3. Mõista CP GROUP OÜ-lt E.I kasuks välja viivis summas 0,60 eurot.“. Seega on väide, et

TVK otsus tuli tööandja kahjuks, tõene. Apellatsioonkaebuses toob hageja esile, et TVK

rahuldas kostja avalduse 0,68% ulatuses, sest esialgses avalduses nõudis kostja hüvitist

749,34 eurot, kuid sai hüvitist ja viivist kokku üksnes 5,10 eurot. Siiski ei kajastu TVK

otsusest, et kostja avaldus oleks rahuldatud osaliselt. TVK on tuvastanud, et kostja on

töölepingu lõpetanud tööandjapoolsele rikkumisele tuginedes kehtivalt ja mõistnud välja

sellega seonduva hüvitise (4,5 eurot) ning töötasu maksmisega viivitamise eest viivise (0,6

eurot). Asjaolu, et TVK otsuse põhjendava osa punktis 8 on märgitud, et avaldaja hüvitise

nõue oli 730,35 eurot, ei too ringkonnakohtu hinnangul kaasa väite ebatõesust, kuna otsuse

resolutsioonist nähtuvalt on avaldus rahuldatud. Kuna TVK on rahuldanud kostja avalduse,

siis ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada kostja avaldatud faktiväidet VÕS § 1047 lg 1

mõttes ka mittetäielikuks või eksitavaks. Olukorras, kus otsuse resolutsioon ei kajasta nõude

kasvõi osalist rahuldamata jätmist, ei ole väide sellest, et otsus tuli tööandja kahjuks, ebaõige.

2-20-17016

Üksnes asjaolu, et kostjale välja mõistetud hüvitis oli väike, ei muuda fakti, et töötaja avaldus

rahuldati.

9. VÕS § 1046 lg 1 esimene lause sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või

muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Põhjendatud väärtushinnang ei ole ebakohane. Väärtushinnang on põhjendamatu, kui avaldaja

oli kujundanud oma negatiivse hinnangu kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid

selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist.

Isiku au teotava väärtushinnangu kohasus võib mh sõltuda ka sellest, kas isik, kelle kohta

hinnang käib, on andnud põhjust (alust) selliseks hinnanguks. Väärtushinnangu ebakohasus

võib olla tingitud samuti sellest, et tõeste asjaolude alusel kujundatud arvamus on oma sisult

põhjendamatult negatiivne (VÕS IV komm (2020), § 1046, p 3.4).

9.1. Kostja avaldas väärtushinnangu, et hageja võtab tööle enamasti noori inimesi, kuna neil

puuduvad teadmised töösuhteid reguleerivatest seadustest ja nende teadmatust on võimalik

ära kasutada (väide nr 1). Maakohus leidis, et avaldatu sisaldab nii faktiväidet (töötajad on

enamasti noored), kui ka kostja hinnangut (neid võetakse tööle seetõttu, et nende teadmatust

on võimalik ära kasutada). Selle üle, et pizzerias töötavad sageli noored, menetlusosalised

siinses vaidluses ei vaidle ning hageja on selle omaks võtnud 28.09.2023 vande all antud

seletuses. Küll aga peab hageja ebakohaseks ja õigusvastaseks hageja hinnangut, et noori

võetakse tööle seetõttu, et nende puudlike teadmiste kohta töösuhetest on neid võimalik ära

kasutada.

9.1.1. Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et kostja ei suutnud tõendada hageja järjepidevat

käitumist, kus hageja oleks sõlminud ettevõtte esindajana meelega töölepinguid noortega, et

neid ära kasutada. Ringkonnakohus selgitab, et hageja on avaldanud väärtushinnangu, mille

tõele vastavust siinses asjas ei tuvastata. Väärtushinnangu puhul tuleb kontrollida, kas

väärtushinnangu andmiseks oli kostjal põhjust.

9.1.2. Maakohus leidis, et kostja vande all antud seletuse ja AS kirjaliku selgitusega on

tõendatud, et kostja avaldatud väärtushinnang on põhjendatud. Maakohus on neid tõendeid

põhjalikult hinnanud (otsuse p 14 ja selle alapunktid), kohtu siseveendumuse kujunemine on

jälgitav. Mõlemad on esile toonud, et neid on survestatud haigena tööle tulema ning mõlemad

on esile toonud ka rikkumised palga maksmise osas. MS on seejuures märkinud, et oma

puudulike teadmiste tõttu ei osanud ta ise küsida talle töölepingu lõppemisel välja maksmisele

kuuluvat töötasu. Ringkonnakohus maakohtu põhjendusi kostja vande all antud seletuse ja AS

selgituse hindamisel ei korda. Muu hulgas on maakohus tuvastanud, et AS oli noor ega

osanud end töölepingu rikkumise eest kaitsta. Kostja kinnitas samu asjaolusid vande all.

Seoses hageja vande all antud selgitusega märgib ringkonnakohus, et need ei lükka ümber

asjaolusid, millest tulenevalt kostja oma väärtushinnangu kujundas. Hageja kinnitas vande all,

et töötajatele saadetakse enne tööle asumist tööleping, küsimuste tekkimise korral nendele

vastatakse. Ka töösuhte ajal vastab tööandja töötajate õiguslikele küsimustele. Seda, kas

hageja nõudis kostjalt tööle tulemist siis, kui kostja oli haige, hageja ei mäleta.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et arvestades kostja vande all antud seletusi ja

AS kirjalikku selgitust, on tõendatud, et töötajad kogesid haigena tööle tulekuks survestamist

ega osanud end vähese kogemuse tõttu kaitsta, mistõttu on kostja tõendanud, et tema

väärtushinnang oli põhjendatud. Hageja seletus selle kohta, et vastatakse töötajate

juriidilistele küsimustele, ei lükka ümber kostja avaldatud vastuväite põhjendusi, sest isegi,

kui tööandja annab töötajate tekkivatele juriidiliste küsimustele vastuseid, nähtub asjaoludest,

2-20-17016

et tööandja on ära kasutanud töötajate kogenematust (nende haigena tööle tulekuks

survestamisel ning palga maksmisel).

9.1.3. Apellatsioonkaebuse väide, et AS subjektiivsed hinnangud ei tõenda kostja väidet, et

noortega sõlmitakse töölepinguid seetõttu, et neid on lihtne ära kasutada, ei ole asjakohane.

Ringkonnakohus on eelnevalt selgitanud, et väärtushinnangu puhul ei saa ega tule tõendada

selle tõesust, vaid üksnes asjaolusid, millest tulenevalt saaks järeldada, et kostja kujundatud

arvamus ja väljendatud väärtushinnang on põhjendatud. Kostja vande all antud seletusi

kinnitab AS kirjalik selgitus.

9.1.4. Ka asjaolu, et kostja on avaldanud üleskutse endale teatada sarnastest rikkumistest alles

pärast hagi esitamist, ei välista nende isikute esile toodud asjaolude hindamist menetluses.

Kostja pidi tõendama, et tema kujundatud hinnangul oli alus ning selliste tõendite kogumist

kohtule esitamiseks pärast hagi esitamist ei saa pidada lubamatuks. Isegi, kui kostjal ei olnud

postituse avaldamise ajal protsessivormis olevad tõendeid kogutud, võivad kostja arvamust

kinnitada hiljem kogutud tõendid, mis juba avaldatud väärtushinnangu põhjendatust

kinnitavad. Ka see, mitu inimest üleskutsele reageeris, ei muuda tõendite kogumile antud

maakohtu hinnangut ebaõigeks.

10. Kostja esitas väärtushinnangu, et hageja nõudmised on ebamõistlikud ja põhjendamatud

ning ta käitub ebaadekvaatselt, sest ta hakkab karjuma ja avaldama pahameelt, kui tema

nõudmisi ei täideta (väide 3); hageja paneb töötajaid süüd tundma (väide 4); hageja käitub

survestavalt, ebaadekvaatselt, agressiivselt (väide 5); hageja suhtleb ebaviisakalt (väide 6).

Nende osas märgib ringkonnakohus järgmist.

10.1. Maakohus hindas nii hageja kui kostja selgitusi põhjalikult, seejuures põhjendades, miks

eelistab kostja ütlusi hageja omadele – selles vasturääkivuste puudumise, usaldusväärsuse

ning muude tõenditega kooskõla tõttu. Ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ei korda.

Küll aga nõustub ringkonnakohus, et maakohus on ebaõigesti tuginenud Y nimelise isiku ja

kostja vahelisele vestlusele. Olukorras, kus ei ole teada, kes on Y, mistõttu on tõend pärit

anonüümsest allikast, ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik pidada tõendit

usaldusväärseks. Ühtlasi ei ole anonüümse allika tõendile tuginemine kooskõlas poolte võrdse

kohtlemise põhimõttega (TsMS § 7). Kostja, kes ei tea tõendi allikat, ei saa sellele ka sisukaid

vastuväiteid esitada. Seetõttu jätab ringkonnakohus maakohtu otsusest välja selle punktides

14.6, 16.5, 16.8, 17.3, 17.5, 18.3, 18.4, 22.3, 22.4 ja 22.5 kajastatud hinnangud ja viited Y

selgitustele. See aga ei muuda maakohtu järeldusi ebaõigeks.

10.2. Ringkonnakohus rõhutab, et käsitletavad väited on väärtushinnangud, mistõttu ei ole

põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et kostja ei suutnud oma väiteid tõendada.

Väärtushinnangute puhul ei saagi kostja tõendada nende tõele vastavust, vaid kostja peab

tõendama nende põhjendatuse. Selleks peab kostja tõendama, et esinesid asjaolud, mis andsid

talle väärtushinnangus avaldatud arvamuse kujundamiseks piisava aluse. Sellised asjaolud on

kostja esile toonud ja tõendanud.

10.2.1. Maakohus on otsuse punktis 18 ja selle alapunktides õigesti leidnud, et kostja on

põhjendanud oma väärtushinnangut, et hageja nõudmised on ebamõistlikud ja põhjendamatud

ning et ta käitub ebaadekvaatselt, sest ta hakkab karjuma ja avaldama pahameelt, kui tema

nõudmisi ei täideta (väide 3). Sellise järelduse tegi maakohus kostja vande all antud ütluste

ning Y nimelise isiku seletusele tuginedes (viimase jättis ringkonnakohus tõendite kogumist

välja). Maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata AL avaldatud kommentaari, mis on

postitatud kostja avaldatud postituse alla (nähtav I kd tl 72 kajastatud URL aadressist).

Maakohus jättis nimetatud tõendi arvestamata, sest sellest ei nähtud viide hagejale. Samas

2-20-17016

jättis maakohus tähelepanuta, et nimetatud kommentaar oli lisatud postituse juurde, kus

hageja oli märgitud. Seetõttu peab ringkonnakohus kommentaari hagejaga seostatavaks. AL

selgitab, et tema sõbrannale esitati tööle tulemise nõue isegi siis, kui ta oli lapsega

hoolduslehel ning töötajate õpetamine käis sõimuga. Hageja on vande all antud seletuses

väitnud, et ta ei sõimanud telefonikõnes kostjat, kuid kindlasti väljendas meelepaha. Samuti

väitis hageja, et ei ole käitunud kostja juhendamisel tema suhtes agressiivselt ja enda arvates

üritas pigem toetada ja õpetada. Need ütlused on vastuolus kostja vande all antud seletustega,

mida kinnitab täiendavalt AL avaldatud kommentaar. Hageja esitatud AS ja EK kinnituskirjad

kirjeldavad nende enda positiivset kogemust, mis aga ei lükka ümber kostja ja AL

vastupidiseid kogemusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja on põhjendanud oma

väärtushinnangu kujunemist, tõendades seda kostja vande all antud seletusega ning

ringkonnakohus leiab, et seda kinnitab ka AL kommentaar.

10.2.2. Maakohus on ka õigesti leidnud, et kostja hinnang, et hageja paneb töötajaid süüd

tundma (väide nr 4), on põhjendatud (otsuse punkt 17 ja selle alapunktid). Hinnang on antud

kokkuvõttena järgmistele asjaoludele: töötajate haigestumise korral nõuab hageja teistelt

töötajatelt tööle tulemist, arvestamata, et neil võivad olla sellel päeval õpingud; hageja

survestab haiget töötajat tööle tulema, väites, et haigestumine ei ole põhjuseks kohustuste

mittetäitmisele; hageja ütleb töötajatele, et nad rikuvad oma kohustusi, kui ei suuda tööga

hakkama saada. Selle tulemusena tekitab hageja töötajates süütunde, et nad ei täida

töölepingut. Kostja vande all antud ütlused konkreetsete juhtumite kohta olid maakohtu

hinnangul usaldusväärsed ja ringkonnakohus nõustub sellega. Haiguslehel tööle tulemise nõue

on tõendatud maakohtu otsuses märgitud tõenditega. Lisaks tõendab seda ka AL

kommentaaris avaldatu. Kostja on vande all selgitanud, et hageja esitatud väited, et „sul on

tööleping, sa pead tööle tulema ning „sa oled kogu aeg haige, ma ei usu sind“, tekitasid temas

süütunnet töölepingus sätestatud kohustuste täitmata jätmise pärast. Samuti on kostja

avaldanud, et hageja on öelnud: „Mõtle oma peaga, kes tahab sinu asemel laupäeval tööle

tulla“ ning et kui kostja tööle ei tule, siis leitakse normaalsed töötajad, kes oma peaga

mõtlevad. Ringkonnakohus peab usutavaks, et haigena tööletulekuks survestamise olukorras

tundis kostja ei süüdi. Hageja vande all antud seletuse kohaselt ei sisenda ta töötajatele, et nad

ei täida oma kohustusi ega suuda hakkama saada. Hageja kinnitab ka, et haiguslehtedega

manipuleerimist tuleb ette ja kahtluste esinemisel harvadel juhtudel haiguslehtede

põhjendatust kontrollitakse. Hageja antud üldsõnaline seletus on seega vastuolus kostja antud

seletuse ja AL kommentaaris avaldatuga. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

põhjendatult omistanud kostja seletusele suurema kaalu. Seega on kostja põhjendanud,

millistel asjaoludel kujunes tema avaldatud väärtushinnang ning kohus leiab, et avaldatud

väärtushinnang ei ole ebakohane.

10.2.3. Maakohus on otsuse punktis 16 ja selle alapunktides õigesti leidnud, et põhjendatud on

kostja hinnang hageja survestava, ebaadekvaatse, agressiivse käitumise kohta (väide nr 5).

Kostja selgitas, et asjaolud, mille alusel tema hinnang kujunes, olid seotud hageja ja kostja

vahel toimunud telefonivestlusega ja olukorraga, kus hageja õpetas kostjat pitsat tegema.

Kostja seletused tõendasid, et hageja võib asuda töötaja peale karjuma, kui töötaja ei tee

midagi piisavalt kiiresti; et hageja võib hakata töötajat survestama, nõudes tööle tulemist ajal,

kui töötaja viibib haiguslehel; et hageja võib käituda töötaja suhtes ähvardavalt ja

agressiivselt. Agressiivset käitumist kinnitab ka AL kommentaar ning haigena tööle tuleku

survestamist kinnitab kostja ja hageja vaheline kirjavahetus. Hageja vande all antud seletus on

vastuolus eelnevalt analüüsitud tõenditega, mistõttu sai maakohus kaalukamaks lugeda kostja

vande all antud seletuse. Kuivõrd hageja on põhjendanud hinnangut, ei ole see ebakohane

VÕS § 1046 lg 1 mõttes.

2-20-17016

10.2.4. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja hinnang hageja ebaviisaka suhtlemise kohta on

põhjendatud (väide nr 6, otsuse punkt 22 ja selle alapunktid). Kostja selgitas, et ta on kogenud

hageja ebaviisakat suhtlemist. Maakohus leidis, et kostja seletust tuleb eelistada hageja

ütlustele. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus kostja seletusele suuremat kaalu

põhjendamatult. Maakohus arvestas käsitatava hinnangu juures põhjendatult kostja muude

episoodide kohta antud selgitusi. Asjas esitatud tõendid kogumis näitavad, et hageja võib

töötajaga ebaviisakalt suhelda. Kuivõrd hageja on põhjendanud hinnangut, ei ole see

ebakohane VÕS § 1046 lg 1 mõttes.

11. Kuigi maakohus on leidnud, et kostja esitatud faktiväide on tõene ning väärtushinnangud

kohased, on kohus leidnud ka, et väidete avaldamine ei ole õigusvastane. Tõese faktiväite ja

kohaste väärtushinnangute avaldamisega ei ole kostja toime pannud hageja isikuõiguste

rikkumist. Alles pärast seda, kui on tuvastatud faktiväite ebaõigsus või väärtushinnangu au

teotav iseloom ja selle ebakohasus, hinnatakse avaldamise õigusvastasust VÕS § 1046 lg-tes 1

ja 2 sätestatud kriteeriumide järgi (VÕS IV komm (2020), § 1046, p 3.4). Rikkumise

puudumise tõttu ei ole siinses asjas vajalik rikkumise õigusvastasust analüüsida.

Ringkonnakohus selgitab, et isegi juhul, kui ülal toodud väidete avaldamine saaks olla

käsitletav hageja isikuõiguste rikkumisena, on maakohus õigesti leidnud, et puudub

õigusvastasus. VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb õigusvastasuse tuvastamisel arvestada

rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise

raskuse vahel. Seega on kohtul õigusvastasuse hindamisel ulatuslik kaalutlusõigus. Maakohus

on analüüsinud kõigi väidete esitamise põhjust, ajendit ja avaldamise asjaolusid. Selle

tulemusena leidis maakohus, ei väidete avaldamine ei ole ka õigusvastane. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole maakohus õigusvastasuse hindamisel VÕS § 1046 lg-st 1 tulenevaid

kaalutlusõiguse piire rikkunud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohus jättis

TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda, arvestades seejuures, et hagi rahuldati

võrreldes hagis taotletuga ebaolulises ulatuses.

12.1. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väidetega selles, et TsMS § 163 lg 1 ei näe ette

menetluskulude hageja kanda jätmist olukorras, kus hagi on rahuldatud osaliselt. Hagi osalise

rahuldamise korral näeb TsMS § 163 lg 1 ette kaalutlusõiguse piirid ning kohtul on võimalik

valida kolme alternatiivi vahel: jaotada menetluskulud võrdselt, võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatuses või jätta menetluskulud osaliselt või täielikult poolte endi kanda. Jaotuse viisi, mille

kohaselt jätta menetluskulud täielikult hageja kanda, TsMS § 163 lg 1 ette ei näe. Hagi

osalise rahuldamise korral peaks kohus lähtuma ühest TsMS § 163 lg 1 sätestatud

alternatiivist (RKTKo 11.02.2022, 2-19-2497/71, p 28).

12.2. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osas, milles maakohus jättis

menetluskulud täies ulatuses hageja kanda ning teeb uue otsuse, milles jätab menetluskulud

poolte endi kanda. Õige on maakohtu järeldus, et hagi rahuldati väikeses osas. Hageja

pöördus kohtusse kaheksa väite osas, millest üksnes ühe osas leidis maakohus, et avaldatud

faktiväide ei ole tõene ja on õigusvastane. Kohus mõistis kostjalt hageja mittevaralise kahju

hüvitamiseks välja 100 eurot.

2-20-17016

12.3. Menetluskulude jaotuse otsustamisel tuleb kohtul teha kaalutluspõhine valik, arvestades

võimalikult suures ulatuses ka seda, missugusel määral saavutas hageja kohtusse

pöördumisega taotletud eesmärgi (RKTKo 22.12.2022, 2-19-2709 p-d 10 ja 13-14). Kohtul

tuleb TsMS § 163 kohaldamisel tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane (RKTKo

27.03.2017, 3-2-1-18-17, p 17). Siinses asjas on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta

menetluskulud poolte endi kanda. Hagis tugines hageja peamiselt sellele, et avaldatud

postitustega on rikutud tema isikuõigusi ja avaldatud au teotavaid faktiväiteid ja

väärtushinnanguid. Hageja taotles seejuures faktiväidete ja väärtushinnangute eemaldamist ja

mittevaralist kahju. Kuigi maakohus rahuldas hageja nõude osas, millega hageja soovis väite:

„Ta /…/ ei tea, kuidas haigusleht töötab /…/ nüüd aga ei saa ta nuppu vajutada selleks, et

haiguslehte kinnitada, sest sel juhul töötaja saab haigekassalt raha“, eemaldamist. Arvestades

kogu postituse sisu ning avalikustatud väiteid, moodustab nimetatud lauseosa eemaldamine

kogu vaidlusest väikese osa. Hagi eesmärk jäi ülekaalukas osas saavutamata. Seetõttu leiab

ringkonnakohus, et õiglane oleks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

13. TsMS § 171 lg 1 sätestab, et apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või

teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse või teistmisavalduse

esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse

üksnes osas, mis puudutas maakohtu menetluskulude jaotust, kuid ringkonnakohus ei jätnud

menetluskulusid apellatsioonkaebuses märgitud („enamus“) osas kostja kanda. Seega on ka

menetluskulusid puudutav taotlus rahuldatud üksnes osaliselt. Kolleegium leiab, et ka

apellatsioonimenetluse kulud on õiglane jätta menetlusosaliste endi kanda TsMS § 171 lg 1 ja

§ 163 lg 1 koosmõjus. Suurem osa apellatsioonkaebuse eesmärgist jäi hagejal saavutamata.

14. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)