2-22-136217/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-136217

Tsiviilasi

Omega Invest OÜ hagi T. P. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

4 176,51 eurot

Menetlusosalised ja

esindajad

Hageja: Omega Invest OÜ (registrikood: 10866568)

Hageja lepinguline esindaja: A.-L. V. (e-post:XXX

Kostja: T. P. (isikukood: XXX, elukoht teadmata)

Asja läbivaatamine lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt T. P. hageja Omega Invest OÜ kasuks välja põhivõlgnevus summas 1

011,39 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 471,71 eurot.

3. Mõista kostjalt T. P. hageja Omega Invest OÜ kasuks välja viivised alates 22.02.2025

kuni põhinõude summas 1 011,39 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

4. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud 35% ulatuses kostja T. P. kanda ja 65% ulatuses hageja Omega

Invest OÜ kanda.

2. Mõista kostjalt T. P. hageja Omega Invest OÜ kasuks välja menetluskulud summas

360,50 eurot.

3. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palus mõista välja kostjalt hageja kasuks

lepingust S193156186 tulenev põhivõlgnevus 760,88 eurot, intress 132,07 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 975,44 eurot, lepingust S193208409 tulenev põhivõlgnevus 1

172,25 eurot, intress 117,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1 018,69 eurot.

2. Hagi aluses olevata asjaolude kohaselt olles tutvunud portaalihalduri OÜ Omaraha poolt

hallatava e-teenuste keskkonna laenutingimustega ja laenusaaja tingimustega sõlmis kostja

portaalihaldur OÜ Omaraha vahendusel 22.05.2019 laenulepingu nr S192875560, mille alusel

sai kostja laenu summas 1 690,00 eurot. Laenulepingu tingimuste kohaselt moodustas

koguintressi määraks 26,20% aastas, perioodiks lepiti kokku 2 aastat. Tulenevalt lepingu

tingimustest viivise määr võrdub intressiga, so 26,20% aastas (0,072% päevas) kaasnevad

kulud). Krediidi kulukuse määr on 32,400% aastas, mis on arvutatud eeldusel, et

krediidisumma on 1 690,00 €, intressimäär on 26,20%, lepingu kestus 24 kuud, lepingutasu

33,80 € ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus.

3. Kostja sai küll raha kätte, kuid kokkuleppeliseid osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja

kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel. Kostja jättis täielikult tasumata jaanuarikuu,

veebruarikuu ja märtsikuu osamaksed, mistõttu laenuandja nõue on muutunud sissenõutavaks

VÕS § 82 lg 7 tähenduses ning laenuandja oli õigustatud kohustuste täitmist. Laenuandja

saatis 04.05.2020 laenulepingu nr S192875560 ülesütlemise teatise ning loovutas olemasoleva

nõude kostja vastu hagejale Omega Invest OÜ-le. Kõik kirjad saadetakse läbi süsteemi kliendi

poolt andmebaasis sisestatud e-posti aadressile (XXX). Seega lepingu ülesütlemise avaldus

oli kostjale kätte toimetatud TsÜS § 69 lg 3 mõttes. Hageja hinnangul laenuandja järgis VÕS

§ 416 lg 1 sätestatud nõudeid lepingu lõpetamiseks tarbijaga.

4. Olles tutvunud portaalihalduri OÜ Omaraha poolt hallatava e-teenuste keskkonna

laenutingimustega ja laenusaaja tingimustega sõlmis T. P. portaalihaldur OÜ Omaraha

vahendusel 28.08.2019 laenulepingu nr S193156186, mille alusel sai kostja laenu summas 1

590,00 eurot.

5. Laenulepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määraks 27,92% aastas,

perioodiks lepiti kokku 5 aastat. Tulenevalt lepingu tingimustest viivise määr võrdub

intressiga, so 27,92% aastas (0,077% päevas). Krediidi kulukuse määr on 33,80% aastas, mis

on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 1 590,00 €, intressimäär on 27,92%, lepingu

kestus 36 kuud, lepingutasu 31,80 € ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies

mahus.

2 / 11

6. Kostja sai küll raha kätte, kuid kokkuleppeliseid osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja

kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel. Kostja jättis täielikult tasumata jaanuarikuu,

veebruarikuu ja märtsikuu osamaksed, mistõttu laenuandja nõue on muutunud sissenõutavaks

VÕS § 82 lg 7 tähenduses ning laenuandja oli õigustatud kohustuste täitmist. Laenuandja

saatis 07.05.2020 laenulepingu nr S193156186 ülesütlemise teatise ning loovutas olemasoleva

nõude kostja vastu hagejale Omega Invest OÜ-le. Kõik kirjad saadetakse läbi süsteemi kliendi

poolt andmebaasis sisestatud e-posti aadressile (XXX). Seega lepingu ülesütlemise avaldus

oli kostjale kätte toimetatud TsÜS § 69 lg 3 mõttes. Hageja hinnangul laenuandja järgis VÕS

§ 416 lg 1 sätestatud nõudeid lepingu lõpetamiseks tarbijaga.

7. Olles tutvunud portaalihalduri OÜ Omaraha poolt hallatava e-teenuste keskkonna

laenutingimustega ja laenusaaja tingimustega sõlmis T. P. portaalihaldur OÜ Omaraha

vahendusel 17.09.2019 laenulepingu nr S193208409, mille alusel sai kostja laenu summas 1

200,00 eurot.

8. Laenulepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määraks 30,46% aastas,

perioodiks lepiti kokku 5 aastat. Tulenevalt lepingu tingimustest viivise määr võrdub

intressiga, so 30,46% aastas (0,084% päevas). Krediidi kulukuse määr on 36,50% aastas, mis

on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 1 200,00 €, intressimäär on 30,46%, lepingu

kestus 60 kuud, lepingutasu 24,00 € ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies

mahus.

9. Kostja sai küll raha kätte, kuid kokkuleppeliseid osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja

kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel. Kostja jättis täielikult tasumata jaanuarikuu,

veebruarikuu ja märtsikuu osamaksed, mistõttu laenuandja nõue on muutunud sissenõutavaks

VÕS § 82 lg 7 tähenduses ning laenuandja oli õigustatud kohustuste täitmist. Laenuandja

saatis 27.04.2020 laenulepingu nr S193208409 üles ning loovutas olemasoleva nõude kostja

vastu hagejale Omega Invest OÜ-le. Kõik kirjad saadetakse läbi süsteemi kliendi poolt

andmebaasis sisestatud e-posti aadressile (XXX). Seega lepingu ülesütlemise avaldus oli

kostjale kätte toimetatud TsÜS § 69 lg 3 mõttes. Hageja hinnangul laenuandja järgis VÕS §

416 lg 1 sätestatud nõudeid lepingu lõpetamiseks tarbijaga.

10. Pärast lepingu lõppemist tasus kostja hagejale kokku 2 515,00 eurot.

11. Lepingu S192875560 kehtivuse ajal tasus kostja maksegraafiku alusel põhinõude katteks

kokku 410,22 eurot, seejuures kostja viimane tagasimakse laenusumma katteks oli 03.01.2020

summas 62,46 eurot. Seega nõude loovutamise ajal kostja põhivõlgnevus oli 1 279,78 eurot (1

690,00 – 410,22). Kostja tasus põhivõlgnevuse 08.09.2021 täies ulatuses.

12. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta

intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Nõude loovutamise ajal kogunes kostjal hageja ees tasumata intress vastavalt lepingu

tingimustele perioodil 22.01.2020 kuni 04.05.2020 (lepingu ülesütlemiseni) summas 103,30

eurot tulenevalt maksegraafikust 26,20% aastas.

13. Hageja märgib, kostja tasus 08.09.2021 intressi nõude täies ulatuses.

14. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1

ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja nõuab kostjalt viivitusintressi kokku lepitud

intressimäära alusel tulenevalt Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punktist 3

summas 424,04 eurot alates laenulepingu ülesütlemisest järgneval päeval 05.05.2020 kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni 08.09.2021.

15. Hageja märgib, et kostja tasus viivise nõude täies ulatuses 08.09.2021.

3 / 11

16. Lepingu S193156186 kehtivuse ajal tasus kostja maksegraafiku alusel põhinõude katteks

kokku 121,24 eurot, seejuures kostja viimane tagasimakse laenusumma katteks oli 03.01.2020

summas 31,36 eurot. Nõude loovutuse ajal kostja põhivõlgnevus oli 1 468,76 eurot. Pärast

lepingu lõppemist tasus kostja põhivõlgnevuse katteks 707,88 eurot. Lähtudes eeltoodud

selgitustest võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevust summas 760,88 eurot (1 590,00 – 121,24

– 707,88).

17. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta

intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Kostjal on hageja ees tasumata intressi vastavalt lepingu tingimustele perioodil 28.01.2020

kuni 07.05.2020 (lepingu ülesütlemiseni) summas 132,07 eurot tulenevalt maksegraafikust

27,92% aastas.

18. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1

ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja nõuab kostjalt viivitusintressi kokku lepitud

intressimäära alusel tulenevalt Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punktist 3

summas 264,81 eurot alates laenulepingu ülesütlemisest järgneval päeval 08.05.2020 kuni

hagiavalduse esitamiseni 05.03.2023.

19. Lepingu S193208409 kehtivuse ajal tasus kostja maksegraafiku alusel põhinõude katteks

kokku 27,75 eurot, seejuures kostja viimane tagasimakse laenusumma katteks oli 21.12.2019

summas 9,48 eurot. Pärast lepingu lõppemist kostja poolt ei olnud ühtegi tagasimakset

põhivõla katteks. Lähtudes eeltoodud selgitustest võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevust

summas 1 172,25 eurot (1 200,00 – 27,75).

20. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta

intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Kostjal on hageja ees tasumata intressi vastavalt lepingu tingimustele perioodil 17.01.2020

kuni 27.04.2020 (lepingu ülesütlemiseni) summas 117,18 eurot tulenevalt maksegraafikust

30,46% aastas.

21. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1

ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja nõuab kostjalt viivitusintressi kokku lepitud

intressimäära alusel tulenevalt Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punktist 3

summas 1 018,69 eurot alates laenulepingu ülesütlemisest järgneval päeval 28.04.2020 kuni

hagiavalduse esitamiseni 05.03.2023.

Kostja seisukoht

22. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

23. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hagiavalduse täiendusega ning uurinud esitatud

tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

24. Kohus tuvastab, et OÜ Omaraha ja kostja sõlmisid 22.05.2019 laenulepingu nr

S192875560, mille alusel sai kostja laenu summas 1 690,00 eurot. Laenulepingu tingimuste

kohaselt moodustas koguintressi määraks 26,20% aastas, perioodiks lepiti kokku 2 aastat.

Tulenevalt lepingu tingimustest viivise määr võrdub intressiga, so 26,20% aastas (0,072%

päevas) kaasnevad kulud). Krediidi kulukuse määr on 32,400% aastas, mis on arvutatud

eeldusel, et krediidisumma on 1 690,00 €, intressimäär on 26,20%, lepingu kestus 24 kuud,

lepingutasu 33,80 € ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus (dtl 180-187).

4 / 11

25. Kohus tuvastab, et OÜ Omaraha ja kostja sõlmisid 28.08.2019 laenulepingu nr

S193156186, mille alusel sai kostja laenu summas 1 590,00 eurot. Laenulepingu tingimuste

kohaselt moodustas koguintressi määraks 27,92% aastas, perioodiks lepiti kokku 5 aastat.

Tulenevalt lepingu tingimustest viivise määr võrdub intressiga, so 27,92% aastas (0,077%

päevas). Krediidi kulukuse määr on 33,80% aastas, mis on arvutatud eeldusel, et

krediidisumma on 1 590,00 €, intressimäär on 27,92%, lepingu kestus 36 kuud, lepingutasu

31,80 € ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus (dtl 189-193).

26. Kohus tuvastab, et OÜ Omaraha ja kostja sõlmisid 17.09.2019 laenulepingu nr

S193208409, mille alusel sai kostja laenu summas 1 200,00 eurot. Laenulepingu tingimuste

kohaselt moodustas koguintressi määraks 30,46% aastas, perioodiks lepiti kokku 5 aastat.

Tulenevalt lepingu tingimustest viivise määr võrdub intressiga, so 30,46% aastas (0,084%

päevas) (vt. teabeleht punk 3, kaasnevad kulud). Krediidi kulukuse määr on 36,50% aastas,

mis on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 1 200,00 €, intressimäär on 30,46%, lepingu

kestus 60 kuud, lepingutasu 24,00 € ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies

mahus (dtl 152-160).

27. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses

antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui

see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele.

28. Esile toodud asjaoludel andis hageja oma majandus- või kutsetegevuses krediiti

füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on hageja ja kostja

sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 407 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes.

29. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal

algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg

1) on seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14)

30. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 22.05.2019 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,01%

(kohaldus alates 30.11.2018 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses

kehtestatud piirmääraks lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 20,01% = 60,03%. Eesti Panga

poolt avaldatud andmete kohaselt oli 28.08.2019 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 19,37% (kohaldus alates

31.05.2019 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks

lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 19,37% = 58,11%. Eesti Panga poolt avaldatud andmete

kohaselt oli 17.09.2019 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue

kuu keskmine krediidi kulukuse määr 19,37% (kohaldus alates 31.05.2019 väljastatud

laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks lepingu sõlmimise ajal

oli seega 3 * 19,37%=58,11%. Kostjale antud laenude KKM oli vastavalt 32,40%, 33,80% ja

36,50% aastas, seega kostjale antud laenude KKM ei ületanud laenu väljastamise ajal

seadusega kehtestatud piirmäära. Seega jäi lepingu krediidikulukuse määr lubatu piiresse.

31. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka

juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr

2-21-13098, p-d 13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

5 / 11

krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098

p-d 17)

32. Riigikohus1 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist:

„Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Krediidiandja

peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste

kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti

peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas

lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste

tarbijaga seotud näitajate kohta:

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

1) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

2) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1

p 3);

3) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.“

33. Kohus kohustas hagejat 17.05.2024. a määrusega (dtl 212-214) esitama asjaolud ja

tõendid, kuidas on esialgne võlausaldaja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

34. Hagiavaldusest ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus läbi

viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

35. Hagiavaldusest ja hageja täiendavatest selgitustest nähtuvalt on laenuandja saanud

andmed kostja regulaarse sissetuleku ja kohustuste kohta kostja esitatud laenutaotlusest.

Lisaks krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi laenuandja päringud AS-ile Creditinfo

Eesti ja OÜ-le Krediidiregister, mille andmete kohaselt laenusaajal kehtivaid maksehäireid ei

olnud. Kostja märkides 22.05.2019 esitatud taotluses laenu summas 1 690,00 saamiseks

igakuiseks sissetulekuks 1200,00 eurot, majapidamiskuludeks 450 eurot, finantskohustusteks

0 eurot. Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks tehti päring Pensioniregistri

1 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18.

6 / 11

andmebaasi ja saadi vastus 1 613,00 eurot. Lõplik arvestatud sissetulek saadi vastavalt

menetlusandmetes toodud arvutustele ja Omaraha arvestas laenusaaja sissetulekuna 1 613,00

eurot. Kohustustena arvestati: igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel 450,00 eurot;

Omaraha arvestas laenusaaja kohustustena 450,00 eurot. Võttes arvesse, et tagasimakse

suuruseks on 91,21 eurot, siis sissetulekute ja kohustuste vahe oli piisav laenu saamiseks.

36. Kostja märkis 28.08.2019 taotluse laenu summas 1 590,00 euro saamiseks igakuiseks

sissetulekuks 1400,00 eurot, majapidamiskuludeks 500 eurot, finantskohustusteks 0 eurot.

Laenu andmiseks tehti päring AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister, mille andmete

kohaselt laenusaajal kehtivaid maksehäireid ei olnud. Laenusaaja krediidivõime hindamiseks

analüüsis Omaraha tarbija sissetulekuid ja kohustusi ja võrdles neid laenusaaja poolt taotlusel

esitatud andmetega. Laenusaaja märkis taotluses enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1

400,00 eurot, majapidamiskuludeks 500,00 eurot ja finantskohustusteks 0,00 eurot. Keskmise

igakuise sissetuleku kontrollimiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi ja saadi vastus 1

584,00 eurot. Lõplik arvestatud sissetulek saadi vastavalt menetlusandmetes toodud

arvutustele ja Omaraha arvestas laenusaaja sissetulekuna 1 584,00 eurot. Kohustustena

arvestati: igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel 500,00 eurot; Omaraha arvestas

laenusaaja kohustustena 500,00 eurot. Võttes arvesse, et tagasimakse suuruseks on 65,69

eurot, siis sissetulekute ja kohustuste vahe oli piisav laenu saamiseks

37. Kostja märkis 17.09.2019 taotluse laenu summas 1 200,00 euro saamiseks igakuiseks

sissetulekuks 1400,00 eurot, majapidamiskuludeks 500 eurot, finantskohustusteks 0 eurot.

Laenu andmiseks tehti päring AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister, mille andmete

kohaselt laenusaajal kehtivaid maksehäireid ei olnud. Laenusaaja krediidivõime hindamiseks

analüüsis Omaraha tarbija sissetulekuid ja kohustusi ja võrdles neid laenusaaja poolt taotlusel

esitatud andmetega. Laenusaaja märkis taotluses enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1

400,0 eurot. Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks tehti päring Pensioniregistri

andmebaasi ja saadi vastus 1 584,00 eurot. Kohustustena arvestati: igakuine

majapidamiskulude suurus taotlusel 500,00 eurot; Omaraha arvestas laenusaaja kohustustena

500,00 eurot. Võttes arvesse, et tagasimakse suuruseks on 39,16 eurot, siis sissetulekute ja

kohustuste vahe oli piisav laenu saamiseks. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal

põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust

tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel.

38. Hagiavaldusest ega hageja täiendavatest selgitusest ei nähtu, et krediidiandja oleks

kontrollinud kostja esitatud andmeid tema sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta.

Hageja selgitustest ei nähtu, et laenuandja oleks küsinud kostja arvelduskonto väljavõtet ning

kohtu hinnangul ei ole hageja ka tõendanud, et muud andmed peale kostja pangakonto

väljavõtte olid piisavad kostja krediidivõime hindamiseks, kuivõrd krediidiandja ei ole

kogunud andmeid, mis võimaldaks kontrollida, milline on kostja sissetuleku suurus ja kas

kostjal on teisi varalisi kohustusi.

39. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Lisaks maksehäirete

puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline

seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane

lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et

krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja sissetulekute,

väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Üksnes maksehäirete

7 / 11

puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija

sissetuleku, kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei

võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kostjalt

ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Tegemata kindlaks kostja igakuised

majapidamiskulud, ei saanud krediidiandja veenduda kostja võimes oma igakuisest

sissetulekust laenu tagastada.

40. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli

küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 2-23-117478 5/7 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-

14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud

41. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Sellest tuleneb, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus tagastada

laenu põhiosa ning tasuda laenult VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi. 2

42. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

43. Kohus on 17.05.2024 määruses hagejale selgitanud, et kohtu esialgsel hinnangul on

kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõte. Kohus andis

hagejale võimaluse esitada VÕS § 4034 lg 7 järgne ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed

uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist.

44.

01.07.2024 hageja esitas VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse, s.o määras kostjale

uued tagasimaksed.

45. Laenulepingu nr S192875560 alusel määras hageja osamaksed ajavahemikus

22.06.2019-22.11.2020 (dtl 222). Hageja selgituse kohaselt laenulepingu nr S192875560

alusel laenuperiood oli 24 kuud. Kostja sai laenu summas 1 605,00 eurot, kuumakse 91,21

eurot. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja kokku 648,47 eurot, seejuures viimane tagasimakse

2 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94

sätestatud intressimäärast (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 24)

8 / 11

oli 03.01.2020. Seega kostja jättis tasumata 22.01.2020 tagasimakse, 22.02.2020 tagasimakse,

22.03.2020 tagasimakse, ja 22.04.2020 tagasimakse. (68,08 € põhi + 23,68 intress). Seega jäi

kostja viivitusse vähemalt 3 järjestikuse maksega, mistõttu ülesütlemise eeldused on täidetud.

Kohus tuvastab, et laenuandja saatis 04.05.2020 laenulepingu nr S192875560 ülesütlemise

teatise läbi süsteemi kliendi poolt andmebaasis sisestatud e-posti aadressile (XXX) (dtl 188).

Seega lepingu ülesütlemise avaldus oli kostjale kätte toimetatud TsÜS § 69 lg 3 mõttes.

46. Laenulepingu nr S193156186 alusel määras hageja osamaksed ajavahemikus

28.09.2019-28.07.2021 (dtl 223). Hageja selgituse kohaselt laenulepingu nr S193156186

laenuperiood oli 36 kuud. Kostja sai laenu summas 1 510,00 eurot. Kuumakse 65,69 eurot.

Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja kokku 265,27eurot, seejuures viimane tagasimakse oli

03.01.2020. Seega jäi kostja viivitusse vähemalt 3 järjestikuse maksega mistõttu ülesütlemise

eeldused on täidetud. Kohus tuvastab, et laenuandja saatis 07.05.2020 laenulepingu nr

S193156186ˇülesütlemise teatise läbi süsteemi kliendi poolt andmebaasis sisestatud e-posti

aadressile (XXX) (dtl 151). Seega lepingu ülesütlemise avaldus oli kostjale kätte toimetatud

TsÜS § 69 lg 3 mõttes.

47. Laenulepingu nr S193208409 alusel määras hageja osamaksed ajavahemikus

17.10.2019-17.03.2022. Hageja selgitus kohaselt laenulepingu nr S193208409l laenuperiood

oli 60 kuud. Kostja sai laenu summas 1 139,50 eurot. Kuumakse 39,16 eurot Lepingu

kehtivuse ajal tasus kostja kokku 118,11 eurot, seejuures viimane tagasimakse oli 21.12.2019.

Kohus tuvastab, et laenuandja saatis 27.04.2020 laenulepingu nr S193208409 ülesütlemise

teatise läbi süsteemi kliendi poolt andmebaasis sisestatud e-posti aadressile (XXX) (dtl 161).

Seega lepingu ülesütlemise avaldus oli kostjale kätte toimetatud TsÜS § 69 lg 3 mõttes.

48. Eeltoodus tulenevalt oli laenuandjal õigus eelnimetatud teatistega Laenulepingud üles

öelda. Seega oli laenulepingute ülesütlemine kehtiv.

49. Ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja

kohta juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5 ls 1). Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima

lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Lepingu

erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi

tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni

tekkinud intressi- ja viivisenõuded.

50. Hageja on selgitanud, et laenulepingu nr S192875560 kehtivuse perioodil tasus kostja

kokku 648,47 eurot, seega laenulepingu S192875560 põhiosa jääk oli 956,53 eurot (1 605,00

– 648,47). Pärast laenulepingu kehtivust kostja tasus 08.09.2021 laenulepingust nr

S192875560 tuleneva põhivõlgnevus täies ulatuses. Seega puudub hagejal laenulepingust nr

S192875560 tulenev põhinõue.

51. Hageja on selgitanud, et laenulepingu nr S193156186 alusel on kostja tasunud

põhivõlgnevuse katteks 707,88 eurot, kuid peale ümberarvestuse tegemist tuleb välja, et

kostja põhivõlg on tasutud täies ulatuses.

52.

01.07.2024 kohtule esitatud menetlusdokumendis hageja on selgitanud, et laenulepingu

nr S193208409 alusel kostja sai laenu summas 1 139,50 eurot ja lepingu kehtivuse ajal tasus

kostja kokku 118,11eurot ja pärast leping ülesütlemist 10 eurot, seega laenulepingu

S214707874 põhiosa jääk on 1 011,39 eurot (1 139,50 – 118,11).

53. Eeltoodust tulenvalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 1 011,39

eurot.

54. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

9 / 11

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt

võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab

laenulepingu nr S193208409 alusel viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast, so 28.04.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni, so 05.03.2023 summas 233,12 eurot ja

TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse esitamisest 07.03.2024 kuni põhivõlgnevuse summas

1011,39 eurot tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

55. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on seaduslik ja viivisearvestus korrektne. Eeltoodust

tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised kuni kohtuotsuse tegemiseni

(21.02.2025) summas 471,71 eurot (vt viivisekalkulaator.ee) ja alates 22.02.2025

põhivõlgnevuselt 1 011,39 eurot VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määras kuni põhivõla

tasumiseni.

56. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjal hageja kasuks välja põhivõla summas

1011,39 eurot, kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissnõutavaks muutnud viivise summas

471,71 eurot ja alates 22.02.2025 viivise põhivõlgnevuselt summas 1011,39 eurot VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

57. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

58. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine,

lähtudes hagi rahuldamise ulatusest.

59. Kohus rahuldab hageja nõude ligikaudu 35% ulatuses. Seega jäävad menetluskulud 35%

ulatuse kostja kanda ja 65% ulatuses hageja kanda.

60. Hageja menetluskulud koosnevad järgmistest kuludest: riigilõiv 490 eurot, menetluses

tasutud kohtutäituri tasu 40 eurot, õigusabikulud 500 eurot (ilma käibemaksuta).

61. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv (490 eurot) vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja

lisa 1 koosmõjus) ja on põhjendatud. Ka kohtutäituri tasu 40 eurot on kohtutäituri seaduse §

48 lg 3 kohaselt vajalik menetluskulu.

62. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

63. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud 500

eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja esindajal on kulunud hagiavalduse koostamisel nõude

asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks 1 töötund, hagiavalduse ettevalmistamiseks

(sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks ½ töötundi ning hagi kohtusse

esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) ½ töötundi, kokku 2 töötundi. Lisaks on

kulunud hageja esindajal täiendava selgituse ja ümberarvestuse koostamiseks 3 töötundi.

Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 100 eurot on tavapärane keskmise sarnase

10 / 11

õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud

ajakulu on 5 tundi.

64. Eeltoodus tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 1030 eurot

(490+40+500). Kuivõrd hageja menetluskuludest jääb kostja kanda 35%, mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja 360,5 eurot (1030 × 35%).

65. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema

poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

66. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse

menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik

11 / 11