1-24-5690/45 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-24-5690

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2025.a, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-24-5690 (kohtueelses menetluses 24231750539)

Kohtukoosseis

Kohtunik Martin Tuulik

Kohtuistungi sekretär

Diana Sooväli

Kriminaalasi

Ott Metsa süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1, KarS § 203 lg 1,

KarS § 424 lg 1 ja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi üldmenetluses

Prokurör

ringkonnaprokurör Eve Soostar, abiprokurör Liis Juhalo

Süüdistatav

OTT METS, isikukood: 38302190313; Eesti Vabariigi

kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: xxxharidus; töökoht:

xxx; elukoht: xxx; viibimiskoht: XXX (xxx); kehtivaid

kriminaalkaristusi 1;

tõkend: kahtlustatavana kinni peetud ja vahistatud alates

16.08.2024;

Kaitsja

Karine Nersesjan (määratud kaitsja)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS 309 lg 3, §-dest 311-313 kohus otsustas:

1. Tunnistada OTT METS KarS § 215 lg 1, § 203 lg 1 ja KarS § 424 lg 1 järgi

kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises süüdi ja mõista talle KarS § 63 lg 1 alusel

karistuseks 3 aastat vangistust.

2. Tunnistada OTT METS KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 8 kuud vangistust.

3. Tunnistada OTT METS KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust.

4. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Ott Metsale liitkaristus üksikkaristusest raskeima

suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

5. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Ott Metsa karistusaja hulka tema eelvangistuses

viibimise aeg 17.02.2024, s.o 1 päev ja lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat 5 kuud ja

29 päeva vangistust.

6. KarS § 65 lg 2 kohaselt moodustada liitkaristus, suurendades Ott Metsale käesoleva

kohtuotsusega mõistetud karistust (3 aastat 5 kuud ja 29 päeva vangistust) Harju

Maakohtu 23.11.2023 kohtuotsusega nr 1-23-4692 mõistetud karistuse ärakandmata

osa (1 aasta 8 kuud ja 26 päeva vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 5

aastat ja 2 kuud ja 25 päeva vangistust.

1-24-5690

7. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Ott Metsa eelvangistuses viibitud aeg ja

karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatava kinnipidamine 16.08.2024.

8. Ott Metsa suhtes kohaldatud tõkend –vahistamine– tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

9. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 9, § 178 lg 1 p 1 ning § 179 lg 1 p 2 alusel

mõista Ott Metsalt välja riigituludesse menetluskuludena:

- sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 1230 eurot,

- joobe tuvastamise kulu summas 156 eurot,

- määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses summas 779,58 eurot,

- määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses summas 1976,40 eurot,

- tunnistaja V.B sõidukulud ja saamata jäänud töötasu kokku summas 59,30 eurot,

- tunnistaja Q.X-i sõidukulud ja parkimistasu kokku summas 14,35 eurot,

see on kokku 4215,63 eurot.

10. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Ott Metsal tasuda menetluskulud kokku

summas 4215,63 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest tasudes vastava kuu viimaseks kuupäevaks esimesel üheteistkümnel

kuul 351,30 eurot ja viimsel kaheteistkümnendal kuul 351,33 eurot.

11. Rahuldada kannatanu R.L-i tsiviilhagi täielikult ja mõista Ott Metsalt kannatanu

kasuks välja 7940 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda R.L-i arveldusarvele nr

EXXXXXXXX (Swedbank).

12. Rahuldada kannatanu Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) tsiviilhagi

täielikult ja mõista Ott Metsalt kannatanu kasuks välja 15 208,66 eurot.

Väljamõistetud summa tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE891010220034796011, SEB või EE932200221023778606, Swedbank viitenumbriga

2800082310.

13. Rahuldada kannatanu AS D.P.J tsiviilhagi täielikult ja mõista Ott Metsalt

kannatanu kasuks välja 81,14 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda AS D.P.J

arveldusarvele nr XXXXXXXX (Swedbank).

14. Asitõendid:

- padrunikest sündmuskohalt Kiia-Vääna-Viti mnt 7.-8. km ja Väänatammi ristmik,

(pakendid nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20); püstolikuuli

tükk sündmuskohalt Kiia-Vääna-Viti mnt 7.-8. km ja Väänatammi ristmik (pakend nr 16);

püstolikuuli tükk sündmuskohalt Kiia-Vääna-Viti mnt 7.-8. km ja Väänatammi ristmik

(pakend nr 17); padrunikest sündmuskohalt Ranna tee 17, Tabasalu (pakend nr 1, 2, 4);

püstolikuuli tükid sündmuskohalt Ranna tee 17, Tabasalu (pakend nr 3); metallitükk

(kuulifragment) parempoolse esiratta veljest (pakend nr 8 aadressilt Kohila 4a, Tallinn);

metallitükk (kuulifragment) vasakpoolse tagaratta koopast (pakend nr 1 aadressilt Kohila

4a, Tallinn), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas

Rahumäe tee 6/1 Tallinn asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 24ATH31522 alusel-

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist;

- 3 DNA proovi karpides (pakendid 10, 11, 12); 2 tk karpi puuteproovidega (pakendid nr 1,

2); 2 tk auto plastdetaili ja 1 tk tuled, paberkotis, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti

2 (20)

1-24-5690

keskkriminaalpolitsei andmehoidlas Rahumäe tee 6/1 Tallinn asitõendi üleandmise-

vastuvõtmise akti nr 24ATH31512 alusel - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast

kohtuotsuse jõustumist);

- Mootorsõiduk Volkswagen Touareg registreerimismärgiga XXX on 20.02.2024 omanikule

tagastatud;

- Mootorsõiduk Volkswagen Bora registreerimismärgiga XXX on 28.08.2024 omanikule

tagastatud.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või

EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99925700002669

.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral

taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste

nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

SÜÜDISTUS

Ott Metsa süüdistatakse selles, et tema 16.02.2024 kella 23.57 ajal võttis omavoliliselt

ajutisse kasutusse Tallinnas Heli tänav 8 juurde pargitud R.L-ile kuuluva töötava mootoriga,

lukustamata ustega pruuni värvi mootorsõiduki Volkswagen Touareg registreerimismärgiga

XXX, väärtusega 12 900 eurot ja juhtis antud mootorsõidukit kuni 17.02.2024 kella 01.10-ni

kuni oli politsei poolt kinni peetud Harjumaal Harku vallas Vaila külas Kiia-Vääna-Viti tee 8.

km.

Samuti tema, 16.08.2024 kella 05.37 ajal võttis omavoliliselt ajutisse kasutusse Harjumaal

Saku vallas Männiku külas Karjääri tee 9 territooriumile pargitud K.R.L OÜ-le kuuluva ja S.P

kasutuses oleva halli värvi kaubiku Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX, väärtusega

40 000 eurot, käivitas kaubiku võtmega, mille leidis autost ja juhtis antud mootorsõidukit

aadressile XXX, Tallinn ning 16.08.2024 kella 07.00 ajal sõitis tagasi Karjääre tee 9

territooriumile.

Seega pani Ott Mets toime KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra

vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikuna, kes on varem toime pannud võõra

vallasasja omavolilise ajutise kasutamise.

Samuti Ott Metsa süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 16.02.2024 ajavahemikul alates

kell 23.57 kuni kella 00.54 ajal Tabasalus, Ranna tee 17 juures, Harku teel, Tammi teel,

Väänatammi teel suunaga Kiia-Vääna-Viti tee 8. km mootorsõidukit Volkswagen Touareg

3 (20)

1-24-5690

registreerimismärgiga XXX olles joobeseisundis (Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

uuringuakti nr 24T-TXT00780 kohaselt narkootilise [amfetamiin], psühhotroopse või muu

sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joobes), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg

1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lõikes 3 nimetatud

piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Seega pani Ott Mets toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

Samuti Ott Metsa süüdistatakse selles, et tema, olles võtnud 16.02.2024 kella 23.57 ajal

omavoliliselt ajutisse kasutusse Tallinnas Heli tänav 8 juurde pargitud R.L-ile kuuluva

töötava mootoriga, lukustamata ustega pruuni värvi sõiduki Volkswagen Touareg

registreerimismärgiga XXX ning millega sõitis tahtlikult otsa Harjumaal Väänatammi teel

suunaga Kiia-Vääna-Viti tee ning Harjumaal Kiia-Vääna-Viti tee ja Kiia-Vääna-Joa tee ristis

Politsei- ja Piirivalveametile kuuluvale sõidukile Volkswagen Transporter

registreerimismärgiga XXX, sõitis tahtlikult Harjumaal Kiia-Vääna-Viti tee 7. km vastu

Politsei- ja Piirivalveametile kuuluvat sõidukit Škoda Kodiaq registreerimismärgiga XXX

ning tagurdas otsa tahtlikult Harjumaal Kiia-Vääna-Viti tee ja Kiia-Vääna-Joa tee ristis

Politsei- ja Piirivalveametile kuuluvale sõidukile Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX.

Oma tahtliku teoga tekitas Ott Metsa olulist kahju R.L-i sõidukile Volkswagen Touareg

registreerimismärgiga XXX summas 7940,00 eurot ning Politsei-ja Piirivalveametile

kuuluvatele sõidukitele Volkswagen Transporter registreerimismärgiga XXX summas

6060,79 eurot, Škoda Kodiaq registreerimismärgiga XXX summas 1336,60 eurot ning

Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX summas 7811,27 eurot. Ott Mets tekitas oma

tahtliku teoga olulist kahju kokku summas 23 148,66 eurot.

Seega pani Ott Mets toime KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõraste

asjade rikkumise, millega on tekitatud olulist kahju.

Samuti Ott Metsa süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 09.04.2024 karistatud

väärteokorras varguse eest väheväärtusliku asja suhtes, pani süstemaatiliselt vargusi toime

järgmiselt:

06.03.2024 kella 23.23 ajal Tallinnas XXX asuvas kaupluses P võttis võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil P AS-ile kuuluvad järgmised tooted: Prestige

päikeseprillid maksumusega 15,90 eurot; Usport päikeseprillid maksumusega 8,90 eurot; PS5

mäng Assassing Creed maksumusega 39,95 eurot; PS5 mäng Witcher Wild Hunt III

maksumusega 39,95 eurot; PS5 mäng Ghost of Tsushina maksumusega 69,95 eurot; PS5

mäng Need Forspeed Unbound maksumusega 49,95 eurot; PS5 mäng Riders Rebublic

maksumusega 39,95 eurot; PS5 mäng Deathloop maksumusega 59,95 eurot; Poekott

korduvkasutatav maksumusega 1,00 eurot; PS5 konsool standard Edit maksumusega 599

eurot; Sülearvutikott maksumusega 99,95 eurot.

Kokku võttis kaupa summas 1024,45 eurot, mille pani endale poekotti ning väljus kauplusest,

jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Süütegu jäi aga lõpule viimata, sest pärast müügisaalist

väljumist peeti ta turvatöötaja poolt kinni. Kaup oli rikkumata ja tagastatud kauplusele.

4 (20)

1-24-5690

Samuti 07.06.2024 kella 14.52 ajal Tallinnas XXX asuvas kaupluses M võttis võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil M OÜ-le kuuluvad järgmised tooted: Viin Mosko 40%

500 ml maksumusega 7,99 eurot; Täistera röstitud kiirtatrahelbed Tartu maksumusega 3

eurot; Farmi juust snäkk 200g maksumusega 3,09 eurot; Farmi täispiim 3,8-4,2% 1L

maksumusega 1,45 eurot; Makaronid Fusili Divella maksumusega 1,29 eurot; Alkohoolne

jook A. Le Coq Long Drink maksumusega 3,02 eurot ja pant 0,10 eurot, kogumaksumusega

3,12 eurot; Küüslauk 0,142 kg maksumusega 0,81 eurot; Suur kilekott M maksumusega 0,25

eurot.

Kokku võttis kaupa summas 21 eurot, mille pani endale kilekotti ning väljus müügisaalist,

jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Süütegu jäi aga lõpule viimata, sest pärast müügisaalist

väljumist peeti ta turvatöötaja poolt kinni. Kaup oli rikkumata ja tagastatud kauplusele.

Samuti 16.08.2024 kella 06.15 ajal Tallinnas XXX tanklast D.P.J tankis võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS-le D.P.J kuuluvat diislikütust 54,13 liitrit

mootorsõidukisse Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX, maksumusega 81,14 eurot.

Vargusega tekitas AS-le D.P.J varalist kahju summas 81,14 eurot.

Seega pani Ott Mets toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra

vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud

süstemaatiliselt.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED

Süüdistus KarS § 203 lg 1 järgi

1. KarS § 203 lg 1 kohaselt on kuriteona karistatav võõra asja rikkumine või hävitamine, kui

sellega tekitati oluline kahju. Osutatud sätte objektiivne koosseis eeldab seega, et toimepanija

a) rikub või hävitab b) asja, mis on c) talle võõras ja d) põhjustab sellega olulise kahju.

2. Politseiametnikest tunnistajate KM (kt tl 47p-51); V.B (tl 51-54); RS (tl 54-57); MI (tl 69-

70p); TLi (tl 70p-72p); KV (tl 72p-75p) ja AK (tl 75p-76p) ütlustega on kokkuvõtlikult

tõendatud see, kuidas mitu erinevat politseipatrulli, sh süüdistuses nimetatud kahju saanud

politseisõidukid, üritasid 17.02.2024 öösel Harjumaal Väänatammi teel suunaga Kiia-Vääna-

Viti tee ning Harjumaal Kiia-Vääna-Viti tee ja Kiia-Vääna-Joa tee peatada korduvalt politsei

märguandeid eiranud Ott Metsa juhitud sõidukit Volkswagen Touareg. Tunnistaja V.B sõnul

osales kogu politseioperatsioonis umbes 6-7 erinevat politseisõidukit, tegemist oli tema vaates

politsei jaoks erakordse sündmusega (tl 49). Ka tunnistaja TL selgitas, et tema 32 aastase

politseiametniku karjääri jooksul oli tegemist „väga, väga, väga harva“ sündmusega (tl 72p).

Erinevad sündmuse lahendamisega seotud politseiametnikud kasutasid Volkswagen Touaregi

suunas laske tehes ka teenistusrelva, et sõidukit peatada.

3. Sündmuses osalenud kahju saanud sõidukite vaatlusprotokollidest ilmnevad sõidukitele

tekitatud kahjud vahetult peale sündmuse toimumist ja VW Touaregi kinnipidamist (kd 1 tl

83-102, tl 180-187).

5 (20)

1-24-5690

4. Asitõendi vaatlusprotokollist (kd 1 tl 137-140) ja selle lisast (dvd plaat politseisõiduki

pardakaamera videost) nähtub, et esmane kontakt politsei (patrullis KM ja V.B ) sai alguse

17.02.2024 kell 00:55, kui patrullsõiduk liigub mööda maanteed kuni jääb seisma paremal

pool tee ääres bussipeatuses seisva sõiduki Volkswagen Touareg ette. Touaregil põlevad

esituled ning on näha, et sõiduauto juhipoolse ukse kõrval seisab isik (hiljem tuvastatud kui

Ott Mets), kes peale patrullsõiduki peatumist koheselt istub sõiduautosse Volkswagen ja

tõmbab juhipoolse ukse kinni. Patrullsõiduki kõrvalistuja istmelt liigub kiirel sammul

sõiduauto Volkswagen juhiukse juurde politseiametnik, kellel on käes relv suunaga

Volkswageni poole. Tunnistaja V.B sõnul oli ta selleks hetkeks teadlik, et tegemist on

ärandatud sõidukiga ning andis Touaregi juhile korralduse „seis politsei!“(tl 48p). Videost

nähtuvalt Volkswagen Touaregi juht hakkab liikuma pöörates rooli järsult paremale ja liikudes

sündmuskohalt otsesuunas minema.

5. Edasi nähtub videolt, et politseiametnikud V.B ja KM liiguvad kiirelt enda sõidukisse ja

asuvad sõiduautole Volkswagen Touareg järgi sõitma kasutatakse sinist vilkurit. Ühel

teelõigul pöörab sõiduauto Touareg paremale poole ja kell 01:07:06 pidurdab ja pöörab

vasakul pool tee ääres asuvale teepeenrale ja mingi aja möödudes sõidab jälle tee peale tagasi.

Ristmikul on näha lisaks veel 3 erinevat patrullsõidukit ning samuti seda, et sõiduk

Volkswagen Touareg sõidab vasakult teepervelt mööda teiste politseipatrullide poolt teele

paigaldatud „siilist“. Salvestisel on näha, et seejärel sõidab Volkswagen Touaregile koheselt

järgi halli värvi vilkuritega politseibuss (Volkswagen Transporter). Selle roolis olnud

tunnistaja TL selgitas, et üritas politseibussiga Volkswagen Transporter koheselt Touaregi

kõrvale sõita ja takistada Touaregil vasakult teepeenrast maanteele tagasi sõitmist, kuid

Touareg rammis teda külje pealt („minu auto juhipoolset külge“ kt tl 71), Touareg sai siiski

peale rammimist tee peale välja sõidetud ja jätkas maanteel politsei eest ärasõitmist.

6. Kell 01:08:05 nähtub, et politseisõiduk MercedesBenz (põlevad sinised vilkurid) seisab

sõiduauto Volkswagen Touareg taga. Kõik kolm politseisõidukit on pargitud selliselt, et

takistada sõiduki Volkswagen edasist liikumist. Sõiduauto Volkswagen pargitud n.ö. karpi.

Kell 01:08:10 tagurdab Touareg järsult tagasisuunas, kuni sõidab otsa seal seisvale

politseisõidukile Mercedes-Benz. Saadud löögist paiskub politseisõiduk tahapoole. Sõiduauto

Touareg hakkab liikuma seejärel otsesuunas. Vasakul pool on salvestisel näha politseinikku,

kellel on käes relv sihituna sõiduauto Volkswagen suunas. Politseisõidkukil Mercedes-Benz

on nähtavad esiosa tugevad vigastused kokkupõrke tagajärjel. Tunnistaja KM, kes seda pealt

nägi kirjeldas, et „Touareg rammis ennast karbist jõuga karbist välja“ (kt tl 49p).

7. Tunnistaja MIga, kes juhtis politseisõidukit Škoda Kodiaq, on tõendatud just sellele

politseisõidukile tekitatud kahju põhjus. Tunnistaja MI selgitas, et üritas Volkswagen Touaregi

juhti vastassuunast lähenedes blokeerida ja sundida seisma jääma, aga Touaregi juht

manööverdas nendest mööda ja põrkas vastu tänavavalgustuse või liiklusposti ja sealt seejärel

põrkest siis riivas politsei sõidukit Škoda Kodiaq (kt tl 70). Tunnistaja MI arvates ei teinud

Touaregi juht seda meelega, see lihtsalt juhtus tulenevalt kokkupõrkest postiga (tl 70).

8. Salvestis lõpeb sellega, et politseisõiduki sõidukiirus väheneb. Eessõitvad politeisõidukid

pidurdavad (näha sellekohaseid tagatulesid). Eessõitvad 2 politseisõidukit liiguvad

vastassuunda ja nähtav on ilma tuledeta sõitev tumedat värvi Volkswagen sõiduk. Sõidukite

6 (20)

1-24-5690

kiirused on oluliselt väiksemad kui enne. Kell 01:10 sõiduauto Volkswagen Touareg pidurdab.

Kõrval seisev politseisõiduk sõidab sõiduauto Volkswagen kõrvale. Politseisõiduk jääb seisma

sõiduauto Volkswagen taga. Nähtavale ilmub paremalt poolt politseinik kellel on käes relv

mis on suunatud sõiduauto Volkswagen poole. Sõidukis asunud isik võetakse sõidukist

Volkswagen välja ja toimetatakse vasakule poole. Isikule, kellena on ära tuntav Ott Mets, on

paigaldatud käerauad, samuti on näha Volkswagen registreerimisnumbrit XXX.

9. KarS § 203 1g 1 koosseisuline tagajärg eeldab, et toimepanija oleks võõra asja rikkumise

või hävitamisega tekitanud olulise kahju. Varalise kahju korral tähendab see Kars § 121 p 1

kohaselt seda, et kahjusumma ulatub vähemalt 4000 eurot. KarS § 203 paikneb

karistusseadustiku 13. peatüki 1. jaos, mis näeb ette süüteod omandi vastu. Seetõttu tuleb asja

rikkumise või hävitamisega tekitatud varalise kahju kui kuriteo koosseisulise tunnuse

tuvastamisel lähtuda nendestsamadest põhimõtetest, mis on VÕS §-s 132 ette nähtud asja

hävitamise, kaotsimineku või kahjustamise korral hüvitatava kahju suuruse

kindlakstegemiseks.

10. VÕS § 132 lg st 3 tuleneb, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse vähenemise. Kui VÕS §-s 127

kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku

vara väärtust, siis VÕS 8 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist.

Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahju suuruse kindlaksmääramisel eelkõige vara

senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. VÕS § 132 1g 3 kohaselt tuleb

kahju suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid

ja selle kõrval asja võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamist.

11. KarS § 15 1g 1 järgi on KarS § 203 objektiivsele koosseisule vastava teo toimepanemine

karistatav, kui süüdistatav tegutseb tahtlikult kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes,

kusjuures piisab kaudsest tahtlusest (KarS § 16 1g 4). Seega peab süüdistatava tahtluse

kindlakstegemiseks kontrollima, kas Ott Mets tegu toime pannes vähemalt pidas võimalikuks

ja möönis seda, et oma käitumisega põhjustab ta võõrale varale, ehk siis sõidukitele sellised

muudatused, mis on õiguslikult hinnatavad kui selle vara rikkumine KarS § 203 lg 1 mõttes

ning et tema käitumine tekitab vara omanikele kahju, mis ulatub vähemalt kuriteo

koosseisulise kahju alammäärani.

12. Uuritud tõenditele tuginedes saab jõuda järeldusele, et Ott Mets tegutses võõrast vara-

võõraid sõidukeid rikkudes kõigi antud kuriteo objektiivse koosseisu asjaolude suhtes

vähemalt kaudse tahtlusega. O. Mets enda süüd ei tunnista ning keeldus kohtus ütlusi

andmast. Samas on ilma nendetagi tõendatud, et ta sõitis tema poolt ärandatud sõidukiga vastu

politseisõidukeid, mööndes ja pidades vähemalt võimalikuks seda, et põhjustab otsasõiduga

nii tema poolt ärandatud sõidukile kui politseisõidukitele kahju, mis ületab olulise määra, so

4000 eurot. Kõik kahjustatud sõidukid olid sõidukõlbulikud ja heas korras ning ilma väliste

vigastusteta ning politseisõidukid olid ka välimuselt uuemapoolsed või täiesti uued sõidukid.

Politseisõidukit Škoda Kodiag registreerimismärgiga XXX kahjustas ta oma tahtliku

tegevusega sel moel, et püüdes manööverdada teda blokeerinud, sundpeatamist teostanud

politseisõidukist mööda, põrkas ta vastu liiklusmärki ja selle tulemusena omakorda põrkas

vastu politseisõidukit. Kohus nõustub prokuröriga, et ka konkreetsel juhul pidi Ott Mets

vähemalt pidama võimalikuks ja möönma, et selline ohtlik manööver võib kaasa tuua

7 (20)

1-24-5690

politseisõiduki kahjustamise ning seetõttu ei saa rääkida ettevaatamatusest Ott Metsa

käitumises ei hooletuse ega kergemeelsuse vormis. Pole eluliselt usutav, et Ott Mets selles

situatsioonis, kus teda sundpeatada soovinud ja sõiduki blokeerinud, tema sõiduki vahetus

läheduses olevast politseisõidukist mööda manööverdades, ei pidanud võimalikuks

politseisõiduki kahjustamise võimalust või lootis kahjustamist vältida tähelepanematuse või

kohusetundetuse tõttu.

13. Ülejäänud kahele politseisõidukile otsa sõites ja neile sõidukitele kahjustusi põhjustades ei

saa olla kahtlust selles, et tegemist oli kõigi kuriteo objektiivse koosseisu asjaolude suhtes

vähemalt kaudse tahtlusega toime pandud teoga. Kohtuistungitel politseiametnikke küsitledes

asetas kaitsja rõhu muuhulgas küsimusele, kas Ott Metsa käitumine politseiautosid rammides

oli eelkõige suunatud politseiautode ja sealjuures ärandatud sõiduki kahjustamisele või toimus

sõidukite kahjustamine kantuna soovist politseiametnike eest ära sõita. Kohus nõustub

prokuröriga, et tahtluse küsimuse lahendamisel Ott Metsa käitumises sõidukeid kahjustada

pole määrava tähtsusega, kas Ott Metsa peamine eesmärk oli pelgalt sõidukeid kahjustada või

oli tema eesmärk politseisõidukite eest põgeneda. Kuigi Ott Mets kohtuistungil ütlusi ei

andnud ei selle ega ühegi teise kuriteoepisoodi kohta, võib eeldada, et tema eesmärk oli

põgeneda. Siinkohal ei saa märkimata jätta, et sõiduki peatamine liiklusjärelevalve teostaja

märguande peale on kohustuslik. Kõik Ott Metsa kinnipidamisel osalenud sõidukid olid

äratuntavalt politseisõidukid, mh siniste vilkuritega, seega pidi Ott Mets aru saama, et just

politsei sunnib teda sõidukit peatama. Korrakaitseseaduse § 45 lg 1 alusel võib politsei või

seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik anda sõidukijuhile käega, sauaga,

helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud

korras märguande sõiduki või maastikusõiduki (edaspidi sõiduk) peatamiseks, kui see on

vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise

kõrvaldamiseks. Korrakaitseseaduse § 45 1g 5 kohaselt võib juhul kui isik ei täida sõiduki

peatamise märguannet, sõiduki sundpeatada, korraldades teesulu või kasutades sõiduki

sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit käesoleva seaduse 5. peatükis

sätestatud korras. Ilma eelneva peatamise märguandeta võib sõiduki sundpeatada, kui see on

vältimatult vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks või vahetult pärast kuriteo

toimepanemist põgeneva kahtlustatava või põgeneva tagaotsitava isiku kinnipidamiseks.

14. Käesoleval juhul on politseiametnikest tunnistajate ütlustega tõendatud, et politsei, olles

tuvastanud ärandatud sõiduki asukoha, andis Ott Metsale üheselt mõistetava korralduse: seis,

politsei, käed nähtavale! Ott Mets ei allunud politsei seaduslikule korraldusele ning asus

ärandatud sõidukiga politsei eest ära sõitma. Põgenemine toimus olukorras, kus Ott Mets sai

selgelt aru, et teda jälitavad politseisõidukid, lisaks olid neil sisse lülitatud alarmseadmed. Kui

isegi tema eesmärk oli põgeneda, kahjustas ta põgenemise käigus tahtlikult tema põgenemist

seaduslikult takistavate politseiametnike sõidukeid, samuti ärandatud sõidukit.

Politseiametnike käitumine, sh teenistusrelvast Ott Metsa poolt juhitud sõiduki rehvidesse

tulistamine oli seetõttu seaduspärane. Kohus nõustub prokuröriga, et Ott Metsa näol oli selles

situatsioonis tegemist põgeneva kahtlustatavaga, kelle kinnipidamiseks oli seaduslik alus.

Lisaks esines reaalne ja vahetu kõrgendatud oht ka kõrvalistele kaasliiklejatele, sest kuigi sel

hetkel politseiametnikud ei teadnud, et Ott Mets juhib sõidukit, olles joobeseisundis, ei

vastanud Ott Metsa sõidustiil, sh sõidukiirus teeoludele, lisaks oli tegemist öise ajaga, kus

liiklemisel tuleb teeolusid eriti hoolsalt jälgida.

8 (20)

1-24-5690

15. Ärandatud sõiduki vaatlus tõendab, et lasud olid politseiametnike poolt suunatud

eesmärgiga mitte panna ohtu Ott Metsa elu ja tervist vaid olid-nagu ka politseiametnikud

kohtus kinnitasid kantud eesmärgist peatada sõiduk. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et

politseiametnikud võisid ise aidata kaasa sellele, et juhtus liiklusõnnetus ja tekkis varaline

kahju. On ilmne, et Ott Mets ei olnud politseisõidukite eest põgenedes hädaseisundis. Kui ta

oleks järginud politseiametnike seaduslikke korraldusi, oleks ära jäänud järgnev ka

politseiametnike jaoks tavatult pikk tagaajamisprotsess ja harvaesinev vajadus kasutada

teenistusrelva, samuti oleks ära jäänud sõidukite kahjustamine, mis tõi kaasa vajaduse

kulukateks remonttöödeks.

16. Sõidukite taastamiseks vajalikud kulutused on tõendatud kohtus uuritud hinnapakkumiste

ja remondiarvetega. Pole mingit alust kahtluseks, et nende tõendite varju on peidetud ka

mingid sõidukitel juba eelnevalt esinenud kahjustuste kõrvaldamisega seotud kulud.

Kannatanu R.L ja Politsei-ja Piirivalveameti volitatud esindaja on kohtus kinnitanud, et

kahjustuste likvideerimiskulud olid seotud 16.02.2024 enne südaööd alanud sündmusega, ka

kohtus ütlusi andnud politseiametnikud, kes osalesid ärandatud sõiduki kinnipidamisega, on

kinnitanud, et nende poolt kasutatud operatiivsõidukitel enne seda sündmust kahjustusi ei

esinenud. Kokkuvõtvalt saab järeldada, et võõra vara rikkumise episoodis oli Ott Metsa

käitumine kantud vähemalt kaudsest tahtlusest, tema süüd välistavad asjaolud puuduvad ning

ta on KarS § 203 lg 1 järgi süüdi.

Süüdistus KarS § 215 lg 1 järgi

17. KarS § 215 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise

eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise

või asja omavolilise kasutamise. Süüdistuse kohaselt võttis O. Mets omavoliliselt ajutisse

kasutusse 16.02.2024 kella 23.57 R.L-ile kuuluva mootorsõiduki Volkswagen Touareg reg nr

XXX ja samuti võttis omavoliliselt ajutisse kasutusse 16.08.2024 kella 05.37 ajal K.R.L OÜ-

le kuuluva ja S.P kasutuses oleva halli värvi kaubiku Mercedes-Benz reg nr XXX. Asja

omavoliline kasutamine tähendab selle kasutamist omaniku või valdaja loata.

16.02.2024 kell 23:57

18. R.L-i 18.11.2024 antud ütluste (kt lk 41-44) kohaselt on ta sõiduki Volkswagen Touareg

reg nr XXX omanik. Seda kinnitab ka liiklusregistri väljavõte (kd I lk 49). Isikusamasuse

tuvastamise protokoll tõendab, et kannatanu oli R.L (kd I lk 48). Kannatanu ütlustest nähtub,

et veebruaris 2024 (kuupäeva ei mäleta) kella 23:40-23:50 ärandati tema sõiduk. Ta viibis

Heli 8 juures, hotelli peasissekäigu vastas ja istus koos sõpradega, kes tarvitasid alkoholi.

Kuna sõbrad soovisid minna baari siis ta pakkus, et viib neid ära ja pani auto sooja. Viibis

sõidukist umbes 10 meetri kaugusel, oli seal umbes 3 minutit, sõiduk oli visuaalselt nähtav.

Vahepeal oli tähelepanu hõivatud kuna sõprade vahel toimus kaklus, seejärel kuulis sõiduki

liikumise häält. Esialgu arvas, et sõbrad teevad nalja, kui sai aru, et sõiduk ärandati, siis

helistas politseisse. Politsei tuli umbes 8 minutiga ning küsitles juhtunu kohta, hiljem võeti

ütlused jaoskonnas. Sõiduki sai tagasi umbes kuu hiljem politsei parklast. Kannatanu

ütlustega on tõendatud, et R.L sõiduki omaniku ja valdajana ei andnud luba sõiduki

kasutamiseks.

9 (20)

1-24-5690

19. Kannatanu ütluseid, samuti sündmuste käiku, sõiduki asukoha tuvastamise viisi ja sõiduki

ärandamise aega kinnitavad tunnistaja KV (politseiametnik) ütlused (kt lk 73-75) selle kohta,

et 17. veebruaril tuli juhtimiskeskusest väljakutse sõiduki ärandamise kohta Heli tänaval

Tallinnas. Sündmuskohale jõudes selgus, et kannatanu telefon jäi autosse ja selle abil oli

võimalik jälgida sõiduki liikumist. Sõiduk asus Tabasalus ning oli info saamise hetkel

peatunud. Teised patrullid suundusid Tabasalu piirkonda kontrollima. Tunnistaja liikus

patrullautoga ärandatud sõiduki suunas siis, kui tuli info, et liigutakse Keila suunas. Pärast

ärandatud sõiduki tagaajamist (sh politsei sõidukitele kahjustuste tekitamist) viibis tunnistaja

ka süüdistatava kinnipidamise juures, kinni peetud isikuks oli O. Mets, kes kinnipidamisel oli

apaatne.

20. Tunnistajate (politseiametnike ja abipolitseiniku) ütlustest nähtub, et sõiduki tagaajamisele

reageerisid mitmed patrullid, kes osalesid nii ärandatud sõiduki sundpeatamisel kui ka O.

Metsa kinnipidamisel. Politseiametnik RS 18.11.2024 antud ütluste (kt lk 54-56) kohaselt oli

ta 17.02.2024 koos paarilise TLiga, kui raadio teel öeldi, et Heli tn ärandati sõiduk.

Piirkonnas sõidukit ei märgatud, kuid seejärel tuli kutsung, et ärandatud sõiduk liigub

Tabasalus. Tabasalus tiirutades tuli ekipaažilt 3072 teade, et näevad sõidukit ja sõiduk tegi

mittepeatumise. Nendega liitus ka ekipaaž 3073. Tunnistaja ja tema paariline üritasid sõidukit

peatada nn siili abil, kuid süüdistatav sõitis sellest mööda. Mingi hetk rammis süüdistatav

politseibussi ja tekitas bussile kahjustusi, mille tõttu tunnistaja lõppsündmusele

(kinnipidamisele) ei jõudnud. Asjaolu, et 17.02.2024 peeti sõiduki Volkswagen Touraeg reg nr

XXX juhtimiselt kinni O. Mets kinnitavad ka tunnistajate KM (kt lk 47p-50 p) ja V.B (kt lk

51-54) ütlused, kes on samuti kirjeldanud üksikasjalikult O. Metsa poolt peatumismärguande

eiramist, tagaajamist ja isiku kinnipidamist. Seejuures on tunnistajad sõidukit Volkswagen

Touareg reg nr XXX juhtinud isikuna ära tundnud O. Metsa.

21. Lisaks isikulistele tõenditele tõendavad 16.02.2024 toimepandud tegu ka kriminaalasjas

esitatud kirjalikud tõendid. 17.02.2024 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd I lk

203) kinnitab, et O. Mets oli kinni peetud Heli 6 Tallinn juurest ärandatud sõiduki Volkwagen

Touraeg reg nr XXX juhtimiselt Harku vallas, Vaila külas, Kiia-Vääna-Viti tee 8 km. Seda

kinnitavad ka sõiduki peatamise protokollid (kd I, lk 191-194). Asitõendi vaatlusprotokollist

(vormikaamerate salvestused) koos fototabeliga nähtub (kd I lk 137-161), et mootorsõidukit

Volkswagen Touareg reg nr XXX juhtis O. Mets, kes oli kinni peetud, süüdistatav on

äratuntav fotodel 34-38 (kd I lk 158-160).

16.08.2024 kell 05:37

22. 16.08.2024 K.R.L OÜ-le kuuluva ja S.P kasutuses oleva halli värvi kaubiku Mercedes-

Benz reg nr XXX sõiduki ajutist omavolist kasutamist O. Metsa poolt kinnitavad S.P

(äriregistri andmetel K.R.L OÜ juhatuse liige) ütlused (kt lk 46 pöördel-47 pöördel), kes

selgitas, et K.R.L OÜ-le kuulub sõiduk Mercedes BenZ V klass reg nr XXX. Augustis (16.08

kell 6.00) ärandati sõiduk K.R.L AS-i territooriumi autoparklast. Parkis auto sinna eelneval

õhtul, võtmed jättis autosse keskkonsooli. Ta oli tööautoga betooni võtmas kui üks tööline

küsis, et kes auto võttis. Selgus, et auto oli parklast läinud ning S.P helistas politseisse. Auto

tagastati mõne aja pärast parklasse. Autoga oli tanklas käidud, kuna enne oli paak tühi,

ajaliselt oli auto ära umbes poolteist tundi. Liiklusregistrist nähtub, et sõiduk Mercedes Benz

V klass reg nr XXX omanik on K.R.L OÜ, kasutajad S.P, A. S.P ja TK (kd II lk 28). S.P

10 (20)

1-24-5690

ütlustega on tõendatud, et O. Metsale ei olnud antud omaniku ega valdaja luba sõiduki

kasutamiseks.

23. Tunnistaja AK (politseiametnik) ütluste (kt lk 75 pöördel-76) kohaselt on ta

süüdistatavaga kokku puutunud seoses väljakutsega augustis, mis oli seotud ärandamisega.

Sõiduk oli ärandatud Männiku karjääri lähedal asuvast tootmishoone parklast. Kui tunnistaja

sündmuskohale jõudis oli sõiduk tagastatud ning varem kohale jõudnud patrull tegeles

ärandajaga ehk O. Metsaga. Süüdistatava jutt sündmuskohal oli seosetu, ta ei osanud tuua

põhjust miks ta sõiduki oli ärandanud, rääkis nii Kaitseliidust kuid ka Moskvasse sõitmisest.

Sündmuskohal O. Mets viitas, et tema võttis selle sõiduki. Lisaks oli samas parklas ka sõiduk

Volkswagen Bora, millest O. Mets oli tõstnud enda isiklikud asjad ärandatud sõidukisse.

Tunnistaja Q.X ütlused kinnitavad, et O. Mets rentis temalt sõiduki Volkswagen Bora

(punane) läbi tuttava. Kui O. Mets kinni peeti augusti keskel, sai ta sõiduki kätte politsei

parklast. Tunnistaja JV (kt lk 76p -77p) selgitas, et on süüdistatavaga kokku puutunud seoses

sellega, et S.P-l varastati auto ära K.R.L hoovi pealt. S.P helistas, et sõiduk (Mercedes Benz

V seeria) on territooriumilt kadunud ning tunnistaja läks kontrollima, sõidukit ei olnud.

Sõiduk sõitis hoovi poole tagasi ajal, mil tunnistaja kontrollis koos toomisjuhiga kaameraid.

Sõidukit juhtis süüdistatav ja oli autos üksinda. Parklasse jõudes hakkas S.P autost oma asju

teise autosse ümber tõstma. Tunnistaja küsimusele, et kes lubas tal sõidukiga ära minna,

vastas süüdistatav, et ta sai Kaitseliidust käsu, et autol on vaja paak täis panna. Politsei saabus

5 minutit hiljem ja hakkas süüdistatavaga edasi tegelema.

24. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (kd II lk 29-37) nähtub ärandatud sõiduki asukoht

parklas Harjumaal, Saku vallas, Männiku külas, Karjääri tee 9. Volkswagen Bora teisaldati

sõiduki hoiukohta teisaldamise akt kohaselt 16.08.2024 politsei parklasse Rahumäe tee 6/1,

Tallinn (kd II lk 45), sõiduki läbivaatusprotokollis on fikseeritud sõidukist leitud süüdistatava

esemed (kd II lk 46-66). Süüdistatava saabumine Volkswagen Boraga Karjääri tee 9 parklasse

nähtub asitõendi vaatlusprotokollis (kd II lk 38-43), milles on vaadeldud territooriumi

turvakaamerate salvestusi. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd II lk 67-69)

kinnitab, et O. Mets oli kinni peetud 16.08.2024 kell 08:45 Karjääri tee 9, Männiku külas,

Saku vallas, Harju maakonnas seoses sõiduki omavolilise kasutamisega. Sõiduki omavolilist

kasutamist O. Metsa poolt kinnitab ka 16.08.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (kd II

lk 70-73), milles on vaadeldud aadressil XXX Tallinnas D.P.J asuva tankla videosalvestisi.

Salvestiselt nähtub hall sõiduk Mercedes reg nr-ga XXX tanklas, salvestise 02:51 minutil on

näha juht sõiduki kõrval (vaatlusprotokolli lk 2, foto), äratuntav on isikuna O. Mets.

25. KarS § 215 lg 2 p 1 järgi on karistatav võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine

isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise või asja omavolilise kasutamise.

Kuivõrd O. Mets pani toime võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamise 16.02.2024 ja

16.08.2024, samuti on O. Mets varem toime pannud varguseid, on kvalifikatsioon KarS § 215

lg 2 p 1 järgi õige.

26. O. Mets enda süüd ei tunnista ning keeldus ütlusi andmast. Siiski on kohtu hinnangul

ülalviidatud tõenditega kinnitust leidnud, et O. Mets omavoliliselt kasutas ilma omaniku või

valdaja loata sõidukit nii 16-17.02.2024 kui ka 16.08.2024. Kannatanute ja tunnistajate

ütlustega on tõendatud, et O. Metsal puudus valdaja luba sõidukeid kasutada, kuid siiski seda

tegi. Kohus möönab, et arusaamatuks jäävad süüdistatava motiivid sõiduki ärandamisel, seda

11 (20)

1-24-5690

eriti 16.08.2024, mil sisuliselt süüdistatav kasutas omavoliliselt K.R.L OÜ sõidukit selleks, et

sõita tanklasse, tankida, jättes kütuse eest tasumata ning seejärel tagastada sõiduk Karjääri tee

9 parklasse. Säärane käitumine tekitab paratamatult küsimusi süüdistatava vaimse tervise

suhtes, kuid kohtul puudub alus kahelda O. Metsa süüvõimes. O. Mets on osalenud

kohtuistungitel ning vaatamata sellele, et keeldus süüdistuse osas ütlusi andmast, on tema

käitumine menetluse kestel olnud adekvaatne, ta allus kohtu korraldustele ja vastas

adekvaatselt kohtu küsimustele. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust koosseisu kõigi

asjaolude suhtes, koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. O. Mets

pani teo toime otsese tahtlusega, seda saab järeldada kannatanute ütlustest ja sündmuste

käigust. O. Mets kasutas mõlemal juhul ära olukorda, et sõiduki võtmed olid sõidukis,

seejuures 16.02.2024 sõiduki mootor töötas. Vaatamata sellele, et kannatanu viibis sõiduki

juures, võttis O. Mets teadlikult sõiduki ilma omaniku loata, seejuures tuli politseil rakendada

isiku peatamiseks suuri ressursse ning süüdistatav sundpeatada.

Süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi

27. O. Metsale on esitatud süüdistus mootorsõiduki joobes juhtimises 16.02.2024 kell 23:57

kuni 17.02.2024 kell 00:54 Tabasalus, Ranna tee 17 juures. O. Mets keeldus kohtus ütlusi

andmast ning oma süüd ei tunnistanud. Mootorsõiduki juhtimise fakti süüdistuses märgitud

kuupäeval ja kellaajal O. Metsa poolt tõendavad tunnistaja KM 18.11.2024 kohtuistungil

antud ütlused (kt lk 48-50p), mille kohaselt oli ta 17.02.2024 politseiametnikuna tööl patrullis

kutsungiga 3072. Tunnistaja, paariline V.B ja kaks koera olid parasjagu Mustamäel teise

sündmusega hõivatud kui tuli bravo prioriteediga väljakutse sõiduki ärandamise kohta. Pärast

teise sündmusega tegelemisega lõpetamist tuli teade, et sõiduki võimalik asukoht on Tabasalu

ning tunnistaja võttis koos paarilisega suuna sinna. Jõudes Tabasalu Alexela juurde tuli teade,

et sõiduk võib olla seal. Tunnistaja nägi sõidukit, mis oli pargitud, juhipoolne uks oli lahti,

sõiduki kõrval oli meesterahvas. Tunnistaja andis korralduse seis politsei ja käed nähtavale,

mille peale meesterahvas istus sõidukisse ja hakkas sõidukiga ümberpõiget tegema. Kuna

eelnevalt oli tulnud info, et isik võib olla ohtlik, sooritas tunnistaja kaks lasku rehvi, et sõiduk

sundpeatada, sõidukit peatada ei õnnestunud. Pärast tagaajamist õnnestus sõiduk peatada,

isiku läbivaatusel oli aru saada, et isik on kas narko- või alkoholijoobes, ei käitunud nagu

normaalne kodanik käituma peaks. Tunnistaja selgitas, et see meeserahvas oli süüdistatav O.

Mets. Tunnistaja V.B 18.11.2024 kohtuistungil antud ütlused (kt lk 51-54) kinnitavad KM

ütlusi juhtunu osas, sh asjaolu et O. Mets juhtis mootorsõidukit, tunnistaja kinnitas, et

Tabasallu jõudes oli süüdistatav O. Mets auto kõrval ning pärast politsei korralduse andmist

hüppas süüdistatav autosse ja pani käigu draivi peale ning andis gaasi. Sellele järgnes

tagaajamine, mis kestis vähemalt 10-15 minutit. Auto roolis olles oli O. Metsal emotsioonitu

pilk, tavainimese siuke pilk see ei olnud. Seega on tunnistajate ütlustega kinnitust leidnud, et

O. Mets juhtis mootorsõidukit süüdistuses märgitud ajal ja kohas. Samuti, et O. Metsal

esinesid joobeseisundile viitavad tunnused.

28. 17.02.2024 kell 01:19 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et O.

Metsal oli joove 0,75 mg/l (kd I lk 196). Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise

protokolli (kd I lk 196p) kohaselt oli O. Metsal reaktsioonikiirus häiritud ja passiiv-

agressiivse käitumisega. Terviseseisundi kirjeldamise protokoll tõendab O. Metsa tervisliku

seisundit. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja (kd I lk 200) kohaselt oli O. Mets saadetud

12 (20)

1-24-5690

joobeseisundi tuvastamiseks ekspertiisi. EKEI uuringuakt nr 24T-AOT00104 ning lisa 2

tõendab, et O. Metsal tuvastati uuringu läbiviimiseks võetud uriinist narkojoove (amfetamiin).

Ekspert jõudis järeldusele, et O. Metsal esineb joove (kd I lk 201).

29. Seega rikkus O. Mets liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla

joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise

või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis

avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja

reaktsioonides. Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii O.

Metsa poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et O.

Mets oli sõidukit juhtides narkojoobes (uuringuakt nr 24T-AOT00104, narkojoove

/amfetamiin/). Subjektiivse koosseisu hindamisel peab tuvastama, et süüdlane pidi teadma või

vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohus leiab, et O. Mets

pani mootorsõiduki joobes juhtimise toime vähemalt kaudse tahtlusega, st olles teadlikult

tarvitanud narkootilisi aineid pidi ta vähemalt pidama võimalikuks, et võib olla narkojoobes.

Seejuures nähtub tunnistaja ütlustest, et kinnipidamisel oli isiku läbivaatusel aru saada, et O.

Mets on kas alkoholi- või narkojoobes. Seega pidi O. Mets varasema elukogemuse ja

enesetunde põhjal aru saama, et ta on joobes ning pidama võimalikuks, et tal võib

mootorsõidukit juhtima asudes esineda narkojoove. Süüd välistavaid ja õigusvastasust

välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

30. O. Metsa süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatilise varguse toimepanemises,

teod on toime pandud 06.03.2024 kella 23.23 ajal Tallinnas XXX asuvas P kaupluses,

07.06.2024 kell 14:52 ajal Tallinnas XXX asuvas M kaupluses ja 16.08.2024 kell 06:15 ajal

Tallinnas XXX asuvas D.P.J tanklas.

31. 06.03.2024 toimepandud vargusekatset tõendavad järgmised tõendid. P 06.03.2024

avaldus (kd II lk 1), millest nähtub, et 06.03.2024 kell 23:13 meesterahvas varastas P

kauplusest kaupa koguväärtusega 1024,45 eurot, kaup tagastati rikkumata kauplusele, kahju

puudub. 31.05.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis (kd II lk 2-14) on vaadeldud P AS

turvaosakonna poolt S lingile üles laetud salvestisi 06.03.2024 kauplusest Mustamäe P

aadressil XXX, Tallinn. Vaatlusprotokollist nähtub, et meesterahvas punases jopes siseneb

müügisaali 23:06 (vaatlusprotokolli kohaselt tuvastatud kui O. Mets), fikseeritud on isiku

liikumine kaupluses, sh müügisaalis esemete kotti panemine. Vaatlusprotokolli fotodelt

nähtub, et isikul on peas must müts ja kõrvaklapid (foto kd II lk 8), kell 23:13 väljub

müügisaalist sissepääsu turvaväravate kaudu kott käes, isik oli kinni peetud ja kell 23:14

oleval fotol on näha meesterahvast turvaruumis, seejuures on visuaalselt äratuntav, et

kinnipeetud isik on süüdistatav O. Mets.

32. 07.06.2024 kell 14:52 ajal Tallinnas XXX asuvas M kaupluses toimepandud vargusekatset

tõendab M esitatud avaldus (kd II lk 15), millest nähtub, et 07.06.2024 kell 14:52 M OÜ

kaupluses aadressil XXX Tallinnas pandi toime õigusrikkumine kassajoone ületamisega,

õigusrikkuja oli pikka kasvu meesterahvas, seljas valge roosidega kampsun, punase triibuga

must müts, teksad ja mustad tossud. Meesterahvas võttis kaupa kogumaksumusega 21 eurot

(viin Mosko 40% 7,99 eurot, Täistera röst kiirkaerahelbed Tartu 3,00 eurot, Farmi juustu

13 (20)

1-24-5690

snäkk 3,09 eurot, täispiim Farmi 1,45 eurot, makaronid Fusili Divella 1,29 eurot, alkohoolne

jook A Le Coq Long Drink 3,12 eurot, küüslauk, 0,81 eurot ja M kilekott 0,25 eurot),

kauplusele kahju ei tekitatud, tsiviilhagi esitada ei soovi. 07.06.2024 koostatud õigusrikkuja

üleandmise akt kinnitab (kd II lk 17), et 07.06.2024 kinnipeetav mees läbis kassaliini koos

erineva kaubaga, jättis kauba eest tasumata summa 13,01 eurot + 7,99 eurot. Õigusrikkuja

andmete all on märgitud isikuks O. Mets, ID kaard XXXXXX. Vargusekatse toimepanemist

O. Metsa poolt kinnitab ka 27.08.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (kd II lk 18-25),

milles on vaadeldud M OÜ edastatud videosalvestise faili M kauplusest 07.06.2024 aadressil

XXX, Tallinn. Vaatlusprotokollist nähtub, et meesterahvas valge-kirju pusaga, peas nokamüts,

siseneb müügisaali 14:46 (vaatlusprotokolli kohaselt tuvastatud kui O. Mets), fikseeritud on

isiku liikumine kaupluses, sh müügisaalis esemete kotti panemine, kell 14:51 väljub

mooduses kassadest ja tasumata kaupade eest, kell 14:52 turvatöötaja peab isiku kinni ja kell

14:55 maksab isik kauba eest, mille järel suundutakse turvaruumi, turvaruumis on kohal

politsei. Kohus nõustub prokuröriga, et O. Metsa tegevus M kaupluses jõudis varguse

katsestaadiumisse hetkel, kui ta läbis kassaliini ilma kauba eest tasumata. Kuigi O. Mets tasus

kaupade eest pärast tema kinnipidamist ei muuda see juriidilist hinnangut tema käitumisele.

33. 16.08.2024 AS D.P.J XXX Tallinnas toimepandud vargust kinnitab AS D.P.J 16.08.2024

esitatud süüteoteade (kd I lk 41), millest nähtub, et XXX Tallinnas asuvasse D.P.J tanklasse

sõitis 16.08.2024 kell 06:15:48 tankuri nr 8 ette hõbedane Mercedes Bens reg nr XXX.

Sõidukist tuli välja meesterahvas, käis mitu korda ümber auto (tundus, et otsib kütusepaagi

asukohta). Seejärel sõitis tankuri 1 ette ja lõpuks tankuri 4 ette, kus tankis sõidukisse

diiselkütust ja lahkus tanklast kütuse eest tasumata, varastati diiselkütust 54,13 liitrit

maksumusega 81,14 eurot, lisatud on arve 41221-714674 16.08.2024 kell 06:42. Varguse

toimepanemist O. Metsa poolt kinnitab ka 16.08.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll

(kd II lk 70-73), milles on vaadeldud aadressil XXX Tallinnas D.P.J asuva tankla

videosalvestisi. Salvestiselt nähtub hall sõiduk Mercedes reg nr-ga XXX tanklas, salvestise

02:51 minutil on näha juht sõiduki kõrval (vaatlusprotokolli lk 2, foto), seejuures on äratuntav

isik O. Mets. Samuti oli tegemist K.R.L OÜ sõidukiga, mille puhul on tuvastatud, et sõiduki

ärandas O. Mets 16.08.2024 hommikul ja varguse toimepanemise ajal oli sõiduk O. Metsa

kasutuses.

34. O. Mets oma süüd tunnistanud ei ole ning keeldus kohtus ütlusi andmast. Kohtule esitatud

tõendid aga kinnitavad üheselt, et O. Mets on toime pannud temale etteheidetavad vargused,

seejuures on tõendatud ka varguste toimepanemisel subjektiivne koosseis. Kohus on

seisukohal, et O. Mets pani kolm varguse episoodi toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes,

mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks.

Videosalvestistelt nähtub, et O. Mets läks kauplusesse nii 06.03.2024 kui ka 07.06.2024 ja

pani kauba kotti, möödus kassade rivist jättes kauba eest maksmata. Seega oli O. Metsal

algusest peale kavatsus jätta kauba eest tasumata. Niisamuti läks O Mets 16.08.2024 D.P.J

tanklasse, tankis kütust ning sõitis teadlikult ja tahtlikult ära ilma kütuse eest tasumata.

Nõustuda ei saa kaitsja käsitlusega, et kõigil kolmel korral võis süüdistatava unustada kauba

eest tasuda. Kuigi varguste toimepanemise episoodides ei kuulatud üle tunnistajaid, nähtub

kirjalikest tõenditest, sh asitõendi vaatlusprotokollidest ning videosalvestistelt süüdistatava

käitumine kaupluses nii 06.03.2024 kui ka 07.06.2024, aga ka tanklas 16.08.2024 ning

14 (20)

1-24-5690

kahtlust ei ole selles, et süüdistatav pani toime vargused tahtlikult. Ei ole eluliselt usutav, et

isik korduvalt unustab toodete eest tasuda.

35. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt

kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199

(kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on

omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud

on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks

sooritab isik süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt (RKKKo 3-1-1-87-08 p 10).

käsilolevas asjas on kinnitust leidnud, et O. Mets pani toime kolm vargust (06.03.2024,

07.06.2024 ja 16.08.2024). Karistusregistri andmetel on O. Metsa varem karistatud KarS §

218 lg 1 järgi 09.04.2024 ja 02.03.2023. Järelikult on varguste toimepanemine kujunenud O.

Metsal elustiiliks, ta on ainuüksi 2024. aastal toime pannud 4 vargust, süütegude faktiline

korduvus täidab süstemaatilisuse koosseisu ning O. Metsa käitumine tuleb kvalifitseerida

KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kuigi O. Metsa poolt toime pandud kolmest varguse episoodist kaks

jäi katsestaadiumisse, tuleb tema teod kvalifitseerida lõpuleviiduna KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

seoses kuriteokatse neelduvusega sama kvalifikatsiooni lõpuleviidud teos. Kohtu hinnangul

on vaguste vahel tuvastatav ka sisuline seos (RKKKo 3-1-1-66-13, p 6.2), st O. Metsa

tegevuses järjepidev ja tahtlik varguste toimepanemine, mis on käsitatav süstemaatilise

tegevusena.

KARISTUS

36. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab

arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

37. KarS § 215 lg 2 p 1 järgi on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni

kolmeaastane vangistus; KarS § 424 lg 1 järgi on karistusena ette nähtud rahaline karistus või

kuni kolmeaastane vangistus; KarS § 199 lg 2 p 9 järgi on karistusena ette nähtud rahaline

karistus või kuni viieaastane vangistus; KarS § 203 lg 1 järgi on karistusena ette nähtud

rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

38. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud kuna O. Mets ei oleks suuteline rahalist

karistust täitma, samuti ei täidaks rahaline karistus karistuse eripreventiivset eesmärki.

Maksu- ja Tolliameti andmetel (kd II lk 97) O. Mets ei tööta, tema 2024. aasta sissetulek oli 0

eurot, 2022.a 10 677 eurot. Samuti on O. Mets oma tegevusega põhjustanud kannatanutele

varalist kahju, mis tuleb süüdistataval hüvitada ja mille tõttu ei ole O. Mets veelgi enam

suuteline rahalist karistust täitma. O. Metsa on võimalik mõjutada õiguskuulekale teele üksnes

reaalse vangistusega. Karistusregistri andmetel (kd II lk 74-76) on O. Metsal üks kehtiv

kriminaal- ja neli kehtivat väärteokaristus. Väärteokaristused on määratud nii KarS § 218 lg 1

aga ka NPALS § 151 lg 1 järgi. Kriminaalkaristus on mõistetud Harju Maakohtu 23.11.2023

otsusega 1-23-4692 KarS 121 lg 2 p-de 2, 3 ja KarS § 3312 järgi ning teda karistati KarS § 64

lg 1 alusel vangistusega 2 aastat ja 6 kuud, KarS § 68 lg 1 alusel jäi lõplikuks karistuseks

vangistus 1 aasta 8 kuud ja 26 päeva, mis jäeti täitmisele pööramata KarS § 74 lg-te 1 ja 3

alusel 3 aasta pikkuse katseajaga. Katseaeg 23.11.2023-22.11.2026. Seega on kuriteod toime

pandud katseajal.

15 (20)

1-24-5690

39. Lisaks arvestab kohus karistuse mõistmisel, et O. Metsa suhtes puuduvad kergendavad ja

raskendavad asjaolud. Karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta sanktsiooni keskmine

määr ning mõista karistus arvestades teo toimepanemise asjaolusid ning kergendavate ja

raskendavate asjaolude puudumist.

40. O. Mets pani toime KarS § 424 lg 1, § 203 lg 1 ja § 215 lg 1 (16.02.2024) teod toime ühe

teoga, seega tuleb mõista karistus § 63 lg 1 järgi seaduse sätte alusel, mis näeb ette raskeima

karistuse, s.o KarS § 203 lg 1 järgi. Kohus peab O. Metsa süüd keskmisest suuremaks. Kohus

arvestab, et O. Mets pani toime nii sõiduki omavolilise ajutise kasutamise, olulise kahju

tekitamise, aga ka mootorsõiduki narkojoobes juhtimise. Seejuures tuli politseil kasutada

suuri ressursse isiku sundpeatamiseks ning O. Metsa tegevus avalikus ruumis (põgenemine

politsei eest olles narkojoobes) võis seada ohtu kõrvaliste isikute elu ja tervise. Kohus leiab, et

nimetatud kuritegude toimepanemise eest tuleb O. Metsale mõista karistus sanktsiooni

keskmisest määrast mõnevõrra suuremas määras, kergendavaid asjaolusid ei esine. O. Metsale

tuleb KarS § 424 lg 1, § 203 lg 1 ja § 215 lg 1 (16.02.2024) järgi mõista karistusena § 63 lg 1

alusel 3 aastat vangistust.

41. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuse mõistmisel arvestab

kohus, et O. Mets pani toime kolm vargust, millest kaks jäid katsestaadiumisse, varastatu

väärtused ei olnud suured. Seetõttu mõistab kohus O. Metsale KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

karistuse alla sanktsiooni keskmise määra, s.o 8 kuud vangistust.

42. KarS § 215 lg 2 p 1 järgi (16.08.2024) toimepandud teo eest tuleb mõista karistus alla

sanktsiooni keskmise määra. Kohus arvestab, et kuigi O. Mets kasutas K.R.L OÜ sõidukit

omavoliliselt, st süüteokoosseis on täidetud, tõi ta sõiduki tagasi samasse kohta Karjääri tee 9

parklasse. Oma tegevusega kahju ei tekitanud. Seega mõistab kohus O. Metsale KarS § 215 lg

2 p 1 järgi karistuse alla sanktsiooni keskmise määra, s.o 1 aasta vangistust.

43. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb O. Metsale mõista liitkaristus üksikkaristusest raskeima

suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Kuivõrd O. Mets pani

teod toime katseajal, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel moodustata liitkaristus ning suurendada

käesoleva otsusega mõistetud karistust, s.o 3 aastat ja 6 kuud vangistust, Harju Maakohtu

23.11.2023 kohtuotsusega nr 1-23-4692 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8

kuud ja 26 päeva vangistust võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 5 aastat ja 2 kuud ja 25

päeva vangistust. Kuivõrd O. Mets oli kinni peetud 16.08.2024 ning tema suhtes oli

kohaldatud tõkendina vahistamist, tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda tema

kinnipidamine 16.08.2024. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

TSIVIILHAGID

44. KrMS § 310 lg 1 näeb ette, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta

tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. KrMS § 381 lg

1 p 1 kohaselt võib kannatanu tsiviilhagis esitada nõude, kui nõude eesmärk on

kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või

heastamine, kui selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas

menetletava kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet oleks võimalik läbi vaadata ka

16 (20)

1-24-5690

tsiviilkohtumenetluses. Hagejate nõuete kriminaalmenetluses läbivaatamise eeldused on

täidetud. KrMS § 381 lg 6 kohaselt KrMS-is reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi

menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) sätestatust. VÕS §

127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige

otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 1043 kohaselt on peab teisele isikule

(kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on

kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS

§-le 1045 lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu

omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

R.L-i tsiviilhagi (7940 eurot)

45. Kanntanu R.L esitas kriminaalasjas tsiviilhagi (kt lk 8-10) summas 7940 eurot 16-

17.02.2024 sõiduki omavolilise kasutamise toimepanemisel kannatanu sõidukile Volkswagen

Touraeg reg nr XXX tekitatud kahju hüvitamiseks. Tsiviilhagi kohaselt tekitati

mootorsõidukile järgmised kahjud: elektritööd 120 eurot, remonditööd 220 eurot,

plekksepatööd 850 eurot, värvimistööd kokku 2245 eurot, varuosad kokku 4505 eurot, s.o

kokku 7940 eurot. Tekitatud varalise kahju aluseks on kannatanu võtnud 11.03.2024

koostatud Reho autoteenindus hinnapakkumise H1103-01 (kd I lk 1-2). Kohtule on esitatud

kaks Reho autoteeninduse hinnapakkumist, millest üks (summas 8615 eurot, kd I lk 3)

sisaldab kannatanu ütluste kohaselt ka politsei poolt tekitatud kahjustusi (kuuliauke) ning

teine hinnapakkumine on ilma kuulukahjustusteta (summas 7940 eurot). R.L selgitas, et

kahjusid kandis ta tegelikkuses mõnevõrra rohkem, kui esitatud tsiviilhagi. Kaskokindlustus

sõidukil puudus. Sõiduki remontis Reho autoteeninduses, kus töötab kannatanu sõber ja kes

tegi lõpliku pakkumise 8200 eurot (muidu oleks olnud umbes 10 000). Reho autoteenindus

tegi esialgse pakkumise 7940 eurot, aga summa muutus remondikäigus (suuremaks) kuna tuli

ilmsiks veel probleeme elektroonikaga ning hind kõikus sõltuvalt varuosade hindadest.

Remondi eest tasus sularahas ja ühekorraga. Kuna tasus sularahas, siis arvet esitada ei ole.

Kannatanu ütluste kohaselt võtsid vanaema ja ema laenu selleks, et kannatanu saaks remondi

eest tasuda. 20.11.2024 kohtuistungil esitas prokurör täiendava tõendina KrMS § 297 alusel

kannatanu sõiduki fotod (kd II lk 129-143), millelt nähtub, et sõiduk on korras (st remonditud)

samuti laenulepingud (kd II lk 110-128), mis kinnitavad laenu võtmist kannatanu ema (AL) ja

vanaema (VS) poolt. Laenu võeti kokku summas 7000 eurot ning kannatanu sõnul kattis ta

ülejäänud osa oma vahenditest, mille oli saanud vanaisalt. Kohtule on esitatud laenulepingud

15.03.2024 VS ja TF Bank vahel väikelaenu laenuleping summas 3000 eurot, 14.03.2024 AL-

i ja TF Bank vahel sõlmitud väikelaenu laenuleping summas 2000 eurot ja 24.03.2024 AL-i ja

Coop Pank vahel sõlmitud väikelaenuleping summas 2000 eurot.

46. Kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatav võttis kannatanu R.L-i sõiduki ajutiselt

omavolilisse kasutusse ning tekitas oma tegevusega kannatanu sõidukile vigastusi. Kohtule

esitatud fotod sõidukile tekitatud kahjudest ja fotod, millest nähtub, et sõiduk on remonditud,

mis kinnitavad, et R.L on süüdistatava poolt põhjustatud vigastused remontinud. Seega on

tsiviilhagi keskne küsimus, kas tsiviilhagi on põhjendatud täies ulatuses ehk hinnapakkumises

märgitud summas 7940 eurot. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused usaldusväärsed ning

kohtul puudub alus kannatanu väidetes kahelda. Lisaks esitas prokurör täiendava tõendina

laenulepingud, mis kinnitavad R.L-i ütlusi selle kohta, et vajalikud rahalised vahendid sõiduki

17 (20)

1-24-5690

remontimiseks sai ta suures osas ema ja vanaema käest, kes võtsid selleks pangast laenu.

Muuhulgas kattuvad laenu võtmise kuupäevad ajaliselt ka sõidukile tekitatud kahjuga.

Seejuures tuleb märkida, et laenu tasumiseks tuleb kannatanul või tema pereliikmetel tasuda

ka intresse, mis tegelikkuses põhjustab kannatanule ja tema pereliikmetele täiendavaid rahalisi

väljaminekuid, kuid mille osas tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohus leiab, et tsiviilhagi on

tõendatud hinnapakkumise, laenulepingute aga ka fotodega, mis kinnitavad sõidukile tekitatud

kahjude remontimist. Samuti on usaldusväärsed kannatanu ütlused, et tegelik materiaalne

kahju oli suurem, kui hinnapakkumine. Sellest tulenevalt leiab kohus, et O. Mets pani toime

õigusvastase teo, ta on rikkumises süüdi ja kohtu hinnangul on R.L-ile tekkinud kahju

põhjuslikus seoses eelnevalt tuvastatud O. Metsa tegevusega ning kohus rahuldab hagi täies

ulatuses, st summas 7940 eurot.

Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) tsiviilhagi (15 208,66 eurot)

47. Kanntanu Eesi Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu esitas kriminaalasjas tsiviilhagi

(kt lk 11-13) summas 15 208,66 eurot. Tsiviilhagi on seotud O. Metsa poolt 16-17.02.2024

tegevusega, s.t kannatanu R.L-i sõiduki omavolilise kasutamise ajal politsei sõidukitele

tekitatud kahjudega. Tsiviilhagist nähtub, et O. Mets põhjustas kahju järgmistele politsei

sõidukitele:

- Volkswagen Transporter reg nr XXX summas 6060,79 eurot;

- Škoda Kodiaq reg nr XXX summas 1336 eurot;

- Mercedes Benz Vito reg nr XXX summas 7811,27 eurot.

48. Haginõue on tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega, samuti tsiviilhagi juurde

esitatud remondiarvetega (kd I lk 35-40). Kohtule on esitatud lisaks hagiavaldusele,

21.03.2024 arve 417000612 Mercedes Benz Vito remondikulude kohta summas 7811,27

eurot, Rohe Auto AS arve nr 294536446 sõiduki Škoda Kodiaq remondikulude kohta

summas 1336,60 eurot ja Moller Auto Kahjuekspert arve nr 6891481 summas 6060,79 eurot.

KrMS § 297 korras esitas kannatanu esindaja maksekorraldused, millest nähtub arvete

tasumine Siseministeeriumi poolt Veho AS-le 11.04.2024 summas 7811,27 eurot, Rohe Auto

AS-le 02.05.2024 summas 1336 eurot ja Moller Auto Tallinn OÜ-le 19.04.2024 summas

6060,79 eurot (kd II lk 144-146). Liiklusregistri väljavõtted kinnitavad, et kahjustatud

sõidukid on kuuluvad Politsei- ja Piirivalveametile (kd I lk 188-190). Sõidukitele tekitatud

kahjustused on fikseeritud vaatlusprotokollides (kd I lk 169-187). Kohus on tuvastanud, et

süüdistatav põhjustas oma tegevusega kannatanule (Eesi Vabariigile Politsei- ja Piirivalvemati

kaudu) olulist kahju.

49. Kohtu hinnangul on tsiviilhagi täies ulatuses põhjendatud ning süüdistatava tegevuse ja

tekitatud kahju vahel tuvastatud põhjuslik seos. Kohus ei nõustu, et politsei sõidukid said

kahjustada politseiametnike enda tegevuse tõttu. Kriminaalasjas on tuvastatud, et

politseiametnike tegevus oli tingitud süüdistatava süülisest käitumisest. KorS § 2 lg 4 kohaselt

on riikliku järelevalve korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja

ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. KorS § 45 lg 5 kohaselt, kui isik ei täida sõiduki

peatamise märguannet, võib sõiduki sundpeatada, korraldades teesulu või kasutades sõiduki

sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit KorS 5. peatükis sätestatud korras.

KorS § 781 p 6 järgi on erivahend muuhulgas tehniline tõke ja p 7 järgi sõiduki sundpeatamise

vahend. Tehniline tõke on vahend, millega takistatakse isikute või sõidukite vaba liikumist.

18 (20)

1-24-5690

Tehniliste tõketena kasutatakse korrakaitsetegevustes erineva kõrguse ja konstruktsiooniga

teisaldatavaid aedu, ehitusaedu, aga ka näiteks sõidukeid (KorS komm. § 781 p 3).

Politseiametnike pädevuses on valida sobiv ja vajalik meede rikkumise kõrvaldamiseks.

Antud olukorras oli politseiametnikel info, et sõiduk on ärandatud, süüdistatav ei allunud

politsei korraldustele ning jätkas sõitu, samuti oli tunnistaja KM sõnul tegemist bravo

väljakutsega (sisuks lähisuhtevägivald) ning süüdistatava sõidukiirus oli vähemalt 150-170

km/h (kt lk 50), mille tõttu tuli sõiduk peatada, et süüdistatava käitumine ei päädiks tema või

kõrvaliste isikute jaoks fataalselt. Järelikult oli politseiametnike käitumine põhjendatud,

valitud meede sõiduki sundpeatamiseks proportsionaalne ning O. Mets vastutab sõidukitele

tekitatud kahjustuste eest. Tunnistaja KM ütlustest nähtub, et politsei sõidukitele tekitatud

vigastused fikseeritakse alati, kui on liiklusõnnetus, siis täidetakse kindlustuse dokumendid,

kui on kriimustus, siis koostatakse ettekanne ja fikseeritakse. Seega puudub kohtul alus

arvata, et sõidukite vigastused võisid olla tekitatud enne 16-17.02.2024 sündmust.

Kokkuvõttes on kriminaalasjas tõendamist leidnud, et Eesi Vabariigile (Politsei- ja

Piirivalveameti kaudu) tekitati kahju kokku summas 15 208,66 eurot. Kriminaalmenetluses on

tuvastatud, et O. Mets pani toime õigusvastase teo, ta on rikkumises süüdi ja kohtu hinnangul

on Eesti Vabariigile tekkinud kahju põhjuslikus seoses eelnevalt tuvastatud O. Metsa

tegevusega. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus Eesi Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti

kaudu) tsiviilhagi O. Metsa vastu summas 15 208,66 eurot.

AS D.P.J tsiviilhagi (81,14 eurot)

50. Kannatanu AS D.P.J volitatud esindaja esitas 11.09.2024 tsiviilhagi (kt lk 14-15) O. Metsa

vastu varalise kahju hüvitamiseks seoses 16.08.2024 toimepandud kütuse vargusega tanklas.

Kannatanule vargusega tekitatud kahju summa on tõendatud süüteoteate ja sellele lisatud

kviitungiga (kd I lk 42), millest nähtub, et süüdistatav tankis 16.08.2024 kell 06:15:48

diislikütust 54,13 liitrit maksumusega 81,14 eurot ning lahkus tanklast kütuse eest tasumata.

Kriminaalasjas on tuvastatud, et O. Mets oli isikuks kes 16.08.2024 kell 06:15:48 K.R.L OÜ

sõidukiga tankis diislikütust D.P.J AS tanklas aadressil XXX Tallinnas. Seega on tsiviilhagi

põhjendatud ja kuulub hüvitamisele.

MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID

51. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1

kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. Käesolevas kriminaalasjas on

menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 joobe tuvastamise kulud 156 eurot (kd 1 tl 200).

Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva

sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, mis

2024 aastal oli 1230 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2024. a

määrusele nr 87 on töötasu alammäär alates 01.01.2025. a 886 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2

järgi on sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 kuupalga alammäära, seega on

sundraha suurus alates käesoleva aasta algusest 1329 eurot. Kuigi kriminaalmenetluses tuleb

kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat õigust, leiab kohus, et antud olukorras on

põhjendatud mõista süüdistatavalt välja sundraha 2024. aastal kehtinud määra järgi, kuivõrd

kriminaalasja arutamine toimus 2024. aastal ning kohtuotsuse kuulutamise aeg ei sõltunud

süüdistatavast. Seega mõistab kohus süüdistatavalt välja sundraha 2024. aasta määra järgi.

19 (20)

1-24-5690

52. Lisaks on KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi menetluskulu ka määratud kaitsjale määratud tasu ja

kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kriminaalasja kohtueelses menetluses oli

määratud kaitsjale makstud tasu 779,58 eurot (kt lk 102-132) ja kohtumenetluses 1976,40

eurot (kt lk 165-166). Kohus leiab, et määratud kaitsjale makstud tasud on põhjendatud ja

mõistlikus ulatuses ning nimetatud summad kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele.

53. Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt tunnistajale § 178 kohaselt makstavad

tasud, sh sõidukulud ning saamata jäänud töötasu. Tunnistajad V.B ja Q.X viibisid

kohtuistungil tunnistajatena ning esitasid tekkinud kulude kohta ka vormikohase taotluse

koos kuludokumentidega. Kohus rahuldas tunnistaja V.B taotluse sõidukulude ja saamata

jäänud töötasu hüvitamiseks kokku summas 59,30 eurot ja tunnistaja Q.X-i sõidukulud ja

parkimistasu kokku summas 14,35 eurot ning mõistab need omakorda välja O. Metsalt.

54. Kokku on kriminaalmenetluse kulud seega 4215,63 eurot, mis tuleb O. Metsalt välja

mõista. Kohtu hinnangul ei esine käesolevalt erandlikke asjaolusid, mis tingiks

väljamõistetavate menetluskulude vähendamist. Tulenevalt aga asjaolust, et O. Metsal tuleb

talle liitkaristusena mõistetud reaalset vangistust kanda pikka aega, on tema võimalused

sissetuleku teenimiseks piiratud. Seega annab kohus talle võimaluse tasuda menetluskulud

igakuiste osamaksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 3

alusel tuleb O. Metsal tasuda menetluskulud kokku summas 4215,63 eurot ositi 12 kuu

jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tasudes vastava kuu viimaseks kuupäevaks esimesel

üheteistkümnel kuul 351,30 eurot ja viimsel kaheteistkümnendal kuul 351,33 eurot.

55. Asitõendid: padrunikest sündmuskohalt Kiia-Vääna-Viti mnt 7.-8. km ja Väänatammi

ristmik, (pakendid nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20);

püstolikuuli tükk sündmuskohalt Kiia-Vääna-Viti mnt 7.-8. km ja Väänatammi ristmik

(pakend nr 16); püstolikuuli tükk sündmuskohalt Kiia-Vääna-Viti mnt 7.-8. km ja

Väänatammi ristmik (pakend nr 17); padrunikest sündmuskohalt Ranna tee 17, Tabasalu

(pakend nr 1, 2, 4); püstolikuuli tükid sündmuskohalt Ranna tee 17, Tabasalu (pakend nr 3);

metallitükk (kuulifragment) parempoolse esiratta veljest (pakend nr 8 aadressilt Kohila 4a,

Tallinn); metallitükk (kuulifragment) vasakpoolse tagaratta koopast (pakend nr 1 aadressilt

Kohila 4a, Tallinn), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite

hoidlas Rahumäe tee 6/1 Tallinn asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 24ATH31522

alusel- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; 3 DNA proovi

karpides (pakendid 10, 11, 12); 2 tk karpi puuteproovidega (pakendid nr 1, 2); 2 tk auto

plastdetaili ja 1 tk tuled, paberkotis, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti

keskkriminaalpolitsei andmehoidlas Rahumäe tee 6/1 Tallinn asitõendi üleandmise-

vastuvõtmise akti nr 24ATH31512 alusel - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast

kohtuotsuse jõustumist); mootorsõiduk Volkswagen Touareg registreerimismärgiga XXX on

20.02.2024 omanikule tagastatud; mootorsõiduk Volkswagen Bora registreerimismärgiga

XXX on 28.08.2024 omanikule tagastatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

20 (20)