3-24-2447/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2447

Haldusasi

Q.F kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13. novembri 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – Q.F

Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetluse alus ringkonnakohtus

Q.F määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Q.F määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13. novembri 2024. a

määruse haldusasjas nr 3-24-2447 resolutsiooni punktide 2–4 peale.

2. Võtta menetlusse Q.F määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13. novembri 2024. a

määruse haldusasjas nr 3-24-2447 resolutsiooni punkti 1 peale.

3. Jätta Q.F riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Rahuldada Q.F määruskaebus osaliselt.

5. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13. novembri 2024. a määruse haldusasjas nr 3-

24-2447 resolutsiooni punkt 1 osas, milles Q.F hüvitamiskaebus tagastati osas, mis

puudutas Tallinna Vangla 18. septembri 2024. a vastusega nr 5-37/24/84-6

rahuldamata jäetud kahjunõuet. Saata kaebus selle nõude osas halduskohtule

ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

6. Muus osas jätta Q.F määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.

novembri 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-2447 resolutsiooni punkt 1

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 3–6 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3;

RÕS § 15 lg 8).

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1).

3-24-2447

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Q.F esitas Tallinna Halduskohtule 29.08.2024 kaebuse mõista Tallinna Vangla

tekitatud mittevaralise kahju eest välja hüvitis 40 891,42 eurot (algne nõue 15 480 eurot, mida

on hiljem suurendatud, sh seoses intresside ja inflatsiooniga). Kohustuslik kohtueelne

menetlus on läbitud ning samad nõuded on halduskohus varem tagastanud (vt haldusasi nr 3-

24-1248). Kaebuse faktiline põhjendus nähtub 30.06.2024 vaidest nr 5-15/24/156-1. Samuti

palus kaebaja tühistada Tallinna Vangla 04.04.2024 käskkiri nr 1-24/1-2/145, 10.05.2024

käskkiri nr 1-24/1-2/199, 10.06.2024 käskkiri nr 1-24/1-2/247, 10.07.2024 käskkiri nr 1-24/1-

2/290 ja 13.08.2024 käskkiri nr 1-24/1-2/351, keelata kaebaja suhtes julgeolekumeetmete

rakendamine, paigutada kaebaja ümber vangla III üksusesse, määrata kaebajale vanglas

lisatoit ja võimaldada tal igapäevased kõned kodustele. Ühtlasi palus kaebaja kuulutada

haldusasi kinniseks ning anda talle menetlusabi ja riigi õigusabi.

2. Q.F selgitas 04.09.2024 avalduses, et kaebus hõlmab eeskätt 40 891,42 euro suuruse

kahju hüvitamise ja käskkirjade tühistamise nõudeid. Kahjunõude alused palus kaebaja võtta

haldusasjast nr 3-24-1248. Q.F palus 06.09.2024 avalduses lahendada praeguse asja raames

tema kahjunõue.

3. Tallinna Vangla edastas koos 23.09.2024 vastusega kaebaja pöördumised

ajavahemikust 10.01.2024–07.09.2024 koos vangla vastustega (kokku 8) kaebaja kahju

hüvitamise nõuetele. Tallinna Vangla selgitas, et Q.F ei ole vanglale esitanud ühtegi

kahjunõuet, milles ta oleks nõudnud 40 891,42 euro suurust hüvitist. Vangla ei ole veel

lahendanud Q.F 30.06.2024 vaiet nr 5-15/24/156-1 täiendavate julgeolekumeetmete

kohaldamise käskkirja nr 1-24/1-2/247 (kehtis 10.06.2024–10.07.2024) peale.

4. Q.F kordas 07.10.2024 avalduses soovi menetleda praeguses asjas 40 891,42 suurust

kahjunõuet ning palus vanglat asjakohatute dokumentide esitamise eest trahvida.

5. Tallinna Halduskohus jättis 25.10.2024 määrusega kaebuse käiguta ning palus

täpsustada mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Ühtlasi jättis halduskohus rahuldamata

kaebaja taotlused menetluse kinniseks kuulutamiseks ja riigi õigusabi andmiseks. Kaebaja

taotleb mittevaralise kahju hüvitamist, kuid kaebusest ega vastustaja esitatud materjalidest ei

ole äratuntav, millise kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsustust soovib kaebaja

praeguses haldusasjas vaidlustada. Kaebajal tuleb endal kahjunõuet faktiliselt põhjendada

ning kohus ei pea hakkama kaebuse alust otsima kaebaja ohtratest ja seosetutest avaldustest.

Kaebaja ei saa koondada ühte kaebusesse täiesti erinevatel alustel põhinevaid nõudeid.

Kaebajal tuleb välja tuua temale kahju tekitanud konkreetsed vangla toimingud ning andmed

selle kohta, kas kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud. Kaebajal on alates 2021. a-st

ulatuslik halduskohtumenetluses osalemise kogemus ja talle peab seega olema mõistetav,

millistele nõuetele peab kaebus vastama. Kohtule ei ole üheselt arusaadav, milline ajavahemik

on kahjunõude aluseks ning kui suur osa nõudest seondub väärikuse alandamisega ja kui suur

osa tervise kahjustamisega. Sellest sõltub nõutava riigilõivu suurus. Kahju hüvitamise nõue ei

pruugi ka enam olla tähtaegne, kuna HKMS § 46 lg 4 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18

lg 2 kohaselt tuleb kahjunõue esitada 30 päeva jooksul pärast vangla poolt kahjunõude

rahuldamata jätmist.

6. Q.F märkis 26.10.2024 avalduses, et kahjunõude uus suurus on 52 584 eurot ning ta

soovib täiendavalt Tallinna Vangla 24.09.2024 vastuse nr 1-11/24/8460-7, 15.04.2024 vastuse

nr 5-18/24/5427-2 ja 23.05.2024 vastuse nr 5-37/24/31-4 tühistamist. Kahjunõude faktilised

alused nähtuvad 29.08.2024 kaebusest. Q.F palus 02.11.2024 taotluses anda talle riigi

2(6)

3-24-2447

õigusabi ja kuulutada haldusasi kinniseks. Q.F palus 08.11.2024 taotluses menetlusabi

riigilõivu tasumiseks.

7. Tallinna Halduskohus tagastas 13.11.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2

alusel (resolutsiooni p 1), jättis läbi vaatamata kaebaja korduvad taotlused anda riigi õigusabi

(resolutsiooni p 2) ja kuulutada menetlus kinniseks (resolutsiooni p 3), samuti jättis

rahuldamata taotluse Tallinna Vangla trahvimiseks (resolutsiooni p 4). Kohus andis

25.10.2024 määruses kaebajale piisavalt põhjalikud juhised kaebuse puuduste

kõrvaldamiseks. Q.F jättis kohtu nõudmise täitmata ning osad tema seisukohad ei ole seotud

praeguse haldusasja menetlusega (vt viited teistele haldusasjadele). Kaebaja ei ole

täpsustanud, millisel alusel ta mittevaralise kahju hüvitamist taotleb, st millise perioodi ja

milliste rikkumiste eest. Kaebaja on kirjeldanud, et tal on peavalud ja enesevigastused,

probleemid unega ja kadunud teotahe, kuid kirjeldatust ei ole võimalik aru saada, millist

konkreetset sündmust ta ennast kahjustavaks peab. Tallinna Vangla esitas 23.09.2024 mitmed

vastused, millega vangla jättis rahuldamata kaebaja esitatud kahju hüvitamise taotlused, kuid

kaebaja on pärast seda esitanud mitmeid segase sisuga taotlusi. Kaebaja ei ole täpsustanud,

millist ajavahemikku või millise kahjunõude rahuldamata jätmist ta vaidlustada soovib.

Seetõttu ei saa kohus hinnata, kas kaebaja on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud

(vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8) ja kas kaebus on tähtaegne (vt RVastS § 18 lg 2).

Kaebaja ei ole lisaks täpsustanud, millises ulatuses soovib ta mittevaralise kahju hüvitamist

väärikuse alandamise eest ja millises ulatuses väidetava tervisekahju tekitamise eest. Seega ei

ole kohtul võimalik välja selgitada, kui suur on asjas nõutav riigilõiv. Kuna kaebaja on juba

esitanud arvukalt pöördumisi, kuid ei ole võtnud vaevaks kohtu juhiseid järgida, siis ei pea

kohus võimalikuks jätta kaebus teistkordselt käiguta. Kaebajal olnuks võimalik viidetega

vastustaja 23.09.2024 esitatud dokumentidele märkida, millise kahju hüvitamist ta soovib.

Kuna kohtu nõudmised jäid täitmata ning kohtule ei ole arusaadav, mida kaebaja konkreetselt

vaidlustada soovib, siis ei ole võimalik kaebust menetlusse võtta ja see tuleb HKMS § 121 lg

1 p 2 alusel tagastada. Ühtlasi jäävad HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata kaebaja korduvad

taotlused riigi õigusabi andmiseks ja menetluse kinniseks kuulutamiseks. Kuna kaebus kuulub

tagastamisele, puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Taotlus

Tallinna Vangla trahvimiseks HKMS § 28 lg 2 rikkumise eest jääb rahuldamata, sest

vastustaja ei ole menetlust takistanud ega püüdnud kohut eksitada.

8. Q.F palub 14.11.2024 määruskaebuses (täiendatud 03.12.2024) tühistada halduskohtu

13.11.2024 määrus. Kaebus hõlmab eelkõige 40 891,42 euro suurust kahjunõuet ja seejärel

käskkirjade tühistamist. Kaebaja palub võtta kaebus menetlusse. Algne kahjunõue oli 15 480

eurot, mida kaebaja on tõstnud esmalt 40 891,42 euro peale ja seejärel 52 584 euro peale.

Kahjunõude alused (15 dokumenti) palub kaebaja võtta haldusasjast nr 3-24-1248, kus kohus

ei võtnud kahjunõuet menetlusse. Kaebaja palub riigi õigusabi, sest ta ei ole võimeline ennast

kohtus kaitsma ja on maksejõuetu (vt haldusasi nr 3-24-1248).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Kuna määruskaebusest ei nähtu selgelt, millises osas on halduskohtu 13.11.2024

määrust vaidlustatud, siis tuleb järeldada, et kaebaja vaidlustab halduskohtu määruse

tervikuna. HKMS § 203 lg-st 1 tulenevalt ei saa määruskaebust esitada, kui menetlusseadustik

seda ette ei näe ja määrus ei takista asja edasist menetlust. Seadus ei võimalda esitada

määruskaebust halduskohtu määruse peale, millega menetlusosalise korduv taotlus on jäetud

HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata (nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2025 määrus nr 3-

24-2219, p 8), ning sedalaadi määrus ei takista ka asja edasist menetlust. Seaduse järgi ei saa

3(6)

3-24-2447

määruskaebust lisaks esitada menetluse kinniseks kuulutamise taotluse kohta tehtud määruse

peale ning menetlusosalisel ei ole subjektiivset õigust nõuda vastaspoole trahvimist (nt

Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2020 määrus nr 3-20-786, p 17) ega õigust esitada trahvi

määramata jätmise peale määruskaebust. Q.F määruskaebus tuleb seega HKMS § 203 lg 1

alusel tagastada osas, milles kaebaja on vaidlustanud halduskohtu 13.11.2024 määruse

resolutsiooni p-d 2–4.

10. Kaebuse tagastamist puudutavas osas (s.o halduskohtu 13.11.2024 määruse

resolutsiooni p 1) tuleb määruskaebus võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on

tähtaegne ning vastab selle lahendamiseks vajalikul määral HKMS §-de 52−54 ja 205

nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse

(RLS) § 22 lg 1 p 9).

11. Kuna Tallinna Halduskohtu 13.11.2024 määrus ei ole korduva riigi õigusabi taotluse

läbi vaatamata jätmise osas määruskaebuse korras vaidlustatav, siis loeb ringkonnakohus, et

kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks on esitatud seoses praeguse määruskaebemenetlusega.

Taotlus jääb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Q.F on olnud

iseseisvalt võimeline koostama määruskaebuse, mille põhjal on ringkonnakohtule arusaadav,

miks kaebaja ei nõustu halduskohtu määrusega ja millist lahendit ta ringkonnakohtult taotleb.

12. Halduskohus tagastas Q.F kaebuse põhjusel, et see ei vastanud HKMS §-de 37–39

nõuetele ja kaebaja ei olnud halduskohtu 25.10.2024 määruses toodud tähtajaks ega ka hiljem

kõrvaldanud kaebuse puudusi (ebaselge alus ja tasumata riigilõiv) ning need takistasid

kaebuse sisulist läbivaatamist. HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel kaebuse tagastamiseks peavad

olema samal ajal täidetud kolm kumulatiivset eeldust: 1) kaebus ei vasta seaduse nõuetele, 2)

puudused on jäetud tähtajaks kõrvaldamata, ja 3) puudused takistavad asja edasist

menetlemist. Kaebuse puudused ei takista siiski asja menetlemist, kui puudused on mõistlikult

ületatavad halduskohtul lasuva uurimis- ja tõlgendamiskohustuse (vt HKMS § 2 lg 4) abil.

Kaebuse nõudeid ja eesmärke saab täpsustada ka eelmenetluses pärast kaebuse menetlusse

võtmist (nt Riigikohtu 10.09.2024 määrus nr 3-23-1278, p-d 11 ja 13). Samas on vaidluse

eseme (HKMS § 41 lg 1) piiritlemine ehk kaebuse nõude (HKMS § 37) ja aluse (HKMS § 41

lg 2) väljatoomine esmajoones kaebaja enda ülesanne ning selgus vaidluse esemes on asja

lahendamiseks vältimatult vajalik. Kohus ei pea hakkama kaebust tervikuna sisustama kaebaja

eest ning kaebaja ei või oma menetlusõigusi kuritarvitada (vt Riigikohtu 10.09.2024 määrus

nr 3-23-1278, p 16).

13. Halduskohus tõlgendas 25.10.2024 määruses kaebust selliselt, et kaebaja soovis esitada

üksnes mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Ehkki kaebaja viitas avaldustes mh haldusasjas

nr 3-24-1248 esitatud nõudele käskkirjade tühistamiseks, ei saa halduskohtu tõlgendust

pidada ilmselgelt ebaõigeks. Q.F ei ole pärast kaebuse käiguta jätmist ja enne kaebuse

tagastamist samuti märkinud, et kohus oleks tema kaebuse nõude 25.10.2024 määruses

sisustanud vääralt (vt 26.10.2024 ja 08.11.2024 avaldused). Q.F on määruskaebuses uuesti

välja toonud, et ta taotleb täiendavalt haldusasjas nr 3-24-1248 esitatud Tallinna Vangla

käskkirjade tühistamist. Arvestades, et kaebaja on esitanud läbisegi väga suurel hulgal

omavahel seostamata ja raskesti arusaadavaid nõudeid paljudes haldusasjades ning tema

tegevust ei saa pidada menetlusõiguste heauskseks kasutamiseks, siis tuleb ringkonnakohtu

hinnangul kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastamise õiguspärasuse kontrollimisel

lähtuda sellest, et kaebaja võimalik tahe esitada mh tühistamiskaebus ei pidanud olema

halduskohtule 13.11.2024 määruse tegemisel äratuntav.

4(6)

3-24-2447

14. Ringkonnakohus selgitab siiski täiendavalt, et haldusasjas nr 3-24-1248 soovis kaebaja

vaidlustada Tallinna Vangla käskkirju, millega oli tema suhtes alates 04.03.2024 kohaldatud

täiendavaid julgeolekuabinõusid, sh paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse (s.o

04.03.2024, 04.04.2024, 10.05.2024, 10.06.2024, 10.07.2024 ja 13.08.2024 käskkirjad).

Haldusasja nr 3-24-1248 menetlus lõpetati Tallinna Halduskohtu 31.10.2024 määrusega

tulenevalt Q.F kaebusest loobumisest, kuna 03.10.2024 lõpetati tema suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamine (sh isolatsioon). Eeltoodust nähtuvalt oli kaebaja viidatud

käskkirjade regulatiivne toime halduskohtu 13.11.2024 määruse tegemise ajaks juba

lõppenud, mistõttu ei saanud nende tühistamise nõue olla enam üldse asjakohane. Samuti ei

eeldanud nt kaebaja lukustatud kambris hoidmisega võimalikult tekitatud kahju hüvitamise

nõude esitamine, et enne tuleks käskkirjad tühistada, vaid käskkirjade õiguspärasust saanuks

hinnata ka hüvitamiskaebuse raames.

15. Hüvitamiskaebusega kohtusse pöördumisel tuleb kaebajal HKMS § 41 lg 2 kohaselt

tuua välja faktilised asjaolud, millega seoses ta kahju hüvitamist nõuab. Eelkõige tuleb

kaebajal välja tuua avaliku võimu kandja haldusaktid või toimingud, millega ta endale kahju

tekkimist seostab (vt RVastS § 7 lg 1). Q.F on praegusel juhul märkinud, et kaebuse esemeks

on 15 480 euro suurune kahjunõue, mida on HKMS § 49 lg 3 p 2 alusel tõstetud esmalt 40

891,42 euroni ning seejärel 52 584 euroni. Kaebaja väitel on VangS § 11 lg-s 8 ettenähtud

kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ning kahjunõude alus nähtub 30.06.2024 vaidest nr

5-15/24/156-1 (dtl 24–26) ja haldusasja nr 3-24-1248 materjalidest. Kaebaja 30.06.2024 vaie

nr 5-15/24/156-1 oli esitatud Tallinna Vangla 10.06.2024 käskkirja nr 1-24/1-2/247 peale,

mille alusel kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid ajavahemikul 10.06.2024–10.07.2024.

Vaie sisaldas kahjunõuet summas 30 480 eurot (sh 15 480 eurot väärikuse alandamise ja

tervise kahjustamise eest ning 15 000 eurot julgeolekuabinõude pikendamise eest). Tallinna

Vangla registreeris vaides sisaldunud kahjunõude eraldi taotlusena ja lahendas selle

18.09.2024 vastusega nr 5-37/24/84-6 (dtl 172–176). Vangla tagastas kahjunõude seoses

suletud ruumis hoidmisega ajavahemikel 01.12.2023–11.01.2024, 12.01.2024–30.01.2024,

31.01.2024–29.02.2024, 01.03.2024–30.03.2024, 01.04.2024–07.04.2024 ja 08.04.2024–

09.07.2024, sest nende osas olid Q.F kahjunõuded varem lahendatud. Samuti tagastati

kahjunõue seonduvalt julgeolekumeetmete pikendamise ja meditsiinilise abi andmata

jätmisega, sest Q.F ei toonud välja, millise perioodi ja milliste sündmustega seoses on nõue

esitatud. Ülejäänud osas (tervisekahju tekkimine tulenevalt kambri tingimustest ja vanglas

osutatavast tervishoiuteenusest; suletud ruumis hoidmine ajavahemikul 10.07.2024–

01.09.2024) jättis vangla kahjunõude rahuldamata.

16. Ringkonnakohus on seisukohal, et Tallinna Vangla 18.09.2024 vastusega nr 5-37/24/84-

6 rahuldamata jäetud Q.F kahjunõude osas pidanuks hüvitamiskaebuse alus olema kohtule

arusaadav, sest 29.08.2024 kaebuses oli alapealkirja „Kaebuse faktiline põhjendus“ all tehtud

selge viide Q.F 30.06.2024 vaidele nr 5-15/24/156-1, mis sisaldas mh kahju hüvitamise

taotlust. Seejuures oli Tallinna Vangla esitanud 23.09.2024 halduskohtule vastuse lisadena nii

30.06.2024 vaide (lisa 1) kui ka sellest eraldatud kahjunõude koos hilisemate täiendustega (vt

lisad 8.1–8.5) ja vangla vastusega (lisa 8.6). Kuigi kaebaja ei olnud kohtusse pöördumise

ajaks (29.08.2024) veel läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, oli see menetlustakistus

siiski kõrvaldatud juba enne kaebuse tagastamist. Eeltoodust lähtudes tuleb Q.F kaebus saata

Tallinna Vangla 18.09.2024 vastusega nr 5-37/24/84-6 rahuldamata jäetud kahjunõude osas

halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks (sh riigilõivu tasumiseks menetlusabi

andmise taotluse lahendamiseks).

17. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Q.F määruskaebuse osaliselt ja tühistab

Tallinna Halduskohtu 13.11.2024 määruse resolutsiooni p-i 1 osas, milles halduskohus

5(6)

3-24-2447

tagastas Q.F hüvitamiskaebuse osas, mis puudutas Tallinna Vangla 18.09.2024 vastusega nr

5-37/24/84-6 rahuldamata jäetud kahjunõuet. Ringkonnakohus saadab kaebuse selle nõude

osas halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Muus osas jääb Q.F määruskaebus

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.11.2024 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)