2-23-12525/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-23-12525

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-23-12525

Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2025, Narva kohtumaja

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Kohtuasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi V H vastu

võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (rk

14304235)

Hageja esindaja:

Sigrid Rahkema (lepinguline esindaja)

Kostja:

V H (ik XXX)

Kostja esindaja:

Irina Vassiljeva (lepinguline esindaja)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-12525, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi V H vastu

võlgnevuse nõudes, menetlus.

2. Jätta menetluskulud TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda.

3. Välja mõista TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalilt V H kasuks menetluskulud kokku 720

(seitsesada kakskümmend) eurot.

4. Välja mõista TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalilt V H kasuks viivis menetluskulude

hüvitiselt 720 eurot määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ls-s 2

sätestatud määras.

5. Kohtumääruse täitmiseks võib TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal tasuda määruse

resolutsiooni punktis 3 märgitud summa V H korraldusel E Õ arveldusarvele nr XXX

selgitusega ”menetluskulud tsiviilasjas nr 2-23-12525“.

6. Tagastada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõivust pool, s.o 525 (viissada kakskümmend viis) eurot ning kanda see Nõuete

Arvestamise Programmi vahendusel TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali korraldusel

Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole XXX selgitusega ”riigilõivu tagastus tsiviilasjas

nr 2-23-12525“.

1(5)

2-23-12525

7. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu

möödumisel määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (edaspidi hageja) hagi V H

(edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja esitas kohtule avaldusese, mille kohaselt ta

loobub hagist omal soovil. Kostja on nõus hageja loobumise avalduse rahuldamisega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p

3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja esitas kohtule

hagist loobumise avalduse, milles palus lõpetada menetluse tsiviilasjas. Kostja on nõus hagist

loobumise ja menetluse lõpetamisega.

Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

2(5)

2-23-12525

Lähtuvalt TsMS § 168 lg 2 ja lg 4, hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse

määrusega. Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta

loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 alusel

kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema

nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Hageja palub kohtul jätta menetluskulud poolte endi või kostja kanda. Kostja palub jätta

menetluskulud hageja kanda.

Kohus leiab, et puudub seadusega sätestatud alus menetluskulude poolte endi või kostja kanda

jätmiseks. Kostja ei ole nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud, hageja loobus hagist omal

algatusel. Seega menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja lepinguline esindaja

teinud järgmised toimingud: kliendi konsulteerimine 1 tund; päringute tegemine/kostja vastuse

koostamine/materjalide komplekteerimine ja kohtule edastamine 4 tundi; hageja täiendava

seisukohaga tutvumine/vestlus kliendiga 2 tundi 30 min; hageja avaldusega tutvumine/vestlus

kliendiga/menetluskulude nimekirja koostamine 30 min; Kokku: 8 tundi x 120 = 960 eurot.

Tunnihind 120 eurot.

Kostja palub hageja poolt välja mõistetud kulud üle kanda E Õ arveldusarvele nr XXX. Kostja

kinnitab, et eelnimetatud menetluskulud on kantud seoses antud tsiviilasja kohtumenetlusega ning

ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja palub välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulud

summas 960 eurot ning välja mõista hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis

alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses

hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja vaidleb vastu kostja poolt esitatud õigusabi kuludele leides, et need on ebamõistlikult

suured. Hageja peab mõistlikuks kostja esindaja tunnitasu määra hinnaga 120 eurot, kuid

menetlusele kulutatud aeg ei ole mingil juhul vastavuses asja keerukusega ega esindaja poolt

esitatud menetlusdokumentidega.

Hageja on seisukohal, et mainitud ajakulu 8 tundi ei ole reaalne ega põhjendatud ning hageja

hinnangul kulutas kostja esindaja nimetatud toimingule maksimaalselt 4 tundi. Kostja on märkinud

enda menetluskulude nimekirjas, et esindajal on kulunud kostja konsulteerimiseks 1 tund. Hageja

leiab, et tegemist on ülepaisutatud mahuga. Hageja hinnangul mõistlik aeg nimetatud toimingule

on maksimaalselt 30 minutit. Kostja esindaja on märkinud enda menetluskulude nimekirjas, et

esindajal on kulunud "Päringute tegemine/kostja vastuse koostamine/materjalide

komplekteerimine ja kohtule edastamine" toimingutele 4 tundi. Hageja peab põhjendatuks antud

toimingutele kulunud ajakuluks 2 tundi. Kostja esindaja on märkinud enda menetluskulude

nimekirjas, et ajakulu hageja täiendava seisukohaga tutvumiseks/vestluseks kliendiga on 2 tundi 30

minutit. Hageja arvates ei ole antud ajakulu põhjendatud. Seisukohaga tutvumine võtab

maksimaalselt 30 minutit ja vestus kliendiga antud teemal ei tohiks olla üldiselt pikem kui 30

minutit. Seega põhjendatud ajakulu on 1 tund. Lähtuvalt kostja menetluskulude nimekirjast peab

hageja reaalseks ja mõistlikuks ajakuluks kuni 4 tundi.

3(5)

2-23-12525

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda, kuid juhul, kui kohus jätab menetluskulud hageja

kanda, siis palub hageja kohtul mõista kostja menetluskulud välja mõistlikus ulatuses, võttes

arvesse hageja põhistusi.

Kohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse

kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus

teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu

11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).

Kohus analüüsib järgnevalt kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ning õigusabi

toiminguid ning nende ajakulu lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest ja arvestades

asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse

hindamisel.

Kohus leiab, et kostja esindaja poolt teostatud toimingutele kulutatud aeg – päringute

tegemine/kostja vastuse koostamine/materjalide komplekteerimine ja kohtule edastamine 4 tundi

ning hageja täiendava seisukohaga tutvumine/vestlus kliendiga 2 tundi 30 min, ei ole täies ulatuses

põhjendatud.

Kohus, tutvunud asja materjalide ja esitatud menetlusdokumentidega, leiab, et ülalnimetatud

toimingud ei nõua nii palju aega ettevalmistuseks ja õiguslikuks analüüsiks ja koostamiseks ega

ole keeruline oma olemuselt. Kohus leiab, et põhjendatud ajaks päringute tegemiseks/kostja

vastuse koostamiseks/materjalide komplekteerimiseks ja kohtule edastamiseks on 3 tundi ning

hageja täiendava seisukohaga tutvumiseks/vestlus kliendiga - 1,5 tundi.

Teiste menetlustoimingute osas (s.o kliendi konsulteerimine 1 tund; hageja avaldusega tutvumine/

vestlus kliendiga/menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi), arvestades tsiviilasja keerukust,

esindaja poolt tehtud töö mahtu ja kvaliteeti on taotletav tasu kohtu hinnangul vajalik ja

põhjendatud.

Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-

115-13, p 25). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni

120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3-2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120

eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3-2-1-93-13, p 12).

Antud juhul on kostja esindaja tunnitasu nimetatud piirmäära ulatuses, mistõttu leiab kohus, et

esindaja tunnitasu, s.o 120 eurot on mõistliku suurusega. Arvestades seda moodustavad kostja

vajalikud ja põhjendatud õigusabi kulud kokku 720 eurot (120 eurot* 6 tundi).

Kuna kohus jättis kostja menetluskulud hageja kanda, mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulude katteks kokku 720 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4(5)

2-23-12525

Kostja taotles viivise väljamõistmist kostja menetluskuludelt, seega tuleb hagejalt välja mõista ka

viivis kostja menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ls-s 2

sätestatud määras.

Kostja palub hageja poolt välja mõistetud kulud üle kanda E Õ arveldusarvele nr XXX.

Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 ja § 463 lg 2 määrab kohus kostja taotlusel kindlaks kohtumääruse

täitmise viis ja korra ning kohustab hagejat maksma menetluskulud kostja poolt määratud

arveldusarvele.

Riigilõivu tagastamine

Hageja esitas kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses hagist loobumisega.

TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub

hagist.

Kohus tuvastas kohtute infosüsteemist, et hagiavalduse esitamisel on hageja 01. septembril 2023

tasunud riigilõivu 1050 eurot.

Vastavalt TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes

selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv

tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus tagastab hagejale

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o summas 525 eurot. Hagejale tagastatav

summa tuleb kanda tema poolt määratud arveldusarvetele NAP-i (Nõuete Arvestamise Programm)

vahendusel.

Edasikaebamine

TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

TsMS § 178 lg 1 alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg järgi menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

TsMS § 150 lg 8 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude

tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille

tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus

Kohtunik

5(5)