2-23-145443/10 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-23-145443

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2025, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-23-145443

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi T.J-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1487,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479); lepinguline esindaja Sigrid Rahkema;

Kostja T.J (isikukood XXX).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi T.J-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Välja mõista T.J-ilt OÜ Aktiva Finance Group OÜ kasuks hageja alternatiivse nõude

alusel:

2.1. Lepingu nr XXX alusel põhivõlgnevus summas 608,36 eurot ja viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud

põhivõlgnevus.

2.2. Lepingu nr XXX alusel põhivõlgnevus summas 463,97 eurot ja viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt alates 28.07.2023

kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus.

3. Jätta menetluskulud 79,32% ulatuses kostja kanda ja 20,68% ulatuses hageja kanda.

4. Määrata hageja põhjendatud menetluskuludeks 638 eurot, s.o riigilõiv 280 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse avalduse tasu 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot.

5. Välja mõista T.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 506,06 eurot

ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui

välja mõistetud menetluskulu põhivõlgnevus.

2-23-145443

6. Saata kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue

Aktiva Finance Group OÜ esitas Pärnu Maakohtule hagi T.J-i vastu AS Inbank Finance ja

kostja vahel 10.02.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX ja 12.03.2023 sõlmitud

järelmaksulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks.

Lepingu nr XXX alusel, millega võimaldati kostjal kaupa soetada summas 732,98 eurot, on

kostjal võlgnevus põhinõudes summas 673,16 eurot, intresside võlgnevuse summas 23,50

eurot, viiviste osas perioodi eest 28.07.2023 kuni 08.01.2023 ja sissenõudekulude võlgnevuse

40 eurot. Intressimääraks on lepingus kokku lepitud 11,90% aastas ning krediidikulukuse

määraks on 26,77% aastas. Krediidikulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud

krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad,

laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu. Viivisemääraks lepiti kokku

11,90% aastas. Kostja tegi lepingu jooksul tagasimakseid kokku summas 124,62 eurot,

rohkem kostja tagasimakseid teinud ei ole /dtl 121, 123/.

Lepingu nr XXX alusel, millega võimaldati kostjal kaupa soetada summas 463,97 eurot, on

kostjal võlgnevus põhinõudes summas 463,97 eurot, intresside võlgnevuse summas 31,15

eurot, lepingutasu 19 eurot, viiviste osas perioodi eest 28.07.2023 kuni 08.01.2023 ja

sissenõudekulude võlgnevuse 40 euro saamiseks. Intressimääraks on lepingus kokku lepitud

11,90% aastas ning krediidikulukuse määraks on 28,22% aastas. Krediidikulukuse määra

arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise

lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu.

Viivisemääraks lepiti kokku 11,90% aastas. Kostja lepingu jooksul tagasimakseid teinud ei

ole /dtl 121, 125/.

Laenuandja saatis kostjale 05.07.2023 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles määrati kostjale

tasumata osamaksete tasumiseks täiendav tähtaeg 14 päeva hoiatuse kuupäevast. Hoiatuses

selgitas laenuandja, et kui võlgnevust täiendava tähtaja jooksul kostja ei tasu, loeb laenuandja

lepingud tähtajale järgnevast päevast üles öelduks. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu

ütles laenuandja kostjaga sõlmitud lepingu üles alates 27.07.2023. Hageja teavitas kostjat

31.07.2023 kirjaga kummagi lepingu osas nõude loovutamisest hagejale /dtl 47-48/.

Hageja palub kostjalt välja mõista kokku lepingutest tuleneva põhivõlgnevuse summas

1137,13 eurot, intresside võlgnevus kokku summas 54,65 eurot, lepingutasu võlgnevus

2-23-145443

lepingust nr XXX tulenevalt 19 eurot, sissenõudmiskulud kokku summas 80 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised kokku summas 61,16 eurot (seisuga 08.01.2024). Hageja

palub välja mõista kostjalt ka edasiulatuva viivise vastavalt lepingus määratud suurusele,

alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja esitas ka alternatiivsena lepingu

täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt sissenõutavaks muutunud põhinõude ja seadusjärgse

viivise väljamõistmiseks alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks palub hageja kostjalt välja

mõista hageja kantud menetluskulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja seisukoht

Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 19.06.2024

Kättetoimetamisportaalis KÄPO. Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile vastust ei ole

esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele, sätte lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes

seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus-

või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti, vastupidist tuleb

tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11).

2.1. AS Inbank Finance ja kostja T.J-i vahel oli sõlmitud kaks järelmaksulepingut,

10.02.2023 sõlmitud järelmaksuleping nr XXX, mille alusel on kostja saanud laenu ostu eest

tasumiseks summas 732,98 eurot ja 12.03.2023 sõlmitud järelmaksuleping nr XXX, mille

alusel on kostja saanud laenu ostu eest tasumiseks summas 463,97 eurot /dtl 30, 35/.

Lepingute kohaselt oli mõlema osas intressi määr 11,90% aastas ja krediidi kulukuse määr

lepingu nr XXX puhul 26,77% aastas ja lepingu nr XXX puhul 28,22%. Kostja on kaubad

müüjalt kätte saanud ning laenuandja on laenu summa müüjale kostja ostetud kauba eest välja

maksnud. Kostja on laenuandjale tagasimakseid teinud ainult lepingu nr XXX osas, kokku

summas 124,62 eurot /dtl 22, 121/.

2.2. Käesolevas tsiviilasjas ei ole pooltel vaidlust asjaolu üle, et kostja kui füüsiline isik

võttis laenuna ostu eest tasumiseks laenuandjalt krediiti väljaspool majandustegevust. Seega

on vaidlusalune leping tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

3. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

2-23-145443

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

3.1. Kostja oli viivituses lepingu nr XXX tagasimaksetega osaliselt viivituses alates

esimesest osamaksest 10.03.2023 ning täielikult alates 10.06.2023 osamaksest, lepingu järgi

viimane osamakse kuupäev on 10.02.2025. Kostja tagasimaksed arvestas laenuandja 59,82

eurot põhiosa, 37,34 eurot intressi, 19 eurot lepingutasu, 8 eurot võlateavituse ja 0,46 eurot

viivise katteks. Lepingu nr XXX osas kostja tagasimakseid ei teinud.

Kostja oli võlgnevuses vähemalt kolme osamakse tasumisega mõlema lepingu täitmisel,

millest tulenevalt saatis laenuandja kostjale 05.07.2023 meeldetuletuse, millega andis kostjale

täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks hiljemalt 14 päeva jooksul teate kuupäevast ning

märkis, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral ütleb

laenuandja lepingud üles /dtl 46/. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles laenuandja

kostjaga sõlmitud lepingud 27.07.2023 kuupäevast üles.

4. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei

saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi

lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale,

loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud

või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta

välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

4.1. AS Inbank Finance loovutas lepingutest tulenevad nõuded 31.07.2023 hagejale, mille

kohta on kostjale saadetud mõlema lepingu osas teatised samal kuupäeval /dtl 47-48/. Kostja

ei ole nõude loovutamise osas vastuväiteid esitanud. Seega on hagejal alus nõuda kostjalt

võlgnevuse tasumist.

5. Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas 2-21-13098 (p-s 13) selgitanud, et

kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele

lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4),

millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati,

kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka

Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel

analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

5.1. Seega kontrollib kohus esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas, kuna VÕS § 4062 lg 1 esimese

lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas

ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

5.1.1.

Kostjaga sõlmitud lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 26,77%

aastas /dtl 30/. Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 28,22% /dtl 35/.

5.1.2.

Kostja sai 10.02.2023 sõlmitud lepingu nr XXX alusel võlausaldaja poolt

laenu ostu eest tasumiseks intressimääraga 11,90% aastas /dtl 30/. Krediidi kulukuse määra

2-23-145443

arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise

lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu

kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Viivisemäär on 11,90% aastas. Nimetatud tingimustel on

märgitud krediidi kogukuluks 929,09 eurot ja krediidi kulukuse määraks 26,77%.

Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on hageja poolt

välja toodud andmete (antav krediit, lisakulud, kuumaksete arv ja aastaintress) alusel krediidi

kulukuse määr 15,57%. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga poolt avaldatud

krediidi kulukuse määr alates 01.01.2023 on 15,31% ning selle kolmekordne määr 45,93%.

Seega krediidi kulukuse määr on kohtu arvestuse järgi lubatud piirmääras ja leping ei ole

VÕS § 406² lõike 1 alusel tühine.

5.1.3.

Kostja sai 12.03.2023 sõlmitud lepingu nr XXX alusel võlausaldaja poolt

laenu ostu eest tasumiseks intressimääraga 11,90% aastas /dtl 35/. Krediidi kulukuse määra

arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise

lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu

kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Viivisemäär on 11,90% aastas. Nimetatud tingimustel on

märgitud krediidi kogukuluks 594,69 eurot ja krediidi kulukuse määraks 28,22%.

Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on hageja poolt

välja toodud andmete (antav krediit, lisakulud, kuumaksete arv ja aastaintress) alusel krediidi

kulukuse määr 17,40%. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga poolt avaldatud

krediidi kulukuse määr alates 01.01.2023 on 15,31% ning selle kolmekordne määr 45,93%.

Seega krediidi kulukuse määr on kohtu arvestuse järgi lubatud piirmääras ja leping ei ole

VÕS § 406² lõike 1 alusel tühine.

5.2. Teiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, milline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

5.2.1.

VÕS § 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija

varalise seisu ja varasemate kohustute kohta. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt

teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija

on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.

5.2.2.

KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja

võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse

korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.

5.2.3.

Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18),

et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama

tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta,

mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse

täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima

tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma

2-23-145443

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja

koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab

krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate

kohta:



tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);



tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);



tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS §

49 lg 1 p 3);



tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

5.2.4.

Kohus kohustas hagejat 27.02.2024 kohtunõudega hagi asjaolusid täpsustama

ning kohustas hagejat esitama andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet

ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on krediidiandja aktiivselt andmeid

kogunud, milliste andmete alusel on kostja krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud

teave on olnud piisava selgusega. Samuti tuli hagejal vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 3

märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas hagejale, et

hagejal tuleb esitada täpne arvestus, kui palju kostja tagasimakseid tegi ja mille katteks kostja

tagasimaksed on arvestatud. Kohus andis hagejale puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul

võimaluse esitada nõuete osas ümberarvestused vastavalt VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatule /dtl

84-86/.

5.2.5.

Hageja on 28.03.2024 menetlusdokumendis esitanud seisukoha, et hageja

hinnangul on laenuandja täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja on

väljastanud kostjale laenu vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides, laenuandja on

teostanud põhjaliku krediidihindamise. Hageja on esitanud kohtule selgitused ning tõendid

selle kohta, et laenuandja ei rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust. Kui kostja

väidab vastupidist, peab ta seda tõendama /dtl 89-94/.

5.2.6.

Hageja on 25.04.2024 esitanud ka ümberarvestuse ja palub alternatiivselt, kui

kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista

kostjalt välja mõlema lepingu osas põhinõude, tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed, kui kohus leiab, et ülesütlemine oli tühine (eeskätt lepingu nr XXX tagasimaksete

määramise tulemusel) ja viivised seaduses sätestatud määras lepingu nr XXX puhul

2-23-145443

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni põhinõude täitmiseni ja lepingu nr XXX puhul alates

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 28.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni /dtl 120-

122/.

5.2.7.

Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et krediidiandja

on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku

hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Kohtu hinnangul ei ole

laenuandja kogunud piisavalt teavet kostja igakuiste väljaminekute kohta ega teabe kogumist

tõendanud. Hageja ei ole esitanud kohtule andmeid, kuidas laenuandja kontrollis kostja

andmeid kostja väljaminekute, teiste laenukohustuste olemasolu ja sissetulekute-

väljaminekute suhet.

Hageja esitatud selgitusest (dtl 20-22, 120-122) nähtuvalt ei teinud laenuandja enne laenude

väljastamist kindlaks laenusaaja muude kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt

pangakontode väljavõtteid. Laenuandja poolt kogutud kostja taotluste ja tehtud päringutest

Maksehäirete registrisse ei näidanud krediidiandja vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes

tarbija laenuvõime kontrollimisel. Laenuandja pidas piisavaks krediidivõimelisuse hindamisel

eeskätt kostja esitatud andmeid laenutaotluses ning Maksehäirete registri kontrollimist. Seega

ei nähtu kohtule, kuidas laenuandja veendus, et tarbija on esitanud piisavad andmed ja tarbija

on krediidivõimeline. Hageja väide, et kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga

inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes oli võimeline lepingulisi kohustusi

raskuseteta täitma, ei ole kohtule veenev, kuna laenutaotluses esitatud andmeid ei ole

piisavalt kontrollitud.

Kohtule esitatu kohaselt ei ole laenuandja kontrollinud kostja krediidivõimelisust ja

tuvastanud kostja igakuiste kulude suuruse kontoväljavõtte põhjal, s.o kohtule ei ole esitanud

analüüsi, mille kohaselt saaks veenduda, et kostja oli laenu väljastamisel krediidivõimeline ja

võimeline tagasi maksma laenulepinguga endale võetud kohustust. Kohtule ei ole hageja

poolt esitatud kostja poolt taotluses esitatud sissetulekute ja väljaminekute suhte

kontrollimise kohta andmeid, mistõttu ei ole tõendatud asjaolu, et laenuandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Riigikohus määruse nr 2-21-13098 (p-s 13 ja 25) selgitatust tulenevalt on hagejal

tõendamiskoormis tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist.

Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja õiguseellaseks olev laenuandja on eiranud

VÕS § 4034 lg-tes 2 ja 4 ning KAVS § 50 lg-tes 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja

kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on

laenuandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna kohtule esitatud asjaolude

alusel ei saa järeldada, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete

(kogumis) analüüsi teostanud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5.3. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on sätte lg-s 6 nimetatud kohustuse rikkumise

tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, kuid hagi saab olla õiguslikult põhjendatud

üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi

ulatuses.

VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

2-23-145443

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga

poolt avaldatud infole oli aastal 2023 (jaanuarist juulini) intress 2,5%.

Hageja palub kohtul alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, välja mõista põhinõude võlgnevus ja seadusjärgses

määras viivised.

5.4.

Hageja on esitanud andmed selle kohta, et lepingu nr XXX alusel on kostja

saanud ostu tasumiseks laenu 732,98 eurot ja teinud tagasimakseid summas 124,62 eurot /dtl

121, 123/. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud põhisumma, mille arvestuse on

hageja esitanud 25.04.2024 menetlusdokumendis. Hageja arvestab eelnimetatud punktis

kostja poolt kasutusse võetud laenusummast maha kostja poolt tehtud tagasimakse summas

124,62 eurot ning palub kohtul alternatiivselt, vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tuvastamisel kohtu poolt, mõista kostjalt välja põhisumma ja seadusjärgses määras

viivised. Hageja palub välja mõista lepingu nr XXX osas tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed, kuna hageja on arvestanud kostja maksed esialgse graafiku järgi põhiosa

makseteks ning seetõttu ei ole leping nr XXX 27.07.2023 kuupäeval kehtivalt üles öeldus,

sest kostja ei olnud selleks kuupäevaks põhiosa maksete puhul vähemalt 3 osamaksega

viivituses /dtl 121/.

Kohus leiab, et hagi rahuldamine lepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse osas on

põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista lepingujärgne põhivõlg 608,36 eurot. Käesolevalt

ei ole põhjust tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmine, kuna leping

lõppes põhiosamaksete osas graafikujärgselt 10.02.2025 kuupäeva järgselt. Seega on

käesoleva otsuse koostamise ajaks kogu põhivõlgnevus muutunud sissenõutavaks alates

11.02.2025.

Lepingu nr XXX alusel on kostja saanud ostu tasumiseks laenu 463,97 eurot ja tagasimakseid

selle lepingu täitmiseks teinud ei ole /dtl 121, 125/. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel

saadud põhisumma, mille arvestuse on hageja esitanud 25.04.2024 menetlusdokumendis.

Hageja palub välja mõista lepingu nr XXX osas viivised seadusjärgses määras alates lepingu

ülesütlemisest järgnevast päevast, kuna kostja ühtegi tagasimakset lepingu XXX täitmiseks

laenuandjale teinud ei ole, siis on nimetatud lepingu ülesütlemine kuupäevast 27.07.2024

kehtiv /dtl 121/.

Kohus leiab, et hagi rahuldamine lepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse osas on

põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista lepingujärgne põhivõlg 463,97 eurot.

5.5.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks sissenõutavaks muutunud

viivised mõlema lepingu osas kokku kuni hagi esitamiseni 08.01.2024 summas 61,16 eurot

lepingutes kokku lepitud intressiga võrdses määras 11,90% aastas.

VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kuna kohus jätab hageja intressinõude lepingus sätestatud määras rahuldamata ja VÕS § 4034

2-23-145443

lg 7 tagajärjel kohaldub käesolevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

Hageja palub kostjalt põhinõudelt viivised välja mõista alternatiivsena, juhul, kui kohus

tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise krediidiandja poolt VÕS § 113 lg-s

1 sätestatud määras. Hageja taotletud alternatiivne viivisenõude määr jääb VÕS § 4034 lg-s 7

sätestatu piiridesse ning on kohtu hinnangul põhjendatud.

Hageja esitas kohtule 25.04.2024 menetlusdokumendis oma nõude põhinõude

väljamõistmiseks, mille kohus ka käesolevas otsuses rahuldab. Hageja palub kostjalt välja

mõista lepingu nr XXX osas viivised seadusjärgses määras alates kohtuotsuse jõustumisest.

Lepingu nr XXX puhul palub hageja kostjalt välja mõista viivised seadusjärgses määras

alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 28.07.2023. Hageja selgitab selles

menetlusdokumendis, et hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses määras.

Seega mõistab kohus hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 alusel välja lepingu nr XXX puhul

tasumata sissenõutavaks muutunud põhiosalt viivised alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

põhinõude täitmiseni ja lepingu nr XXX puhul põhiosalt alates 28.07.2023 kuni põhinõude

täitmiseni, kuid mitte põhivõlga ületavas summas kummagi lepingu osas.

6. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada hageja taotletud alternatiivse nõude osas ja

kostjalt hageja kasuks välja mõista:

-

põhivõlgnevus lepingu nr XXX alusel summas 608,36 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse kuupäevast seadusjärgses määras kuni

lepingust tuleneva põhinõude täitmiseni ning

-

lepingu nr XXX alusel põhivõlgnevuse summas 463,97 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 28.07.2023 seadusjärgses määras kuni lepingust

tuleneva põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda.

Hageja nõue kostja vastu oli 1351,94 eurot, kuid kohus rahuldab hageja nõuded 1072,33 euro

ulatuses, s.o 79,32% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 20,68%

ulatuses hageja kanda ja 79,32% ulatuses kostja kanda.

7.1. Hageja on hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu summas

676 eurot (ilma käibemaksuta), mille kohaselt on õigusabikulud täiendavate

alusdokumentidega tutvumiseks, analüüsimiseks ja hagiavalduse ettevalmistamise,

koostamise, lisade kogumise ja komplekteerimise ning kohtule esitamisele kulunud 4 tundi.

Hageja tunnihinne on 169 eurot ilma käibemaksuta.

7.2. TsMS § 174 lg 10 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja lepinguline esindaja on

menetluskulude nimekirjas esitanud kinnituse, et on käibemaksukohustuslane ning hageja on

käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust /dtl 70/.

Menetluskulude nimekirjas esitatud hinnad on ilma käibemaksuta.

7.3. Kohus peab põhjendatuks käesolevas menetluses hagiavalduse koostamise ja

2-23-145443

esitamise, lisade komplekteerimisele kulunud ajamahtu 2 tundi. Kohus lähtub oma

hinnangus sellest, et kuigi maksekäsu kiiremenetluses avalduse esitamisel puudub kohustus

tõendite esitamiseks ja nõude põhjendamiseks, peab avalduse esitamisel olema nõue ja selle

aluseks olevad asjaolud piisavalt selged, mistõttu ei ole hagiavalduse koostamine

olemasolevate asjaolude ja tõendite pinnalt ajamahukas. Käesoleva tsiviilasja näol ei ole

tegemist keeruka menetlusega vaid hagiga, milliseid esitab hageja oma põhitegevuses

igapäevaselt, samuti ei ole kostja hagiavaldusele vastuväidet esitanud ning kohtuistungit pole

toimunud. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud.

Kohus peab esinduskulusid mõistlikuks ja põhjendatuks kokku suuruses 338 eurot.

7.4. Hageja on taotlenud ka menetluskulu, milleks on tasutud riigilõiv summas 280 eurot

ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse tasu summas 20 eurot väljamõistmist. Kohus leiab, et

põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv, kuna riigilõivu

tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse

tasu vastab TsMS §-s 4842 sätestatule.

7.5. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid kokku

summas 638 eurot.

Kostja ei ole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

7.6. Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 79,32% hageja menetluskuludest,

milleks kohus määras kokku 638 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja

menetluskulud summas 506,06 eurot.

7.7. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viisise välja mõistmiseks alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses TsMS § 177 lg 4 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik