2-23-14072/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-14072

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi N. P. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

516,9 eurot

Menetlusosalised ja

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046)

Hageja lepinguline esindaja: Anu Volmer (e-post:

anu.volmer@okincure.ee)

Kostja: N. P. (isikukood xxxx)

Kostja seaduslik esindaja: J. P. (isikukood

xxxx)

Asja läbivaatamine lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt N. P. hageja OK Incure OÜ kasuks välja põhivõlgnevus summas 88,63

eurot.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud 17% ulatuses N. P. kanda ja 83% ulatuses hageja OK Incure OÜ

kanda.

2. Mõista kostjalt N. P. hageja OK Incure kasuks välja menetluskulud summas 29,75

eurot.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palus mõista välja kostjalt hageja

kasuks põhivõlgnevus 491,90 eurot ja võla sissenõudmiskulud 25 euro.

2. Hagi aluses olevate asjaolude kohaselt kostja ja E AS (edaspidi krediidiandja)

sõlmisid 28.06.2021 tähtajatu krediidiliini lepingu nr xxxx krediidilimiidiga 2000,00 eurot.

Lepingu põhitingimustes lepiti kokku esialgses intressimääras 40.9% aastas ehk 0.11%

päevas, krediidi kulukuse määraga 59.28% aastas, krediidi kogukuluga 4,787.63 eurot

3. Intressimäär on lepingu kohaselt 40.9% aastas ja 0.11% päevas, seega ka viivisemäär

on 40.9% aastas ja 0.11% päevas. Krediidi kulukuse määr on lepingu tingimustest tulenevalt

arvutatud eeldusel, et intressimäär on 40.9% aastas, väljavõtu tasu on 65.5 EUR ning kogu

krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Krediidi

kulukuse määr on seega arvutatud eeldusega, et 2000,00 euro laenamisel 12 kuuks,

maksimaalse intressimääraga 40.9% aastas, väljavõtu tasuga 65,5 eurot, krediidi kogukuluga

4,787.63 eurot, võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses.

4. Kostja on perioodil 28.06.2021 - 15.12.2022 saanud krediiti kokku summas 660.00

eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 3,5 EUR +

3,1% ülekande summast, see tähendab 30.96 eurot.

5. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 540.41 eurot, millest on

arvestatud põhiosa 168.10 eurot, intressi katteks 351.18 eurot, kontotasu 1.13 eurot ja

meeldetuletustasu 20,00 eurot.

6. Kostjat hoiatati 30.11.2022 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel

deklareeritud e-posti aadressile xxxx saadetud teatega lepingute ülesütlemisest juhul, kui

kostja ei tasu täiendava tähtaja, 14.12.2022, jooksul võlgnetavaid summasid. Kostjat teavitati,

et nõue võidakse loovutada inkassofirmale. Samuti pakuti kostjale võimalust alustada

läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud

ning kuivõrd viimane makse teostati augustis 2022, siis oli Kostja viivituses alates

septembrist 2022 täielikult vähemalt kolme, 15.09.2022, 15.10.2022, 15.11.2022, osamaksete

tasumisega. Kostja ei reageerinud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus,

mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel.

Krediidiandja ütles 15.12.2022 ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 ja teenuse

üldtingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise kostja e-

mailile xxxx, ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade

tasumist. E-kirja teade loetakse poole poolt kätte saaduks pärast e-kirja saabumist saaja või

tema valitud teenusepakkuja serverisse. Lepingu VIII p 1 kohaselt, kõik Lepingu järgsed või

sellega seonduvad avaldused ja teated, mis tuleb teha kirjalikult või kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, edastatakse vastavale Lepingus nimetatud posti või e-posti aadressile.

7. Kostjale edastati 16.01.2023 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja

E vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le. Käesoleva

teate edastamisega saab lugeda nõude loovutamise kostja suhtes toimunuks VÕS § 170 mõtte

2 / 6

Kostja seisukoht

8. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

9. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hagiavalduse täiendusega ning uurinud esitatud

tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

10. Kohus tuvastab, et kostja ja E AS (edaspidi krediidiandja) sõlmisid 10.12.2020

tähtajatu krediidiliini lepingu nr xxxx, krediidilimiidiga 2000,00 eurot. Lepingu

põhitingimustes lepiti kokku esialgses intressimääras 40.9% aastas ehk 0.11% päevas,

krediidi kulukuse määraga 59.28% aastas, krediidi kogukuluga 4,787.63 eurot (dtl 8-22).

Kohus tuvastab, et kostja on perioodil 28.06.2021 - 15.12.2022 saanud krediiti kokku summas

660.00 eurot (dtl 23-28), millest krediidiandja on maha arvestatud lepingu põhitingimustest

tulenev väljavõtutasu 3,5 EUR + 3,1% ülekande summast, see tähendab 30.96 eurot (dtl 29-

30).

11. Kohus tuvastab, et kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 540.41

eurot, millest krediidiandja on arvestatud põhiosa katteks 168.10 eurot, intressi katteks 351.18

eurot, kontotasu katteks 1.13 eurot ja meeldetuletustasu 20,00 eurot (dtl 29-30). Nõue kostja

vastu on loovutatud hagejale (dtl 36).

12. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses

antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui

see on kokku lepitud. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele.

13. Esile toodud asjaoludel andis hageja oma majandus- või kutsetegevuses krediiti

füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on hageja ja kostja

sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 407 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes.

14. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus

omal algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS §

406 lg 1) on seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14).

15. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 10.12.2020 krediidiliini lepingu nr xxxx

sõlmimise ajal avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu

keskmine KKM 20,09%. (vt. https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102).

16. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli

seega 3x120,09% = 60,27%. Kostjale antud laenu KKM oli 59.28% aastas (dtl 29), seega

kostjale antud laenu KKM jäi seadusega kehtestatud piirmäära. Seega ei jäi lepingu

krediidikulukuse määr lubatu piiresse.

17. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka

juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr

2-21-13098, p-d 13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

3 / 6

krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098

p-d 17)

18. Riigikohus1 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist:

„Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Krediidiandja

peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste

kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti

peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas

lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste

tarbijaga seotud näitajate kohta:

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

1) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

2) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1

p 3);

3) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.“

19. Hageja selgituse kohaselt krediidiandja omandas teabe tarbija varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja

kliendi Pensionikeskuse päringu ajaloo alusel. Infot kliendi andmete tõepärasuse ja

varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas Krediidiandja lisaks eelnevale veel ka

avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ning AS

Creditinfo skooringust. Krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija

krediidivõimelisust. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 900.00 eurot kuus. Kostja

Pensionikeskuse päringust nähtus viimase 4 kuu keskmiseks sissetulekuks 816.52 eurot. Oma

finantskohustuste suuruseks teavitas kostja 30 eurot. Vaba tagasimaksega leping on toode, kus

otseselt igakuiseid kuumakseid ei ole, klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile. Kogu

krediidilimiidi kasutusse võtmisel maksimaalne intressi makse kuus ca 68.2 (krediidilimiit

2000eur*0.11%*31 päeva), millele lisandub krediidisumma tagasimakse 33.33 eurot, kokku

1 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18.

4 / 6

101.53 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja

registriandmete osas. Seega moodustusid krediidi väljastamisel kostja kohustused

suurusjärgus 16(830+101.53)/816.52*100)%, mis on äärmiselt mõistlik kohustuste osakaal

Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas. Eeltoodut kogumis arvestades väljastas krediidiandja

krediiti vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides.

20. Kohtu hinnangul ei saa krediidiandaja tegevust lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Hageja ei ole piisavalt selgitanud, kuidas

on kontrollitud kostja teiste varaliste kohustuste suurust. Hageja ei ole küsinud kostja konto

väljavõtet ning hageja ei ole ka tõendanud, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja välja toodud asjaoludest järeldub, et

krediidiandja on jätnud täielikult kogumata teabe, mille alusel oleks võimalik tuvastada kostja

võimalike varaliste kohustuste ammendav suurus (vt otsuse punktis 7 viidatud Riigikohtu

lahendi punktides 1) ja 2) nimetatud teave). Krediidivõimelisuse hindamiseks on mh oluline

välja selgitada laenutaotleja sissetuleku suurus ja varalised kohustused, sest see mõjutab

selgelt laenutaotleja võimet igakuiselt krediiti tagasi maksta. Üksnes laenutaotluses märgitud

võimaliku sissetuleku ning kohustuste suuruse ja maksehäirete puudumise pinnalt ei saa

hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Puuduvad tõendid, et krediidiandja oleks ka

sisuliselt kontrollinud kostja sissetulekuid, igakuiseid kohustusti jne. Kohtu hinnangul tulnuks

krediidiandjal praegusel juhul koguda täiendavat teavet, so küsida kostjalt tema sissetulekute

ja varaliste kohustuste kohta täiendavat teavet ning nõuda tema kõikide pangakontode

väljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et hinnata kostja tegelikku

krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud

kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte

esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln

RngKo 8.11.2021 nr 2-20-106661, p 55). Esitatud tõendite põhjal saab asuda seisukohale, et

kostja pangakonto väljavõtet ega ülalpeetavate olemasolu algne võlausaldaja kontrollinud ei

ole. Nendel põhjendustel leiab kohus, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

21. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise

tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud

määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb

laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-

13098, p 16). Riigikohus on märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka

kahjuhüvitisena (vt kohtotsuse p-s 53 viidatud RK otsuse p 24). VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär

oli

tarbijakrediidilepingu

sõlmimise

ajal

(28.06.2021) 0%

(https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam.

Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda.

22. Kohus on 05.12.2024 määruses hagejale selgitanud, et kohtu esialgsel hinnangul on

kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõte. Kohus andis

hagejale võimaluse esitada VÕS § 4034 lg 7 järgne ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed

uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist.

23.

29.12.2024 hageja poolt esitatud menetlusdokumendis hageja märkis, et juhul kui

kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud

vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, on hageja nõue VÕS § 403 prim 4 lg 7

ümberarvestuse kohaselt 88,63 eurot (väljastatud krediit 660,00 eurot, millest maha arvestatud

väljavõttetasu 30,96 eurot ja kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 540,41 eurot).

Võttes arvesse, et krediidilepingu puhul on tegemist krediidikontoga, millel puudub

5 / 6

maksegraafik ja ka tagasimakse summa on muutumises, sõltuvalt sellest, kuidas klient

krediidikontot kasutab, ei ole võimalik kohtule esitada tagasimaksegraafikut.

24. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana

nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust.

Rikkumise vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult

välistatud. Kuna krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning

kostjale on väljastatud krediiti 660,00 eurot, millest maha arvestatud väljavõttetasu 30,96

eurot ja millest ta on tagastanud 540,41eurot, tuleb kõik kostja tehtud tagasimaksed arvestada

põhivõla katteks. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 88,63

eurot, mis kujuneb järgmiselt: 660,00 eurot (väljastatud krediit) – 540,41 eurot (tasutud

tagasimaksed) – 30,96 eurot (väljavõtte tasu).

25. Kostja ei võlgne tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

Sellest tulenevalt jätab kohus sissenõudekulude nõude summas 25 eurot rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

27. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine,

lähtudes hagi rahuldamise ulatusest.

28. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 175 eurot

(riigilõiv). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 17% menetluskuludest, mis on 29,75

eurot (175 × 17%). Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb väljamõistetud

ja tasumata menetluskuludelt kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni hagejalt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik

6 / 6