3-24-927/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-927

Haldusasi

Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.02.2024 otsuse nr

ERESID-434069 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja v.adv Tanel Mällas

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin

Randoja

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xi kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

KOHTU SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 24.03.2025

(HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks

võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) andis 07.07.2020 otsusega nr

1051333956/EDID Xile e-residendi digitaalse isikutunnistuse nr UA0028277

kehtivusega 28.07.2020–07.07.2025.

1)

PPA viis Xi e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise osas läbi

järelevalvemenetluse ja tunnistas selle 27.02.2024 otsusega nr ERESID-434069 kehtetuks

isikut tõendavate dokumentides seaduse (ITDS) § 206 lg 4 ja lg 3 p 2 alusel. Otsuses

põhjendati, et e-residendi digitaalse isikutunnistuse võib kehtetuks tunnistada, kui ilmneb

mõni ITDS § 206 lg-tes 2 või 3 nimetatud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest

3-24-927

keeldumise alus ning praegusel juhul ei olnud dokumendi väljaandmine kooskõlas ITDS § 205

lg-s 2 nimetatud eesmärgiga (ITDS § 206 lg 3 p 2).

2. X esitas Tallinna Halduskohtule 27.03.2024 kaebuse, mille kohus võttis

menetlusse nõudega tühistada PPA 27.02.2024 otsus nr ERESID-434069.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. X palub kaebuses PPA 27.02.2024 otsus tühistada. Kaebuse põhjendused on

järgmised.

1)

ITDS § 205 lg 2 sätestab, et E-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk

on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse

kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. Kuna kaebajale on 2020. a välja antud e-

residendi digitaalne isikutunnistus, on vastustaja kaebajaga seotud asjaolusid hinnanud ja

leidnud, et väljastamist välistavaid asjaolusid ei esine.

2)

Vaidlustatud otsus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi ja seaduslikke huvisid. Kaebaja on

hulgimüügiga tegeleva Alerona Trading OÜ ainuomanik. Äriühingu müügitulu 2022. a oli

937 732 eurot. Seega on tegu reaalse majandustegevusega tegeleva äriühinguga ja ei saa väita,

et kaebaja ei panusta Eesti Vabariigi majandustegevusse. Äriühingu ainsaks juhatuse liikmeks

on kaebaja, kes kasutab nii avalikke kui eraõiguslikke teenuseid. Kuivõrd suuresti on kõik

teenused viidud digitaalsele asjaamisele, puudub kaebajal edaspidi võimalus neid kasutada

ning sellest tulenevalt võivad jääda täitmata kaebaja kohustused esitada deklaratsioone,

majandusaasta aruandeid ja teha ülekandeid arvete tasumiseks. Seega on kaebajal põhjendatud

huvi kasutada Eesti riigi e-teenuseid.

3)

Otsuses ei ole välja toodud ühtegi asjaolu, miks esineb konkreetne alus tunnistada kaebaja

digitaalne isikutunnistus kehtetuks. Viidatakse pelgalt seaduslikule alusele, kui otsus on

sisuliselt põhjendamata (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2). Nähtuma peaks vähemalt

põhiliste asjaolude ja kaalutluste lühikirjeldus. Kaalutlusotsus peab olema õiglane ja mõistlik.

Kohtul tuleb hinnata, kas olukorras, kus otsuses puuduvad mistahes põhjendused

isikutunnistuse kehtetuks tunnistamiseks, vastab tehtud haldusakt seaduse nõuetele. Tegemist

on HMS § 56 lg-s 2 toodud kohustuse rikkumisega, mis on kaasa toonud ebaõige otsuse

tegemise kaebaja suhtes.

2. PPA palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1)

PPA tunnistas kaebaja e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks ITDS § 20 lg 4

⁶

alusel, kuna kaebaja tegevus e-residendina ei soodusta Eesti majanduse, teaduse, hariduse ega

kultuuri arengut.

2)

Kaebaja e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise faktiliseks aluseks

on PPA-le teatavaks saanud teave kaebaja tegevuse kohta, mis annab tunnistust kaebaja

ebausaldusväärsusest. Kuna e-residendile võimaldatakse Eesti digitaalse dokumendiga

ligipääs e-teenustele (nii avalikele kui eraõiguslikele, sh pankade e-teenustele), siis peab e-

resident olema laitmatu tausta ning kõrge usaldusväärsusega isik. Kui järelevalvemenetluse

käigus ilmneb, et e-residendil ei ole selliseid omadusi, tuleb edaspidi keelduda võimaldamast

talle ligipääsu e-teenustele Eesti digitaalse dokumendiga. Kui Eesti riik pakuks

ebausaldusväärsele isikule hüvena ligipääsu e-teenustele, satuks ohtu maailmas suhteliselt

unikaalse e-residentsuse programmi ning selle kaudu Eesti riigi maine. Mainekahju põhjustab

riigile tervikuna ka majanduslikku kahju, mis on oluliselt suurem ühe e-residendi

potentsiaalselt toodetavast maksutulust. Kuivõrd kaebaja ei ole PPA silmis usaldusväärne ning

2(5)

3-24-927

tema jätkuv staatus e-residendina kahjustaks Eesti riigi mainet, kannataks selle kaudu ka riigi

majandus, mistõttu tuli PPA-l kaebaja e-residendi digitaalne isikutunnistus kehtetuks

tunnistada.

3)

Asjaolu, et PPA ei ole esitanud kaebajale 27.02.2024 otsuse kõiki põhjendusi, ei tähenda,

et põhjendused puuduksid ja otsuse puhul oleks tegu ametniku suvaga. Kõigi faktiliste

asjaoludega dokument on esitatud kohtule ja selles osas taotletud juurdepääsuõiguse piiramist.

Kaebajale ei esitatud kõiki põhjendusi seetõttu, et e-residentsuse taotluste menetlus erineb

tavapärasest haldusmenetlusest. Kehtetuks tunnistamise teates ei tehta isikule teatavaks

vastavat otsust tervikuna, vaid üksnes resolutsioon ja õiguslik alus. ITDS-st tulenevalt ei

avalikustata e-residendile isikutunnistuse kehtivuse kehtetuks tunnistamise põhjendusi. Seega

on seadusandja piiranud e-residendi digitaalse isikutunnistusega seotud haldusmenetluses

otsuse põhjenduste avaldamise menetlusosalisele miinimumini.

4)

Äriregistri andmetel oli kaebaja PPA 27.02.2024 otsuse tegemise ajal osaühingu Alerona

Trading OÜ ainuosanik, ainuke juhatuse liige ning ainuke tegelik kasusaaja. Kaebaja väide, et

ilma e-residendi digi-ID-ta on äriühingu juhtimisega seotud asjaajamine raskendatud või

võimatu, ei ole aluseks PPA 27.02.2024 otsuse tühistamiseks. E-residendi digitaalne

isikutunnistus ei ole välismaalasele Eestis ettevõtlusega tegelemise eelduseks, vaid üksnes

vahend mugavamaks asjaajamiseks. Juhul, kui juhatuse liikmel digitaalse isikutunnistuse

puudumine põhjustab ettevõtte juhtimisel raskusi või takistusi, tuleb ettevõtte juhtimine ümber

korraldada. Äriregistrist nähtuvalt ongi kaebaja seda teinud. Nimelt on alates 28.03.2024

osaühingu Alerona Trading OÜ ainuosanik ning ainuke juhatuse liige V. Z., kuid ainsaks

tegelikuks kasusaajaks endiselt X.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Selles asjas on vaidlus PPA 27.02.2024 otsuse õiguspärasuse üle, millega PPA

tunnistas kehtetuks kaebaja e-residendi digitaalse isikutunnistuse.

4. Otsuse õigusliku alusena märgitud ITDS § 206 lg 4 sätestab, et e-residendi

digitaalse isikutunnistuse võib tunnistada kehtetuks, kui ilmneb mõni sama paragrahvi

lõikes 2 või 3 nimetatud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest

keeldumise alus. PPA leidis, tuginedes ITDS § 206 lg 3 p-le 2, et dokumendi

väljaandmine ei ole kooskõlas ITDS § 205 lg-s 2 nimetatud eesmärgiga soodustada

Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut.

5. Kaebaja heidab vaidlustatud otsusele kõigepealt ette seda, et selles puuduvad

põhjendused ja kaalutlused.

6. ITDS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele

HMS sätteid, arvestades ITDS erisusi. ITDS § 207 sätestab, et e-residendi digitaalse

isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise teates märgitakse HMS § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s

1 sätestatud rekvisiidid ning ITDS § 206 lg-st 2 või 3 tulenev õiguslik alus (lg 4).

Seega on seadusandja piiranud e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks

tunnistamise menetluse läbiviimisel vastustaja õigust ja kohustust tuua otsuses välja

haldusakti põhjendused (HMS §-i 56). Haldusakti põhjendus piirdub viidatud ITDS

normide kohaselt üksnes õigusliku aluse välja toomisega ning faktilist põhjendust

sellele ei lisata. Sarnaselt ei märgita asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav

haldusakt tugineb, e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise,

kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud vaide

lahendamisel vaideotsuses (vt ITDS § 207 lg 5).

3(5)

3-24-927

7. Eelnevast tulenevalt ei kohaldu vaidlustatud otsusele HMS § 56 nõuded ning

rohkemate põhjenduste lisamata jätmine kaebajale edastatud teatesse ei muuda otsust

formaalselt õigusvastaseks. Otsus vastab ITDS § 207 lg-s 4 sätestatud

põhjendamisnõuetele, st selles on märgitud HMS § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud

rekvisiidid ning viidatud õigusliku alusena ITDS § 206 lg 3 p-le 2. Vaidlustatud otsuse

asjaolude ja kaalutluskäigu selgitus on esitatud kohtule ning kohus saab selle alusel

kontrollida, kas kaalutlusõiguse teostamisel on lähtutud volituse piiridest,

kaalutlusõiguse eesmärgist ja õiguse üldpõhimõtetest ning arvestatud olulisi asjaolusid

ja kaalutud põhjendatud huve (vt ITDS § 1 lg 2; HMS § 4 lg 2).

8. Teiseks viitab kaebaja, et temaga seotud asjaolusid hinnati juba dokumendi

väljastamisel. See ei välista aga järelevalve teostamist e-residendi digitaalse

isikutunnistuse kasutamise üle. Järelevalve teostamine on ITDS § 208 lg-s 1 ette

nähtud ja vastav õigus antud PPA-le, Kaitsepolitseiametile ning Maksu- ja

Tolliametile, kellest igaühel on pädevus järelevalve teostamiseks oma põhiülesande

valdkonnas. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt viidi kaebaja e-residendi digitaalse

isikutunnistuse kasutamise osas läbi järelevalvemenetlus, mille tulemusel tunnistati

kaebaja e-residendi digitaalne isikutunnistus kehtetuks. Sellise võimaluse annab ITDS

§ 206 lg 4.

9. Väljakujunenud kohtupraktika järgi ei ole e-residendi digitaalse isikutunnistuse

omamine eriliselt kaalukas õigushüve, võrreldes nt põhiõigustega kaitstud

õigushüvedega. E-residendi digitaalset isikutunnistust väljastatakse riigi huvides, mitte

selleks, et kaitsta väljaspool Eestit elava ja Eestiga muid sidemeid mitte omavate

isikute õigusi või huve. See tuleneb ITDS § 20⁵ lg-st 2, mille kohaselt on e-residendile

digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk soodustada Eesti majanduse, teaduse,

hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse

dokumendiga. Kui seaduses poleks ette nähtud e-residendi digitaalse isikutunnistuse

instituuti, poleks Eestis mitteviibival välismaalasel mistahes subjektiivset õigust nõuda

Eesti riigilt isikut tõendavat dokumenti, mis hõlbustab Eestis asjaajamist. Eelneva tõttu

on e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumisel või selle

kehtetuks tunnistamisel põhjendamislävend madal ja ka vastava otsuse aluseks olev

kahtlus ei pea olema iseäranis tugev. Isikutel on aga õigus õiguspärasele menetlusele

ehk sellele, et ITDS-s ette nähtud nõudeid järgitakse. Seega ehkki ITDS § 206 lg-d 3-5

jätavad vastustajale ulatusliku kaalutlusõiguse, ei tohi vastustaja teha suvaotsust.

10. Kaebaja toob esile, et tema äriühing omas 2022. a märkimisväärset müügitulu,

olles seega kasulik Eesti majandusele, ning tugineb enda põhjendatud huvile kasutada

Eestis e-teenuseid. Kohus, olles kontrollinud lisaks ka üksnes kohtule avaldatud teavet,

leiab, et PPA tuginemine otsuses nimetatud õiguslikule alusele oli praegusel juhul

põhjendatud. Tegemist on PPA prognoosotsusega, kus e-residentsuse eesmärkide

täitmata jätmine või kahjustumine ei pea olema aset leidnud, vaid olemasoleva info

pinnalt ei saa seda välistada. PPA on kohtumenetluses esitanud kaebajale 02.05.2024

väljavõtte vaidlustatud otsuse põhjendustest ulatuses, millele on kaebajale juurdepääs

võimaldatud. Nendes on selgitatud, et PPA-le teatavaks saanud informatsioon annab

aluse kahelda kaebaja usaldusväärsuses ja motiivides. Otsuse kohaselt on teatavaks

saanud kahtlused piisavalt tõsised selleks, et kahelda kaebaja äritegevuse

usaldusväärsuses ning ta ei arenda ega edenda Eesti majandust, vaid võib hoopis tuua

mainekahju Eesti riigile ja e-residentsuse programmile. PPA selgitas ka seda, et

ligipääsuga kõigile e-teenustele kaasneb kõrgendatud risk kohalikule

pangandussektorile ja riigile tervikuna. Kaebaja ei ole ära näidanud, millist kasu Eesti

majandusele tema äriühing on toonud. Üksnes müügitulu suurus eraldiseisvalt ei

4(5)

3-24-927

kinnita Eesti majanduse edendamist. Samas isegi juhul, kui konkreetne isik toob oma

äritegevusega Eesti riigile kasu, võib kaudne mõju olla kahjulikum, nagu on leidnud ka

vastustaja.

11. Kohtule ei nähtu, et kaebaja õigusi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks

tunnistamisega ebaproportsionaalselt riivataks. PPA on teatavaks saanud

informatsiooni alusel tekkinud kahtluste valguses hinnanud tehtava otsuse

proportsionaalsust, arvestades mh õigesti, et tegu on välismaalasele antud hüve, mitte

õigusega. Kohtu hinnangul on PPA põhjendused piisavad ning ei nähtu, et kaebajale

võiks kaasneda pöördumatu kahju. E-residendi digitaalne isikutunnistus ei ole

välismaalase jaoks Eestis ettevõtlusega tegelemise eelduseks. Kaebajal on võimalik

jätkata sama äriühingu juhatuse liikmena tegutsemist ka ilma digitaalse

isikutunnistuseta, isegi kui digitaalne isikutunnistus muudaks osade toimingute

tegemise hõlpsamaks. Samuti on kaebajal võimalik organiseerida oma äriühingu

juhtimine ümber, mida ta ongi teinud.

12. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et PPA 27.02.2024 otsus on õiguspärane ja

selle tühistamiseks puudub alus.

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108

lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta kohtule

andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109

lg 1 alusel samuti tema endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)